3-21-4/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-4

Haldusasi

Ü.O. kaebus Pärnu linna kohustamiseks jätkata

riiklikku järelevalvet Xxxxxxxxx kinnistu omaniku poolt

naaberkinnistule ehitamise küsimuses

Menetlusosalised

Kaebaja Ü.O., volitatud esindaja vandeadvokaat

Marko Tammann

Vastustaja Pärnu linn, esindajad Katrin Karu ja Tiina Roht

Kolmandad isikud A.K. ja E.K., volitatud esindaja Piret

Tõnnus-Saks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A.K. ja E.K. taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

2. Rahuldada Ü.O. kaebus.

3. Kohustada Pärnu linna viima Ü.O. 25.08.2019 avalduse alusel algatatud

ehitusjärelevalve menetlus läbi mõistliku aja jooksul, kuid mitte kauem kui 3 kuu

jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

4. Mõista Pärnu linnalt välja Ü.O. kasuks menetluskulud summas 2895 eurot.

5. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.10.2021 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

3-21-4

2(12)

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ü.O.le kuulub kinnistu aadressiga Xxxxxxx, Pärnu linn (katastritunnus xxxxxxxxxx).

Nimetatud kinnistu naaberkinnistuks on Xxxxxxxxx, Pärnu linn (katastritunnus

xxxxxxxxx), mille omanikud on A.K. ja E.K..

2. Ü.O. esitas 25.08.2019 Pärnu Linnavalitsusele avalduse eemaldada avaldaja maale

kolmanda isiku poolt ehitatud ehitised ja taastada piiripunktid (14 ja 31).

3. Pärnu Linnavalitsuse 17.09.2019 märgukirjaga Xxxxxxxxx kinnistu omanikele A.K.le ja

E.K.le selgitati, et xxxxxx kinnistu omanik [Ü.O.] on esitanud avalduse ehitiste

eemaldamiseks ja piirpunktide nr 14 ja 31 taastamiseks. Märgukirjaga paluti kolmandatel

isikutel vastata järgmistele küsimustele: 1) kuidas kommenteerite Ü.O. väiteid teie

tugimüüride ja piirdeaia rajamise kohta tema kinnistule ja teie poolele jäävate piiritähiste

eemaldamise kohta? Kui teie hinnangul väited ei vasta tõele, kas teil on olemas kinnistu

mõõdistus, mis kinnitab teie püstitatud ehitiste asumist xxxxxxxx kinnistul? Kui tugimüür

asub osaliselt xxxxxxx kinnistul, siis kuidas kavatsete lahendada üleehituse probleemi? 2)

kas olete hr O. arutanud tugimüüri Xxxxxxxx poolse külje viimistlemist, et see oleks

esteetiliselt vastuvõetavam? Kui jah, siis mis on seni takistanud seda tegemast? 3) miks ei

ole keldri ümberehituseks grillinurgaks esitatud ehitusteatist? Vaatluse põhjal ületavad

ehitise kõrgus ja ehitisealune pind vaba ehitise kriteeriume; 4) mis on seni takistanud

kasutusloa taotlemist elamule registrikoodiga xxxxxxx ja millal plaanite seda teha? Vastus

märgukirjale tuli esitada hiljemalt 01.10.

4. A.K.

esitas

omapoolsed

seisukohad

01.10.2019

(vastustaja

08.04.2021

menetlusdokumendi lisa 2), mille vastustaja edastas kaebajale ettepanekuga korraldada

kolmepoolne kohtumine (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 3).

5. Ü.O. edastas 26.11.2019 vastuse (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 4).

6. 19.12.2019 pidi toimuma kaebaja ja kolmanda isiku kohtumine, kuid kolmas isik

kohtumisele ei ilmunud. Seetõttu kuulus vastustaja ära kaebaja seisukohad.

7. Vastustaja

saatis

21.01.2020

meeldetuletuskirja

A.K.le

(vastustaja

08.04.2021

menetlusdokumendi lisa 4), millele vastust ei tulnud.

3-21-4

3(12)

8. Vastustaja 28.04.2020 kirjaga kohustati A.K. hiljemalt 15. maiks saatma kirjalikult

selgitus, mida ja milliseks tähtajaks võtate ette ehitusloata püstitatud tugimüüri ohutuks

muutmiseks, kelder-kanala kohale rajatud grillinurga likvideerimiseks või seadustamiseks

ning piirtähise taastamiseks (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 8).

9. A.K. andis 02.06.2020 vastuses omapoolsed selgitused (vastustaja 08.04.2021

menetlusdokumendi lisa 9).

10. Vastustaja korraldas 10.06.2020 uue osapoolte kohtumise. Protokolli kohaselt soovis

kaebaja esmalt lahendada piiri küsimuse. Samuti lepiti kokku, et A.K. koostab projekti,

millega lahendatakse olemasolev olukord (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa

10).

11. Vastustaja edastas 17.06.2020 kohtumise protokolli kaebajale ja A.K.le tutvumiseks

(vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 11).

12. Kaebaja andis 28.06.2020 omapoolsed märkused protokollile, millised vastustaja arvesse

võttis ja protokolli sisse viis (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 11).

13. A.K. esitas omapoolsed täiendused 30.06.2020 (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi

lisa 12). Vastustaja hinnangul olid need esitatud hilinemisega ja seetõttu protokolli sisse ei

viidud.

14. Ü.O. edastas 18.07.2020 pildid ehitustegevusest Xxxxxxxx krundil ja palus toimuva kohta

selgitusi (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 13). Samal kuupäeval esitas Ü.O.

vastustajale teabenõude selgituste saamiseks, millistel seaduslikel alustel toimuvad

ehitustööd tema kinnistul (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 14).

15. Vastustaja vastas 18.07.2020 teabenõudele 20.07.2020.

16. Ü.O. esitas 29.07.2020 vastustajale uue teabenõude, milles soovis selgitusi, miks toimuvad

ehitustööd tema kinnistul Xxxxxxxx ilma igasuguse nõusolekuta, projektita ja

detailplaneeringuta (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 16).

17. Vastustaja pöördus 30.07.2020 A.K. poole ehitustegevuse osas selgituse saamiseks

(vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 17). A.K. vastas 30.07.2020.

18. Vastustaja

vastas

31.07.2020

kaebaja

teabenõuetele

(vastustaja

08.04.2021

menetlusdokumendi lisa 19).

19. Ü.O. esitas 26.08.2020 avalduse vastustajale, milles nentis, et muutunud pole midagi ning

soovis teada, kas Xxxxxxxxx elamule on antud kasutusluba (vastustaja 08.04.2021

menetlusdokumendi lisa 20).

20. Vastustaja edastas 27.08.2020 meeldetuletuse A.K.le, milles palus esitada ehitusprojekti

või põhjendatud selgituse koos tähtajaga ehitusprojekti esitamise kohta hiljemalt

31.08.2020 (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 21).

21. A.K. teatas 01.09.2020, et projekti koostamisega on algust tehtud (vastustaja

08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 22).

3-21-4

4(12)

22. Ü.O. esitas 26.10.2020 vastustajale taotluse ehitusjärelevalve algatamiseks seoses

Xxxxxxxxx kinnistu omaniku A.K. poolt naaberkinnistule aadressiga Xxxxxxxx

omavolilise ehitamisega (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 23).

23. Vastustaja vastas kaebaja 26.10.2020 taotlusele 04.12.2020, et olukorra lahendamiseks on

mõistlik teostada piirimõõdistus, saamaks selgust kas ja millises ulatuses paikneb

Xxxxxxxxx kinnistule rajatud ehitis Xxxxxxxx kinnistul (vastustaja 08.04.2021

menetlusdokumendi lisa 24).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

24. Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu linna kohustamiseks jätkama

ehitusjärelevalve menetlust seoses kolmanda isiku poolt kaebaja kinnistule ebaseadusliku

ehitamisega.

24.1. Xxxxxxxxx kinnistu piiril paikneb kelder-kanala (ehitisregistri kood xxxxxxxx), mille

tugimüür ulatub kaebaja kinnistule. Vaidlusalune ebaseaduslik ehitis koosneb kolmest osast –

5 m ja 190 cm pikkusest vanast tugimüürist; ca 6 m pikkune tugimüür, mis on ehitatud vana,

s.o 5 m ja 190 cm pikkuse tugimüüri pikenduseks ning ca 25 m pikkusest tugimüürist, mis

ulatub Xxxxxxxxx tänavani.

24.2. Kolmandatel isikutel puudus ehitamiseks ehitusprojekt ja ehitusluba. Samuti ei ole

kolmandad isikud enne üle piiri ehitamist küsinud selleks naaberkinnistu omaniku (kaebaja),

nõusolekut. Ka ei ole kolmandad isikud olnud enne üle piiri ehitamist hoolsad ega kontrollinud

kinnisasja piiri kulgemist. Kaebaja ei pea taluma ebaseaduslikku ehitist tema kinnistul. Sellega

rikutakse kaebaja omandiõigust.

24.3. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise

nõuetele vastavuse kontrollimise üle (ehitusseadustik (EhS) § 130 lg 2 p 2). Vastustaja on

eiranud järelevalve menetluses haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 lg 1 punktides 1-4

sätestatud nõudeid. Kui varasemas menetluses olid Pärnu Linnavalitsuse ametnikud sedastanud

Xxxxxxxxx kinnistu omaniku A.K. poolt omavolilise ehitise ja kaebuse esitaja naaber A.K.

poolt kaebaja kinnistule – s.o üle piiri – ehitamise, siis Pärnu Linnavalitsuse 04.12.2020

vastuses nr 8-17/8188/2020-6 üritati asi taandada pelgalt kolmandate isikute ja kaebaja

kinnistute vahelise piiriküsimuse lahendamisele. Vastustaja on olnud järelevalvemenetluses

tegevusetu ega ole astunud piisavalt samme selleks, et ebaseaduslik ehitamine saaks

kõrvaldatud (nt ei ole A.K. esitanud Pärnu Linnavalitsusele ehitusprojekti). Ebaseaduslikult

naaberkinnisasjale ulatuv ehitis vähendab kaebaja kinnistu väärtust.

24.4. Kaebaja eesmärgiks on, et vastustaja võtaks järelevalve menetluses kasutusele

kolmandate isikute ebaseadusliku ehitamise suhtes tõhusad ja kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumise kõrvaldamiseks vajalikud järelevalvemeetmed. Kui omavoliline ja materiaalselt

ebaseaduslik ehitis rikub ka kellegi teise subjektiivseid õigusi, siis ei tohiks kohalikul

omavalitsusel olla ülemäära keeruline ehitusjärelevalve korras teha kaalutletud ja põhjendatud

ettekirjutus lammutamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-64-02, p 10).

24.5. Ekslik on vastustaja seisukoht, et tugimüüri paiknemine kaebaja kinnistul rohkem kui

50 aastat välistab EhS § 130 lg 2 punkti 2 alusel ehitusjärelevalve teostamise.

24.6. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et kui kinnistu piirid ei ole üheselt mõistetavalt selged,

siis ei saa vastustaja järelevalvemenetluses tuvastada ehitise paiknemist üle kinnistu piiri.

Selline vastustaja seisukoht on vastuolus Pärnu Linnavalitsuse Kaido Koppeli poolt tuvastatuga,

3-21-4

5(12)

et tegemist on omavolilise ehitisega, mida ehitusluba ette ei näinud (vt Pärnu Linnavalitsuse

10.06.2020 protokoll, lk 2).

25. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

25.1. Ehitusjärelevalve menetlust on alustatud kaebaja 25.08.2019 avalduse alusel.

Xxxxxxxxx kinnistu piiril paikneb kelder-kanala (ehitisregistri kood xxxxxxxx), mis on

püstitatud umbkaudu 50 aastat tagasi ja mille tugimüür paikneb kaebaja kinnistul (vt vastustaja

08.04.2021 menetlusdokumendi lisad 2-4). Vastustaja alustatud järelevalvemenetlus on pooleli.

Käesolevaks ajaks on kolmas isik esitanud ehitusteatise koos projektiga. Kaebaja on

ehitusteatise menetlusse kaasatud ja palutud tema seisukohta (vastustaja 08.04.2021

menetlusdokumendi lisa 25).

25.2. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheited vastustaja tegevusetusele, kuivõrd ka kaebaja ise

ei ole oma kohustusi piisava hoolsusega täitnud (nt ei ole korraldanud 10.06.2020 kohtumisel

kokkulepitud mõõdistustöid; on viivitanud A.K. 04.10.2019 selgitustele alles 26.11.2019;

keeldub suhtlemast kolmandate isikutega; kasutab solvavat suhtlemisviisi). Kogu vaidluse

põhjus taandub peamiselt naabritevahelisele halvale läbisaamisele. Samas ei ole kaebaja ka

päris kindel kinnistu piirides. Kui kinnistu piirid ei ole üheselt mõistetavalt selged, siis ei saa

vastustaja järelevalvemenetluses tuvastada ehitise paiknemist üle kinnistu piiri.

26. Kolmandad isikud paluvad kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel või jätta kaebus

rahuldamata.

26.1. Xxxxxxxxx kinnistul ei asu ebaseaduslik ehitis. Ehitisregistri andmetel paikneb

Xxxxxxxxx kinnistul mh kasutusel olev kelder-kanala (ehitisregistri kood xxxxxxxx,

ehitisealune pind 23 m2). Ehitis, mille kohta on registris kanne „kasutusel“, ei saa olla

ebaseaduslik. Kelder-kanala oli olemas 1957. a (ehitisregistri andmetel, välja toodud

ümberehitusprojektis) ja oli olemas 2000. a, kui koostati Xxxxxxxxx maaüksuse erastamiseks

asjakohane plaan (kolmandate isikute vastuse lisa 6) ja ka 2005. a, mil koostati Xxxxxxxx

maaüksuse erastamiseks asjakohane plaan (kolmandate isikute vastuse lisa 2). Keldri osa on

olemas algsel kujul tänaseni.

26.2. Kaebaja teadis alates erastamisest, et tema taotletud erastatava maaüksuse peal on naabri

hoonestuse oluline osa (vt 24.10.2005 koostatud Xxxxxxxx katastriüksuse piiriprotokoll;

kolmandate isikute vastuse lisa 1). Kaebajal ei olnud vastuväiteid sellele, et piiriprotokolli

juurde lisatud plaanil näidatud maaüksuse piir jätab naaberkinnistul (Xxxxxxxxx )

olemasoleva ehitise kelder-kanala muldkeha tugimüüri tema erastatavale maaüksusele, st

Xxxxxxxx kinnistule. Samuti oli kaebajale teada, et maakeldri peal on hoone (kanala).

26.3. Kolmandad isikud möönavad, et kanala ümberehitus väliköögiks võib olla kaasa toonud

mõningase kaebaja omandiõiguse riive, kuid ehitis kui selline oli olemas ja kasutuses 2005. a

ja enne seda. Muutunud on keldri peal olnud kanala ehitise kasutus ja arhitektuurne lahendus.

26.4. Kaebaja ei ole esitanud arvestatavaid tõendeid osas, et vastustaja ehitusjärelevalvet ei

teosta. Ehitusjärelevalve menetlust on läbi viinud ehitusjärelevalve insener Ago Randorg, kes

on kohapeal vaatluse korraldanud, asjaolusid täpsustanud, selgitanud ja selgitusi nõudnud,

naabrite kokkusaamise korraldanud, kokkulepitud tähtaegadel järgmise toimingu täitmist

nõudnud, mh vahendanud kaebaja kirju kolmandatele isikutele.

26.5. Järelevalve menetlus ei ole lõppenud (vt HMS § 43). Kinnistunaabrid ei ole ühist

võimalikku lahendust veel leidnud. Kolmandad isikud tegid kaebajale ettepaneku ühise piiri

3-21-4

6(12)

muutmiseks, millega kaebaja ei nõustunud. Maakorralduslikult on lubatud ja igati kohane

käesolevas olukorras naabrite ühise piiri muutmine (vt maakorraldusseadus (MaaKS) § 2 lg 2).

Üheks oluliseks piiri korrastamise vajaduseks on 2005. a kaebaja avaldatud teadlik nõustumine

maakorraldusliku toiminguga, millele 2019. a järgnes kaebaja avaldus järelevalve menetluse

alustamiseks. Kinnistu piir läbib endiselt kolmandate isikute ehitisele olulist tugimüüri, piiratud

asjaõiguse seadmisega kaebaja nõus ei ole olnud.

26.6. Kolmandad isikud saatsid 23.02.2021 kaebajale ümberehituse eskiisid tutvumiseks,

millelt on näha, et väliköök ei ulatu kaebaja kinnistule ega selle kohale. Kolmandad isikud

esitasid 16.03.2021 ehitisregistri kaudu kelder-kanala ümberehitamise ehitusteatise xxxxxxxxx

kinnistul kelder-väliköögiks (ehitisregistri kood xxxxxxxx), mille menetlus on pooleli.

