2-20-104342/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-104342

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. novembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja C, lepinguline esindaja Olga Väina

Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi

abi

Maria

Abramenkova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada X (laps), Ci (ema) ja Y (isa) kompromiss tsiviilasjas nr 2-20-104342

järgmistel tingimustel:

1.1. Laps elab vahelduvalt pool ajast isa ja pool ajast ema juures.

1.2. Vanemad peavad last vahetult ülal ja regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist

ei maksa.

1.3. Kumbki vanem ostab oma koju lapsele igapäevaselt vajalikud tarbeesemed ja

riided ning kannab lapse toidukulud.

1.4. Suuremate ostude eest, sh hooajaliste riiete, samuti lapse õppimise, huviringide

ja sünnipäevadel käimise kulud kannavad vanemad võrdsetes osades. Vanemad

kooskõlastavad omavahel eelnevalt need kulud.

1.5. Kumbki vanem kannab lapsega vaba aja veetmise kulud ise ja annab lapsele

taskuraha omal äranägemisel.

1.6. Vanemad

loevad

kuni

kokkuleppe

sõlmimiseni

kummagi

vanema

ülalpidamiskohustuse täidetuks ja kinnitavad, et neil ei ole teineteise vastu lapse

ülalpidamisest tulenevaid tagasiulatuvaid nõudeid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 16. novembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-104342

osas, millega maakohus rahuldas hagi, ja lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.

3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes vanemate kanda, sh lapse nimel hagi

esitanud ema kulud tema enda kanda.

2-20-104342

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C (ema) esitas X (hageja, laps) nimel 30. jaanuaril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Y (kostja, isa) vastu 100 euro suuruse igakuise elatise saamiseks. Pärnu

Maakohus tegi isale makseettepaneku, isa esitas sellele vastuväite ning Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis lapse nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Ema esitas lapse nimel 6. aprillil 2020 Harju Maakohtule isa vastu hagi, milles palus mõista

isalt lapse kasuks alates 30. jaanuarist 2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatise 292

eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Isa vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

4. Harju Maakohus rahuldas 16. novembri 2020. a otsusega hagi osaliselt, mõistis isalt lapse

kasuks alates 30. jaanuarist 2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatise 172 eurot 3 senti

kuus ning jättis menetluskulud isa kanda.

5. Isa esitas 16. detsembril 2020 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse

ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud lapse kanda.

6. Ema vaidles lapse nimel apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Vanemad esitasid 12. septembril 2021 Tallinna Ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe.

Pärast ringkonnakohtu selgitusi esitasid vanemad 15. septembril 2020 ringkonnakohtule uue

kompromissikokkuleppe, mille palusid kohtul kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada.

Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi jõustumata osas tühistada ning tsiviilasja menetlus selles

osas lõpetada.

9. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega.

Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus

jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

2-20-104342

täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud

ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

10. Praeguses asjas vaidlesid vanemad alaealise lapse kasuks elatise väljamõistmise üle.

Vanemad leppisid kompromissilepingus kokku, et laps elab vahelduvalt pool ajast isa ja pool

ajast ema juures. Seetõttu peavad vanemad last vahetult ülal ega pea maksma lapse

ülalpidamiseks regulaarselt elatist. Kumbki vanem kohustub aga ostma oma koju lapsele

igapäevaselt vajalikud tarbeesemed ja riided ning kandma enda juures lapse toidukulud.

Suuremate ostude eest, sh hooajaliste riiete, samuti lapse õppimise, huviringide ja

sünnipäevadel käimise kulud kannavad vanemad kulud võrdsetes osades, seejuures

kooskõlastavad vanemad need kulud eelnevalt omavahel. Kumbki vanem kannab lapsega vaba

aja veetmise kulud ise ja annab lapsele taskuraha omal äranägemisel. Vanemad, sh ema lapse

nimel kinnitasid, et nad loevad kuni kokkuleppe sõlmimiseni kummagi vanema

ülalpidamiskohustuse täidetuks ning neil ei ole teineteise vastu lapse ülalpidamisest tulenevaid

tagasiulatuvaid nõudeid.

Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid ning vanemate kokkulepet kasvatada last edaspidi

vahelduvalt, on kompromissikokkuleppe sisu kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ega ole

vastuolus lapse huvidega.

11. Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise

tähtaega kolme päevani.

12. Menetluskulud jäävad kompromissikokkuleppe kohaselt vanemate kanda, sh lapse nimel

hagi esitanud ema kulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik