2-21-2108/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. september 2021

Tsiviilasja number

2-21-2108

Tsiviilasi

Amalia-Elle Buddelli avaldus Tartu linn, Anne tn 61

korteriühistu vastu keldri valduse taastamiseks ja

juurdepääsu võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. mai 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Amalia-Elle Buddelli määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Amalia-Elle Buddell

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Eva

Panksepp

Vastustaja (puudutatud isik): Tartu linn, Anne tn 61

korteriühistu (registrikood 80046602), seaduslik esindaja

Anne Valk

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Amalia-Elle Buddelli määruskaebus

osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 28. mai 2021. a määrus.

3. Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Amalia-Elle

Buddelli avaldus osaliselt.

Kohustada Tartu linn, Anne tn 61 korteriühistut

võimaldama

Amalia-Elle

Buddellile

piiranguteta

juurdepääs kortermaja Anne 61, Tartu esimese trepikoja

keldrisse. Muus osas jätta avaldus rahuldamata.

Jätta

määruskaebuse

menetlemisest

tingitud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Amalia-Elle Buddell (avaldaja) esitas 10. veebruaril 2021. a Tartu Maakohtule avalduse

Tartu linn, Anne tn 61 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu keldri valduse

taastamiseks ja juurdepääsu võimaldamiseks. Avaldaja palus kohustada korteriühistut taastama

avaldaja valdus Anne 61, Tartu kortermaja esimese trepikoja keldrile ja võimaldama avaldajale

piiramatu juurdepääs tema ainukasutuses olevale keldriboksile; kohustada korteriühistu

juhatust andma avaldaja omandisse või alaliseks kasutamiseks Anne 61, Tartu esimese

trepikoja keldri välisukse võti; jätta menetluskulud korteriühistu kanda.

Avalduse kohaselt on avaldaja korteriühistu liige. Anne 61 Tartus asuva kortermaja kelder

kuulub korteriomandi kaasomandi mõttelise osa hulka, mida korteriomanikud on maja

ehitamisest alates kasutanud suulise kokkuleppe alusel isiklike asjade hoidmiseks. Selleks on

keldris iga korteri jaoks ehitatud boks, mille ainukasutusõigus on konkreetse korteri omanikul.

Kaasomanike vahel on välja kujunenud kasutust kinnitav praktika. Kui korter müüakse, saab

uus omanik selle keldriboksi kasutajaks, mida on ajalooliselt kasutanud korteri igakordne

omanik. Ka avaldaja sai keldriboksi enese ainukasutusse koos korteri ostuga 2005. aastal.

Korteriühistu juhatus otsustas 13. märtsi 2019. a üldkoosolekul kohustada korteriomanikke

lammutama keldriboksid, lukustama kelder ja keelata korteriomanikele sissepääs keldrisse,

põhjendades nimetatud tegevusi Päästeameti ettekirjutusega. Päästeamet on kirjalikult

teatanud, et korteriühistule ei ole sellist ettekirjutust tehtud. Samuti puudub kaasomanike

kokkulepe keldri kasutamise lõpetamise ja keldribokside lammutamise kohta.

Alates 1. juulist 2019 paigaldati kortermaja keldri sissepääsudele uued välisuksed, uued lukud

ja sellest ajast puudub avaldajal juurdepääs keldriruumidele, sh avaldaja ainukasutuses olevale

keldriboksile. Juhatus keeldub majaelanikele keldri välisukse võtmeid andmast.

Keldri kui kaasomandi osa kasutamise takistamine väljub asja tavapärase valdamise ja

kasutamise piiridest, st tegemist ei ole otsusega, mille vastuvõtmine oleks lubatav kaasomanike

häälteenamusega. Seni, kuni kaasomanikud ei ole ühise asja kasutamises kokku leppinud,

lähtutakse korteriomanike huvidest ja kaasomandiks olevate ühiste ruumide kasutamisel kehtib

režiim, mille järgi on kõigil korteriomanikel võrdne õigus ühiseid ruume kasutada ning üks

kaasomanik ei või ühise ruumi või selle osa kasutamiseks teistele takistusi teha. Praegusel juhul

puudub korteriomanike kokkulepe ja ka enamuse otsus, millele tuginedes oleks juhatus

õigustatud takistama avaldajal keldriruumi kasutamist.

2. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu. Keldri valdus on võetud omavoliliselt ja teiste

kaasomanike nõusolekuta. Elamu Anne 61, Tartu on valminud 1973. aastal, majas on 144

korterit ning keldribokse majja ei ole ette nähtud. Maja ehitamisel jäi kelder kaasomanike

ühisesse kasutusse, kuhu on paigaldatud kütteseadmed ja torustik. Pärast elamu valmimist

tekkisid keldrisse omavoliliselt ehitatud keldriboksid, tippajal oli keldribokse umbes 54.

Omavoliliselt ehitatud keldriboksid olid probleemiks torustike avariide puhul ning alates

korteriühistu loomisest tegeles korteriühistu juhatus nende likvideerimisega.

Päästeamet tegi 7. mail 2018 korteriühistule ettekirjutuse seoses vananenud keldriustega ja

kohustas paigaldama tuletõkkeuksed hiljemalt 30. juuniks 2019. Korteriühistu üldkoosolekul

13. märtsil 2019 otsustati täita ettekirjutuse nõuded ja hakata viima lõpuni omavoliliselt

ehitatud keldribokside likvideerimine, korteriomanikud pidid omavoliliselt ehitatud

keldriboksid likvideerima 1. juuniks 2019, siis paigaldati keldritele tuletõkkeuksed ja nad jäid

suletuks. Avaldaja on ainus, kes oma isiklikke asju keeldub välja viimast ja korteriühistu on

andnud talle selleks aega 2021. aasta lõpuni. Lisaks on avaldajale pakutud läbipääsu keldrisse

koos juhatuse liikmega, et oleks juurdepääs isiklikele asjadele. Majanduskeldri kasutamiseks ei

ole ühtegi kaasomanike kokkulepet, mis näitaks ühe korteri ainukasutusõigust keldri

kasutamiseks. Keldrivõtit ei ole antud ühegi korteri ainuomandisse, seega ei ole põhjust teha

erandit ühele korterile.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 28. mai 2021. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Korteriühistu 13. märtsi 2019. a üldkoosoleku protokolli (tl 4–9) p-s 3 kajastub otsustus seoses

Päästeameti ettekirjutuse ja selle täitmisega ning omavoliliselt ehitatud keldribokside

likvideerimise lõpule viimisega. Päästeameti kontrolli tulemusel tehti ühistule ettekirjutus ja

määrati trepikojas käiguteedel olnud asjade tõttu trahv. Ettekirjutuse kohaselt tuleb keldritele

paigaldada tuletõkkeuksed, korterite esistel kinni ehitatud bokside välisuste lukkudel peavad

olema libliklukud. Ettekirjutus pidi olema täidetud 30. juuniks 2019. Üldkoosolek otsustas täita

ettekirjutuse nõuded ja likvideerida omavoliliselt ehitatud keldriboksid, sest korterelamu kelder

peab vastama elamu projektile. Projektis on elamu kelder majanduskelder, kus on paigaldatud

ainult elamu kommunikatsioonid. Korteriomanikud pidid omavoliliselt ehitatud keldriboksid

likvideerima 1. juuniks 2019. Alates 1. juulist 2019 paigaldatakse keldritele tuletõkkeuksed ja

nad jäävad suletuks.

Avaldaja sai 3. mail 2019 teada, et Päästeamet ei ole teinud ettekirjutust keldribokside

likvideerimiseks (tl 47). Korteriühistu ei ole vastu vaielnud, et alates 1. juulist 2019 ei ole

avaldajal keldriboksile juurdepääsu. Juurdepääs keldriboksile on avaldajal koos korteriühistu

juhatuse liikmega (tl 22 pöördel; tl 53). Avaldaja pöördus 31. oktoobril 2019 korteriühistu

juhatuse liikme Anne Valgu poole nõudega võimaldada keldriboksi kasutamist, kuid A. Valk

keeldus sellest (tl 48).

Keldribokside likvideerimisega seotud probleeme arutati korteriühistu juhatuse koosolekul

24. novembril 2019, kus otsustati, et juhatus selgitab välja projektitingimused, küsib

hinnapakkumise projekti koostamiseks, suhtleb Päästeametiga, kas üldse on võimalik

majanduskeldrisse keldribokse ehitada ning vastavat küsimust otsustatakse üldkoosolekul

märtsis 2020. a (tl 49). Avaldaja esitas 13. jaanuaril 2021 korteriühistule kirjaliku nõude

keldriboksile juurdepääsu tagamiseks (tl 10–12). Korteriühistu keeldus 8. veebruari 2021. a

kirjas üksikutele korteritele keldribokse ja keldrivõtmeid andmast ning andis tähtaja isiklike

asjade keldrist välja viimiseks (tl 13–14).

Avaldajal oli kuni 1. juulini 2019 tegelik võim keldriboksi üle, mida ta kasutas alates korteri

ostmisest 2005. aastal. Avaldajal oli keldri välisuste ja keldriboksi võti ning tal oli võimalus

seda alates korteri ostmisest oma äranägemise järgi kasutada. Asjaolu, et kortermaja kelder on

projekti järgi majanduskelder ning sinna ei ole keldribokse ette nähtud, ei väära asjaolu, et

tegelikkuses olid sinna keldriboksid siiski rajatud ning avaldaja oli alates 2005. aastast

omandanud tegeliku võimu ühe boksi üle. Seega oli avaldajal kuni 1. juulini 2019 kortermaja

keldris asuva ühe keldriboksi otsene valdus.

Vaidlust ei ole selles, et uued keldri välisuksed lasi panna korteriühistu juhatus, üldkoosoleku

otsus puudub (13. märtsi 2019. a üldkoosolekul võtsid üldkoosolekust osavõtnud liikmed info

teadmiseks) ning uute välisuste võtmed on korteriühistu juhatusel. Seega on alates 1. juulist

2019 keldriruumid korteriühistu juhatuse otseses valduses.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 40 lg 1 kohaselt on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu.

AÕS § 40 lg 2 näeb ette, et omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse

rikkumine või valduse äravõtmine ning sel viisil saadud valdus on omavoliline. Sõltumata

sellest, kas valdajal on valdamiseks õiguslik alus või mitte, ei tohi valdust ära võtta ega seda

rikkuda. Vastu isiku tahtmist ei tohi isiku valduses olevaid asju ära võtta ning isikut tema

valduses olevate asjade valdamisel takistada, seda isegi mitte juhul, kui valduse rikkujal on asja

suhtes suurem õigus. Kui üks isik tahab teise isiku valdusest mõnd asja kätte saada ning valdaja

ei ole asja väljaandmisega nõus, tuleb isikul, kes teise isiku käest midagi saada tahab, pöörduda

kohtusse ning hankida asja valdus jõustunud kohtulahendi alusel toimuva täitemenetluse

käigus. Omaalgatusliku jõu kasutamine on põhimõtteliselt keelatud ka siis, kui valdajal ei ole

valdamiseks õiguslikku alust ja kui isikul, kes soovib asja tagasi saada, on valdamiseks või

valduse rikkumiseks õiguslik alus.

Avaldaja kinnitusel ei ole tema keldriboksi valduse äravõtmiseks nõusolekut andnud.

Keldriruumi kasutamine tuleb lahendada korteriomanike (kõigi kaasomanike) kokkuleppel (tl

53–54). Korteriühistu ei ole vastu vaielnud väitele, et puudub koreriomanike kokkulepe, millele

tuginedes oleks juhatus õigustatud takistama avaldajal keldriruumi kasutamist. Nii 1. juuli

2019. a seisuga kui käesolevalt puudub korteriomanike vahel kokkulepitud (või AÕS § 72 lg 5

aluse kohtu poolt kindlaks määratud) keldriruumide kasutuskord. Seega oli avaldajalt 1. juulil

2019 keldriboksi valduse äravõtmine omavoliline AÕS § 40 lg 2 tähenduses.

AÕS § 45 lg 1 järgi on valduse äravõtmisel valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes

on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Kuid tulenevalt AÕS § 48 lg-st 1 lõpeb AÕS §-s 45

nimetatud nõue ühe aasta möödumisel valduse äravõtmisest, kui nõuet ei panda maksma

vastava hagi esitamisega kohtule. AÕS § 48 lg-s 1 on sätestatud õigust lõpetav tähtaeg.

Eeltoodu tähendab mh seda, et kohus kontrollib viidatud tähtaega ka ilma taotluseta.

Avaldaja kaotas keldriboksi valduse 1. juulil 2019. Seega oli avaldajal võimalik AÕS § 45 lg 1

alusel valduse taastamise nõue maksma panna kohtusse pöördumisega kuni 30. juunini 2020.

Avaldaja esitas avalduse kohtule alles 10. veebruaril 2021, seega hilinenult. Tähtsust ei oma, et

avaldaja pöördus nõudega korteriühistu poole ega see, et avaldaja nõudis korteriühistult

seisukoha võtmiseks dokumente. Seadus kaitseb küll valdust kui sellist, sõltumata sellest, kas

valdajal on valdamiseks õiguslik alus või mitte, kuid faktilist olukorda kui sellist saab kaitsta

siiski vaid piiratud aja – ühe aasta – jooksul (vt P. Varul jt (koost). Asjaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014, § 48, p 1.). Avalduse esitamise ajaks oli avaldaja

kaotanud õiguse valduse taastamist nõuda.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning teha asjas uus

määrus, millega kohustada korteriühistu juhatust taastama avaldaja valdust kortermaja

Anne 61, Tartu esimese trepikoja keldrile ja võimaldama talle piiramatu juurdepääs tema

ainukasutuses olevale keldriboksile, kohustada korteriühistu juhatust andma avaldaja

omandisse või alaliseks kasutamiseks kortermaja esimese trepikoja keldri välisukse võtme ja

jätta menetluskulud korteriühistu kanda.

Määruskaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti AÕS § 45 lg-t 1. Maakohus tuvastas

ebaõigesti, et avaldaja kaotas keldriboksi valduse 1. juulist 2019. Keldri välisukse ja selle luku

vahetamine ei tähenda veel, et avaldaja kasutuses oleva keldriboksi valdus oleks korteriühistule

üle läinud. 29. märtsi 2021. a kohtuistungil kinnitasid pooled, et avaldaja keldriboks on

jätkuvalt alles, selles asuvad avaldaja isiklikud asjad ja korteriühistu on taganud talle

juurdepääsu keldriboksile, kui avaldaja selleks soovi avaldab. Avaldaja pääses viimati keldrisse

2020. a sügisel ja korteriühistu kinnitas, et võimaldab boksidele juurdepääsu isiklike asjade

äravedamiseks. Pärast kohtuistungit on avaldajale võimaldatud keldrisse pääseda veel kahel

korral. Seega on keldriboksi valdus jätkuvalt avaldaja käes: boksi ei ole lammutatud, see on

lukus ja võti on ainult avaldajal. Avaldaja soov on saada alaliseks kasutamiseks keldri välisukse

võti, et saada piiramatut juurdepääsu keldriboksile. Kuivõrd korteriühistu võimaldas avaldajale

juurdepääsu keldriboksile viimati sügisel 2020. a, siis saab järeldada, et avaldaja kaotas

juurdepääsu keldriruumidele, sh oma ainukasutuses olevale boksile kõige varem 1. septembril

2020 ja seega on ta valduse kaitse nõudega pöördunud kohtusse tähtaegselt.