KOHTU PÕHJENDUSED

27. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Seda alljärgnevatel põhjustel. Esmalt lahendab

kohus veel lahendamata taotlused (I), seejärel analüüsib, kas vastustaja on olnud

õigusvastaselt tegevusetu järelevalve menetluses (II) ning viimaks lahendab kaebuse ja

jagab menetluskulud

(III).

I

28. Kolmandad isikud on taotlenud kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel.

Arvestades, et kolmandad isikud esitasid kaebuse tagastamise taotluse peale kaebuse

menetlusse võtmist, siis juhindudes HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus taotlust viisil, et

kolmandad isikud paluvad jätta kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 punkti 1 alusel.

29. HKMS § 151 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata,

kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

HKMS § 121 lg 2 punkti 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

30. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kohtule kohustamiskaebuse, milles taotleb

vastustaja kohustamist jätkama ehitusjärelevalve menetlusega. Riiklikku ehitusjärelevalvet

puudutavad normid on sätestatud EhS-s ja korrakaitseseaduses (KorS). Vastavalt EhS § 130 lg-

le 1 teostavad EhS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle

riiklikku järelevalvet EhS §-s 130 nimetatud asutused. Kohaliku omavalitsuse üksus teostab

riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: 2) ehitise või ehitamise nõuetele

vastavuse kontrollimine, sh ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine (EhS § 130 lg 2 p 2).

Korrakaitseorgan [käesoleval juhul vastustaja] võib EhS-s sätestatud riikliku järelevalve

teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid KorS-s sätestatud alustel ja korras (EhS § 131).

31. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud 25.08.2019 vastustajale avalduse

ehitusjärelevalve alustamiseks (vastustaja 15.02.2021 menetlusdokumendi lisa) ning vastustaja

on alustanud ehitusjärelevalvet vastustaja väitel 17.09.2019, mil saadeti märgukiri

kolmandatele isikutele (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Samas nähtub

vastustaja 17.09.2019 märgukirjast kolmandatele isikutele, et linnavalitsuse ehitusjärelevalve

insenerid

kontrollisid

olukorda

kinnistul

30.08.2019

(vastustaja

08.04.2021

menetlusdokumendi lisa 1), millest järeldub, et esimene menetlustoiming sooritati juba

3-21-4

7(12)

30.08.2019, kuigi vaatluse protokolli kohtule esitatud ei ole (vt HMS § 35 lg 1 p 3). Eelnevast

tulenevalt puudub vaidlus, et järelevalve menetlust on alustatud kolmandate isikute kinnistu ja

kaebaja kinnistu piirile rajatud kelder-kanala ning selle tugimüüri küsimuses. 32. EhS ega HMS

ei näe ette konkreetset tähtaega riikliku ehitusjärelevalve menetlusele. Samas tuleneb KorS §-

st 8 ja HMS § 5 lg-st 2 otstarbekuse põhimõte riikliku järelevalve menetluses: korrakaitseorgan

peab tegutsema riiklikku järelevalvet teostades eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning kohaldama

õiguspärase kaalutluse piires riikliku järelevalve meetmeid paindlikult. Vastustaja on

kohustatud riikliku ehitusjärelevalve menetluse lõpule viima ning see puudutab kaebaja

omandiõigust (riigivastutuse seadus (RVastS) § 6 lg 1). Kuigi kaebajal kui järelevalve

menetluse algatamist taotlenud isikul puudub subjektiivne õigus nõuda vastustajalt konkreetse

sisuga järelevalve meetme rakendamist, siiski on kaebajal subjektiivne õigus õiguspärasele

haldusmenetlusele, sh menetlusele mõistliku aja jooksul ning et järelevalveorgan otsustaks

järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestab

õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.10.2014 otsus nr 3-31-

42-14, p 12; 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15; 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 17).

Käesoleval juhul on ilmne, et ehitusjärelevalve tulemus puudutab kaebaja omandiõigust. Samuti

ei ole vaidlust asjaolus, et ehitusjärelevalve menetlus lõppenud ei ole (HMS § 43 lg 1), mistõttu

kohustamisnõude rahuldamine on võimalik. Kohustamiskaebus on asjakohane kui asutus

viivitab menetluse kulgemiseks vajalike toimingute tegemisega või teeb menetlust aeglustavaid

mittevajalikke toiminguid1.

33. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata kolmandate isikute taotluse kaebuse läbi

vaatamata jätmiseks.

II

34. Kaebaja leiab, et vastustaja on olnud õigusvastaselt tegevusetu, kui ei ole käesoleva ajani

rakendanud tõhusaid järelevalve meetmeid, et kõrvaldada kaebaja kinnistult kolmandate isikute

poolt rajatud omavoliline ehitis (Xxxxxxxxx kinnistu piiril paikneva kelder-kanala

(ehitisregistri kood xxxxxxxx) tugimüür). Viivitusena tuleb käsitleda haldusorgani õigusvastast

tegevusetust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 16.12.2008 nr 3-3-1-56-08, p 17). Seega

sisuliselt vaidlustab kaebaja vastustaja viivitust järelevalve menetluses (HKMS § 46 lg 2

viimane lause). Nii on kaebaja 19.08.2021 menetlusdokumendis mh märkinud, et praegusel

juhul vastustaja poolt läbiviidav ehitusjärelevalve ei ole olnud tõhus ega taganud puudutatud

isiku subjektiivsete õiguste, sh omandiõiguse kaitset (vt 19.08.2021 menetlusdokumendi punkt

15). 35. Vaidlust ei ole selles, et järelevalve menetlus lõpuni pole jõudnud (HMS § 43 lg 1).

