3-20-2287/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2287

Haldusasi

X kaebus X kaebus Eesti Töötukassa 10.10.2020 otsuse nr

TVH/20/073753, 13.10.2020 otsuse nr TVT/20/049590 ja

09.11.2020 vaideotsuse nr 1708 tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kaebus.

2. Tühistada Eesti Töötukassa 10.10.2020 otsus nr TVH/20/073753, 13.10.2020 otsus

nr TVT/20/049590 ja 09.11.2020 vaideotsus nr 1708 ning kohustada Eesti Töötukassat

vaatama kaebaja 29.09.2020 taotluse uuesti läbi.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.10.2021 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

3-20-2287

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 29.09.2020 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise ja

töövõime toetuse taotluse. Kaebaja selgitas, et ta ei saa teha tööd, mis eeldab koormust seljale

ja kätele (seismine, istumine, arvutiga töötamine) ja silmade tõttu ei saa teha arvutiga tööd.

Kaebaja kasutab igapäevategevustes teise inimese abi. Kaebajal on depressioon ja masendus,

mis toovad kaasa igapäevategevustes tahteraskusi. Kaebaja võimekus liikuda on muutlik. Kui

seljaprobleemid on ägenenud, siis on liikumisvõimekus piiratud. Hommikuti on raske voodist

tõusta, kuid kui juba liikuma saab, siis on parem. Võimekus treppidel liikuda on muutlik. Kui

liigeste probleem ägeneb, siis on treppidel liikumine raskendatud. Peab hoidma käsipuust kinni

ja astuma sammhaaval. Kaebaja suudab seista vähem kui 1 tund järjest. Selg väsib ja hakkab

valutama. Pikemat aega ühe koha peal istuda ei saa, peab saama end vahepeal liigutada, asendit

muuta. Kehaasendeid saab vahetada mõõdukate raskustega. Peab saama end kusagile toetada,

et püsti tõusta. Külma ja niiske ilmaga on põlveliigesed valusad. Vererõhu kõikumine mõjutab

liikumist, tekitab tugevat pearinglust, kuid seda ei esine sageli. Kaebaja on paremakäeline.

Suudab käsi tõsta mõõdukate raskustega. Kui liigesed on haiged, siis on käte tõstmine õlast

kõrgemale valulik. Käte tunnetus ei ole hea. Kui käed on külmad, siis kisuvad krampi.

Tööriistad võivad maha kukkuda või võib kätega klaasi katki pigistada, sest kätes puudub

tunnetus. Sõrmede tundlikkus on häiritud pärast karpaalkanali operatsiooni mõlemal käel. Käte

ja sõrmede tundlikkus ei ole taastunud. Kaebajal on erinevatele kaugustele vaatamiseks

erinevad prillid (lähedale vaatamiseks +1, arvuti vaatamiseks -0,5, toas kasutamiseks -2, autoga

sõites -3,5), st kasutab igapäevaselt 2-3 paari prille.

2. Vastustaja leidis 10.10.2020 otsuses nr TVH/20/073753, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks

on närvisüsteemihaigused. Kaebaja kirjeldatud teabevahetusega seotud muud piirangud on

kompenseeritud (prillid) ega mõjuta töövõimet. Kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise

valdkonnas ja liikumisega seotud muud piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS)

andmetel kinnitust. Kaebajal on piiratud vasaku käega täppistegevuste sooritamine, mis on

põhjustatud vasakus käes esinevast tuimusest. Viidatud piirangud ei mõjuta kaebaja töövõimet

ulatuses, mis takistaks töötamist.

3. Vastustaja jättis 13.10.2020 otsusega nr TVT/20/049590 kaebajale töövõimetoetuse

määramata, kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

4. Kaebaja esitas vaide vastustaja 10.10.2020 ja 13.10.2020 otsuste peale. Põhjendused:

4.1. Käeline tegevus on tugevalt häiritud. Üle 5 aasta tagasi tehtud karpaalkanali operatsioonid

mõlemale käele ei andnud oodatud tulemust. Enne operatsiooni esinenud valud ja tuimus on

suurenenud, lisandunud on krambid. Ei suuda tööriistu käes hoida (kukuvad maha), samas võib

klaasi puruks pigistada, sest puudub tunnetus. Arstid on nõutud, füsioteraapia ei aita. Erialane

töö (elektroonik) ja töö erinevate tööriistadega on välistatud.

4.2. Oftalmoloogi sõnul pole erialane töö edaspidi võimalik. Igapäevane arvuti taga istumine

on täielikult välistatud (glaukoomi tõttu ähvardab pimedaksjäämine, silmapõhi on juba osaliselt

kahjustatud). Kaebaja vajab eri kaugustele vaatamiseks erinevaid prille ja see mõjutab

töövõimet.

4.3. Liikumisega seotud probleemid on tugevad, selja- ja liigesevalud on igapäevased. Voodist

tõustes peab tunde harjutusi tegema, et liikuma saada. Ei suuda järjest istuda ega ka seista

(seljavalud), kogu aeg peab asendit vahetama. Ka see mõjutab töövõimet. Kohati vajab kaebaja

kõrvalist abi igapäevastes toimetustes. See, et kaebaja digiloos on puudulikud andmed ja seal

ei ole kirjeldatud kõiki diagnoose, tehtud operatsioone ja uuringuid, ei sõltu kaebajast. Hiljuti

3-20-2287

3(11)

perearsti juures käies teatas kaebaja, et tuli vastuvõtule töövõime hindamiseks. Perearst ei

saanud sellest nagu aru ja suunas vaid endokrinoloogi juurde (kaebajal on diabeet). Neuroloogi

juurde pidavat olema mitmekuine järjekord ja ega seal midagi uut ei räägitaks. Kunagi soovitati

seljaoperatsiooni, aga pärast kompuuteruuringuid rääkis iga arst ise juttu ja seetõttu ei julgenud

kaebaja proovida. Pärast operatsioonidega sandistatud käsi puudub kaebajal usk

neuroloogidesse. Kaebaja on saanud aastaid erinevaid füsioteraapiaid, kuid leevendused on

ajutised.

4.4. Kaebajal on võimatu selliste terviseprobleemidega reaalselt tööle saada. Erialane töö on

välistatud, arvutitöö samuti. Lihttöö nõuab füüsilisi eeldusi, kuid seljavalude tõttu ei sobi ei

seismine ega istumine. Seega on töövõime vähenenud. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi

argumenti, et kaebaja tervis on paranenud pärast eelmist hindamist. Kaebaja üldine seisund on

pigem halvenenud. Kaebaja ei tea, millise eksperdi või arsti poole ta peaks pöörduma, et saaks

tõendada enda töövõimetust.

4.5. Kaebaja jaoks on oluline Haigekassa ravikindlustatus, sest ta vajab diabeetikuna pidevalt

kalleid ravimeid.

5. Vastustaja jättis 09.11.2020 vaideotsusega nr 1708 vaide rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud

hinnangud tervise kohta ja TIS-i kantud terviseandmed. Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) AS-i

Põhja-Eesti Taastusravikeskuse ekspertarst tuvastas 07.10.2020 TIS-i andmete alusel, et

kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on

närvisüsteemihaigused. Taotluses kirjeldatud teabevahetusega seotud muud piirangud on

kompenseeritud (prillid) ega mõjuta töövõimet. Taotluses kirjeldatud piirangud liikumise

valdkonnas ja liikumisega seotud muud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kuigi

kaebajal esinevad piirangud käelise tegevuse valdkonnas, ei mõjuta need tema töövõimet

ulatuses, mis takistaks töötamist. TTO ekspertarst analüüsis veelkord kaebaja terviseandmeid

ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi esialgse ekspertarvamuse juurde, et kaebaja töövõime

ei ole vähenenud.

5.2. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses kaebaja

töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti

ekspertarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse hinnangud vastavad õigusaktidele, töövõime

hindamise metoodikale ja faktilistele asjaoludele ning eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta.

Kaebaja on karpaalkanali sündroomist tingitud piiranguid mõlemas käes kurtnud perearstile

2017. a-l. 2019. a perearsti epikriis kajastab tuimust vasakus käes, kaebaja on paremakäeline.

2020. a epikriiside alusel on kaebaja kaebusteta, mistõttu ei leia kinnitust, et tal esinevad

praegusel ajal rasked käelise tegevuse piirangud. Kaebajal on varasemalt diagnoositud

karpaalkanali sündroom, mis on opereeritud. Taotluses kirjeldatud teabevahetusega seotud

muud piirangud on kompenseeritud (prillid) ega mõjuta töövõimet. Oftalmoloogi epikriisi

alusel on nägemisteravuse langus prillidega korrigeeritud. Diabeet on raviga kontrolli all.

Taotluses kirjeldatud piirangud liikumise valdkonnas ja liikumisega seotud muud piirangud ei

leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Liigesvalusid ei ole diagnoositud, seljavalusid on kajastatud

viimati 3 aastat tagasi, seega ei ole tegu aktuaalse kaebusega. Kaebaja ei ole vajanud ravi

korrigeerimist ega täiendavaid uuringuid. TIS-i andmetel ei esine kaebajal vähemalt hetkel

sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed

terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt

töövõimet. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole

sellised, mille tõttu töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Kaebaja terviseseisund

mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa töövõime täielikku kadu.

3-20-2287

4(11)

Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult

konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise

valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Vastustaja

ekspertarsti hinnangul ei sobi kaebajale töö, mis eeldab vasaku käega täppisliigutuste

sooritamist.

5.3. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole ka vaidemenetluses

esitatud ega TIS-i lisandunud, ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust muuta. Vaidlustatud

otsuses on vastustaja õigesti tuvastanud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kuna kaebaja

töövõime ei ole vähenenud, puudub tal õigus töövõimetoetusele ja talle on õiguspäraselt jäetud

toetus määramata. Kui kaebaja terviseseisund muutub ja terviseseisundi muutumist kinnitavad

ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uued uuringud ja/või

diagnoosid), on võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 10.10.2020 ja 13.10.2020

otsuste ning 09.11.2020 vaideotsuse tühistamiseks, samuti vastustaja kohustamiseks vaadata

kaebaja taotlus uuesti läbi. Põhjendused:

6.1. Kaebaja käeline tegevus on tugevalt häiritud, sest üle 6 aasta tagasi tehtud karpaalkanali

operatsioonid mõlemale käele ei andnud oodatud tulemusi. Enne operatsiooni esinenud valud

ja tuimus on suurenenud, lisandunud on mõlema käe krambid. Kohati puudub täielikult

tunnetus. Külmaga tõmbuvad käed krampi. Vasak käsi on hullem, kuid ka parema käega ei saa

tihti asju tõstetud, kontrollimatud liigutused jms. Arstid on nõutud ja füsioteraapia ei aita.

Erialane töö (elektroonik) ja muu töö erinevate tööriistadega on seetõttu välistatud.

6.2. Kaebaja nägemine on jäänud pidevalt viletsamaks, silmapõhja kahjustuse tõttu on vaateväli

ahenenud, nägemisteravus on halb isegi eri prille kasutades. Oftalmoloogi sõnul pole kaebaja

erialane töö ega arvutitöö edaspidi võimalik, silmade pidev koormamine on täielikult välistatud

(glaukoomi tõttu ähvardab pimedaks jäämine). See mõjutab otseselt töövõimet.

6.3. Liikumisega seotud probleemid on tugevad, selja- ja liigesevalud on igapäevased. Kaebaja

kasutab tugevaid valuvaigisteid. Voodist tõustes peab tunde harjutusi tegema, et püsti saada. Ei

suuda järjest istuda ega seista (seljavalud). Koguaeg peab asendit vahetama. Liigesevalude

leevendamiseks saab 3 korda nädalas massaaži. Kõik see mõjutab töövõimet. Kohati vajab

kaebaja igapäevastes toimetustes kõrvalist abi. TIS-i puudulikud andmed ei sõltu kaebajast.

Viimasel ajal on pidevate liigesevalude tõttu lisandunud masendus, depressioon, motivatsiooni

puudus, soovimatus eluga edasi minna.

6.4. Perearst ega vastustaja ei ole suunanud kaebajat spetsialisti vastuvõtule, kes teostaks

vajalikud uuringud. Eriarstide vastuvõtuajad on ülipikad ja sinna peaks registreeruma perearsti

suunamisega ning kuid ette. Vahepeal on tekkinud viirus ja maskinõue. Viimati perearsti juures

minestas kaebaja järjekorras oodates (maski ja õhupuuduse tõttu). Oluline on Haigekassa

kindlustuse olemasolu, sest puudub püsiv sissetulek ja diabeetikuna vajab pidevalt ravimeid.

6.5. Kaebajal on ligi 30-aastane tööstaaž mitmes eri töökohas. Viimaselt ametikohalt lahkus,

kuna tervise tõttu ei olnud enam suuteline ülesandeid täitma. Moodustas osaühingu, kuid ka see

ei ole terviseprobleemide tõttu käima läinud. Enamik terviseprobleeme on tekkinud tänu

pikaajalisele

töötamisele

sundasendis

(arvutimonitori

ja

mikroskoobi

jälgimine,

peenelektroonika jootmistööd). Tegemist on kutsehaigustega. Paljud arstivisiidid ja uuringud

(sh tasulised) ei kajastu TIS-is. Kaebaja digiloost puuduvad andmed meeletu seljavalu tõttu

nädalasest viibimisest neuroloogiaosakonnas ja tehtud kompuuteruuringutest, käe tundlikkuse

uuringutest, saadud füsioteraapia seanssidest ja nende tulemustest, pärast käte opereerimist

arstivisiidid ja esitatud kaebused, kaebaja enda tasutud eriarstide vastuvõtud ja uuringud.

3-20-2287

5(11)

Kaebajal endal ei ole arstide nimesid ega visiite salvestatud ja seetõttu ei saa ta enda väiteid

tagantjärele tõendada.

6.6. Diabeedi tõttu tarvitab kaebaja igapäevaselt tablette ja tekkinud on tüsistused – glaukoom

– kuid endokrinoloogi arvates neid pole. Veresuhkru ega muid uuringuid tehtud ei ole ja

viimasel visiidil kirjutas arst TIS-i, et kõik on korras. Perearst tõlgendas viimasel visiidil

selgitust „uusi kaebusi ei ole“ ilmselt keelebarjääri tõttu kui „kaebusi ei ole“. Tänases seisus ei

ole kaebaja suuteline perearsti vahetama. Endaga toime tulemiseks on kaebaja mitmel viimasel

aastal kõige niiskemal ajal (kui liigese-, selja- ja käevalud muutuvad väljakannatamatuks)

reisinud soojemasse kliimasse (Hispaaniasse). Siis on aastaringselt võimalik ujumas käia ja

saada vajalikke füsioteraapiaid märksa odavamalt kui Eestis. Haigekassa hüvitusele kaebaja ei

looda. Vastustaja hindas kaebaja töövõimet mittetäielikele andmetele toetudes. Viiruse leviku

tõttu ei saa viidata asjaolule, et kaebaja ei ole viimasel ajal arstide vastuvõtul käinud – kaebaja

on diabeedi tõttu riskigrupis. Neuroloogi vastuvõtu järjekorrad on pikad. Osalise töövõime

toetus on olnud mitu aastat kaebaja ainuke sissetulek, millest ei jätku rohtude ega füsioteraapia

jaoks.

6.7. Kuna perearst ei saatnud kaebajat uuringutele ega eriarstide vastuvõttudele, pöördus

kaebaja tasuliste eriarstide poole (neuroloog, ortopeed). Neuroloogi arvates peaks kaebaja

taotlema täielikku töövõimetust ja esitama taotluse puude määramiseks. Ka ortopeed ütles, et

tema ravida ei saa, vaid üksnes kergendada vaevusi. Diabeet on laiaulatuslikult kahjustanud

liigeseid ja närve. Kaebaja palus taastada osalise töövõime ja tasuda vahepeal saamata jäänud

toetust.

6.8. Vastustaja muutis enda seisukohta ja asus ette heitma, et visiidid eriarsti juurde on

esmakordsed. Ei ole sätestatud, mitu korda peab arstil käima, et vastustaja loeks seda piisavaks.

Diabeet ja sellest tulenevad närvikahjustused on pikaajalised. Arstide arvates areneb see edasi.

Ravimite võtmisega saab vaid sümptomeid kergendada. Vastustajal puudub hindamise

metoodika – mis täpselt vajab uurimist. Teostatud uuring oli väga pealiskaudne ja kiirustav,

tuimasid piirkondi kätel ja jalgadel sisuliselt ei uuritud. On arusaamatu, miks ei ole vastustajal

spetsialistidest koosnevat arstlikku komisjoni, kes hindaks iga inimest eraldi ja vahetult. Täna

ei tea ei hinnatav, perearst ega eriarstid, millist infot vastustaja vajab ja kuidas tõlgendab.

Vastustaja ei ole üldse arvestanud kaebaja enda hinnangut tegutsemisvõimele.

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

7.1. TTO ekspertarst märkis, et kaebaja vasakus käes võib esineda tuimust, mis piirab

täppistegevuste sooritamist vasaku käega. Põhjuseks on randmepiirkonna närvi kahjustus.

Kaebaja on paremakäeline. Parema käe funktsioon on korras ja ühe käe probleem üldjuhul

piirangut ei põhjusta. Kaebajal on varasemalt diagnoositud karpaalkanali sündroom,

opereeritud mõlemat kätt (2013. a paremat ja 2014. a vasakut). Kaebaja kurtis viimati

perearstile tuimust vasakus käes 23.08.2019. Terviseandmed ei kinnita, et kaebajal esineks

raskeid käelise tegevuse piiranguid. Ortopeedi vastuvõtul käis viimati 2014. a. Alates

17.10.2016 neuroloogi vastuvõtul käinud ei ole, elektroneuromüograafilist uuringut tehtud ei

ole. Samuti ei ole terviseandmetes kirjeldatud objektiivseid piiranguid käte sirutamisel.

Puuduvad radioloogilised uuringud, mis kinnitaksid muutusi õlaliigestes või lülisamba

kaelaosas. Terviseandmetes puuduvad objektiivsed andmed kätes lihasjõu vähenemise või

närvikahjustuse kohta. Seega esineb kaebajal käteosavuse osas kerge piirang. Kaebaja on

piiranguga osaliselt kohanenud, sest igapäevaeluga toimetulekuks kõrvalabi ei vaja ja

enesehooldusega seotud piiranguid ei ole taotluses välja toodud.

7.2. Liikumise osas TTO ekspertarst kaebajal piirangut ei tuvastanud, sest kaebaja on kaevanud

seljavalu perearstile viimati 2017. a. Puuduvad objektiivsed uuringud ja viimase 2 aasta jooksul

3-20-2287

6(11)

valuravi vajanud ei ole. Epikriisidest ei nähtu ka soovitust käsimüügiravimite tarvitamiseks.

Seega saab lugeda kaebaja seisundi paranenuks. Ohutut liikumist ei takista ka nägemis- või

kuulmishäired või luu-lihaskonna haigused. Kaebaja on harva (2017. a ja 21.09.2020)

kirjeldanud kaebustes liigesvalu põlveliigestes. Tegemist ei ole püsiva piiranguga, sest

puuduvad objektiivsed piirangute kirjeldused, uuringud ning ravisoovitused, perearst ei ole

pidanud vajalikuks eriarsti konsultatsiooni. Terviseandmed ei kinnita põlveliigeste valu seoses

madala temperatuuri või kõrge õhuniiskusega, samuti vererõhu ülemääraseid kõikumisi ravi

foonil. Kaebajal ei ole liikumise osas püsivaid piiranguid andvaid haigusi diagnoositud,

puuduvad piiranguid kinnitavad objektiivsed andmed ja ravi. Ajuti esineb mittespetsiifiline

seljavalu vajab ravi hoo ajal ja püsivaid liikumispiiranguid reeglina ei põhjusta. Oluline on

kehakaalu normaliseerimine ja regulaarsed harjutused lihaskorseti tugevdamiseks.

7.3. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug vaatas kohtuasja raames kõik

kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle ning jäi

esialgse hinnangu juurde.

7.4. Seljavalu osas ei leidu viimase 5 aasta terviseandmetes statsionaarset epikriisi ega

kompuuteruuringu teostamise märget ega uuringu kirjeldust. Seljavalu on arsti poole

pöördumise peamine põhjus olnud viimati 2017. a. Kaebaja on viimati osalenud taastusravis

2016. a seljavalude tõttu. Hilisemalt ei ole seljavalude tõttu taastus- ega ka valuravi vajanud.

Seega saab olenevalt haigusseisundi iseloomust arvestada seisundi paranenuks. Ajuti esinev

mittespetsiifiline seljavalu vajab ravi hoo ajal ja püsivaid liikumispiiranguid reeglina ei sea.

Seljavalude ravijuhendi kohaselt ongi võtmetähtsusega isiku enda aktiivsus ja edasine füüsilise

vormi taastamine, parandamine, säilitamine ja manuaalteraapia, nõelravi ning massaaž koos

harjutustega annavad mõnikord ravitulemust. Töövõimet hinnatakse koos adekvaatse raviga.

7.5. Kaebaja on paremakäeline, operatsioonide järgselt olid püsivad kaebused vasakus käes ja

neid on kaebaja käteosavust hinnates ka arvestatud. Viimati on kaebaja tuimust vasakus käes

kurtnud enam kui aasta tagasi. Hilisemates epikriisides on kaebaja käelise tegevuse osas

kaebusteta. Terviseandmed ei kinnita, et kaebajal esineks objektiivselt raskeid käelise tegevuse

piiranguid. Metoodika kohaselt vaadeldakse funktsiooni kahes käes koos, mistõttu probleemid

ühel ja eriti mittejuhtival käel reeglina piirangut ei põhjusta. Ortopeedi vastuvõtul käis kaebaja

viimati 2014. a, neuroloogi vastuvõtul ei ole viimase 4 aasta jooksul käinud.

Elektroneuromüograafilist uuringut viimase 5 aasta jooksul ei ole tehtud, terviseandmetes

puuduvad objektiivsed andmed lihasjõu vähenemise või närvikahjustuse kohta käesoleval ajal.

Eelnevat arvesse võttes ei leidu andmeid, mis kinnitaksid käelises tegevuses töövõimet oluliselt

mõjutavaid piiranguid.

7.6. Kaebaja vererõhuhaigus on raviga kompenseeritud ja töövõimet ei mõjuta. Perearsti poolt

korduvalt mõõdetud vererõhud on normväärtustel.

7.7. Kaebajal esineb diabeet üle 10 aasta. Kaebaja on tablettravil, diabeedi tüsistusi ei ole

tuvastatud ja haiglaravi ei ole vajanud. Endokrinoloogi 28.09.2020 sissekande kohaselt on

diabeedi kompensatsioon hea ja ravi muutmist ei vaja. Kompenseeritud II tüübi diabeet

töövõimet ei mõjuta.

7.8. Kaebajal on diagnoositud lahtisenurga glaukoom ja ta on sellega silmaarsti jälgimisel.

Glaukoom ei ole diabeedi tüsistus, vaid eraldi haigus. Viimane kontroll toimus 29.08.2019 ja

ravi foonil on seisund kompenseeritud, diabeetilise koldepatoloogiata. Nägemine on

korrigeeritud prillidega. Asjaolu, et kaebaja kasutab erinevaid prille kaugele ja lähedale

vaatamiseks ning arvutiga töötamiseks, ei oma tähendust töövõime hindamise kontekstis.

7.9. Terviseandmetes ei ole kõrvalabi vajadust kajastatud.

3-20-2287

7(11)

7.10. Eeltoodu põhjal ei esine TIS-is olemasolevatel andmetel kaebajal sellist seisundit, mis

piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Kaebaja terviseseisundist tulenevad

tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu oleks tal töötamine üldse või

osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul,

mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega.

7.11. Kaebaja on kaebuses teatanud, et digiloost puuduvad täielikud andmed. Kaebaja ei ole

haldus-, vaide- ega kohtumenetluses välja toonud, milliste arstide juures ja millal on ta

täiendavalt käinud ning millised konkreetsed andmed on tema hinnangul TIS-ist puudu. Samuti

ei ole kaebaja neid andmeid ise esitanud. Seetõttu ei saa täiendavaid päringuid arstidele teha.

Tegemist võib olla vananenud andmetega. Kaebaja käis enne taotluse esitamist perearsti ja

oftalmoloogi vastuvõtul ning kinnitas ise taotluses, et on viimase 6 kuu jooksul enne taotluse

esitamist käinud arsti vastuvõtul. Seega ei pidanud vastustaja või eksperdiarvamuse koostanud

arst eeldama, et TIS-i andmed on puudulikud.

7.12. Vaatamata COVID-19 viiruse levikule 2020. a oli tervishoiuasutustes välja töötatud

spetsiaalsed käitumisjuhendid eri- ja perearstide ambulatoorsete patsientide vajaduspõhiseks

vastuvõtuks. Seega on arsti vastuvõttudel mittekäimine tingitud pigem kaebaja isikust, mitte

võimaluste puudumisest. Kaebajal ei ole diagnoositud kroonilisi kopsu- ega teisi haigusi, mis

võiksid olla aluseks maskikandmise kohustuse mittetäitmisele.

7.13. Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, puudub tal õigus töövõimetoetusele ja talle

on jäetud õiguspäraselt toetus määramata.

7.14. Vastustajal puudus võimalus arvestada kaebaja töövõime hindamisel uute andmetega,

mis on tekkinud üle poole aasta hiljem kohtumenetluse ajal. Kui kaebaja töövõime on oluliselt

muutunud ja seda kinnitavad ka TIS-i andmed, on tal võimalik esitada vastustajale uus

töövõime hindamise taotlus. Kohus saab hinnata vaidlusalused haldusakte nende tegemise aja

seisuga.

7.15. Ravikindlustusele on õigus ka töötukassas arvele võetud töötul.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebuse eesmärgiks on, et vastustaja tuvastaks kaebajal osalise töövõime ja maksaks talle

töövõimetoetust.

9. TVTS § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Osaline töövõime tähendab, et isiku töötamine on tema terviseseisundit

ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat

kestust arvesse võttes osaliselt takistatud (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 2 ja lg 3 p 2).

Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel

olevad andmed; 2) TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmed; 3) taotleja tegutsemisvõime

täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja

spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt (tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise

taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate

seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1). Selleks, et ekspert saaks isiku töövõime hindamisel

lähtuda isiku terviseandmetest, peab isik olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse

esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS

§ 6 lg 4). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

3-20-2287

8(11)

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga

(määruse nr 39 § 5 lg 3).

10. Eeltoodust nähtuvalt ei saa töövõime hindamisel lähtuda vaid isiku enda hinnangust oma

tervislikule seisundile, vaid seda peavad kinnitama ka tema terviseandmed. Kui isik ei ole oma

terviseprobleemidega arsti juures käinud ja ravi taotlenud või saanud, siis ei ole põhjust pidada

isiku tervisehäda selliseks, mis tema igapäevaelu oluliselt takistaks ja töövõimet mõjutaks.

11. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks mõni määruse nr 39 §-s 4 sätestatud töövõimet välistav

seisund. Seda ei ole tuvastanud ka kaebaja töövõimet hinnanud ekspertarstid. Seega tuli tema

töövõime hindamisel hinnata ja tuvastada piirangute esinemine või puudumine määruse nr 39

§ 3 lg-tes 2 ja 3 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes.

12. Kaebaja tõi oma taotluses välja piirangud liikumise, käte tegevuse ning teabe edasiandmise

ja vastuvõtmise valdkondades. Muudes valdkondades ei ole kaebaja piiranguid välja toonud ja

neid ei ole tuvastanud ka kaebaja töövõimet hindavad ekspertarstid.

13. Kaebaja selgitas liikumise valdkonna piirangute juures, et tema liikumisvõimekus on

seljaprobleemide ägenemise korral piiratud. Tal on raskusi püsti tõusmisel ja treppidest

liikumisel. Ta ei suuda pikalt seista või istuda, sest selg väsib ja hakkab valutama. Peab saama

asendit muuta. Samuti selgitas kaebaja, et külma ja niiske ilmaga on põlveliigesed valusad.

Vererõhu kõikumine tekitab tugevat pearinglust.

Kaebaja selgitas vaides ja kaebuses täiendavalt, et selja- ja liigesevalud on igapäevased ning

voodist tõustes peab tunde harjutusi tegema, et liikuma saada. Kaebaja kasutab tugevaid

valuvaigisteid

ja

vajab

kõrvalist

abi

igapäevastes

toimetustes.

Kunagi

soovitati

seljaoperatsiooni, kuid kaebaja loobus sellest. Liigesevalude leevendamiseks saab 3 korda

nädalas massaaži. Erinevatest füsioteraapiatest tulenevad leevendused on ajutised.

13.1. TTO ekspertarst ei tuvastanud 07.10.2020 eksperthinnangus kaebajal selles valdkonnas

mingeid piiranguid, sest need ei leidnud terviseandmete alusel kinnitust.

13.2. Vastustaja poolt kohtule esitatud kaebaja terviseandmed kinnitavad, et kaebajal on

diagnoositud hüpertoonia, kuid talle on määratud ravi ja vererõhk on viimasel ajal mõõdetud

normväärtuses (120/80, 130/80 mm Hg). Kõrgem vererõhk 160/120 mm Hg mõõdeti viimati

18.07.2017, kui kaebaja ei olnud tarvitanud ravimeid. Isiku terviseseisundit tuleb hinnata koos

määratud raviga (määruse nr 39 § 5 lg 3). Eeltoodud andmetest võib järeldada, et kaebaja

vererõhk on ravimitega kontrolli all ja raviplaanist kinni pidades vererõhk kaebajale

igapäevaseid tegevuspiiranguid ei põhjusta.

13.3. Kaebaja on kurtnud selja-, jala- ja põlvevalusid 09.05.2017. Lumbaago ishiasega on

diagnoositud kaebajal ka 2016. a. Vahepealsel ajal kuni 21.09.2020 ei ole kaebaja selja-, jala-

ega põlvevalusid arstidele kurtnud. Samuti ei nähtu TIS-i andmetest, et kaebaja vajaks

igapäevaselt kõrvalabi. Uuesti on kaebaja kurtnud liigeste valu 21.09.2020. Ekspertarst ei ole

selle epikriisiga kaebaja töövõime hindamisel arvestanud. Tegemist on eksimusega, mis võis

mõjutada antud hinnangu põhjendatust.

13.4. Kaebaja on kohtumenetluse ajal käinud 06.07.2021 uuesti arsti vastuvõtul, kus on

kurtnud valusid üle kogu keha, mis ägenevad külmaga, ja hommikust tugevat kangustunnet,

mis paraneb liigutamisel. Arsti hinnangul võib olla tegu diabeetilise neuropaatiaga ja

reumaatilise komponendiga. Kaebaja saadeti täiendavatele uuringutele. Kuna selliseid andmeid

ei olnud TIS-is juba kaebaja töövõime hindamise ajal, siis ei saanud TTO ekspertarst nendega

arvestada. Kaebaja kohustuseks oli enne töövõime hindamise taotlemist arsti juures käia ja

saada oma terviseprobleemidele arstide poolne hinnang (TVTS § 6 lg 4).

3-20-2287

9(11)

13.5. Samas tuleb tähele panna, et kaebaja selgitas vaides, et digiloos on andmed puudulikud

ja seal ei ole kirjeldatud kõiki diagnoose, tehtud operatsioone ja uuringuid. Vastustajal on

töövõime hindamisel haldusmenetluse seaduse §-s 6 sätestatud uurimiskohustus (vt TVTS § 1

lg 3). Seetõttu tulnuks vastustajal kaebajalt täiendavalt üle küsida, kas ja millal on kaebaja

käinud lisaks TIS-ist nähtuvale oma selja-, jala- ja põlvevaludega arstide juures, milliseid

diagnoose talle on pandud ja milline ravi määratud. Kui kaebajalt olnuks täiendavate tõendite

saamine raskendatud (kaebaja väitis kohtumenetluses, et tal ei ole arstide nimesid ja visiite

salvestatud), olnuks vastustajal õigus suunata kaebaja tema töövõime kohta arvamuse

saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (TVTS § 7 lg 3). Vastustaja ei ole praegusel

juhul püüdnud kahtlusi kaebaja töövõime osas kõrvaldada ja täiendavaid tõendeid koguda.

Kuigi kaebaja viitas, et TIS ei sisalda kõiki tema terviseandmeid, on vastustaja andnud uue

hinnangu kaebaja töövõimele ikkagi TIS-i andmete pinnalt. Tegemist on eksimusega, mis võis

mõjutada kaebaja töövõimele antud hinnangut, ning toob kaasa haldusaktide tühistamise.

14. Kaebaja selgitas käte tegevuse valdkonna piirangute juures, et tal on liigeste haiguse tõttu

raskusi

käte

tõstmisega.

Samuti

viitas

kaebaja

kätes/sõrmedes

esinevatele

tunnetusprobleemidele. Külmana tõmbuvad käed krampi. Tööriistad kukuvad käest maha.

Käte/sõrmede tundlikkus ei ole pärast operatsiooni taastunud, vaid muutunud halvemaks.

14.1. TTO ekspertarst kaebajal käte tõstmise osas probleeme ei tuvastanud. Käteosavuse

juures tugines ekspertarst karpaalkanali sündroomile. Vasakus käes võib esineda tuimust, mis

piirab täppistegevuste sooritamist vasaku käega. Põhjuseks on randmepiirkonna närvi

kahjustus. Viimati on käelisi piiranguid kajastatud 2019. a epikriisis. Hilisemates epikriisides

on kaebaja kaebusteta. Kaebaja on paremakäeline. Seetõttu hindas ekspertarst piirangu kergeks.

14.2. TIS-i andmetest nähtuvalt kurtis kaebaja viimati vasaku käe tuimust arstile 23.08.2019.

Käevalu on kurtnud ka 09.05.2017, mil selgitas, et pärast operatsiooni ei ole käte seisund ja

jõud läinud paremaks. Tass võib käest kukkuda. TIS-i andmetel ei ole kaebaja parema käe valu

ega tuimust pärast 2017. a kurtnud. Seega ei saa ekspertarstile ette heita, et ta ei ole kaebaja

töövõime hindamisel parema käega seotud probleeme hinnanud.

14.3. Liigeste valu on kaebaja kurtnud arstile viimati 21.09.2020. Selle epikriisiga ei ole

ekspertarst kaebaja töövõime hindamisel arvestanud. Kuigi sellest epikriisist ei nähtu täpsemalt

õlaliigeste valu, tulnuks seda asjaolu kaebajalt ja vajadusel kaebaja arstilt täiendavalt üle

küsida. Igal juhul puudus praegusel juhul alus hinnanguks, et käte tõstmisel kindlasti probleeme

ei ole. Tegemist on veaga, mis võis mõjuta antud hinnangut.

14.4. Alles 06.07.2021 epikriisist nähtub, et kaebaja on kurtnud valusid üle kogu keha nii

liigestes kui lihastes ning kindakujulisi tundehäireid mõlemas käes. TTO ekspertarstil puudus

eksperthinnangu andmisel võimalus selle epikriisiga arvestada. Samas on kaebaja viidanud

vaides sellele, et TIS ei sisalda kõiki kaebaja terviseandmeid. Vastustajal tulnuks enne vaide

lahendamist välja uurida, milliseid andmeid TIS ei sisalda ja kust neid oleks võimalik saada,

või saata kaebaja tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Vastustaja ei ole praegusel juhul

teostanud piisavalt uurimiskohustust ega kogunud vajalikke tõendeid kaebaja tervisliku

seisundi osas tekkinud kahtluste ümberlükkamiseks. Vaidemenetluses antud uus hinnang

tugineb TIS-i andmetele, mis ei sisalda kaebaja väitel kogu vajalikku teavet. Seega on tegemist

menetlusveaga, mis võis mõjutada asja otsustamist ja toob kaasa haldusaktide tühistamise.

15. Kaebaja selgitas teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna piirangute juures, et ta

kasutab eri kaugustele vaatamiseks erinevaid prille.

15.1. TTO ekspertarst leidis, et kaebaja kirjeldatud piirangud on kompenseeritud ega mõjuta

töövõimet. Prillidega on nägemine hea.

3-20-2287

10(11)

15.2. Seda, et kaebaja kasutab erinevaid prille, on näha ka kaebaja terviseandmetes

(09.05.2017 epikriis). See aga ei põhjenda töövõimetust. Prillid kompenseerivad kaebaja

nägemispuudulikkust ja töövõimet tuleb hinnata koos tegutsemisvõimet parandavate

abivahenditega (määruse nr 39 § 5 lg 3). Töövõimet ei mõjuta asjaolu, kui mitut erinevat

prillipaari peab kaebaja erinevatele kaugustele vaatamiseks kasutama. Kaebaja ei toonud

taotluses ega vaides välja, et ka koos prillidega oleks tema nägemine puudulik ja mõjutaks

töövõimet. Seetõttu hindas ekspertarst põhjendatult kaebaja viite prillidele töövõimet mitte

mõjutavaks.

15.3. Kaebaja on alles kaebuses selgitanud, et nägemisteravus on halb isegi eri prille

kasutades. Kuna kaebaja ei ole sellele juba varem tuginenud, siis puudus ekspertarstil võimalus

seda varem hinnata. Seda probleemi ei ole võimalik üheselt tuletada ka kaebaja

terviseandmetest. 23.08.2019 epikriisist nähtub, et kaebaja kurtis silma nägemise halvenemist.

Kuna kaebaja ei ole hiljem selle murega arstide poole pöördunud, siis puudub põhjus arvata, et

see mure jäi lahendamata. Kui kaebajal on siiski jätkuvalt nägemisega probleeme prillide

kasutamisele vaatamata, tuleb tal pöörduda silmakontrolliks silmaarsti poole ja esitada vastavad

tõendid vastustajale töövõime uueks hindamiseks.

16. Kaebaja ei ole oma taotluses glaukoomile viidanud. Samas on selle haiguse diagnoos ja

raviskeem näha kaebaja terviseandmetes (nt 29.08.2019 epikriis). TTO ekspertarst ei ole ka

omal algatusel glaukoomiga kaebaja töövõime hindamisel arvestanud. Tegemist on veaga, mis

võib mõjutada antud hinnangu põhjendatust. Kuigi kaebaja saab ravi ja on silmaarsti jälgimisel,

tulnuks ekspertarstil siiski hinnata, kas ja kuivõrd saab see haigus eraldi või koosmõjus muude

kaebaja tervisehäiretega kaebaja üldist töövõimet mõjutada. Vajadusel tulnuks küsida kaebajalt

selgitusi haigusest põhjustatud piirangute kohta või pöörduda täiendava teabe saamiseks

kaebaja raviarstide poole. Ilmselgelt ebaoluliseks seda terviseprobleemi pidada ei saa. Kuigi

kaebaja tugines glaukoomile oma vaides, ei ole vastustaja selle probleemiga kaebaja töövõime

uuel hindamisel arvestanud.

17. Kaebaja ei ole oma taotluses tuginenud diabeedile ja ka TTO ekspertarst ei ole selle

terviseprobleemiga kaebaja töövõime hindamisel arvestanud. 28.09.2020 epikriisist nähtuvalt

on kaebajal diagnoositud insuliinisõltumatu suhkurtõbi hulgitüsistustega. Glaukoom ja

hüpertooniatõbi on loetud kaasuvateks haigusteks. Diabeet on kaebajal olnud umbes 10 aastat,

kuid kaebaja on kaebusteta. Diabeedi kompensatsioon on hea ja kaebaja jätkab ravi samas

doosis. Ka 17.06.2020 epikriisi kohaselt on kaebaja seisund hea, kaebusteta. Kaebaja ei ole ka

kaebuses põhjendanud, kuidas diabeet ravile vaatamata tema tervislikku seisundit ja töövõimet

mõjutab. Seega ei saa diabeediga arvestamata jätmist pidada töövõime osas antud hinnangut

ilmselgelt mõjutavaks.

18. Kaebaja viitas taotluses depressioonile ja masendusele. TTO ekspertarst ei ole neile mingit

tähelepanu pööranud. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et kaebaja oleks pöördunud

depressiooni või masenduse probleemidega arsti poole ja taotlenud ravi. 09.05.2017 epikriisist

nähtub vastupidi, et kaebaja psüühiline seisund on kaebusteta. Kui kaebajal siiski esinevad

vastavad terviseprobleemid ja ta on pöördunud nendega arstide poole, tuleb tal sellest teavitada

ka vastustajat ja esitada sellekohased tõendid.

19. Kohus leidis eelnevalt, et ekspertarst jättis kaebaja tervisliku seisundi osas vajalikud

täiendavad selgitused küsimata ja täiendavad tõendid kogumata, samuti jättis ta osade kaebaja

terviseprobleemidega töövõime hindamisel arvestamata. Need puudused võisid mõjutada

kaebaja töövõimele antud hinnangut. Seetõttu tuleb vastustaja 10.10.2020 otsus ja 09.11.2020

vaideotsus tunnistada õigusvastasteks ning tühistada. Kohus ei arvesta vastustaja poolt

kohtumenetluses esitatud täiendavate põhjendustega, sest ei ole usutav, et neist põhjendustest

3-20-2287

11(11)

lähtuti juba haldusmenetluses kaebaja töövõimet hinnates. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus

uuesti läbi vaadata ja uus otsus teha.

20. TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv

töövõime. Kuna kohus tühistab vastustaja otsuse kaebaja töövõime hindamise osas, tuleb

tühistada ka vastustaja 13.10.2020 otsus. Vastustajal tuleb teha kaebaja töövõime hindamise

osas uus otsus ja praegusel juhul ei saa välistada, et vastustaja võib uue otsusega tuvastada

kaebajal osalise töövõime. Seega võib kaebajal tekkida õigus töövõimetoetuse saamiseks.

Vastustajal tuleb teha ka selles osas uus otsus uusi asjaolusid arvestades.

21. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse terves ulatuses, tühistab vastustaja

10.10.2020 ja 13.10.2020 otsused ning 09.11.2020 vaideotsuse, samuti kohustab vastustajat

kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaatama.

22. Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1).

Kohus tagastas 23.11.2020 määrusega kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot. Muude

menetluskulude kohta ei ole kaebaja kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente esitanud.

Seetõttu jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/