2-20-15184/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja number

2-20-15184

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-Liis Tuul

Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2021 Tallinn

Tsiviilasi

ERGO Insurance SE avaldus Viimsi vald, Haabneeme

alevik, Tammepõllu tee

11,

Tammepõllu tee

korteriühistu vastu varakahju väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8162,80 eurot

Menetlusosalised ja nende Avaldaja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013),

esindajad lepinguline esindaja Marite Vainola

Puudutatud isik: Viimsi vald, Haabneeme alevik,

Tammepõllu tee 11, Tammepõllu tee 9 korteriühistu

(registrikood 80309542), lepinguline esindaja Aet Peetso

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ERGO Insurance SE avaldus osaliselt.

2. Mõista Viimsi vald, Haabneeme alevik, Tammepõllu tee 11, Tammepõllu tee 9

korteriühistult ERGO Insurance SE kasuks välja 7762,80 eurot.

3. Jätta rahuldamata ERGO Insurance SE nõue Viimsi vald, Haabneeme alevik,

Tammepõllu tee 11, Tammepõllu tee 9 korteriühistult 400 euro väljamõistmiseks.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud 95% ulatuses Viimsi vald, Haabneeme alevik,

Tammepõllu tee 11, Tammepõllu tee 9 korteriühistu kanda ja 5% ulatuses ERGO

Insurance SE kanda.

5. Rahuldada

ERGO

Insurance

SE

taotlus

menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks.

6. Määrata ERGO Insurance SE menetluskulude rahaliseks suuruseks 50 eurot, millest

Viimsi vald, Haabneeme alevik, Tammepõllu tee 11, Tammepõllu tee 9 korteriühistu

kohustub hüvitama 47,50 eurot.

7. Rahuldada Viimsi vald, Haabneeme alevik, Tammepõllu tee 11, Tammepõllu tee 9

korteriühistu taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.

8. Määrata Viimsi vald, Haabneeme alevik, Tammepõllu tee 11, Tammepõllu tee 9

korteriühistu menetluskulude rahaliseks suuruseks 666 eurot, millest ERGO Insurance

SE kohustub hüvitama 33,30 eurot.

9. Tasaarvestada määruse resolutsiooni punktidest 6 ja 8 tulenevad vastastikused

kohustused ja mõista Viimsi vald, Haabneeme alevik, Tammepõllu tee 11,

Tammepõllu tee 9 korteriühistult ERGO Insurance SE kasuks menetluskulude

hüvitisena välja 14,20 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõiv.

MENETLUSE KÄIK

1. ERGO Insurance SE esitas 16.10.2020 Harju Maakohtule avalduse KÜ Tammepõllu tee

9 vastu, milles palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja varakahju 8162,80 eurot.

Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

2. Avalduse ja selle 09.11.2020 täpsustuse kohaselt toimus 09.11.2019 aadressil

Tammepõllu tee 9-xx, Haabneeme alevik, Viimsi vald veeleke, mis kahjustas samas

kortermajas asuva korteri nr xx siseviimistlust. Kahju tekkimise põhjuseks oli korteri nr xx

reaalosal asuv korteriomandite kaasomandis olev mudafilter. Veeavarii toimumise hetkel kehtis

korteri nr xx suhtes avaldaja ja korteriomaniku (kindlustusvõtja) vahel sõlmitud

kodukindlustuse ERGO Maksi leping nr xxxxxxxx. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale korteri

nr xx taastamiskulud 7762,80 eurot ja kindlustusvõtja ajutise elukoha üürikulu 400 eurot.

3. Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi

hooldamine, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimine. Kuna kõnealuse mudafiltri

korrashoid on korteriühistu mõjusfääris ja see purunes ilma välise jõu rakendumiseta, saab

eeldada, et puudutatud isik ei ole täitnud oma kohustust. Kuna avaldaja hüvitas

kindlustusvõtjale tekkinud kahju ja kahju tekitamise eest vastutab puudutatud isik, on avaldajal

nõue puudutatud isiku vastu kindlustushüvitistena välja makstud summa ulatuses.

4. Avaldaja esitas 03.02.2020 puudutatud isikule varakahju tagasinõude, mida puudutatud

isik ei ole tasunud.

Vastuväited avaldusele

5. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

6. Tammepõllu tee 9-xx korteriomandi eriomandi koosseisus, kuid kaasomandisse kuuluva

mudafiltri korgi purunemise tagajärjel tekkis kahju aadressil Tammepõllu tee 9-xx

korteriomandi eriomandi siseviimistlusele. Puudutatud isik ei vastuta aga sellega kaasnenud

kahju eest. Vaidlust ei ole, et avaldaja ja Tammepõllu tee 9-xx korteriomaniku vahel oli kehtiv

kindlustusleping, mille alusel avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju 8162,80 eurot.

7. Puudutatud isik ei ole kolmas isik võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 mõistes või

kindlustuslepingu lahutamatuteks lisadeks olevate üldtingimuste mõistes, kes oleks kohustatud

seaduse alusel tekkinud kahju hüvitama. Korteriühistu liige ei ole suhtes korteriühistuga kolmas

isik. Avaldaja, esitades tagasinõude korteriühistu vastu, esitas sisuliselt nõude ka kindlustatud

isiku vastu.

7.1. Korteriühistu liikmeteks on ka korteri nr xx ja nr xx omanikud. Kindlustatud isiku puhul

on tegemist puudutatud isiku liikmega, kes tulenevalt korteriühistu põhikirja punktidest 3.2 ja

5 ning korteriomandi- ja korteriühistu seadusest (KrtS § 40 lg 2 ja § 41 lg 1 p 3) tasub iga kuu

kaasomanikuna tema poolt tarbitud kulude eest makseid proportsionaalselt tema kaasomandi

eseme suurusele. Olukorras, kus puudutatud isiku vara tekib tema liikmete maksetest (põhikirja

p 5.1 ja 5.2), tähendab rahalise nõude esitamine sisuliselt nõude esitamist ka kindlustatud isiku

enda vastu, mis on kindlustuslepingu kontekstis lubamatu ja muudab kindlustamise sisulise

eesmärgi võimatuks.

8. Kindlustuslepingu lahutamatuteks lisadeks on kindlustuspoliisile nr xxxxxxxx märgitud

kindlustuslepingute üldtingimused KT.0948.18. ERGO Kodukindlustuse tingimused. Maksi

pakett.

Nimetatud

tingimuste

kohaselt

võrdsustatakse

kindlustuslepingu

täitmisel

kindlustusvõtjaga kindlustusvõtja juures töötavad isikud ja isikud, keda kindlustusvõtja kasutab

oma majandustegevuses või oma kohustuste täitmisel (p 10.1.6). Kindlustusvõtja kasutab oma

õiguste ja kohustuste realiseerimisel korteriühistu liikme staatust. Seega on korteriühistu

kindlustuslepingu mõistes isik, keda kindlustusvõtja kasutab oma kohustuste täitmisel ja

avaldajal ei ole korteriühistu suhtes nõudeõigust.

9. ERGO tingimuste punkti 10.3 kohaselt, olukorras, kus muuhulgas ka punktis 10.1.6

nimetatud isikud ei täida kindlustuslepingut, loetakse, et kindlustusvõtja on jätnud lepingu

täitmata. Tavapäraselt keeldub siis kindlustusandja väljamaksmise tegemisest. Kuna

kindlustusandja hüvitas tekkinud kahju, ei ole kaasomanikud sh puudutatud isik oma kohustusi

rikkunud. ERGO tingimuste kohaselt on kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud

kohustatud kahju vältimiseks hoidma ja kasutama oma vara heaperemehelikult ning hoolsalt.

Vastasel korral on kindlustusandjal õigus leping üles öelda (p 17.1 – 17.4). Kindlustusandja ei

ole lepingut üles öelnud. Kindlustusvõtja ja korteriühistu ei ole seega ohutusnõudeid ega vara

suhtes kehtestatud heaperemeheliku hoolsuskohustuse nõudeid rikkunud.

10. Avaldaja ei ole esile toonud, millist tegu saab puudutatud isikule õiguslikult ette heita.

Avaldaja lähtub üksnes oletuslikust ja hüpoteetilisest eeldusest. Asjakohane ei ole raha

maksmata jätmise etteheide. Viide KrtS § 12 lg 1 ja § 35 lg 2 p 1 sisaldab korteriomanikele

seadusega loodud võimalust valitseda kaasomandi osa eset selleks loodud korteriühistu kaudu.

Korteriomanikud ei vabane aga seeläbi neil lasuvast vastutusest. Avaldaja viidatud

võlaõigusseaduse üldnormid ei ole antud juhul kohaldatavad.

11. Kahjustunud mudafilter oli paigaldatud Tammepõllu tee 9 elamu ühiskasutuses olevale

torustikule ja tegemist on kaasomanike kaasomandis oleva ehitise tehnosüsteemi osaga,

sõltumata sellest, et see asus korteri nr xx eriomandi koosseisus. Mudafiltri korgi purunemist ei

ole võimalik ette näha. Tegemist võis hüpoteetiliselt olla ka defektse tootega, mille eest vastutab

tootja. Meelevaldne on omistada mudafiltri korgi purunemist korteriomanikele või

korteriühistule. Kui avaldaja leiab, et mudafiltri purunemise eest vastutab korteriühistu, jääb

selgusetuks, millist tegu puudutatud isikule ette heidetakse.

12. Korteriühistu on sõlminud kaasomandi eseme hooldamiseks lepingu nr xxxxxx

haldusfirmaga Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, kes teostab kaasomandi eseme koosseisu

kuuluvate seadmete regulaarset hooldamist, sh tehnosüsteemide hooldusteenust. Hooldustööde

käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, millest võiks järeldada, et korteri mudafiltri kork on defektne,

valesti paigaldatud ja kinni keeratud või esineb mõni muu asjaolu, millest tulenevalt võiks kahju

tekkimise ohtu kaasomandile täheldada. Korterisisene süsteemide kontrollimise kohustus on

korteriomanikul. Korteriomandite nr xx ja xx omanikud ei ole teavitanud, et nende

korteriomandite eriomandi koosseisus olev veesüsteemi torustik lekib või seal esineb muid

süsteemi vigastustele viitavaid tunnuseid. Sellest järeldub, et omaniku teada olid kõik

tehnosüsteemid korras. Süsteemi toimimises häireid ka ei tuvastatud. Tammepõllu tee 9

korterelamu ehitati ja võeti kasutusele 2007.a. Kuna hoone suhtes oli sõlmitud ka

tehnosüsteemide hooldusteenuse leping, olid korteriomanikud ja ühistu teinud endast kõik

mõistlikult oleneva, et maandada neile kinnisasja omanikuna seadusest tulenevat vastutust.

13. Isegi kui oletada, et korteriühistu või korteriomanikud on jätnud hoolduskohustuse

täitmata, laieneb etteheide solidaarselt ka kindlustusvõtjale endale. Korteriomanikku ei vabasta

vastutusest asjaolu, et ta on sõlminud eriomandi suhtes kindlustuslepingu.

14. Isegi, kui puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest, tuleb arvestada, et mudafiltri

korgi purunemine on ootamatu ja ettenägematu sündmus, mis realiseerus puudutatud isikust ja

tema tahtest sõltumatutel asjaoludel ning tuginedes VÕS § 127 lg 4 ja § 1043 ei kanna

puudutatud isik selle tagajärgede eest varalist vastutust.

15. Avaldaja poolt nõude esitamine olukorras, kus avaldaja ei ole tõendanud puudutatud

isiku ja kahju tekkimise omavahelist seost ja lihtsalt eeldab puudutatud isiku kohustuste

mittekohast täitmist või täitmata jätmist ning jätab tähelepanuta, et ka tema klient on sellesama

puudutatud isiku liige, vastuolus kahju hüvitamise regulatsiooniga ja hea usu ning mõistlikkuse

põhimõttega. Mudafiltri korgi purunemine ei ole puudutatud isiku vastutuse tekkimise õiguslik

alus. Avaldaja ei ole juhtinud oma kliendi tähelepanu asjaolule, et ta on lepingust või seadusest

korteriomanikule tulenevaid kohustusi rikkunud. Avaldajal ei ole majanduslikus mõttes

vajadust esitada iga juhtumi korral tagasinõuet viisil, kus nõude esitamisel ei ole peetud

vajalikuks kajastada isegi viidet nõude õiguslikule alusele ja sõnastatud tegu, mida väidetavale

kohustatud isikule ette heidetakse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist

ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude,

mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamiseks. Kuna pooled ei ole soovinud enda isiklikku ärakuulamist, vaatas

kohus asja läbi kirjalikus menetluses.

17. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus

seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele,

kui seadusest ei tulene teisiti. Sellest tulenevalt ei oma asjaolud, millele kohus asja lahendamisel

tähelepanu ei pööra, kohtu hinnangul asja lahendamisel tähendust.

18. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldaja nõue tuleb

rahuldada osaliselt, s.o osas, milles avaldaja nõuab puudutatud isikult eriomandi esemele

tekkinud kahju hüvitamist. Osas, milles avaldaja nõuab ajutise elukoha üürimisega seotud kulu

hüvitamist, jääb nõue rahuldamata.

19. Poolte menetlusdokumentides avaldatu ja asjas esitatu tõendite kohaselt ei ole vaidlust

järgmiste asjaolude üle:

-

09.11.2019 purunes Viimsi vallas, Haabneemes asuva Tammepõllu tee 9-xx korteriomandi

eriomandil asuv mudafiltri kork;

-

mudafiltri korgi purunemise tagajärjel tekkis kahju Tammepõllu tee 9-xx korteriomandi

eriomandile (veekahjustused nähtuvad tl 11 – 17 ja 30 – 38 fotodelt);

-

kahju põhjustanud mudafilter kuulub Tammepõllu tee 9 kaasomanike kaasomandi osa

koosseisusu;

-

avaldaja ja Tammepõllu tee 9-xx korteriomaniku vahel oli kehtiv kindlustusleping ERGO

Maksi leping nr xxxxxxxx, mille lisatingimuste kohaselt võttis avaldaja kohustuse hüvitada

kindlustusvõtjale korteri endisel kujul taastamise kulud, samuti ajutiselt kasutatava elukoha

kulu (tl 5);

-

avaldaja hüvitas korteri nr xx omanikule kahju kokku 8162,80 eurot, sh korteri

taastamiskulu 7762,80 eurot ja ajutise elukoha üürikulu 400 eurot (tl 5 pöördel – tl 6 pöördel

ja tl 7 pöördel – 8 pöördel);

-

puudutatud isik on Tammepõllu tee 9 elamus tegutsev korteriühistu (tl 56).

20. Eeltoodut kinnitab ka korteriühistu haldusettevõtte esindaja 14.11.2019 teade, milles ta

kinnitab, et 09.11.2019 toimus Tammepõllu tee 9-xx juhtum, milles sai kannatada korter xx ja

õnnetuse tekkepõhjus oli korter xx mudafiltri korgi purunemine (tl 4). Seda, et kahju põhjuseks

oli korteriomanike kaasomandis olev mudafilter, kinnitas korteriühistu oma 13.04.2020

vastuses tagasinõudele (tl 4 pöördel).

21. Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldajal on õigus nõuda kahjustatud korteriomanikule

välja makstud summa hüvitamist korteriühistult (puudutatud isikult). Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Vastavalt VÕS § 173 lg 2 ja § 164 lg 2 astub võlausaldajalt nõude omandanud isik endise

võlausaldaja asemele, s.o saab nõude esialgse omaniku õigusliku positsiooni, nõude olemus

sellest ei muutu. See tähendab, et nõude üleminek ei mõjuta selle n-ö identiteeti, nõue läheb

kindlustusandjale üle sellises seisundis, nagu see on. Seega kuulub avaldus rahuldamisele juhul,

kui kahjustatud korteri omanikul, s.o korteri nr 2 omanikul oli mudafiltri korgi purunemisega

tekitatud kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu.

22. Kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja võib nõuda korteriühistult

kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused:

-

puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole

vabandatav (VÕS § 103 lg 1);

-

korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja

kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

23. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

24. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kahju lähtus korteriomandi nr 8 eriomandi

piires asuvast kaasomandi esemest. Kohus selgitab, et olukorras, kus kahjustatud korteri

omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik

ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju

hüvitamist ikkagi korteriühistult. Seega saab korteri omanik nõuda puudutatud isikult kahju

hüvitamist sõltumata sellest, kas korteriühistu on oma kohustusi rikkunud.

24.1. KrtS § 12 lg-st 2 tulenevalt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes,

samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise

õigustatud huve. Sama põhimõte tuleneb kaasomanikevahelistes suhetes üldiselt AÕS §

72 lg 5 teisest lausest. Kuna kaasomandisse kuuluva esemega seotud kasu kuulub AÕS

§ 71 lg 2 kohaselt kaasomanikele ühiselt ning kaasomandi esemega seotud riske

valitsevad kaasomanikud ühiselt, siis tulenevalt KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teisest

lausest kannavad nad ühiselt ka kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega

seotud kahju sõltumata sellest, kas sellise kahju kandjaks on kolmas isik (VÕS § 1059)

või üks kaasomanikest (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause). AÕS § 75 lg 1 järgi

kannavad kaasomanikud sellist kahju omavahelises suhtes vastavalt kaasomanikule

kuuluva osa suurusele. Kahju all, mida korteriomanikud kannavad ühe kaas- või

korteriomaniku ees ühiselt, tuleb KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause mõttes

mõista kahju, mis tekib korteriomandite kaasomandi osa esemest kui tervikust lähtuvalt

ühe korteriomaniku korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud

kaasomandi esemele. Sellest tulenevalt saab korteriomanik, kelle korteriomandi

eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud

kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku

korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, nõuda selle kahju hüvitamist

teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause

alusel (vt Riigikohtu otsus 19.03.2021 nr 218-13649 p 18). Eeltoodust tulenevalt ei oma

eriomandile tekkinud kahju hüvitamise nõude seisukohast tähtsust väited, et mudafiltri

purunemine on ettenägematu sündmus ja et haldusfirma oli süsteemi korrasolekut

kontrollinud.

Kuna

kaasomandiesemest

lähtunud

sündmus

põhjustas

kahju

korteriomaniku eriomandi esemele, vastutab puudutatud isik korteri nr xx omanikule

tekkinud kahju eest.

25. VÕS § 127 lg 2 järgi ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle

kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja AÕS § 75 lg 1 järgi on kahjustatud

korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi

eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi

taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja

siseviimistlus). Selle sätte alusel hüvitatava kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning

AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Muu kahju hüvitatakse üksnes

kohustuse rikkumise korral.

26. Avaldaja nõuab puudutatud isikult mh siseviimistlusele tekkinud kahju 7762,80 euro

hüvitamist. OÜ Levinson 19.11.2019 hinnapakkumise kohaselt koosnes siseviimistluse kahju

kõrvaldamise kulu järgmistest toimingutest: ettevalmistustööd, mööbli demontaaž-montaaž,

kiletamine; parketi demontaaž-montaaž, parkett Country tamm, alusmatt, liitude paigaldus;

lagede ja seinte kohtparandus, pahteldus, kruntimine ja värvimine 2x, vannitoa ripplae plaatide

demontaaž-montaaž, plaadid 600x600; vaheuste demontaaž-montaaž, uksed, liistud,

lävepakud; transport-materjalide tarne; materjalide utiliseerimine ja objekti koristus (tl 6

pöördel). Tegemist on töödega, mis on vajalikud ruumide parandamiseks ja on hõlmatud

korteriühistu vastutuse aluseks olevate normide kaitse-eesmärgiga. Korteriühistu ei ole sellele

ka vastuväiteid ei esitanud.

27. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et purunenud mudafilter kuulus korteriomanike

kaasomandisse, mudafiltri purunemise tõttu tekkis korteri nr xx siseviimistlusele kahju ja

korteri taastamise kulu oli 7762,80 eurot, on kahjustatud korteriomanikul õigus nõuda

puudutatud isikult korteri taastamiskulude hüvitamist sõltumata sellest, kas korterühistu on oma

kohustusi rikkunud. Kuna kahjustatud korteriomaniku nõudeõigus on VÕS § 492 lg 1 alusel üle

läinud avaldajale, tuleb avaldus selles osas rahuldada. Kohus mõistab puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja 7762,80 eurot.

28. Õige ei ole seejuures puudutatud isiku väide, nagu vabaneks kahjustatud korteri omanik

seeläbi ise kaasomaniku vastutusest kaasomandi eseme kahjustumise eest. Nagu puudutatud

isik ka ise märkis, on ka kahjustatud korteriomanik puudutatud isiku liige. Korteriomanik

vastutab ka ise sellise kahju hüvitamise eest korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg

5 teise lause alusel.

29. Kohus ei nõustu puudutatud isiku väidetega selle kohta, nagu ei saaks kindlustusandja

esitada tagasinõudeõigust korteriühistu vastu, kuna korteriühistu ei ole kolmas isik VÕS § 492

lg 1 tähenduses.

29.1. KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille

liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite

omanikud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 24 esimese lause kohaselt on

juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Korteriühistu on seega iseseisev

õigussubjekt, millel on võime omada ka kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi (TsÜS § 26).

Puudutatud isik samastab ekslikult korteriühistut kindlustusvõtjast korteriomanikuga,

kes on korteriühistu liige. Ainuüksi sellest, et korteriühistu vara tekib selle liikmete

sissemaksetest ja ka kindlustatud isik on puudutatud isiku liige, ei saa järeldada, nagu

oleks nõue esitatud sisuliselt kindlustusvõtja enda vastu. Tegemist ei ole sama isikuga.

29.2. Samuti ei nõustu kohus puudutatud isikuga, nagu oleks ta kindlustuslepingute

üldtingimuste p 10.1.6 (tl 70 – 72) mõistes isik, keda kindlustusvõtja kasutab oma

kohustuste täitmisel ja kes on seetõttu võrdsustatud kindlustusvõtjaga. Viidatud punkti

kohaselt võrdsustatakse kindlustuslepingu täitmisel kindlustusvõtjaga tema juures

töötavad isikud ja isikud, keda kindlustusvõtja kasutab oma majandustegevuses või oma

kohustuste täitmisel. Kohus on juba ülal selgitanud, et kahte iseseisvat õigussubjekti ei

saa samastada pelgalt selle tõttu, et üks on teise liige ja tegutseb tema kaudu. Puudutatud

isik jätab tähelepanuta, et seadusest tuleneb nii kaasomandi valdamine korteriühistu

kaudu, kui ka kahjustatud korteriomaniku tagasinõue korteriühistu vastu (KrtS § 34).

29.3. Kuna kahjustatud korteriomanik saab nõuda kahju hüvitamist korteriühistult, on

selline õigus VÕS § 492 lg 1 alusel ka kahju hüvitanud kindlustusandjal. Seejuures ei

ole asjakohased viited ja tõendid avaldaja ja üldiselt Eestis tegutsevate kindlustusandjate

kasumi suurusele. Samuti ei oma avaldaja tagasinõudeõiguse seisukohast tähtsust, kas

puudutatud isiku arvates on kindlustatud isik või kindlustusandja rikkunud

nendevahelist kindlustuslepingut. Puudutatud isik ei ole selle lepingu pool ega saa

sellest õigussuhtest tulenevaid vastuväiteid esitada. Puudutatud isik saab nõudele

esitada üksnes neid vastuväiteid, mis tal olid korteriomaniku vastu nõude

kindlustusandjale ülemineku ajal, samuti vastuväiteid, mis tal on kindlustusandja vastu

(VÕS § 171 lg 1).

30. Lisaks kahjustatud korteri taastamisega seotud kulude hüvitamisele nõuab avaldaja

korteriühistult ka ajutise elukoha üürikulu 400 euro hüvitamist. Korteriomanikud vastutavad

korteriühistu kaudu sellise kahju hüvitamise eest aga üksnes juhul, kui korteriühistu on oma

kohustusi rikkunud ja rikkumine ei ole vabandatav (vt Riigikohtu 19.03.2021 otsus nr 2-

1813649 p 19). Korteriühistu vastutab tekkinud kahju eest, kui ta on rikkunud mõnda

korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud

täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu (korteriomandite

kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus).

31. Korteriomanik võib KrtS § 34 lg 1 kohaselt nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse

korteriomanike seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja

korteriomanike

huvidest

lähtudes.

Korteriomandite

kaasomandi

eset

valitsevad

korteriomanikud korteriühistu kaudu (KrtS § 34 lg 2). Seejuures käsitletakse korteriomandi

valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti ning selleks

vajaliku kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomist (KrtS § 35). Korteriomandite

kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab seega eelkõige korteriomanike ühist ning

korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme

korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine

korteriomanike määratud seisukorras (vt Riigikohtu 19.03.2021 otsus nr 2-18-13649 p 17).

Korteriühistul oli seega kohustus korraldada ja tagada kaasomandi eseme, s.o mudafiltri

korrashoid. Pooled ei vaidle selle üle, et mudafilter on kaasomandis. Samuti ei vaidle pooled

selle üle, et kahju tekkis mudafiltri korgi purunemise tõttu.

32. Puudutatud isik tõi aga esile, et hoone kaasomandi eseme hooldamiseks on sõlmitud

leping haldusfirmaga Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ (tl 73 – 78). Lepingu nr xxxxxx p 6

kohaselt osutab Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ Viimsi vald, Tammepõllu tee 9 asuval

kinnisasjal haldusteenust, raamatupidamise korraldamist, tehnosüsteemide hooldusteenust,

heakorratöid ja 24h avariiteenust. Lepingu lisa 1 kohaselt hõlmab teenus ka veevarustuse

süsteemi hooldust, seejuures tuleb hooldus teostada vastavalt õigusaktides ja tootjatehase

dokumentatsioonides toodud tingimustel üks kord kuus.

33. Tehnosüsteemide hoolduspäeviku (tl 80 – 85) kohaselt tuli 1 kord kuus muuhulgas

puhastada ja pesta mudafiltrid, vajadusel need asendada (tellija kulul). Hooldused teostati

06.06.2019, 05.07.2019, 08.08.2019, 11.09.2019, 03.10.2019, 01.11.2019, 05.12.2019.

Kõikidel kuudel on märgitud, et mudafiltrid on korras (tähis K täht) ja märkusi ei ole selle kohta

lisatud. Hoolduspäeviku märkuste alal on esile toodud järgmisi probleeme: paisu paak ei tööta,

veemõõdusõlmes esines tagasilöögiklapi leke, mis korrastati; termomeeter vahetati; puhastati

tarbevee süsteem (06.20), tarbevee tsirkulatsiooni pump tegi kõrvalist müra (ilmselt laager),

teostati 20.10.2020 tarbevee loputus. Haldusfirma teostas Tammepõllu tee 9 elamus

28.10.2019, s.o 2 nädalat enne kahju põhjustanud sündmust ka sooja vee torustiku läbipesu ja

filtrite puhastamise (tl 86). Seega on haldusfirma ka dokumenteerinud hooldustööde teostamise,

ühtlasi toonud esile kerkinud probleemid ja nende likvideerimise.

34. Kohus märgib, et kuigi kohustatud isikut ei vabasta vastutusest iseenesest see, et ta

sõlmis kolmanda isikuga hooldusteenuse lepingu, on puudutatud isik tõendanud, et kolmas isik

on teostanud igakuiseid hooldustöid, sh on kontrollitud mudafiltrite korrasolekut, teostatud

tarbeveesüsteemi läbipesu ja puhastatud filtrid. Kohtu hinnangul on puudutatud isik piisavalt

dokumenteerinud oma kaasomandieseme korrashoiu kohustuse regulaarse täitmise, st et ta on

teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist

vältida. Vastupidist ei saa järeldada ainuüksi sellest, et mudafiltri kork purunes.

35. Kohus tegi avaldajale ettepaneku esitada tõendeid selle kohta, et mudafiltritega oli

tegelikult probleeme esinenud ka varem ja et korteri nr xx omanik oli mudafiltrite vahetamise

vajadusele juba varem tähelepanu pööranud. Avaldaja hoolimata kohtu ettepanekust selliseid

tõendeid ei esitanud. Avaldaja väiteid ei tõenda L. V. poolt avaldajale antud selgitus

(kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on L. V. korteri nr xx omanik, tl 66 – 69). Nimelt selgitas

L. V. avaldajale 06.02.2020, et mudafiltritele ei olnud teostatud hooldust üle kümne aasta ja ta

tõstatas selle küsimuse ka korteriühistu koosolekul. Samuti väitis L. V., et sarnaseid mudafiltri

purunemisi oli majas esinenud ka varem vähemalt kahel korral (tl 113). L. V. märkis vastuseks

avaldaja järelepärimisele, et tõstatas küsimuse korteriühistu koosolekul ja see on tema

mäletamistmööda ka protokollitud, kuid ei vastanud avaldaja küsimusele selle kohta, millisel

koosolekul teema tõstatati ega edastanud koosoleku protokolle, millest nähtuks mudafiltrite

probleemi olemasolu ja sellele tähelepanu pööramine. L. V. korteriühistu liikmena oleks saanud

sellised tõendid esitada või vähemalt viidata andmetele, mille alusel saaks veenduda selliste

tõendite olemasolus ja korraldada nende kogumise. Samuti ei esitanud avaldaja ühtegi tõendit

ega sisustanud oma väidet selle kohta, et sarnaseid mudafiltri purunemisi oleks esinenud varem.

Eeltoodu tõttu on avaldaja väited hoolsuskohustuse rikkumise kohta paljasõnalised ja vastuolus

asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega.

36. Nendel asjaoludel leiab kohus, et korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud.

Korteriühistu on korraldanud elamu kaasomandiosa haldamise ja remondi, mida teostati ilma

puudusi tuvastamata ja asjas esitatu ei kinnita, et korteriühistu või haldusfirma oleks olnud

teadlik mudafiltritega seotud probleemidest, kuid jäänud seejuures tegevusetuks. Seetõttu ei

vastuta korteriühistu korteriomanikule tekkinud kahju eest, mis seondub asenduskorteri

üürimisega. Avaldaja nõue jääb seetõttu 400 euro ulatuses rahuldamata.

37. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud asjaolusid, mis annaksid alust

kahjuhüvitist VÕS 139 lg 1 alusel vähendada. Vastuseks puudutatud isiku väidetele märgib

kohus, et avaldaja nõue ei ole vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Sellist järeldust

ei saa teha asjaolust, et puudutatud isiku hinnangul tuleb nõue jätta tervikuna rahuldamata, ega

sellest, et avaldaja klient on samuti kaasomanik ja puudutatud isiku liige. Kohus on ülal

selgitanud, et kaasomaniku nõudeõigus, mis on üle läinud avaldajale, tuleneb seadusest. Hea

usu põhimõtte vastaseks ei muuda nõuet ka väide, et avaldajal ei ole majanduslikus mõttes

vajadust tagasinõuet esitada.

38. Käesolevas määruses nimetamata tõendeid kohus asja lahendamisel ei arvesta, kuna

need ei oma asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1 ja lg 5).

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

39. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

40. Kohus, võttes arvesse avalduse rahuldamise ulatust (7762,80 eurot 8162,80 eurost),

jätab tsiviilasja menetluskulud 95% ulatuses puudutatud isiku ja 5% ulatuses avaldaja kanda.

41. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad

kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja tsiviilasja materjali alusel (TsMS § 174 lg 1).

42. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult menetluskuluna välja avalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 50 eurot. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist

põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada. Muid hüvitatavaid kulusid avaldaja esile ei

toonud.

43. Puudutatud isik palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 832,50 eurot, s.o

õigusabikulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab TsMS §

218 sätestatud nõuetele. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

44. Puudutatud isikut esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav esindaja,

kelle tasumäär oli 150 eurot tunnis. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks

tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga

ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20).

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja pikkust ning esindaja

kvalifikatsiooni, leiab kohus, et esindaja tasu on põhjendatud hinnaga 120 eurot tund.

45. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi esindaja menetluses järgmisi toiminguid:

avaldusega tutvumine, vastuse koostamine/komplekteerimine ja esitamine 4,8 tundi ning

menetluskulude nimekirja koostamine 0,75 tundi. Kohus leiab, et esindaja toimingud olid

kliendi kaitsmise seisukohast vajalikud ja märgitud mahus ka põhjendatud. Kohus arvestab

seejuures nii avalduse mahtu ja sisu, kui ka puudutatud isiku vastuse mahtu ja sisu, samuti

esitatud lisade arvu. Arvestades esindaja põhjendatud tunnitasu määra, määrab kohus

puudutatud isiku põhjendatud õigusabikulude suuruseks 666 eurot.

46. Arvestades menetluskulude jaotust, jääb avaldaja kuludest puudutatud isiku kanda 47,50

eurot (50 × 95%) ja puudutatud isiku kuludest avaldaja kanda 33,30 eurot (666 × 5%).

47. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab pooltelt

väljamõistetud menetluskulud ja määrab, et puudutatud isikult tuleb avaldaja menetluskulude

hüvitamiseks välja mõista 14,20 eurot (47,50 – 33,30).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik