3-21-2126/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-2126 Määruse kuupäev 20.09.2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Heikki Rohtla taotlus riigi õigusabi saamiseks Resolutsioon Jätta Heikki Rohtla taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte riigi õigusabi taotluse esitajale.

Asjaolud

1. Tartu Vanglas kinnipeetav Heikki Rohtla esitas 19.09.2021 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks enda esindamiseks haldusmenetluses. Riigi õigusabi taotletakse seepärast, et Tartu Vangla ei võimaldanud taotlejale pika aja jooksul seadusest tulenevale õigusele vaatamata pikaajalist kokkusaamist, kuigi H. Rohtla seda korduvalt taotles. Tartu Vangla põhjendas seda mingite COVID reeglitega, kuid teise kinnipeetava suhtes on samas asjas juba tehtud positiivne otsus. Taotleja ei ole juriidiliselt kirjaoskaja ja seetõttu ei oska oma õiguste eest seista ega kahjunõudeid esitada ja koostada. H. Rohtla soovib saada õiglast hüvitist oma õiguste rikkumiste eest ja vältida vangla edaspidist sarnast rikkumist.

Kohtu seisukoht

2. Kohtule on esitatud riigi õigusabi taotlus taotleja esindamiseks haldusmenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 6. Kohus mõistab, et taotleja soovib esitada Tartu Vanglale kahjunõude(d) seoses Tartu Vangla õigusvastase tegevusega taotlejale pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmisel pika aja jooksul.

3. Kohus selgitab, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kirjalik taotlus tuleb esitada Tartu Vanglale kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (RVastS § 17 lg 3). Haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates (RVastS § 18 lg 1).

4. Lisaks selgitab kohus taotlejale, et enne hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumist tulebki kinnipeetaval esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale, see tähendab läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 8. Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (VangS § 11 lg-le 8).

5. Kohus leiab, et riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.

6. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohtule 19.09.2021 esitatud taotlusele on lisatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis, mille kohaselt taotlejal sissetulekud puuduvad. Lisaks majanduslikule seisundile tuleb aga kohtul arvestada RÕS § 7 lg-s 1 sätestatuga.

7. RÕS § 7 lg 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (punkt 1) ning seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (punkt 6). Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

8. Kohtu veendumusel on taotleja võimeline ise, tuginedes riigi õigusabi taotluses märgitule, pöörduma kahjunõudega Tartu Vangla poole. Kohus eeldab, et taotleja soovib esitada vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse asjaoludest tulenevalt. Taotlejal tuleb selleks Tartu Vanglale esitada kirjalik taotlus (VangS § 11 lg 4). Kahjunõude esitamiseks ei pea olema isikul juriidilisi teadmisi. Kahjunõudes tuleb välja tuua, millise õigusvastase tegevusega on taotlejale vangla kahju põhjustanud ja millist õigushüve on vangla rikkunud. Haldusorgan (Tartu Vangla) on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenevalt kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kui taotleja nõue või tahe on ebaselge, siis peab vangla andma taotlejale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Haldusorgan on kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (HMS § 15 lg 1).

9. Halduskohtule ei nähtu, et esineks tungiv avalik huvi H. Rohtla mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamiseks ning taotleja on võimeline ise ennast haldusmenetluses esindama.

10. Eeltoodud põhjustel jääb H. Rohtla riigi õigusabi taotlus rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 ja

6 alusel.

11. HKMS § 119 lg 1 järgi võib halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)