Avaldaja soovib, et korteriühistu juhatus lõpetaks juurdepääsu piiramise keldri üldkasutatavale

osale, sh avaldaja valdusele. Avaldaja juurdepääsu piiramine seisneb selles, et juhatus keeldub

talle keldri välisukse võtit andmast ja avaldaja peab omaenda valduses oleva keldriboksi

kasutamiseks juhatusele oma soovist eelnevalt teada andma. Samuti ei lubata avaldajal oma

keldriboksi asju viia. Avaldaja leiab, et tegemist on tema valduse korduva rikkumisega, mis

annab talle õiguse nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edaspidisest rikkumisest hoidumist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 alusel.

Maakohus jättis lahendamata avaldaja kohustamisnõude anda avaldaja omandisse või alaliseks

kasutamiseks kortermaja esimese trepikoja keldri välisukse võti. Keldri välisukse võtme

andmise nõudega taotleb avaldaja sisuliselt endise olukorra taastamist. Endise olukorra

taastamise nõue ei ole sama, mis valduse rikkumise lõpetamise nõue AÕS § 44 lg 1 ega § 89

järgi. Avaldaja ei nõustu seisukohaga, et tema varasemad pöördumised korteriühistu poole ei

oma tähtsust, sest AÕS § 89 kohaselt on rikkumise kõrvaldamise nõue välistatud, kui omanik

on kohustatud rikkumist taluma. Avaldaja oli sunnitud enne kohtusse pöördumist veenduma,

kas korteriühistu tegevus oli õiguslikult lubatav ja kas tal oli talumiskohustus.

5. Korteriühistu vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus tuvastas õigesti, et avaldaja kaotas

juurdepääsu keldrile tuletõkke ukse paigaldamisega. Kuivõrd avaldaja on pääsenud keldrisse

alates juulist 2019. a maja esimese trepikoja keldrisse ainult koos juhatuse liikmega, siis puudub

avaldajal tegelik võim keldri üle, seda olenemata, kas tema keldriboks eksisteerib või mitte.

Nõue ei ole esitatud mitte keldriboksi valduse, vaid keldri valduse osas ja korteriühistu kinnitab,

et ühises kasutuses oleva keldri valdus kuulub korteriühistule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse väära

kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2).

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja avalduse osas,

millega avaldaja taotles kohustada korteriühistut võimaldama talle piiranguteta juurdepääs

kortermaja Anne 61, Tartu esimese trepikoja keldrisse.

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ringkonnakohtu määruses toodud

põhjendustel. Muus osas jääb avaldus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud

poolte endi kanda.

7. Avaldaja palus taastada keldriboksi valdus ning piiramatu juurdepääs boksile, samuti

kohustada korteriühistu juhatust andma avaldaja omandisse või alaliseks kasutamiseks esimese

trepikoja keldri välisukse võtme.

Määruskaebuse peamine väide on, et avaldaja ei ole valdust oma keldriboksi üle kaotanud ning

isegi kui on, siis toimus see kõige varem sügisel 2020 ning seega on ta pöördunud avaldusega

kohtusse AÕS § 48 lg-s 1 sätestatud ühe aasta jooksul.

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja avaldus valduse taastamiseks tuleb jätta rahuldamata

alljärgnevatel põhjendustel.

AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle ning § 33 lg 1 järgi on valdajaks isik, kelle

tegeliku võimu all asi on. Kuigi seadus ei defineeri, mida tegelik võim asja üle tähendab, peab

konkreetne asi või asja osa olema isiku mõjusfääris selliselt, et isik saab sellega vabalt toimida

ja teiste isikute mõjud asja suhtes tegelikult välistada. Tegeliku võimu tekkimine eeldab, et asi

on valdajale ruumiliselt selliselt juurdepääsetav, et isik saab asja kasutada oma tahtmise järgi.

(vt P. Varul jt (koost). Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014, § 32/3.1.).

Valdus (võim asja üle) ei eelda aga tingimata, et juurdepääs asjale oleks tagatud kogu aeg,

samuti ei ole valdus välistatud sellega, et juurdepääsu valdajale võimaldavad kolmandad isikud.

Pooled ei vaidle selle üle, et avaldajale on tagatud juurdepääs oma keldriboksi eelnevalt

juhatusega kokku leppides ning koos juhatuse liikmega. Avaldajal on oma keldriboksi võti.

Seega ei ole avaldaja ringkonnakohtu hinnangul tema kasutuses olnud boksi suhtes valdust

kaotanud.

8. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 lg 1 järgi on korteriomanikul õigus

kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt.

Maakohus tuvastas, et kuigi projektijärgselt majja keldribokse ette nähtud ei ole, on need sinna

ehitatud ning on olnud aastaid korteriomanike kasutuses. Ka ringkonnakohtus ei vaidle pooled

selle üle, et kortermajas olevaid keldribokse kasutasid korteriomanikud kuni 1. juulini 2019, s.o

ajani, millal keldrisse paigaldati uued välisuksed. Alates 1. juulist 2019 puudub aga

korteriomanikel iseseisev ligipääs keldrisse.

KrtS § 30 lg 2 järgi võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks

seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja

kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Pooled ei

vaidle selle üle, et kortermajas olevate keldrite osas ei ole korteriomanikud kasutuskorda eraldi

kokku leppinud. Seda ei ole tehtud ei enne 13. märtsi 2019. a üldkoosoleku läbiviimist, ega

13. märtsi 2019. a üldkoosolekul.

Korteriühistu 13. märtsi 2019. a üldkoosolekul arutati korteriomanike poolt muuhulgas

Päästeameti ettekirjutuse täitmist ning omavoliliselt ehitatud keldribokside likvideerimise

lõpule viimist (päevakorra p 3). Otsustati täita ettekirjutuse nõuded ja hakata viima lõpuni

omavoliliselt ehitatud keldribokside likvideerimist. Samuti otsustati, et korteriomanikud

peavad omavoliliselt ehitatud keldriboksid likvideerima kuni 1. juunini 2019. Alates 1. juulist

2019 paigaldatakse keldritele tuletõkkeuksed ja nad jäävad suletuks. 13. märtsi 2019. a

üldkoosoleku protokolli p-i 3 kohaselt võtsid üldkoosolekust osa võtnud liikmed info

teadmiseks, hääletamist protokollist ei nähtu. Ka korteriühistu on oma vastuses avaldusele

(tl 22 pöördel) kinnitanud, et ühtegi kokkulepet keldri kasutamiseks ei ole korteriomanikud

teinud.

Seega on avaldajal õigus keldrit kui kaasomandi osa kasutada, selle kasutuse piiramiseks

(juurdepääsu takistamiseks) puudub õiguslik alus. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei kaotanud

avaldaja uute uste paigaldamisega oma keldriboksi valdust, ei vasta sellele praeguse

juurdepääsu võimaldamine (koos juhatuse liikmega) boksi senisele otstarbekohasele

kasutamisele. Avaldus tuleb rahuldada osas, milles avaldaja palus kohustada korteriühistut

võimaldama keldiboksile piiranguteta juurdepääs. Asjaolu, millisel viisil korteriühistu

avaldajale juurdepääsu tagab (välimise ukse võtme andmisega või muul viisil), on

ringkonnakohtu hinnangul kohtumääruse täitmise küsimus.

Ringkonnakohus jätab avalduse rahuldamata osas, milles avaldaja palub kohustada

korteriühistut andma talle üle esimese trepikoja keldri välisukse võti.

9. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke