3-20-981/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Janar Jäätma

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.09.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-981

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 24.04.2020 otsuse nr

E08827-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja Laureana Telk

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia

Azojan

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.11.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.11.2020 otsus

haldusasjas nr 3-20-981 muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.10.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-20-981

2(6)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 31.01.2020 taotluse soodustingimustel

vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 1

ning Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“

(määrus nr 206) kinnitatud nimekirja nr 1 peatüki VII „Ehitusmaterjalitööstus“ punkti 1

erialakoodi 13914 (pöördahju masinist) ja 16860 (pöördahju masinisti abi) alusel.

2. SKA jättis 24.04.2020 otsusega nr E08827-1 soodustingimustel vanaduspensioni

määramata.

X töötas 09.02.1996–20.07.2006 AS-s Y (hilisemate nimedega F AS, Q ASN AS, AS G AS)

kergkruusa tootmise tehases mehaanikuna ning alates 01.11.2001 lisandusid sellele vahetuse

vanema kohustused. Seda aega ei saa arvata soodusstaaži hulka. Määrusega nr 206 kinnitatud

nimekirjad on koostatud tootmisala põhiselt ja jaotatud osadeks. Igas tootmisharus või

tootmisalal on reeglina loetletud kutsealad/ametikohad, kus töötamine annab õiguse

soodustingimustel pensionile. Seega on oluline nii tootmisala kui ka ametikoht. Nimekirja nr 1

osas „Ehitusmaterjalitööstus“ on nimetatud eraldi tsemendi ja mineraalvati tootmise valdkonda.

Ametikohad „pöördahju masinist“ ja „pöördahju masinisti abi“ on nimetatud tsemendi tootmise

valdkonna juures. Seega peab olema pöördahju kasutamine seotud tsemendi tootmisega. X

töötas kergkruusatehases ja taotluses nimetatud ettevõtted ei tegelenud tsemendi tootmisega.

Määrust nr 206 ei saa tõlgendada laiendavalt. Lisaks ei täitnud X vahetuse mehaaniku

ülesandeid täis-, vaid osalise tööajaga, sest täitis alates 01.11.2001 ka vahetuse vanema

tööülesandeid.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 24.04.2020 otsuse tühistamiseks ja SKA

kohustamiseks määrata talle soodustingimustel vanaduspension.

Kaebaja asus AS-s Y ehitustöölisena tööle 01.02.1994. Kui 09.02.1996 alustas tegevust

kergkruusa tootmise tehas, jätkas kaebaja seal töötamist vahetuse mehaaniku ametikohal.

Mehaanikuna olid kaebaja tööülesanneteks põletusprotsessi varustamine vajalike kütuste ja

lisaainetega ning põletusoperaatorina vastutas ta otseselt põletusprotsessi eest. Samuti tuli

tegeleda ummistuste likvideerimise, seadmete määrimise ning ahjude jms seadmete visuaalse

jälgimisega, et tagada tõrgeteta tootmine. Töö seisnes paljuski masinisti ja tema abi abistamises

– koos masinisti abiga tuli eemaldada põletuspihusti varras ahjust, puhastada pihusteid ja panna

varras ahju tagasi. Kaebaja tegi tööd samades tingimustes kui masinist ja masinisti abi. Töö

ohuteguriteks oli ahjude müra ja vibratsioon, lenduvad toodangu osakesed ning kõrge

temperatuur. Kaebaja täitis eeltoodud ülesandeid täistööajaga ning vahetuse vanema ülesanded

oli lisatöö, mida kaebaja täitis puhkepauside ajal.

SKA rikkus uurimispõhimõtet, sest ei võimaldanud kaebajal selgitada oma töö sisu ja töö

tegemist täistööajaga. SKA-l puuduvad määruse nr 206 kohta hinnangute andmiseks vajalikud

eriteadmised (vrd Riigikohtu otsus 3-3-1-96-09, p 13) ja ta on sisustanud määrust nr 206 liiga

kitsalt. Kaebaja endine tööandja on selgitanud, et kergkruusa tootmisel kasutatav pöördahi on

analoogne tsemendi tootmises kasutatava pöördahjuga, erinevad on vaid tootmises kasutatavad

toor- ja lisaained. Ka haldusasjas nr 3-19-192 selgitas kaebaja endine tööandja, et kergkruusa

3-20-981

3(6)

tootmine on väga sarnane tsemendi tootmisega. Sellises olukorras oleks pidanud SKA koguma

täiendavat teavet tootmisprotsesside ja nendega seotud ohutegurite kohta.

SKA halduspraktika ei ole järjekindel, sest haldusasjades nr 3-18-60 ja 3-16-1054 pidas ta

määruse nr 206 loetelu 1 erialakoodile 13914 vastavaks ka kergkruusa tootmise tehases

töötanud vahetuse mehaaniku ja põletusoperaatori ametikohti. Kaebajat ei ole põhjust kohelda

erinevalt või vähemalt oleks pidanud seda täiendavalt põhjendama.

4. Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti

põhjenduste juurde.

5. Tallinna

Halduskohus

jättis

kaebuse

23.11.2020

otsusega

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

SVPS § 1 p 1 kohaselt on isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete

töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane

pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel, õigus pensionile 10 aastat

enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist.

Nimekirja nr 1 osa VII „ Ehitusmaterjalitööstus“ p 1 „Tsemendi tootmine“ koodi 13914 alusel

on õigus pensionile pöördahju masinistil ja koodi 16860 alusel pöördahju masinisti abil.

Kuigi kaebaja täitis ka vahetuse vanema tööülesandeid, töötas ta täistööajaga pöördahju

mehaanikuna. Seda kinnitavad kaebaja endise tööandja 12.02.2020 selgitus ja tunnistajate

ütlused. Tõenditest tuleneb, et vahetuse vanemal olid mõned bürokraatlikud lisaülesanded ja

neid täitis kaebaja lõunapausi ajal või pärast vahetust. Vahetuse ajal ei olnud tal mingeid

konkreetseid lisaülesandeid või täiendavaid töid peale tavalise koordineerimise ja juhendamise.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 14.04.2020 otsuses nr 3-19-175, et erialakoodide 13914

(pöördahju masinist) ja 16860 (pöördahju masinisti abi) asukohast määruse nr 206 nimekirja nr

1 peatüki VII p-s 1 nähtub, et silmas on peetud tsemendi tootmisega seotud ametikohti.

Pöördahjuga töötamise tingimused võivad olla sarnased nii tsemendi kui ka kergkruusa

tootmisel, kuid määrust nr 206 ei saa tõlgendada laiendavalt. Tsemendi tootmist ei saa

ohtlikkuselt võrdsustada kergkruusa tootmisega. Tsemendi tootmise puhul on keskseks

komponendiks lubjakivi, mille tõttu on tsement tugeva leelisusega. Kergkruusa seevastu

valmistatakse savist ning tootjad reklaamivad seda kui keskkonnasõbralikku toodet, mis ei

sisalda kahjulikke ühendeid. Ehitusmaterjalitööstusest on määruse nr 206 nimekirja nr 1

arvatud üksnes kaks valdkonda: tsemendi ja mineraalvati tootmine. Eeltoodut arvestades on

oluline, et pöördahju kasutamine oleks seotud tsemendi tootmise, mitte mingi muu

tootmisprotsessiga. Pöördahju käitamisega seotud tegevused on nimekirja nr 1 arvatud, sest nad

asuvad tsemendi tootmise alapunktis, mitte vastupidi. Kergkruusa tootmist ei saa paigutada

määruse nr 206 nimekirja nr 1 ptk VII p 1 alla. Neist ringkonnakohtu seiskohtadest saab lähtuda

ka praeguse asja lahendamisel. Kuna kaebaja töötas kergkruusa-, mitte tsemenditehases, siis ei

laiene talle määrus nr 206 nimekirja nr 1 ptk VII p 1.

Ringkonnakohus tõi viidatud haldusasjas välja, et määruse nr 206 nimekirjad nr 1 ja 2 on väga

detailsed, mis viitab asjaolule, et õiguslooja on ette kirjutanud ammendava loetelu, mille

laiendav tõlgendamine ei ole õigustatud. Samas on jäetud võimalus nimekirja täiendamiseks

(SVPS § 6 ja määruse nr 206 p 3 ap 3). Isikutel, kes leiavad, et mingid tööd peaksid samuti

loeteludes sisalduma, on õigus pöörduda vastava taotlusega Vabariigi Valitsuse poole määruse

nr 206 p 3 ap-s 3 sätestatud korras. Kergkruusa tootjad ei ole sellist pöördumist teinud.

Vastustaja on varasemas praktikas arvanud soodustingimustel vanaduspensioni saajate hulka

ka kergkruusa tootmise tehases pöördahju masinisti või masinisti abina töötanud isikuid (vt

3-20-981

4(6)

haldusasjad nr 3-16-1054 ja 3-18-60). Kuigi haldusorgan peab kõiki isikuid kohtlema võrdselt,

ei loeta võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks halduspraktika muutmist põhjusel, et

õigusnormidele antakse uus tõlgendus. Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega ning

kui leitakse, et varem on normi kohaldatud ebaõigesti, peab haldusorgan edaspidi lähtuma uuest

ja õigest tõlgendusest.

Kaebaja viitas veel asjaolule, et haldusasjas nr 3-19-192 on L OÜ esitanud 05.07.2019 tõendi,

mille kohaselt on kergkruusa tootmine väga sarnane tsemendi tootmisega ning sellest tulenevalt

oleks SKA pidanud koguma täiendavaid selgitusi tööandjalt või eriteadmisi omavatelt isikutel

tootmisprotsesside ja nende ohutegurite kohta. See ei ole määruse nr 206 kontekstis oluline.

Kergkruusa tootmist ei ole määruses ehitusmaterjalitööstuse ühe alaliigina välja toodud.

Nimekirja saab täiendada üksnes Vabariigi Valitsus. Sotsiaalministeeriumi 13.08.2019

vastusest tuleneb, et kuna määruse nr 206 aluseks oli Nõukogude Liidus teadmata ajast kehtiv

regulatsioon, ei pruugi kõigi tööde ohtlikkus olla tänapäeval enam tollaegse olukorraga

võrreldav (nt tsemenditehase pöördahju masinisti töö iseloomustamiseks on kasutatud 1974. a

materjale). Juba sel põhjusel pole õigustatud näiliselt sarnaste tööde võrdsustamine. Selle

asemel tuleb soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks läbi loetelu täiendamise menetluse

tuvastada, et tegemist on tervist eriti kahjustava ja eriti raskete töötingimustega tööga, nagu

nõuab SVPS § 1 lg 1.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tema

kaebus rahuldada.

Kohus leidis õigesti, et kaebaja töötas pöördahju mehaanikuna täistööajaga, kuid tõlgendas

määrust nr 206 liiga kitsalt. Kaebaja taotles vastavalt halduskohtu juhistele Vabariigi

Valitsuselt määruse nr 206 nimekirjade täiendamist, kuid Sotsiaalministeerium keeldus sellest

17.12.2020 kirjaga, kuigi möönis, et määrus nr 206 on sisult vananenud. Määrust nr 206 ei ole

alates 1992. a-st kordagi muudetud. Riik on olnud õigusvastaselt tegevusetu, sest ei ole

reageerinud ühiskondlikele ja majanduslikele muutustele. Sellises olukorras tuleb kohtul tagada

isiku õiguste kaitse. Vajadusel tuleb tunnistada seadusandja tegevusetus põhiseadusega

vastuolus olevaks.

Asjakohased ei ole kohtu selgitused, et tsemendi tootmist ei saa ohtlikkuselt võrdsustada

kergkruusa tootmisega. Ringkonnakohus võrdles asjas nr 3-19-175 tänapäevaseid

tootmisprotsesse, kuid kaebaja töötas kergkruusa tootmise tehases aastatel 1994–2006.

Tunnistaja Viktor Ploom ütles, et 2009. a-l konserveeriti pöördahi ja lõpetati sellega tootmine

ning tänapäeval ei kasutata enam sellist tootmistehnoloogiat.

Määruse nr 206 aluseks oleva Nõukogude Liidu ülese määruse kehtestamise ajal ei tuntud ega

toodetud kergkruusa. Seega ei saanudki määruses 1992. a-l kergkruusa tootmise alaliiki välja

tuua. Seetõttu ei saa teha järeldust, et pöördahju kasutamine peab olema tingimata seotud

tsemendi tootmisega. Riigikohus ei välistanud otsuses haldusasjas nr 3-17-1108 määruse nr 206

laiendavat tõlgendamist.

7. Sotsiaalkindlustusamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate

seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-981

5(6)

8. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

9. Halduskohus ei eksinud määruse nr 206 tõlgendamisel ja leidis õigesti, et SVPS alusel

soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks peab pöördahju kasutamine olema seotud

tsemendi tootmise, mitte mingi muu tootmisprotsessiga. Ringkonnakohus lahendas sarnast

vaidlust haldusasjas nr 3-19-175, kus kaebajaks oli samas kergkruusa tootmise tehases sarnasel

ametikohal töötav inimene, ning jääb selles haldusasjas 14.04.2020 tehtud otsuse põhjenduste

juurde. Halduskohus on ringkonnakohtu varasemaid seisukohti oma otsuses piisava

põhjalikkusega refereerinud ning teinud neist õiged järeldused. Määruse nr 206 nimekirjad on

üksikasjalikud ning neis loetleti NSV Liidu vastavate nimekirjade eeskujul 1992. a-l või varem

eksisteerinud tootmisalad, tööd, kutsealad ja ametikohad, mis olid olnud tervist eriti

kahjustavad või eriti raskete töötingimustega. Toimikust selgub ja kaebaja ei ole vaidlustanud

asjaolu, et 1992. a-l, mil võeti vastu määrus nr 206, ei olnud Eestis kergkruusa tootmise tehast.

Taoline tehas, milles asus tööle ka kaebaja, alustas Eestis tööd 1996. a-l. Niisiis ei saanud

Vabariigi Valitsus määruse nr 206 vastuvõtmisel silmas pidada kergkruusa tootmisega seotud

ametikohti.

10. Seega ei saanud vastustaja kaebajale SVPS alusel vanaduspensioni määrata.

11. Määrust nr 206 ei ole selle kehtivusaja jooksul kordagi muudetud. Pole kahtlust, et määruse

nr 206 lisades kehtestatud nimekirjad on praeguseks vananenud ega arvesta tööturul ja

töökeskkonnas toimunud muutustega. Ringkonnakohus ei jaga siiski kaebaja seisukohta, et

Vabariigi Valitsuse kui määrusandja tegevusetus – määruse nr 206 täiendamata jätmine

kergkruusa tootmist puudutavate ametikohtadega, millel kaebaja töötas – on praeguse vaidluse

asjaoludel põhiseadusega vastuolus.

12. Haldusakt peab olema kooskõlas selle andmise hetkel kehtiva õigusega (haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 54 ja HKMS § 158 lg 2 teine lause). Seega tuleb praeguses asjas hinnata

määrusandja tegevusetust aastast 1996, kui kõnealune kergkruusa tootmise tehas tegutsema

hakkas, kuni kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määramisest keeldumise otsuse

tegemiseni (24.04.2020). Määruse nr 206 p 3 alap-s 3 nähakse nimekirjade nr 1 ja 2 täiendamine

ette selliselt, et Sotsiaalhooldusministeeriumile (praegu Sotsiaalministeeriumile) tuleb esitada

taotlus ning asjakohastes ministeeriumites tehakse taotluse kohta ekspertiis (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus nr 3-19-175, p 10). Ilmselt peeti sellise menetluskorra

kehtestamisel silmas vajadust enne nimekirjade täiendamist põhjalikult hinnata, kas konkreetne

tootmisala, töö, kutseala või ametikoht, mille nimekirja lisamist taotletakse, on nimekirjas

olevate ametikohtadega võrreldavalt tervist eriti kahjustav või eriti raskete töötingimustega,

arvestades mh tootmisprotsesside arengut ja töökeskkonnale kehtestatud uusi nõudeid. Selleks

on tõenäoliselt vaja nii eriteadmisi konkreetsest valdkonnast kui ka tõendeid lisatavate

ametikohtade tegelike töötingimuste või -protsesside kohta. Puuduvad andmed, et vaidlusalusel

ajavahemikul oleks kaebaja ise, tema endine tööandja (kergkruusa tootmise tehast käitav

ettevõte) või mõni kolmas isik pöördunud Sotsiaalministeeriumi poole taotlusega, mille

lahendamise käigus oleks pidanud hindama määruse nr 206 nimekirjade täiendamise vajadust

ametikohtadega, millel töötas kaebaja.

13. Seadusandja ei olnud praeguse vaidluse asjaoludel põhiseadusevastaselt tegevusetu ka

juhul, kui eeldada, et Vabariigi Valitsus pidi nimekirja täiendama omal algatusel ning

konkreetsete kutsealade või ametikohtade kohta eelmises punktis nimetatud ekspertiisi

tegemata. Kaebaja soovib saada soodustingimustel vanaduspensioni. Põhiseaduse § 28 lg 2

järgi otsustab seadusandja, millistel tingimustel ja kui suures ulatuses eakatele abi anda –

sotsiaalpoliitilistes küsimustes on seadusandjal avar otsustamisruum. Kaebajal on õigus

3-20-981

6(6)

vanaduspensionile riikliku vanaduspensioni seaduses ettenähtud tingimustel. Kuna kaebaja

ametikoht ei ole kunagi olnud määrusega nr 206 kehtestatud nimekirjas, ei ole tal tekkinud

õiguspärast

ootust

saada

soodustingimustel

vanaduspensioni

SVPS

alusel.

See

soodustingimustel vanaduspension oli mõeldud kompensatsiooniks inimestele, kes olid

töötanud pikka aega sellises töökeskkonnas, mis (eeldatavalt) kahjustas eriti tugevalt nende

tervist või kus töötingimused olid eriti rasked. Ülemnõukogu võttis 09.06.1992 vastu Eesti

Vabariigi töökaitseseaduse, mis sätestas mh nõuded töökeskkonnale ning tööandja kohustused

ohutute ja tervislike töötingimuste tagamiseks. Alates 26.07.1999 kehtib töötervishoiu ja

tööohutuse seadus, mis sätestab veelgi rangemad nõuded töökeskkonnale ning tööandja

kohustused selle tagamiseks. Seega alates 1992. a-st pani seadusandja töökeskkonnast tingitud

eeldatavate tervisekahjustuste kompenseerimise asemel rõhu võimalikult ohutu ja töötaja tervist

säästva töökeskkonna loomisele. Tööandjale oli seadusega kehtestatud nõuete täitmine

kohustuslik. Seega saab eeldada, et töökeskkond ja töötingimused on 1992. a-ga võrreldes

pidevalt paranenud. Inimestele, kelle tervis on töökeskkonna tõttu siiski halvenenud või kelle

töövõime on vähenenud, on ette nähtud erinevad soodustused, toetused ja teenused, mis sellest

inimesele tulenevaid piiranguid vähemalt osaliselt kompenseerivad või tasandavad (vt nt

töövõimetoetuse seadus, tööturuteenuste ja -toetuste seadus, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

seadus). Eeltoodut kogumis arvestades ei ole määrusandja olnud õigusvastaselt tegevusetu, kui

ei ole omal algatusel täiendanud määruse nr 206 nimekirju ametikohtadega, millel töötas

kaebaja ja mis oleks andnud kaebajale õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.

14. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

15. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et määrus nr 206 on jätkuvalt kehtiv õigusakt ja selle

p 3 alap 3 järgi on võimalik esitada Sotsiaalministeeriumi kaudu ettepanekuid nimekirjade nr 1

ja 2 muutmiseks või täiendamiseks. Kaebaja esitas pärast halduskohtu otsuse tegemist vastava

taotluse ja sai Sotsiaalministeeriumilt 17.12.2020 ka vastuse. Sellele vastusele õigusliku

hinnangu andmine väljub käesoleva kaebuse esemest. Ringkonnakohus selgitab siiski, et kui

Sotsiaalministeeriumile on esitatud ettepanek määruse nr 206 nimekirjade täiendamiseks, kuid

ministeerium keeldub nimekirjade täiendamise menetluse alustamisest või asjakohase

ekspertiisi läbiviimisest, on avaldajal võimalik pöörduda sellise tegevuse vaidlustamiseks

halduskohtu poole. Kui määruses nr 206 ettenähtud menetlus nimekirjade täiendamiseks ei ole

enam asjakohane, tuleks määrust selles osas muuta.

16. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamine (HKMS § 109 lg 1). Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja

menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude

väljamõistmist, jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)