Menetlustoimingute edasilükkamine võib riivata nii isiku põhiseaduslikku õigust menetlusele,

sealhulgas isiku õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ning seetõttu olla ka vastuolus kiire

haldusmenetluse põhimõttega. (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2008 otsus nr 3-3-1-56-08,

p 19). Eelnevast järelduvalt tuleb esmalt hinnata, millised menetlustoimingud on riikliku

ehitusjärelevalve menetluses tehtud ning kas esineb õigusvastast tegevusetust. Juhul, kui

vastustaja tegevusetus järelevalvemenetluses on olnud õigusvastane, siis on tegemist

viivitusega ning kaebus kuulub rahuldamisele.

36. Asja materjalist nähtub, et 17.09.2019 on vastustaja saatnud kolmandale isikule

märgukirja seoses kaebaja 25.08.2019 avaldusega ning palunud konkreetsetele küsimustele

vastuseid hiljemalt 01.10.2019 (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Kolmas isik

on 01.10.2019 andnud vastustajale omapoolsed selgitused (vastustaja 08.04.2019

1 K. Merusk ja I. Pilving. Kommentaar §-le 5, II p 3, lk 55-56. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud

väljaanne. Koostajad K. Merusk ja I. Pilving. Juura 2013, Tallinn.

3-21-4

8(12)

menetlusdokumendi lisa 2), mille vastustaja on edastanud kaebajale (vastustaja 08.04.2019

menetlusdokumendi lisa 3). Ühtlasi tegi vastustaja ettepaneku kolmepoolseks kohtumiseks

(vastustaja 08.04.2019 menetlusdokumendi lisa 3), kuid kuhu kolmas isik A.K. kokkulepitud

ajal (19.12.2019) ei ilmunud. Järgmine menetlustoiming leidis aset 29.04.2020, mil vastustaja

saatis kolmandatele isikutele kirja nr 8-17/8188-4, milles märgiti mh järgmist: 15.04.2020 on

esitanud Geodeesia 24 OÜ vastustajale Xxxxxxxxx kinnistu geodeetilise mõõdistuse nr 3763-

2, mida mõõdistusspetsialist palus täiendada; selle ja ka 2008. a Pärnu Maamõõduteenistuse

poolt koostatud mõõdistuse nr TM-067-08 põhjal selgus, et kolmandate isikute keldri ja endise

kanala kohale rajatud grillnurga tugimüür asub osaliselt

(maksimaalselt 28 cm ulatuses) Xxxxxxxx kinnistul; Ü.O. on korduvalt tõstatanud küsimused

kõnealuse müüri ebaesteetilisest väljanägemisest seoses selle püstitamisega erinevatest ja

tänaseks ka juba lagunevatest (punane fassaaditellis) materjalidest, negatiivse kaldega tema

kinnistu kohale ja sellega seotud võimalikust varisemisohust; Ü.O. väitel häirib teda ka

privaatsuse kadu peale keldripealse ja –ümbruse maapinna tõstmist uue elamu ehitamisel

eemaldatud pinnasega; erinevate perioodide geodeetilisi mõõdistusi vaadates selgub, et

tugimüüri tagust pinnast on tõstetud enam kui meetri võrra, mis kvalifitseerub ehitustööks,

milleks ei ole luba taotletud; uue elamu ehitusprojekti nr 401032 koosseisus oleva

vertikaalplaneerimise kohaselt peaks kinnistu piiril praeguse tugimüüri juures maapinna kõrgus

olema 3,90 m, mõõdistuse nr 3763-2 põhjal aga 5,82 m; sama ehitusprojekti põhjal oli kinnistu

nurgas asunud abihooned (kuur ja kelder-kanala) ette nähtud likvideerida; seega ei ole elamu

ehitusprojektist täies ulatuses kinni peetud ning selle kohaselt ei tohiks endise keldri ja kanala

kohal maapind olla kõrgem kui 3,80 m; Ü.O. väitel eemaldasite piirdeaiast teie kinnistu pool

asunud piiritähise; kuna seda ei eita ka teie, erimeelsused on ainult piirtähise kauguses

piirdeaiast,

tuleks

piiritähis

geodeesiafirma

poolt

taastada

(vastustaja

08.04.2021

menetlusdokumendi lisa 8). Kolmandatel isikutel tuli esitada hiljemalt 15.05.2020 selgitused,

mida ja milliseks tähtajaks võetakse ette ehitusloata püstitatud tugimüüri ohutuks muutmiseks,

kelder-kanala kohale rajatud grillinurga likvideerimiseks või seadustamiseks ning piiritähise

taastamiseks. Kirja lõppu lisati hoiatus, et kirjale tähtajaks mitte reageerimisel alustame

haldusmenetlust ebaseaduslikult rajatud ehitise kohta.

37. Kolmas isik on esitanud vastustajale oma seisukohad 02.06.2020 (vastustaja 08.04.2021

menetlusdokumendi lisa failinimega „FW: xxxxxxxx ehitiste seadustamisest“). Vastustaja

esitatud lisadest ilmneb, et vastustaja korraldas 10.06.2020 uue kohtumise menetlusosalistega,

kus lepiti kokku, et kolmas isik A.K. esitab 24.08.2020 ehitusprojekti (vastustaja 08.04.2021

menetlusdokumendi lisa 10). Kaebaja on esitanud vastustajale 18.07.2020 ja 29.07.2020

teabenõuded

seoses

ehitustegevusega

Xxxxxxxx

krundil

(vastustaja

08.04.2021

menetlusdokumendi lisad 14 ja 16). Vastustaja pöördus 30.07.2020 kolmanda isiku A.K. poole

selgituste saamiseks (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 17), millele kolmas isik

vastas 30.07.2020 e-kirjaga (vastustaja

08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 18) järgmist: ühegi EhS § 2 lg-s 6 nimetatud

ehitustegevusega ei ole aadressil Pärnu, Xxxxxxxxx (perioodil nimetatud koosolek kuni

tänaseni) tegeletud; ehitusprojekti koostamisega tegelen ja koosoleku protokolli märgitud

kuupäevani on veel ca 4 nädalat aega; kohustuse Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxx kinnistute vahelise

piiri määramise osas looduses võttis enda kanda Xxxxxxxx kinnistu omanik Ü.O. Vastustaja

vastas kaebaja 18.07. ja 29.07.2020 teabenõuetele 31.07.2020 kirjaga nr 4.3-7/6254-3 ja nr 4.3-

7/6587 (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 19), milles mh selgitati, et kolmas isik

paigaldab puitsõrestikku kaebaja privaatsuse suurendamiseks ning kolmas isik on kinnitanud,

et ehitusprojekt on arhitekti poolt koostamisel. Kaebaja esitas

26.08.2020 vastustajale e-kirja, milles märkis, et paar päeva tagasi jõudis kätte 24.08, aga

muutunud pole midagi ning soovis teada, kas kolmas isik peab tähtaegadest kinni; samuti kas

3-21-4

9(12)

xxxxxxxx kinnistul asuvale elamule on väljastatud kasutusluba (vastustaja 08.04.2021

menetlusdokumendi lisa failinimega „Pärnu linn, Xxxxxxxx piiriküsimus“). Vastustaja pöördus

27.08.2020 e-kirjaga kolmanda isiku A.K. poole ning palus esitada hiljemalt esmaspäevaks

31.08.2020 ehitusprojekt või põhjendatud selgitus koos tähtajaga ehitusprojekti esitamise kohta

(vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 21). Vastuseks teatas kolmas isik A.K.

01.09.2020 e-kirjaga, et 10.06.2020 koosolekul lepiti kokku, et Xxxxxxxx omanik Ü.O. tellib

esmalt piiri mõõdistuse ning seejärel koostab kolmas isik projekti /…/; projekti koostamisega

on algust tehtud /…/; kuna Xxxxxxxxx kinnistu osas on projekteerimise temaatika ikkagi

laiemalt seotud kogu kinnistu siiani lahendamata jagamise teemaga, samuti uuest (peagi

kehtima hakkavast) planeerimisseadusest tulenevate muutuvate täisehitusprotsentidega, siis

projekti koostamine võtab kogu kompleksile enam aega kui koosolekul ette seatud periood; /…/

vaja on kogu kinnistu hoonestuse kohta teha kompleksne lahendus, lihtsalt ühele elemendile

kogu kompleksis jooniste tegemine ei ole mõistlik (vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi

lisa failinimega „FW: xxxxxxxx projekti koostamisest).

38. Kaebaja esitas 26.10.2020 vastustajale taotluse ehitusjärelevalve algatamiseks (kaebuse

lisa 2). Vastustaja 04.12.2020 kirjaga nr 8-17/8188/2020-6 selgitati, et ehitusjärelevalve

menetlust on alustatud juba 17.09.2019 ning anti ülevaade menetluse kulgemisest; kohtumisel

kokku lepitud tähtajaks ei ole A.K. ehitusprojekti esitanud, kuid viimane on kinnitanud, et

arhitekt Reet Olev on projekti koostamisega alustanud, kuid selle koostamine võtab koosolekul

määratud tähtajast kauem aega; põhjenduseks on nii arhitekti hõivatus kui vajadus projekt

koostada kogu xxxxxxx kinnistu kohta, arvestades kinnistu perspektiivse jagunemise ja uuest

planeerimisseadusest tulenevate täisehitusprotsentidega; vastustajal puuduvad andmed

xxxxxxx ja Xxxxxxxx kinnistute vahelise piirimõõdistuse teostamise kohta; vastustaja on

seisukohal, et xxxxxxx ja Xxxxxxxx naabrite vahelise piiriküsimuse lahendamine ei ole Pärnu

Linnavalitsuse pädevuses; piiri kindlakstegemine on reguleeritud asjaõigusseaduse §-s 129; üle

naaberkinnisasja piiri olevate ehitiste regulatsioon on sätestatud asjaõigusseaduse §-s 148;

olukorra lahendamiseks on mõistlik teostada piirimõõdistus, saamaks selgust kas ja millises

ulatuses paikneb Xxxxxxxxx kinnistule rajatud ehitis Xxxxxxxx kinnistul; seejärel saavad

kinnistute omanikud koos otsustada ja kokku leppida piiride muutmise või muul viisil (näiteks

servituudi

seadmisega)

naaberkinnistu

kasutamise

õiguse

(vastustaja

08.04.2021

menetlusdokumendi lisa 24). 39. Ülaltoodust nähtub, et vastustaja on viinud läbi vaatluse,

korraldanud menetlusosalistega kohtumisi, küsinud arvamusi ja selgitusi ning määranud

tähtaegu. Samas on vastustaja olnud alates 28.08.2020 passiivne järelevalve menetluses. Peale

nimetatud kuupäeva on üksnes 04.12.2020 vastatud kaebaja 26.10.2020 avaldusele ning

21.03.2021 kaasatud kaebaja ehitusteatise menetlusse. Ometi üheselt selget järelevalve

menetlust lõpetavat otsust tehtud ei ole (HMS § 43 lg 1).

40. Kohtu hinnangul on vastustaja eksinud sellega mõistliku menetlusaja nõude vastu, kui on

järelevalve menetluses toiminguid sooritanud alates 30.08.2019 ega ole käesolevaks ajaks

järelevalve menetlust lõpetavat haldusakti andnud või menetlust lõpetavat toimingut

sooritanud.

41. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt tuleb menetluse pikkuse mõistlikkust hinnata

kohtuasja asjaolude alusel ja arvestades järgnevaid kriteeriume: 1) kohtuasja keerukus, 2)

kaebaja ja asjaomaste asutuste käitumine; ning 3) see, mis oli kaebaja jaoks vaidluses kaalul

(vt muuhulgas Frydlender vs Prantsusmaa, [suurkoda], nr 30979/96, § 43, EIK 2000-VII).

42. Käesoleval juhul ei saa pidada ehitusjärelevalve menetlust väga keeruliseks, kuivõrd

vaidluse all oli, kas kolmandad isikud on ehitanud osaliselt kaebaja kinnistule kelder-kanala

tugimüüri ning eemaldanud piiritähised; samuti kas kelder-kanala ümberehitamine on

3-21-4

10(12)

olnud kooskõlas EhS-ga. Kuigi kolmandate isikute kinnistul asuv tugimüür on olnud seal

enne maa erastamist, mistõttu seondub järelevalve menetlus osaliselt ka omandireformiga

(mida võib pidada keeruliseks teemaks). Siiski ei ole vastustaja põhjendanud menetluse

pikkust tingituna omandireformiga seotud küsimustest. Siinkohal selgitab kohus, et ei asu

haldusorgani eest tuvastama ehitusjärelevalve menetluses olulisi asjaolusid (nt kas

tugimüür on ebaseaduslik ehitis või mitte, mistõttu jätab kohus tähelepanuta ka

erastamistoimiku materjalid (kolmandate isikute vastuse lisa 9)). Samas ei nõustu kohus

kolmandate isikutega, et kui ehitisregistris on kirjas kelder-kanala osas „kasutusel“, siis ei

saa olla tegemist ebaseadusliku ehitisega. Esmalt tuleb meenutada, et kaebaja ei väida, et

kelder-kanala oleks ebaseaduslik ehitis. Kaebaja hinnangul on kelder-kanala tugimüür

ehitatud osaliselt kaebaja kinnistule. Seejuures on menetlus jäänud välja selgitamata, kas

kogu erastamise aegne tugimüür asub kaebaja kinnistul või kas on tugimüüri vahepeal

laiendatud, kas pinnast selle ümber on tõstetud (vt vastustaja 29.04.2020 kirja). Need

asjaolud tuleb vastustajal välja selgitada järelevalve menetluses.

43. Küll aga selgitab kohus, et vastavalt maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 punkti 3 kohaselt

maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad

hooned või rajatised, sh aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu hooned või rajatised

ühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises,

rendileandmises või muul viisil vastavalt MaaRS §-dele 7, 9 ja 10. Samuti ei käsitata

ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust

või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi; viimati nimetatud ehitised teeb omanik

korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks (vt MaaRS § 6 lg 31

(redaktsioon kehtivusega 10.05.2004-26.11.2005)).

44. Aga ka juhul, kui eeldada kolmandate isikute väidete õigsust, et kaebaja teadis tugimüüri

olemasolust juba maa erastamise käigus, siis on järelevalve menetluse ülesanne selgitada

välja, millises osas on tegemist erastamise ajast säilinud tugimüüriga ning millises osas

juurde ehitatud/laiendatud tugimüüriga (vt kaebaja 14.05.2021 menetlusdokument, p 5).

Kaebaja teadmine tugimüürist ei tähenda automaatselt, et tegemist on kolmandate isikute

hoone olulise osaga. Kuigi kolmandad isikud leiavad, et piiriprotokolli juurde lisatud

plaanil näidatud maaüksuse piir jätab naaberkinnistul (Xxxxxxxxx) olemasoleva ehitise

kelderkanala muldkeha tugimüüri tema erastatavale maaüksusele, st Xxxxxxxx kinnistule.

Siiski ei ole kohtule esitatud katastriüksuse kaardil tingmärke, mis annaks üheselt kindlalt

võimaluse tuvastada, et tugimüür jääb kaebaja kinnistule. Aga isegi juhul, kui see nii oleks,

siis peaks erastamismenetlust läbiviiv haldusorgan tegema otsuse, kas erastataval maal

olev(ad) hoone(d)/rajatis(ed) kuuluvad teisele isikule ning kas tegemist on hoonetega, mis

välistavad vastavas osas maa erastamise MaaRS § 6 lg 2 punkti 3 ja § 6 lg 31 tähenduses.

Vastavasisulist haldusakti, kus on tuvastatud kaebaja kinnistul erastamise hetkel teisele

isikule kuuluvad hooned, kohtule esitatud ei ole.

45. Mõistliku menetlusaja hindamise järgmiseks kriteeriumiks on kaebaja ja asjaomaste

asutuste käitumine. Korrakaitseorgan peab tegutsema kiiresti, sobival viisil ja hoolsalt

(Euroopa Inimõiguste Kohtu 10.12.2013 otsus asjas Nekvedavičius vs Leedu, punkt 57).

Kohtu hinnangul on vastustaja seisukohad olnud järelevalve menetluses vastuolulised, mis

on tekitanud pigem ebaselgust menetluses. Kui algselt on vastustaja olnud väga selgel

seisukohal, et kelder-kanala ümberehitus on olnud omavoliline (vt 17.09.2019 kiri nr 8-

17/8188-1; vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1) ning tugimüüri tagust pinnast

on tõstetud ja tegemist on ehitusloata püstitatud tugimüüriga (vt 29.04.2020 kiri nr 8-

17/8188-4, vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa 8), siis 04.12.2020 kirjas ei

mainita enam küsimust vaidlusaluse kelder-kanala ega selle tugimüüri vastavusest EhS

3-21-4

11(12)

nõuetele, vaid keskendutakse piiriküsimusele. Veelgi enam, vastuses kaebusele leiab

vastustaja, et tugimüür asub kaebaja kinnistul (vt vastustaja 08.04.2021 menetlusdokument,

lk 4).

46. Põhjendamatu on vastustaja väide, et kui kinnistu piirid ei ole üheselt mõistetavalt selged,

siis ei saa vastustaja järelevalvemenetluses tuvastada ehitise paiknemist üle kinnistu piiri.

Oma 29.04.2020 kirjas on samas vastustaja märkinud, et 15.04.2020 on esitanud Geodeesia

24 OÜ vastustajale Xxxxxxxxx kinnistu geodeetilise mõõdistuse nr 3763-2 ning sellest on

saanud vastustaja ka menetluses lähtuda.

47. Kuigi kolmas isik on esitanud vastustajale ehitusteatise ja ehitusprojekti Xxxxxxxxx

kinnistul asuvate majandushoone ja kelder-väliköögi ümberehitamiseks ning kaebaja on

menetlusse kaasatud 21.03.2021 kirjaga nr 8-18/2504/2021, on jätkuvalt selgusetu

järelevalve menetluse tulemus või seis osas, mis puudutab tugimüüri. Seda enam, et kaebaja

on selgitanud, et tugimüüri on laiendatud võrreldes vana ehk algse tugimüüriga.

48. Olukorras, kus järelevalve organ nõuab ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist, võiks

järeldada, et menetluse käigus on tuvastatud olemasoleva ehitise mittevastavus EhS

nõuetele ning ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamiseks nähakse ettekirjutusega ehitise

omanikule ette ka konkreetne tähtaeg. Käesoleval juhul aga ei ole vastustaja teinud

ettekirjutust, kus oleks tuvastanud, et Xxxxxxxxx kinnistul olemasoleva tugimüüri

laiendamine/ümberehitamine ning kelder-kanala ümberehitamine on ebaseaduslik ehitis

või muul moel vastuolus EhS nõuetega. Seejuures ei ole vastustaja esitanud piisavaid

põhjendusi, mis on takistanud järelevalve menetluses vastava haldusakti andmist.

49. Asja materjalist nähtub, et kaebaja on korduvalt pöördunud teabenõuetega ja päringutega

vastustaja poole saamaks selgust järelevalve menetluse käigust ja menetlusstaadiumist (vt

vastustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisad 14, 16, lisa failinimega „Pärnu linn,

Xxxxxxxx piiriküsimus“; kaebuse lisa 2). Hea halduse põhimõte eeldab muuhulgas ka seda,

et isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudtava asja menetlemise käigust ja

selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning muud asjakohast teavet (Riigikohtu

halduskolleegiumi 05.03.2007 otsus nr 3-3-1-102-06, p 21). Kahetsusväärselt on olnud

vastustaja seisukohad järelevalve menetluses vastuolulised (vt käesoleva otsuse

põhjenduste p 45).

50. On arusaadav, et järelevalve organ püüab naabreid lepitada ning pooltega ühiselt

konstruktiivsele lahendusele jõuda. See aga ei tähenda, et olukorras, kus sellist poolte selget

ühist tahet leida pole võimalik, ei tee ka haldusorgan enam kui 2 aasta jooksul selget otsust

järelevalve menetluses. Sellist lähenemist ei toeta ka uurimispõhimõte (HMS § 6).

Vastustaja on küll õigesti märkinud, et haldusorgani kohustuseks on välja selgitada asjas

olulised faktilised asjaolud, kuid ei ole esitanud põhjendusi, milliseid olulisi asjaolusid oli

vaja välja selgitada peale 26.10.2020, mil kaebaja esitas järelevalve menetluse algatamiseks

taotluse. Selliseks oluliseks asjaoluks ei saa olla kolmanda isiku poolt esitatav

ehitusprojekt, kuivõrd see on sisuliselt järelevalve menetluse raames tehtava ettekirjutuse

täitmine. Ühtlasi on õigusaktides loodud ka hoovad, kuidas vältida menetluse venimist, kui

menetlusosaline ei pea tähtaegadest kinni (vt asendustäitmise ja sunniraha seadus). Kehtiva

haldusakti täitmine on tagatud riigi sunnijõuaga, erinevalt vabas vormis kokku lepitud

tähtaegadest.

51. Samuti ei ole menetluse viibimist õigustavaks argumendiks menetlusosaliste kehv

läbisaamine. On tõsi, et mõistliku menetlusaja hindamisel on üheks kriteeriumiks kaebaja

käitumine. Siiski ei nähtu, et käesoleval juhul oleks järelevalve menetluses tehtav võimalik

3-21-4

12(12)

lahend sõltunud üksnes kaebaja käitumisest. Järelikult puuduvad õigustused vastustaja

tegevusetusele järelevalve menetluses, mistõttu on tegevusetus olnud õigusvastane.

III

52. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus Ü.O. kaebuse ning kohustab Pärnu linna viima Ü.O.

25.08.2019 avalduse alusel algatatud ehitusjärelevalve menetlus läbi mõistliku aja jooksul,

kuid mitte kauem kui 3 kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

53. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmandate isikute vastaspool on kaebaja. Kuivõrd kaebaja kanda

ei jää menetluskulud, siis ei kuulu kolmandate isikute menetluskulud väljamõistmisele ning

jäävad nende enda kanda.

54. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise

kohustus (HKMS § 109 lg 11 ja § 103 lg 1 p 1). Kulude kandmise kohustuse tekkimist

tõendab vastav arve. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

(HKMS § 109 lg 6).

55. Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista menetluskulu summas 2895 eurot, millest

riigilõiv on 15 eurot ning õigusabikulud 2880 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule

04.01.2021 arve nr 2345 summas 720 eurot, 20.07.2021 arve nr 2499 summas 720 eurot ja

19.08.2021 arve nr 2516 summas 1440 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja

põhjendatud kuludega, mistõttu mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks

menetluskulu summas 2895 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner kohtunik