3-21-2096/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

20.09.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2096

Haldusasi

Xi esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

2. Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119

lg 1, § 203 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 15.09.2021 Xi (taotleja) taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks asjades nr 7-8/21/18957-2, 5-8/21/18935-2 ja 5-18/21/19273-1. Taotluse

kohaselt on taotlejal raske psüühikahäire. Taotleja väitel ei anta talle vanglas tõhusat ravi, kuna

iga kolme kuu tagant saab ta uue diagnoosi ja ravi. Taotleja hinnangul on vaja talle teha isiksuse

uuring (ekspertiis) selleks, et täpselt teada saada, mis vaimne häire tal on. Lisaks taotleb taotleja

menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks (kaebusele lisatud kinnipeetavate rahaliste

vahendite arvestussüsteemi K-Raha väljavõte).

2. Kohus tegi 15.09.2021 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus esitada dokumendid

nr-tega 7-8/21/18957-2, 5-8/21/18935-2 ja 5-18/21/19273-1. Samuti palus kohus teatada, kas

X on nendes asjades esitanud vanglale vaide/vaided ning kui on, siis esitada kohtule kõik

vaidemenetluse materjalid ja vangla seisukoht taotleja esialgse õiguskaitse taotluse kohta.

3. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 17.09.2021.

1) X esitas 16.07.2021 Tallinna Vanglale taotluse (registreeritud 21.07.2021 nr 7-

8/21/18957-1), milles nõudis vaimse haiguse kindlakstegemist. Tallinna Vangla meditsiini-

osakond vastas Xi taotlusele 30.08.2021 kirjaga nr 7-8/21/18957-2, millega jättis Xi taotluse

rahuldamata. X esitas 07.09.2021 Tallinna Vanglale vaide, milles mh taotleb isiksuse uuringu

(ekspertiisi) läbiviimist, mida on soovitanud kliiniline psühholoog. Vaie on menetlemisel.

3-21-2096

2(4)

2) X esitas 21.07.2021 Tallinna Vanglale pöördumise (registreeritud 23.07.2021 nr 5-

18/21/19273-1), milles soovis saada koopiat raamatust „Kliinilised kirjeldused ja diagnostilised

juhised“ või tutvuda nimetatud raamatu elektroonilise versiooniga internetis. Tallinna Vangla

vastas 02.09.2021 vastusega nr 5-8/21/18935-2, selgitades Xile, et vangla raamatukogus sellist

teavikut ei ole. X esitas 07.09.2021 vaide, milles mh taotleb uut otsustamist raamatuga

internetis tutvumise osas. Vaie on menetlemisel.

3) X esitas 30.07.2021 Tallinna Vanglale taotluse (registreeritud 04.08.2021 nr 7-

8/21/20153-1) isiksuse uuringu läbiviimiseks. Tallinna Vangla vastas 01.09.2021 vastusega nr

7-8/21/20153-2, milles selgitas, et Xil tuleb end vastavalt Tallinna Vangla kodukorrale

registreerida korduvale kliinilise psühholoogi vastuvõtule, kus kliiniline psühholoog annab

hinnangu ning näidustusel teostab täiendavad uuringud. X esitas 07.09.2021 vaide. Vaie on

menetlemisel.

4) Tallinna Vangla hinnangul tuleb Xi esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Esialgse

õiguskaitse kohaldamisega saavutab X sisuliselt oma eesmärgi, kuid see oleks lubatav üksnes

juhul, kui kohaldamata jätmine tema õigusi pöördumatult kahjustaks. Selliseid tagajärgi talle

aga ei kaasne. Vaidlust ei ole selles, et Xil esineb psühhiaatrilisi terviseprobleeme, kuid see

asjaolu ei tingi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1

kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. See tähendab, et ravi, sh

vajalikud uuringud määrab arst ja kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale

meelepärast ravi ja uuringuid. Eeltoodut on Xile selgitanud ka Harju Maakohus asjas nr 2-20-

14386.

5) X saab Tallinna Vanglas asjakohast ravi ning viibib regulaarselt psühhiaatri, kliinilise

psühholoogi ja psühholoogi vastuvõtul. X viibis 18.09.2020 kliinilise psühholoogi Dagmar

Ainsoo vastuvõtul. Psühholoog tegi tervisekaarti visiidi kohta kande (vt haigusjuht A16168),

mida täiendas 21.09.2020 ja märkis mh „vajadusel näidustatud isiksuse uuringu läbiviimine.“

X tõlgendab kliinilise psühholoogi kannet kui kindlat näidustust uuringu läbiviimiseks ja nõuab

seetõttu vanglalt järjepidevalt isiksuse uuringu (ekspertiisi) läbiviimist. Isiksuse uuringu

läbiviimiseks meditsiiniosakond senini vajadust ei ole näinud. Xile on selgitatud, et kliinilisel

psühholoogil tuleb anda uus hinnang ja näidustusel teostab ta siis täiendavad uuringud (vt

Tallinna Vangla 30.08.2021 vastus nr 7-8/21/18957-2, 01.09.2021 vastus nr 7-

8/21/20153-2). Kinnipeetav meditsiiniosakonna seisukohaga ei lepi ning leiab, et tema ei pea

uuesti kliinilise psühholoogi vastuvõtule minema. Xil on kindel veendumus, et tema vaimset

tervist ei uurita vanglas piisavalt ja talle ei tagata vajalikku ravi. Kinnipeetav esitab vanglale

pidevalt tervishoiuteenuse osutamisega seonduvaid kaebusi ja algatab erinevaid vaidlusi

kohtutes. D. Ainsoo sissekandele tuginedes ja oma vaimsele tervisele viidates on X nõudnud

ekspertiisi läbiviimist ka kohtuvaidlustes. Tallinna Halduskohus ei ole asjades nr 3-20-2230 ja

3-20-2021 ekspertiisiks vajadust näinud.

6) Harju Maakohtu menetluses on Xi hagi tsiviilasjas nr 2-18-10955, milles kinnipeetav nõuab

vanglalt mittevaralist kahju seoses ebaõige diagnoosi ja raviveaga. X esitas

14.06.2021 Tallinna Vanglale taotluse (registreeritud nr 5-8/21/15671-1), milles soovis, et

vangla teeks talle arvutis kättesaadavaks veebilehed www.psühhoteraapia.ee ning

www.klinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/. Kinnipeetav põhjendas taotlust asjaoluga, et juba

aastast 2010 on tehtud tema suhtes raviviga, aga ta ei saa enda õigusi eraõiguslikus suhtes

kaitsta. Vangla jättis taotluse rahuldamata. Ka selles küsimuses nõudis X Tallinna

Halduskohtus õiguskaitset. Tallinna Halduskohus jättis 12.08.2021 määrusega nr 3-21-1762

taotluse rahuldamata ja kohus nõustus vanglaga, et Xil puudub õigus soovitud veebilehtede

külastamiseks. VangS § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja

3-21-2096

3(4)

arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse

järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite

registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Kinnipeetaval on keelatud

juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. Seega on seadusega ära

reguleeritud, missuguste veebilehtedega on kinnipeetavatel õigus tutvuda. Ka praegu puudub

Xil õigus nõuda, et vangla võimaldaks tal raamatuga „Kliinilised kirjeldused ja diagnostilised

juhised“ internetis tutvuda. Oma terviseprobleemidega seonduvalt saab ta teavet küsida eriala

spetsialistidelt vastuvõttudel olles. Kaebaja edulootus vaidluses on kasin.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetlusabi taotluste lahendamine

4. Taotleja majanduslikku seisu arvestades leiab kohus, et põhjendatud ja otstarbekas on anda

Xile menetlusabi riigilõivu tasumiseks (HKMS §-d 110-112, § 116 lg 1).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

5. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka

vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla 17.09.2021 vastusest kohtunõudele nähtub, et taotleja on

seonduvalt tema vaimse tervisega esitanud vangla 30.08.2021 vastusele nr 7-8/21/18957-2,

02.09.2021 vastusele nr 5-8/21/18935-2 ja 01.09.2021 vastusele nr 7-8/21/20153-2 vaided.

Seega on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav HKMS § 249 lg 2 kohaselt.

6. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või

omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Seega esmalt tuleb tuvastada esialgse õiguskaitse vajadus ehk

tuvastada, kas taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks ja selle olemasolul arvestada HKMS § 249 lg 3 esimeses lauses nimetatud asjaolusid.

7. Kohus mõistab, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras isiksuse uuring (ekspertiisi)

tegemist selleks, et saada täpselt teada, milline vaimne häire tal on. Samuti võib esialgse

õiguskaitse taotlusest mõista, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras ka raamatuga

„Kliinilised kirjeldused ja diagnostilised juhised“ tutvumise võimaldamist.

8. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tähendaks praegusel juhul sisuliselt vaidluse ette

ära otsustamist. Sellisel juhul peaksid võimalikul kaebusel aga esinema ülekaalukad

eduväljavaated ning taotlejal tungiv õiguskaitsevajadus (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr

3-3-1-59-14, p 19). Kohtu hinnangul ei ole need tingimused praegusel juhul täidetud. Taotleja

vaiete eduväljavaateid ei saa kohtu esialgsel hinnangul pidada suurteks, kuna taotleja

terviseandmed ei kinnita vältimatut vajadust taotleja nõutava uuringu / ekspertiisi tegemiseks.

Vaidlust ei ole selles, et taotlejale on vanglas tagatud tervishoiuteenuste osutamine (VangS §-d

52-53) ning arst on see, kes määrab kinnipeetavale diagnoosi ja ravi. Kohtul puudub mistahes

mõistlik põhjus järeldamaks, et taotlejat ravinud arst(id) on taotleja ravimisel teinud diagnoosi-

või ravivigu või pakkunud taotlejale tervishoiuteenuseid, mis ei ole vastanud arstiteaduse

üldisele tasemele. Tallinna Vangla on asjakohaselt taotlejale selgitanud, et taotlejal tuleks enda

vaimse terviseseisundi (täiendavaks) hindamiseks registreerida arsti vastuvõtule. Näidustuse

esinemisel on vangla meditsiinipersonalil võimalik määrata ravi, sh suunata taotleja

uuringu(te)le. Kohtule ei ole äratuntav, et vaidemenetluse ajal taotleja nõutava isiksuse uuringu

tegemata jätmine tooks taotlejale kaasa sellise kahjuliku tagajärje, mis õigustaks esialgse

3-21-2096

4(4)

õiguskaitse korras vaide sisulist rahuldamist enne vaideotsuse tegemist. Pöördumatute või

kahjulike tagajärgede saabumise ohtu ei nähtu kohtule ka seoses raamatu „Kliinilised

kirjeldused ja diagnostilised juhised“ väljastamata jätmisega.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Xi esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik