2-20-144485/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. september 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-144485

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. R. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1015,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806;

asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinn 10115)

Hageja

lepinguline

esindaja

Carlo

Kask

(e-post

carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja: A. R. (isikukood: xxxxxxxxxxx; tegelik elu-või

viibimiskoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt A. R.`lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja xxx AS ja A. R.

vahel 30.11.2016 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr. xxxxxxxx tulenev

võlgnevus 539,98 eurot, intress 36,91 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 257,97

eurot, sissenõudekulu 30,00 eurot.

3. Mõista kostjalt A. R.`lt välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks

veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (539,98 eurot) alates

10.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni 27,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja A. R. kanda.

7. Mõista kostjalt A. R.`lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 200,00 eurot, lepingulise esindaja kulu

50,00 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kättetoimetamise kulu 48,00 eurot.

8. Välja mõista kostjalt A. R.`lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Kostja ja xxx AS sõlmisid 30.11.2016 järelmaksuga müügilepingu koos selle lisadega, millega

kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu

loovutanud faktoorile. Lepingu eritingimuste kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas

ning osamakestega tasumise tingimustes. Kostja kohustus vastavalt Lepingu Maksegraafiku

alusel tasuma igakuiste maksetena 05.-ks kuupäevaks, esimese maksega 05.01.2017 summas

39,44 eurot ning viimase osamaksega 05.12.2020 summas 34,78 eurot. Kuna kostja ei täitnud

lepingut nõuetekohaselt, öeldi leping 23.07.2019.a. üles.

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud Ametlike Teadaannete

kaudu ning kostjal tulnuks hagi vastus esitada hiljemalt 20.09.2021.a

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv summas 200 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kättetoimetamise kulu 48,00 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 200 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kättetoimetamise kulu 48,00 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 ja

õigusabikulud 50,00 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust. Olukorras, kus

tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades

hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50,00 eurot

välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses

tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist

tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte

tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides

erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on

esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.

Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute

tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul

on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on

hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja

lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses

asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on

võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti

50 eurot.“.

Hageja on kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos

käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuga).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson,

kohtunik