1-21-5091/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. septembril 2021.a

Kriminaalasja number

1-21-5091 (21221000014)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova, rahvakohtunikud Pille Insler

ja Heli Just

Sekretär

Karine Grigorjan – Algmaa, Simona Šois

Abiprokurör

Janno Reinkort

Kriminaalasi

Rene Valge süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

üldmenetluses;

Süüdistatav

Rene Valge, isikukood 37710112768, xxxx kodanik,

emakeel xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, elukoht: xxxx, asukoht:

xxxx, Eesti Vabariigis varasemalt kriminaalkorras

karistamata, Soome Vabariigis karistatud kriminaalkorras

ühel korral, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg

2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 15.04.2021.a kell

16:12,

alates

17.04.2021.a

kohaldatud

tõkend

vahistamine tähtajaga kuni 15.06.2021.a, 14.06.2021.a

pikendatud tõkendit vahistamine kuni 15.08.2021.a;

Varasem karistatus

• Euroopa Karistusregistrite Infosüsteemi (EURIS)

karistusregistri kohaselt on isik Soome Vabariigis

19.10.2018.a kohtuotsusega nr 16/2018/144443

süüdi mõistetud Soome karistusseadustiku 50.

ptk.

§

järgi

kvalifitseeritud

kuriteo

toimepanemises s.o Eesti karistusseadustik KarS

§ 184 mõttes suures koguses narkootilise aine

ebaseaduslikus käitlemises;

Kaitsja

Vandeadvokaat Natalia Lausmaa

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Rene Valge KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat.

2. Juhindudes KarS § 68 lg 1 Rene Valgele mõistetud karistuse kandmise aja algust

lugeda alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 15.04.2021.a.

3. Rene Valge suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - jätta muutmata, kohtuotsuse

jõustumisel tühistada.

4. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4, KarS § 83 lg 1 konfiskeerida ja kohtuotsuse

jõustumisel hävitada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn olevad asitõendid: valget värvi kilekott

kirjega Coop, vaakumpakend ja hõbedase korpusega digitaalne kaal (30.06.2021.a

asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr 21ATH11146).

5. Juhindudes KarS §-dest 83 lg 4 ja § 191 konfiskeerida Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi keemiaosakonnas, aadressil Tervise 30, Tallinn hoiul olev Rene Valgelt

leitud ja ära võetud narkootiline aine (ekspertiisiakt nr 21E-AN0577) ning jätta

NPALS § 7 lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel

kasutamiseks või hävitamiseks.

6. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 Politsei – ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitseis,

aaderssil Tööstuse 52, Tallin hoiul olevad asitõendid ja nimelt: Rene Valgelt tema

kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud krüpteeritud suhtlemist

võimaldav valge korpusega mobiiltelefon Google xxxx IMEI-koodiga SIM-kaardi

raamil: IMEI xxxx (nimetatud telefonis puudub SIM kaart) ja 15.04.2021.a Rene

Valge elukohas Xxxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud valge korpusega

nutitelefon Xiaomi (mobiiltelefonis puudub SIM-kaart), tume – hall musta korpusega

mobiiltelefon Nokia (SIM-kaardiraamil IMEI-koodid: IMEI-kood1: xxxx ja IMEI-

kood2: xxxx kohtuotsuse jõustumisel tagastada Rene Valgele.

7. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Rene Valgelt välja

mõista riigituludesse menetluskuluna:

• sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1460.-

(üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot;

• narkootilise aine ekspertiisiga kaasnenud kulu (ekspertiisiakt nr 21E-

AN0577) summas 168.- (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot;

• osaliselt DNA ekspertiisiga kaasnenud kulu (ekspertiisiakt nr 21E-

GE0386) summas 399.- (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot;

• kohtueelsel – ja kohtulikul uurimisel temale õigusabi teenuse

osutamisega kaasnenud kaitsjatasud kogusummas 494,40.- (nelisada

üheksakümmend neli eurot ja nelikümmend senti) eurot;

8. Juhindudes KrSM § 183 lg 3 jätta riigi kanda osaliselt DNA ekspertiisiga kaasnenud

kulu (ekspertiisiakt nr 21E-GE0386) summas 570.- (viissada seitsekümmend) eurot ja

ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisiga kaasnenud kulu (ekspertiisiakt nr 7.1-

3/309) summas 765.- (seitsesada kuuskümmend viis) eurot.

9. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et välja mõistetud menetluskulud (sundraha,

kaitsjatasud, osaliselt ekspertiisikulud) tuleb Rene Valgel tasuda 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Makseinfo menetluskulude

tasumiseks antakse Rene Valgele üle kohtuotsuse kuulutamisel või edastatakse talle

kohtuotsuse jõustumisel kinnipidamisasutuse kaudu, kus ta viibib. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning

süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule

viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Süüdistus ja menetluse käik

Riigiprokuratuur edastas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 20. juulil 2021.a süüdistusakti

üldmenetluses, mille kohaselt Rene Valget (Valge) süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) §

184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.

Nii on Rene Valge 04.08.2021.a antud kohtu alla KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemises ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes mõisteti Soome

Vabariigi

Helsingi

kohtu

19.10.2018.a

otsusega

16/2018/144443

süüdi

Soome

karistusseadustiku (Rikoslaki) 50. ptk. § 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o

Eesti karistusseadustiku KarS § 184 mõttes suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus

käitlemises, omandas uuesti ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja

ajal, kuid enne 15.04.2021.a suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini, so rohkem kui

kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi, st vähemalt 498,1 grammi

narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat ainet, milles puhtal kujul 45,0 grammi

metamfetamiini. Rene Valge hoidis eelnimetatud narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat

ainet ebaseaduslikult enda valduses kuni 15.04.2021.a kellani 16.12, mil ta Tallinnas Laagna

tee ja Mustakivi tee ristmikul politseitöötajate poolt kahtlustatavana kinni peeti ja narkootiline

aine tema valdusest leiti ja ära võeti . Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete

seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja

arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja

sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning

nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus,

millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine metamfetamiini puhul

piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 0,3 grammist metamfetamiinist

(puhtal kujul). Rene Valge käitles ebaseaduslikult puhtal kujul kokku 45 grammi

metamfetamiini, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 1500 inimesele. Juhindudes

Riigikohtu 21.06.2019.a lahendis nr 1-17-10162/351 p-s 30jj sätestatud juhistest ning

tõlgendades karistusregistri seaduses sätestatut kooskõlas raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP

eesmärkidega, siis on võimalik arvestada teise Euroopa Liidu liikmesriigi varasemaid

süüdimõistvaid kohtuotsuseid ka ilma neid kohtuotsuseid riigisiseselt tunnustamata ja

karistusregistrisse kandmata. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani

Rene Valge isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12 peatükis 1 jaos sätestatud

kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad

Süüdistatav Rene Valge Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 04.08.2021.a toimunud

kohtuistungil kinnitas, et talle on esitatud süüdistuse sisu täielikult arusaadav, kuid end temale

esitatud süüdistuses süüdi ta ei tunnista (kd I tl 109 pöördel). Samal päeval süüdistatavana

ülekuulamise käigus Rene Valge kinnitas, et tema peeti politsei poolt 15.04.2021.a kinni ning

tema valdusest, vöökotist, mida sai ka seljakotiks teha leiti amfetamiini, mida oli tal 500 g.

Tegemist ei olnud puhta ainega, kangust ta öelda ei oska. Aine tahtis ta kindlasse kohta viia,

ära peita ja tulevikus ise tarvitada, kust ta aine sai, seda ta ei ütle. Süüdistatav kinnitas, et ise ta

muidu teeb kokaiini, see aitab tal stressist rahuneda, kuid siis tal ei olnud raha ja ta mõtles, et

proovib amfetamiini, selle amfetamiini sai ta tasuta. Mis aine väärtus oli, seda ta ei tea.

Süüdistatav kinnitas kohtus, et tõepoolest on ta varasemalt ka amfetamiini proovinud. Rene

Valge märkis kohtuistungil, et kandis Soome Vabariigis karistust 1 kg eest, alguses taheti 3 kg

pärast süüdi mõista, vabanes karistuse kandmiselt 23.02.2018.a (kd I tl 109-112). Oma viimases

sõnas süüdistatav Rene Valge vaidles vastu prokuröri poolt tehtud ettepanekule asitõendites

suhtes vastuvõetavate meetmete osas ja nimelt palus süüdistatav kohtul mitte hävitada tema

mobiiltelefone, tagasi anda ka kasteet. Karistusena palus mõista 1 aasta vangistust (kd I tl 139

pöördel).

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 03.09.2021.a toimunud kohtuistungil kohtulike vaidluste

kestel Riigiprokuratuuri abiprokurör Janno Reinkort asus seisukohale, et kriminaalasja

kohtuliku uurimise käigus puudub vaidlus selles, et Rene Valge käitles kuni tema

kahtlustatavana kinnipidamiseni s.o kuni 15.04.2021.a suures koguses narkootilist ainet

metamfetamiini sisaldavat pulbrit, märgitut on Rene Valge ise ka kinnitanud. Prokuratuuri

hinnangul on käesolevas kriminaalasja tekkinud vaidlus selles, kas Rene Valge tegu on

kvalifitseeritav korduvuse sätete järgi s.t KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Prokurör viitas Riigikohtu

21.06.2019.a lahendile kohtuasjas nr 1-17-10162. Nimelt Riigikohtu juhistest tulenevalt ja

tõlgendades karistusregistri seaduses sätestatut kooskõlas raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP

eesmärkidega, pidas prokurör võimalikuks arvestada teise Euroopa Liidu liikmesriigi

varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid ka ilma neid riigisiseselt tunnustamata ja Eesti

karistusregistrisse kandmata. Prokurör asus seisukohale, et olukorras, kus raamotsuse

ülevõtmiseks ei ole vastu võetud uusi või muudetud asjakohaseid õigusnorme, ega ole ka

selgitatud, kuidas olemasolev regulatsioon tagab raamotsuse eesmärgi saavutamise, on kohtul

riigisisese õiguse raamotsusega kooskõlase tõlgendamise kohustus s.t kohus peab riigisiseseid

õigusnorme kohaldama ja tõlgendama raamotsuse sätteid ja eesmärke silmas pidades, kuid

üksnes ulatuses, mida võimaldab riigisisene õigus.

Prokurör juhtis menetlusosaliste tähelepanu sellele, et Eesti on kõne all oleva raamotsuse vastu

võtnud karistusregistri seaduse vastuvõtmisega. Märgitud raamotsuse artikkel 3 lg 1 kohaselt

kõik liikmesriigid peavad tagama, et isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses võetakse sama

isiku kohta teistes liikmesriikides muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid

kohtuotsuseid, mille kohta on saadud teavet vastavalt vastastikust õigusabi või karistusregistrite

andmete vahetamisest käsitlevatele, kohaldatavatele õigusaktidele, arvesse sellises ulatuses

nagu siseriikliku õiguse kohaselt võetakse arvesse siseriiklikult tehtud varasemaid

süüdimõistvaid kohtuotsuseid ning neile antakse samaväärne õiguslik toime nagu siseriiklikult

tehtud varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele.

Rene Valge on Soome Vabariigi Helsingi kohtu poolt 19.10.2018.a otsusega nr

16/2018/144443 süüdi mõistetud Soome karistusseadustiku 50.ptk. § 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises, seega asus prokurör Janno Reinkort seisukohale, et süüdistatava

tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Riikliku süüdistaja hinnangul pani Rene

Valge temale etteheidetud teo toime kavatsetult, tema tegevuses õigusvastasust või süüd

välistavad asjaolud puuduvad. Rene Valge süü suurust ilmestab prokuröri veendumuse kohaselt

isiku poolt käideldud narkootilise aine kogus ja liik s.t Rene Valge süü kuriteo toimepanemisel

on keskmine.

Prokuröri hinnangul Rene Valge karistust kergendavad asjaolud puuduvad ning süüdistatava

karistust raskendavaks asjaoluks luges riiklik süüdistaja isiku tegutsemist omakasu ajendil,

Rene Valge sissetulekud ei olnud/ole sellised, mis oleksid võimaldanuks tal varuda narkootilist

ainet 1500 inimesele narkojoobe tekitamiseks vajaminevas koguses. Eeltoodule tuginedes

taotles prokurör kohtus Rene Valge süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist 6 aasta pikkuse vangistusega, millise karistusaja

algust lugeda KarS § 68 lg 1 tulenevalt alates 15.04.2021.a. Samuti taotles prokurör Rene

Valgelt välja mõista menetluskuludena ekspertiisikulud kogusummas 1902.- eurot, kaitsjatasu

summas 162.- eurot, sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest summas 1460.- eurot,

võimaldades välja mõistetud menetluskulusid viimasel tasuda 12 kuu jooksul.

Samuti esitas prokurör omapoolse seisukoha käesolevas kriminaalasja olevate asitõendite

suhtes vastuvõetavate meetmete osas ja nimelt: Politsei – ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas

asuvad ekspertiisidest ning erinevate menetlustoimingute käigus ära võetud valget värvi

kilekott kirjega Coop, vaakumpakend, milles oli narkootiline aine metamefetamiini ning

digitaalne kaal tuleks konfiskeerida ja hävitada kui kuriteo toimepanemise vahendid. Politsei –

ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitseis Tallinnas Tööstuse 52 hoiul asuvad, 15.04.2021.a

Rene Valgelt tema kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud krüpteeritud

suhtlemist võimaldav valge korpusega mobiiltelefon Google xxxx ning 15.04.2021.a Rene

Valge elukohas Xxxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud valge korpusega nutitelefon

Xiaomi, tume – hall musta korpusega mobiiltelefon Nokia tuleks konfiskeerida ja hävitada kui

kuriteo toimepanemise vahendid. EKEI-s hoiul asuv Rene Valgelt leitud ja ära võetud

narkootiline aine – tuleks konfiskeerida KarS § 191 alusel ning anda EKEI käsutusse

narkootilisi aineid sisaldavate ainete õppeotstarbel säilitamiseks või hävitamiseks.

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa esitas 02.08.2021.a kohtule Rene Valge

süüdistusasjas kaitseakti, millises märkis, et vaatamata sellele, et Rene Valge võtab süüdistuses

esitatud faktilised asjaolud õigeks, siis tema hinnangul Rene Valgele etteheidetud tegu on

kvalifitseeritud ebaõigelt. Märgitud seisukohale jäi kaitsja ka kohtuliku uurimise ja kohtulike

vaidluste käigus (kd I tl 7-8, 109-112, 138-139). Nii on käesoleva kriminaalasja menetluse

kestel süüdistatava kaitsja märkinud, et vaatamata sellele, et Rene Valge on toime pannud

samasuguse süüteokoosseisuga teo Euroopa Liidu teises liikmesriigis – Soomes, puudub Eestis

kehtiv kriminaalseadus, mis võimaldaks teises suveräänses liikmesriigis toimepandud süütegu

arvestada kvalifitseeriva asjaoluna süüteo kvalifitseerimisel Eesti kriminaalseaduse alusel.

Euroopa Liidu raamseaduse nr. 2008/675 ÜVJP ei ole otsekohaldatav, vaid selleks tuleb

liikmesriigil sisse viia vastavad parandused oma kriminaalseadusesse. Kaitsja hinnangul

käesolevaks ajaks ei ole Eesti karistusõigusesse sellekohast parandust sisse viidud, mis

võimaldaks Euroopa Karistusregistrite Infosüsteemi kantud, teises liikmesriigis toimepandud

süütegu arvestada süütegu raskendava kvalifitseeriva asjaoluna isiku karistamisel Eesti

Vabariigis. Kaitsja on tõdenud, et Eesti Vabariigi Riigikohus on kohtuasja nr. 1-17-10162

otsuse p. 39 sedastanud, et teises liikmesriigis tehtud kriminaalotsust, mis on Eesti Vabariigis

eelnevalt tunnustamata ja Eesti karistusregistrisse kandmata, võib ja saab arvestada isikule

karistuse mõistmisel, kuid mitte ühtegi sõna ei ole selles lahendis selle kohta, et teises

liikmesriigis toimepandud kuritegu võiks arvestada ka Eesti Vabariigis kehtiva karistusseaduse

alusel süüteo kvalifitseerimisel, et sellist asja teha, selleks peaks Euroopa Liidu ülal viidatud

raamotsuse alusel olema sisse viidud parandused Eesti karistusseadustikku, mida aga

käesolevaks ajaks tehtud ei ole. Riigikohus on kohtuasja nr. 1-17-10162 läbivaatamisel seda

kontrollinud ja sedastanud otsuse p. 31-32. Eeltoodule tuginedes süüdistatava kaitsja

vandeadvokaat Natalia Lausmaa taotles Rene Valgele esitatud süüdistuse ümber

kvalifitseerimist KarS § 184 lg 1 järgi ning süüdistatavale karistuse mõistmist sanktsiooni

keskmisest madalamas määras. Kaitsja palus arvesse võtta, et Rene Valge siiski on tunnistanud

oma tegu ja kahetsenud. Kaitsja hinnangul isikule karistuse mõistmisel tuleks kohtul arvesse

võtta seda, et Rene Valge ei ole terve inimene, kuigi praegusel momendil nii nagu eksperdid on

öelnud, on ta remissiooni seisundis ja kui ta rohtusid võtab, siis ta psüühiline seisund paraneb.

Menetluskulude osas kaitsja taotles järgmist ja nimelt: DNA ekspertiisikulud jätta riigi kanda,

sest tegelikult ei olnud tarvis seda DNA ekspertiisi teha, sest, kui Rene Valge kinni peeti, siis

ta kohe tunnistas, et see narkoaine, mis seal avastati, kuulub talle, kui sealt otsiti kellegi teise

isiku DNA-d, et tuvastada kaasosalist, siis see ei puutu Rene Valgesse või tema süü

tuvastamisse. Tema süü tuvastamiseks seda DNA ekspertiisi ei olnud vaja. Rene Valgelt välja

mõistetud menetluskulusid võimaldada tal tasuda 12 kuu jooksul. Muus osas kaitsja vastu ei

vaielnud (kd I tl 139 ja 139 pöördel).

Kriminaalasjas uuritud tõendid ning kohtu seisukoht tuvastatud asjaolude kohta

Rene Valgele heidetakse ette KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o narkootilise

aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist isiku poolt, kes on varem toime pannud

karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo.

NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või

lähteainete omamine, valdamine ja hoidmine. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Esmalt hindab kohus, kas on tõendatud süüdistuses kirjeldatud Rene Valge tegu, s.o suures

koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine.

Täpsemalt heidetakse Rene Valgele käitlemisviisidena ette narkootilise aine, milline sisaldas

metamfetamiini – eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult korduvalt aine ebaseaduslikku

omandamist ja seejärel narkootilise aine enda valduses hoidmist.

Kohtu hinnangul Rene Valge poolt temale süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas s.o enne

15.04.2021.a narkootilise aine omandamist ja enda valduses hoidmist tõendavad käesolevas

kriminaalasja Rene Valge suhtes 15.04.2021.a koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise

protokoll ning selle lisaks olev fototabel. Nii nähtub märgitud tõendist, et 15.04.2021.a kella

16:12 ajal peeti Rene Valge kinni Tallinnas Laagna tee ja Mustakivi tee ristmikul ning tema

valdusest leiti halli – musta värvi vöökott, millises oli Coop kirjaga valget värvi kilekott, milles

oli omakorda läbipaistvas vaakumkilekotis heledat värvi aine (Rene Valge sõnade kohaselt

tegemist poole kilo amfetamiiniga). Isiku kinnipidamisel saadi digitaalse kaaluga kaaludes

vaakumpakendi kaaluks 0,508 kg. Teostatud menetlustoimingu käigus lõigati aine proovi

võtmiseks väike avaus ning pakendist võetud ainet testiti narkoaine kiirtestis ning aine reageeris

positiivselt amfetamiini kiirtestile. Kiirteisti järel suleti pakendisse tehtud avaus politsei

asitõendite pakendamise kleepriba tükiga ning pakend ainega pakendati paberkotti ning Coop

kirjega kilekott pakendati eraldi kotti. Samuti võeti kinnipidamisel Rene Valge valdusest ära 2

mobiiltelefoni, ruuter ja võtmed (kd I tl 15-17). Tõendis kirjeldatud infot kinnitab isiku

kinnipidamise protokolli juurde lisatud fototabelites fikseeritu. Nii on fotografeeritud musta

vöökotti, millel on peal kirje Replay, vöökotis on näha kilekotti. Kilekotis sees on näha

vaakumpakendit. Vaakumpakend fotol nr 4 on asetatud digitaalsele kaalule ning pakendi

kaaluks on kirjas 0,508. Fotolt nr 5 on näha, et teostatud menetlustoimingu käigus on kasutatud

narkoaine kiirtesti, nii nagu seda on mainitud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollis.

Samuti on teostatud menetlustoimingu käigus fotografeeritud Rene Valgelt ära võetud muid

esemeid: mobiiltelefone ja võtmeid (kd I tl 19-23). Rene Valge on isiku kahtlustatavana

kinnipidamise protokolli allkirjastanud omakäeliselt ning ta on kohtus ka ise kinnitanud, et tema

15.04.2021.a poole kilo amfetamiiniga politsei poolt kinni peeti Seega on tõendamist leidnud,

et just Rene Valge oli isikuks, kes oli enne 15.04.2021.a omandanud ja hoidis enda valduses

narkootilist ainet. Süüdistatavale ette heidetud narkootilise aine omandamist ja hoidmist

kinnitab ka DNA ekspertiisi käigus tuvastatu (kd I tl 44-55). Nii on kohtule teada, et kilekotilt

kirjega Coop saadi DNA – analüüsil täisprofiilid ning need langesid kokku Rene Valge DNA-

profiiliga, digikaalult, milline leiti ja lisati kriminaalasja materjalide juurde süüdistatava kodust

läbiotsimise käigus, võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis oli pärit enam kui

ühelt isikult, kuid selles segaprofiilis oli eristatav peamine DNA –profiil, mis on olnud

kokkulangev Rene Valge DNA-profiiliga. Märgitu on fikseeritud DNA ekspertiisiaktis nr 21E-

GE0386 ekspertarvamuse punktides 1, 2 (kd I tl 28-36, 49-50). Märgitud ekspertiisiakti

ekspertavamuses kajastatud tulemuste pinnalt saab üheselt väita, et Rene Valgel oli

kokkupuutumust temale süüdistuses etteheidetud teo toimepanemisega narkootilise aine

metamfetamiini suures koguses omandamise ja enda valduses hoidmisega.

Seda, et tegemist oli narkootilise aine metamfetamiiniga ja et Rene Valge käitles 15.04.2021

narkootilist ainet suures koguses, kinnitab narkootilise aine ekspertiis.

Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 19.04.2021.a käesoleva kriminaalasja menetleja

määras Rene Valge valdusest leitud ja ära võetud aine kindlaks tegemiseks narkootilise aine

ekspertiisi. Koostatud on 19.04.2021.a sellekohane ekspertiisimäärus (kd I tl 37-38). Teostatud

narkootilise aine ekspertiisi käigus tuvastati, et Rene Valge valduses olnud vaakumpakendis

olnud valkjas aine oli massiga 498,1 grammi ning see sisaldas 12 % metamfetamiinsulfaati,

aines sisaldus 45,0 metamfetamiini ning hõbedasel digitaalkaalul leidus kokaiini jälgi, see on

kajastatud narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 21E-AN0577 ekspertarvamuses punktides 1-2

märgitu (kd I tl 78-81). Ekspertiisi käigus tuvastatut on oma ütlustes sisuliselt möönnud ka Rene

Valge, andes ütlusi selles, et ta omandas pool kilo amfetamiini ja et kodus olnud kaaluga kaalus

ta kokaiini, aga juba ammu, kaal ei olnud enam töökorras.

Süüdistatava Rene Valge kohtus 04.08.2021.a süüdistatavana antud ütlusi peab kohus

usaldusväärseks üksnes osaliselt ning seda osas, milline viimane on andnud selgitusi tema

kinnipidamise kohta 15.04.2021.a, tema valdusest kinnipidamisel leitud ja ära võetud aine

koguse ja esemete osas ning tema legaalsete igakuiste sissetulekute osas, sest süüdistatava

sellekohased ütlused haakuvad teiste käesolevas kriminaalasjas kohtus avaldatud, uuritud

tõendites sisalduva teabega, muus osas ei pea kohus süüdistatava Rene Valge kohtus antud

ütlusi usaldusväärseteks ja jätab need tõendikogumist kõrvale.

Metameftamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse

(NPALS) § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusega

nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul

eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete II nimekirja. Seega on tegemist narkootilise ainega. NPALS § 31 lg 3

järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks

vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on korduvalt märkinud, et vaadeldava sätte mõttes

tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus,

millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma

puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet

isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (Vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11; 4. oktoobri

2007. a otsus asjas nr 3-1-1-52-07, p 10; 1. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-101-07, p 13;

1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-67-08, p 12; 22. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-

68-09, p 8.1 ja 3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-100-13, p 11.)

Seda, et Rene Valge valdusest leitud ja ära võetud narkootilise aine koguse puhul oli tegemist

narkootilise ainega suures koguses, tõendab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastus

teabenõudele mille kohaselt metamfetamiini keskmine annus ühele inimesele on 0,03 grammi

ja 10 inimesele seega 0,3 grammi (kd I tl 56 – 58).

Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on Rene Valge kinnitanud, et temalt ära

võetud narkootiline aine oli mõeldud tema endale tarvitamiseks, sai ta sellelt tasuta, kuid kohus

sellistesse süüdistatava antud ütlustesse suhtub kriitiliselt ja ei pea antud selgitust eluliselt

usutavaks. Kohus tõdeb, et Rene Valge valdusest leitud narkootilise aine koguse näol oli

tegemist kogusega, millisega saanuks narkootilist joovet tekitada vähemalt ca 1500 inimesele.

Kohus selgitab, et eluline usutavus tähendab mingite asjaolude esinemise tõenäosust. Esmalt ei

pea kohus eluliselt usutavaks seda, et Rene Valge sai temalt ära võetud narkootilise aine kellegi

käest tasuta. Võttes arvesse teadmist, et metafetamiini näol on tegemist narkootilise ainega,

millise keskmine jaehind Eesti Vabariigi turul on 20-25 g ning hulgihind 3500 – 5000 eurot kg,

kinnitab märgitut prokuratuuri poolt kohtuliku uurimise käigus tõendina esitatud sellekohane

26.11.2020.a vastuskiri nr 3.2.-1/23145-2 ning vastus päringule kriminaalasjas nr

19221000080, millistes on kajastatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete jae – ja

hulgimüügi hinnad, siis on ebatõenäoline, et keegi selle Rene Valgele ilma igasugu tasu vastu

saamata talle isiklikuks tarbimiseks üle annab. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist

leidnud Rene Valge ütlustega, et tema sissetulekud on kasinad, nii on viimane kinnitanud kohus,

et tema igakuine sissetulek pensioni ja toetuse näol on kokku ca 441.- eurot. Süüdistatava

sellekohaseid selgitusi kinnitavad kohtu enda poolt tehtud päringule, Sotsiaalkindlustusameti

poolt saabunud vastus selle kohta, et Rene Valgele on määratud igakuine puude toetus summas

41,68.- kantakse märgitud summa B. V. pangakontole ning Rene Valge enda kinnitus, et raha

saab ta ka Töötukassast summas 400.- eurot (kd I tl 117-118, 123-124, 138).

Kohus tõdeb, et eelpool märgitud tõendite ja nimelt 26.11.2020.a vastuskiri nr 3.2.-1/23145-2,

vastusega päringule kriminaalasjas nr 19221000080 ja vastusega teabenõudele näol on tegemist

teiste kriminaalasja menetluse raames kogutud tõenditega, kuid antud fakti esinemine ei sea

kahtluse all tõendites sisalduva teabe kasutamise lubatavust käesolevas kriminaalasjas. Kohtu

hinnangul märgitud tõendid on lubatavad ning nendes sisalduv teave on usaldusväärne ning

kooskõlas varasemalt kohtupraktikas tuvastatuga.

Riigikohus 18.06.2021.a lahendis nr 1-16-6179/111 on märkinud, et kohtupraktika järgi on

ühes kriminaalasjas saadud tõendi kasutamine teises kriminaalasjas enamasti lubatav, kui

tõendi saamisel on järgitud menetlusõiguse nõudeid. See tähendab, et tõend peab olema esialgu

saadud õiguspäraselt ja selle kasutamine uues kriminaalasjas peab samuti olema kooskõlas

konkreetse tõendi kohta käivate normidega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni

2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 801 ja 20. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-93-15,

p 59). Kohtule ei ole tekkinud kahtlust selles, et kriminaalasjas, kus eelpool märgitud tõendeid

koguti, oleks neid kogutud menetlusõiguse norme mitte järgides. Menetlusosalised kohtuliku

vaidluste käigus märgitud tõendite usaldusväärsust kahtluse alla seadnud ei ole ning ka kohtul

puudub alus kahelda märgitud tõendite lubatavuses ja usaldusväärsuses.

Seega leiab kohus, et pole eluliselt usutav, et Rene Valge oleks sellise koguse aine omandanud

tasuta. Kohus ei pea eluliselt usutavaks ka seda, et üks isik, kelle igakuine legaalne sissetulek

on kasin, soetab enda isiklikuks tarbimiseks nii suures koguses narkootilist ainet nagu seda

Rene Valge valdusest leiti ja ära võeti - ca 1500 doosi. Kohus tõdeb, et narkootilise aine

käitlemine ongi oma loomult n-ö peitkuritegu, mille avastamine ning tõendamine on

tavapärasest keerukam juba seepärast, et tavaliselt ongi narkootikumidega käitlemisega seotud

suurem isikute ring ning viimaste tegevus toimub varjatult või salastatult. Kohus asub

seisukohale, et Rene Valge ütlused selle kohta, et tema sai enda valdusesse narkootilise aine

tasuta ning enda tarbimiseks, on antud eesmärgiga kergendada oma olukorda ja vähendada süü

suurust.

Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et Rene Valge ebaseaduslikult omandas ja hoidis enda

valduses 498,1 grammi narkootilist ainet, milline sisaldas puhtal kujul metafetamiini 45,0

grammi. Vaidlus on tekkinud vaid selles, kas Rene Valgele saab ette heita märgitud teo

toimepanemist korduvalt. Selle küsimuse lahendamise tulemusest sõltub süüdistatavale

etteheidetud kuriteo kvalifikatsioon ning seega ka eesootava karistuse raskus.

Tõendatud on, et Rene Valge kandis Soome Vabariigis karistust Soome Vabariigis kehtiva

karistusseadustiku (Rikoslaki) § 50 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest,

karistuseks oli 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Euroopa karistusregistrite infosüsteemi ECRIS

andmete kohaselt Soome Vabariigi Helsingi 19.10.2018.a kohtuotsusega nr 16/2018/144443

mõisteti Rene Valge süüdi raske uimastikuriteo s.o muude kui üksnes isiklikuks tarbimiseks

ettenähtud narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega ning lähteainetega ebaseaduslikus

kauplemises seotud süüteo toimepanemises (kd I tl 69-74).

Kohtu hinnangul on see tõend küll usaldusväärne, kuid ei ole piisav, et kvalifitseerida Rene

Valgele käesolevas kriminaalasjas etteheidetud kuritegu KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning seda

alljärgnevatel põhjendustel

Riigiprokuratuur isikule süüdistust esitades on asunud seisukohale, et Rene Valget tuleb

käsitleda kui isikut, kes on ka varasemalt samalaadse kuriteo toime pannud s.t ebaseaduslikult

suures ulatuses narkootilist ainet käidelnud. Prokuratuuri sellekohane seisukoht tugineb

Riigikohtu 21.06.2019.a lahendile kohtuasjas nr 1-17-10162, samuti juhindub prokuratuur

isikule süüdistuse esitamisel, Rene Valgele etteheidetud kuriteo kvalifitseerimisel raamotsuse

nr 2008/675/ÜVJP eesmärkidest ning Karistusregistri seadusest.

Kohus tõdeb, et tõepoolest Riigikohus 21.06.2019.a lahendis nr 1-17-10162 p 30 on märkinud,

et, Euroopa Liidu Nõukogu võttis 24. juulil 2008 vastu raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP, mis

käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes

kriminaalmenetlustes. Selle raamotsuse eesmärk on kindlaks määrata tingimused, mille

kohaselt võetakse liikmesriigis isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses arvesse sama isiku

suhtes teises liikmesriigis muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid

(artikkel 1). Raamotsuse artikkel 3 lg 1 näeb ette, et kõik liikmesriigid tagavad, et isiku vastu

alustatud kriminaalmenetluses võetakse sama isiku kohta teistes liikmesriikides muudel

asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, mille kohta on saadud teavet

vastavalt vastastikust õigusabi või karistusregistrite andmete vahetamist käsitlevatele

õigusaktidele, arvesse sellises ulatuses, nagu riigisisese õiguse kohaselt võetakse arvesse

riigisiseselt tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, ning neile antakse samaväärne

õiguslik toime nagu riigisiseselt tehtud varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele.

Eeltoodut tuleb kohaldada ka karistuse liigi ja raskusastme määramisel (artikkel 3

lg 2).Märgitust tulenevalt asus Riigikohus seisukohale, et kõne all olev raamotsus paneb

Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustuse arvestada kriminaalmenetluses teistes liikmesriikides

tehtud otsuseid, mis on saadud kas vastastikuse õigusabi reeglite alusel või karistusregistrite

andmete vahetamise teel. Raamotsuse kohaselt peab liikmesriikide otsustel olema samaväärne

õiguslik toime võrreldes riigisiseste varasemate süüdimõistvate otsustega. Raamotsustel ei ole

aga riigisisest vahetut õigusmõju, s.t nad ei ole otsekohaldatavad, vaid eeldavad seadusandja

tegevust riigisisese õiguse kujundamisel, saavutamaks raamotsuses sätestatud eesmärkide ja

põhimõtete realiseerumine (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 2007. a otsus asjas

nr 3-1-1-125-06, p 7). Sama otsuse punkti 32 kohaselt Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasi

EUR-Lex

kohaselt

(vt

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/NIM/?uri=CELEX:32008F0675) on Eesti raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP võtnud

üle karistusregistri seaduse vastuvõtmisega. Karistusregistri seaduse eelnõu seletuskirjas (762

SE, Riigikogu XI koosseis) puudub aga mistahes osutus sellele raamotsusele. Riigikohus tõdes,

et seletuskirjas on viidatud üksnes raamotsuste nr 2009/315/JSK ja nr 2009/316/JSK

ülevõtmisele. Riigikohtu kirjalikule küsimusele saadetud vastuses (vt eespool p-d 19 ja 20)

avaldas prokuratuur kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga seisukohta, et raamotsus

nr 2008/675/ÜVJP on Eesti õigusesse üle võetud uusi norme loomata. Sellele, kuidas

olemasolev regulatsioon (konkreetsetele õigusnormidele viidates) raamotsuse eesmärki ja

selles sätestatud kohustusi täidab, prokuratuur aga ei vastanud. Riigikohus samas lahendis p.

33 kinnitas, et isegi olukorras, kus raamotsuse ülevõtmiseks ei ole vastu võetud uusi või

muudetud asjakohaseid õigusnorme ega ole ka selgitatud, kuidas olemasolev regulatsioon

tagab raamotsuse eesmärgi saavutamise, on kohtul riigisisese õiguse raamotsusega

kooskõlalise tõlgendamise kohustus. See tähendab, et kohus, kes riigisiseseid õigusnorme

kohaldades on õigustatud neid tõlgendama, peab seda tegema raamotsuse sätteid ja eesmärki

silmas pidades, kuid üksnes ulatuses, mida võimaldab riigisisene õigus. (Vt viidatud otsus asjas

nr 3-1-1-125-06, p-d 7-10).

Vaatamata eelpool välja toodud Riigikohtu seisukohale, asub maakohus seisukohale, et Rene

Valge kaasust märgitud riigikohtu lahendist välja toodud seisukohtadele tuginedes lahendada

ei saa, sest Riigikohtu lahendist kajastatud lahendis oli olukord, kus isiku suhtes oli langetatud

kohtuotsus, milline oli Eesti Vabariigis küll tunnustamata, kuid jõustunud, Euroopa

karistusregistrisse kantud ja ning välisriigis isiku suhtes langetatud otsus oli kriminaalasja

materjalide juurde lisatud tõendina.

Kohus leiab, et selleks, et Rene Valget kohelda, kui isikut, kes on varasemalt toime pannud

karistusseadustiku 12. peatüki 1 jaos sätestatud kuriteo, tuleks maakohtul sisuliselt hinnata, kas

Rene Valge poolt Soomes Vabariigis toime pandud kuritegu, mille eest ta süüdi mõisteti, vastab

Eestis kehtiva karistusseadustiku 12. peatüki 1 jaos mõnele süüteo koosseisule.

Seda kohus aga üksnes Euroopa karistusregistri õiendi pinnalt teha ei saa. Kohtule on teadmata

millise narkootilise või psühhotroopse aine käitlemises Rene Valge süüdi mõisteti, missuguses

koguses keelatud ainet Rene Valge Soome Vabariigis käitles. Kohtul ei ole võimalik pelgalt

Euroopa karistusregistri andmetele tuginedes väita, et Rene Valge poolt Soome Vabariigis

toime pandud tegu vastab EV KarS järgi mõne 12. peatüki 1 jaos sätestatud kuriteo koosseisule.

KrMS § 14 lg 1 kohaselt kohtumenetluses täidavad süüdistus – ja kaitsefunktsioone ning

kriminaalasjas lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid s.t kohtumenetlus kehtib

võistlevuse printsiip. Märgitud printsiibi kohaselt vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja

seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-7-14 p. 11.1 on

märkinud, et kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite

järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende järgi otsuse

tegemises. Märgitu tähendab, et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus

lasub siiski kohtumenetluse pooltel. Olukorras, kus välisriigis tehtud otsus on Eesti Vabariigis

tunnustamata, peaks Rene Valge teo kvalifitseerimiseks KarS § 184 lg 2 p 2 järgi olema kohtul

võimalus hinnata välisriigis isikule etteheidetud teo koosseisupärasust. Käesoleval hetkel kohus

seda teha ei ole saanud, kohtule ei ole esitatud Soome Vabariigis Rene Valge suhtes langetatud

otsuse koopiat ja selle tõlget, piirdutud on üksnes karistusregistri õiendiga.

Kohus peab vajalikuks märkida, et rahvusvahelise karistusregistri andmebaasi õiendist ei tule

välja näiteks seda, millise aine käitlemises isik süüdi mõisteti ning kui suures koguses ta ainet

käitles. Märgitust tulenevalt puudub kohtu võimalus anda hinnang selle kohta, kas süüdistatava

poolt Soome Vabariigis käideldud ained kuuluksid samuti narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja

sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka. Ei ole ju välistatud, kuigi on ebatõenäoline, et

teises EL liikmesriigis käsitletakse narkootilise ainena aineid, mille käitlemine ei ole Eestis

karistatav. Samuti ei ole välistatud, et narkootilise aine kogus, mida EL liikmesriigis käideldi,

ei vasta EV seaduse järgi narkootilise aine suure koguse määrale. Kohus möönab, et see on

veelgi ebatõenäolisem, kuid teoreetiliselt siiski võimalik.

Kõike eelöeldut kokku võttes ei saa kohus üksnes Euroopa karistusregistri õiendi pinnalt anda

hinnangut selle kohta, kas Rene Valge poolt Soome Vabariigis toime pandud tegu oleks olnud

karistatav narkokuriteona ka Eesti Vabariigis ning seega tuleb Rene Valge tegevus ümber

kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi. Rene Valge oma kuritegeliku käitumisega - suures koguses

narkootilise aine metamfetamiini käitlemisega – aine omandamise ja enda valduses hoidmisega

on täitnud KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel otsese

tahtlusega. Juba eelnevalt märgitud NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste

ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks

või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Rene Valgel vastav

luba puudus. Seega seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis,

et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Käeoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise

käigus on tuvastatud puhta aine kogusest piisanuks keskmiselt 1500 inimesele narkootilise

joobe tekitamiseks, mistõttu kohtu hinnangul Rene Valge, kes enda sõnul juba aastaid

narkootikume tarvitas teadis, et käitleb just suures koguses narkootilist ainet või vähemalt pidi

seda võimalikuks pidama. Samuti saab Rene Valge selgitusest, et tema tahtis narkootikumid

ära peita, teha ühese järelduse selle kohta, et ta sai aru, et narkootikumide omandamine ja enda

valduses hoidmine on keelatud tegevus.

Rene Valge on andnud ütlusi selles, et ta teadis, et tegemist on amfetamiiniga ja seda ainet on

pool kilo. Kohus asub seisukohale, et isegi kui süüdistatav ise ei teadnud täpset aine kogust ega

aine puhtust, kuid võtab seda eelpool märgitud koguses vastu, olles ise enda sõnade kohaselt

narkootiliste ainete tarbija, siis sai ta aru, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Eeltoodust tulenevalt

tunnistab kohus Rene Valge süüdi KarS § 184 lg 1 järgi.

Karistus

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 184 lg 1 s.o narkootilise või

psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest näeb seadusandja karistusena

ette ühe - kuni kümneaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut saab

karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo

toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust

mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. KarS

§ 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks

karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke.

Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-

1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi

ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-

113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas

nr 3-1-1-52-13, p 19).

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et käesoleva kriminaalasja kohtueelse ja kohtuliku

uurimise käigus ei ole üheselt tuvastamist leidnud fakt, et Rene Valge soovinuks tema valduses

olnud narkootilist ainet kellelegi edasi müüa ning selle müügist kuritegelikku tulu teenida.

Arvestades narkootilise aine kogust võib kohus üksnes oletada, et Rene Valgel selline kavatsus

võis olla, kuid ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole. Nii ei ole kohtule esitatud tõendeid

sellel kohta, et Rene Valge oleks vabaduses viibides omanuks narkootikumide käitlemise

võrgustikku, nt klientuuri, milline asjaolu viidanuks sellele, et tema tegevus narkootikumide

käitlemisel ja aine realiseerimisel olnuks ulatuslikum. Kohus tõdeb, et süüdistatava käideldud

narkootilise aine kogusest piisanuks küll arvestuslikult 1500 inimesele joobe tekitamiseks, kuid

tähelepanuta ei saa jätta fakti, et äravõetud aine ei olnud väga puhas.

Rene Valge on varasemalt Soome Vabariigis süüdi mõistetud ja karistatud raskes

narkokuriteos, kohus arvestab seda fakti isikut iseloomustava asjaoluna, aga ka karistuse

mõistmisel. Käesoleva kriminaalasja kohtulikul uurimisel on Rene Valge kinnitanud, et tema

tarvitab narkootikume, varasemalt tarvitas kokaiini, nüüd otsustas proovida amfetamiini (kd I

tl 112), ka märgitud teadmist võtab kohus arvesse isikut negatiivselt iseloomustava asjaoluna.

Rene Valge on isikuks, keda varasemalt Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud ei ole,

karistusregistri tõendit selle kohta kohtule esitatud ei ole, kohtul puudub alus kahelda

süüdistusaktis märgitud väite tõepärasuses.

Kohus tõdeb, et Rene Valge karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, samuti kohus ei loe

tuvastatuks ka karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus ei nõustu prokuratuuri seisukohaga

selles, et Rene Valge karistust raskendava asjaoluna tuleks arvestada kuritegelikku tegevust

omakasu ajendil KarS § 58 p 1 tähenduses ning seda põhjusel, et kohtule ei ole käesoleval

hetkel esitatud ühtegi tõendit selle kohta, mis viitaks sellele, et Rene Valge kuritegu toime

pannes tegutsenuks omakasu ajendil. Juba varasemalt märgitud antud kriminaalasjas ei ole

tuvastatud seda, et Rene Valgel oli tahtlus narkootilist ainet kellelegi edasi anda või turustada

ning märgitud tegevusest kuritegelikku tulu saada. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohus

arvestab Rene Valgele karistuse mõistmisel ka tema tervisliku seisundiga. Käesolevas

kriminaalasjas on kohtule esitatud ja kohus on kogunud ka ise tõendeid selle kohta, et Rene

Valgel nii kuriteo toimepanemise ajal, kui käesoleval hetkel esineb psüühikahäire paranoidse

skisofreenia näol. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 7.1-3/309 p.p 2, 3

kohaselt Rene Valge oli talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal ning ka ekspertiisi

tegemise hetkel, vaatamata temal esinevate psüühikahäiretele võimeline enda teost aru andma

ja seda juhtima s.t viimane oli kuriteo toimepanemise ajal süüdivusseisundis (kd I tl 59-68) ning

tema on võimeline süüdimõistmisel kandma karistust. Kohtule on teada, et kohtuliku uurimise

käigus Rene Valge viibis ravil Tartu vanglahaigla xxxx, kus talle süüdistatava sõnade kohaselt

manustati vajalikud ravimid, vajab ta ravimeid iga kolme nädala tagant (kd I tl 127-131; 138

pöördel). Isiku tervislikku seisundit arvestades võiks temale mõistetav karistus olla väiksem

sanktsiooni keskmisest määrast, arvestades pidevat ravivajadust.

Hinnates Rene Valge süü suurust temale etteheidetud kuriteos, milline on kvalifitseeritud KarS

§ 184 lg 1 järgi märgib kohus, et antud kuriteo toimepanemisel näeb seadusandja ette

karistusena üksnes vangistuse. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et vaid

erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest

tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn

märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas

tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see

on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea

karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt

põhjendatud karistusliigi ja - määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p-d 16-17).

Kohtu hinnangul ei esine Rene Valge teos erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tema karistusest

tingimisi vabastamise, Rene Valge on varem samaliigilise kuriteo eest EL liikmesriigis

karistatud, kandnud reaalset vangistust ning tingimisi karistuse kohaldamine ei ole tema suhtes

mõistlik, ega piisav meede, mis hoiaks ära tema poolt uute kuritegude toimepaneku.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuseks vangistus 3

aastat, mis tuleb reaalselt ära kanda ning millise karistuse kandmise aja algust KarS § 68 lg 1

tulenevalt tuleb arvestada alates 15.04.2021.a s.o ajast, mil viimane kahtlustatavana kinni peeti

(kd I tl 15-17, 88-95, 96-103).

Asitõendite suhtes vastuvõetavad meetmed

KrMS § 313 p 11 kohaselt on kohus süüdimõistvas kohtuotsuses kohustatud võtma seisukoha

ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade

suhtes.

KrMS § 126 lg 3 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette

järgmised meetmed:

1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse

jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas

või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses;

2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või

seaduslikule valdajale;

3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole

tuvastatud, antakse riigi omandisse;

4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul

töötatakse ümber;

5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule

valdajale;

6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi

omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks.

Kohus juba eelnevalt märkis, et Riigiprokuratuuri abiprokurör Janno Reinkort omapoolse

seisukoha käesolevas kriminaalasja olevate asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmete osas ja

nimelt: Politsei – ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6, Tallinn asuvad

ekspertiisidest ning erinevate menetlustoimingute käigus ära võetud valget värvi kilekott

kirjega Coop, vaakumpakend, milles oli narkootiline aine metamefetamiini ning digitaalne kaal

tuleks konfiskeerida ja hävitada kui kuriteo toimepanemise vahendid. Politsei – ja

Piirivalveameti keskkriminaalpolitseis Tallinnas Tööstuse 52 hoiul asuvad, 15.04.2021.a Rene

Valgelt tema kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud krüpteeritud suhtlemist

võimaldav valge korpusega mobiiltelefon Google xxxx IMEI-koodiga SIM-kaardi raamil:

IMEI xxxx (nimetatud telefonis puudub SIM kaart) ning 15.04.2021.a Rene Valge elukohas

Xxxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud valge korpusega nutitelefon Xiaomi

(mobiiltelefonis puudub SIM-kaart), tume – hall musta korpusega mobiiltelefon Nokia (SIM-

kaardiraamil IMEI-koodid: IMEI-kood1: xxxx ja IMEI-kood2: xxxx tuleks konfiskeerida ja

hävitada kui kuriteo toimepanemise vahendid. EKEI-s hoiul asuv Rene Valgelt leitud ja ära

võetud narkootiline aine – tuleks konfiskeerida KarS § 191 alusel ning anda EKEI käsutusse

narkootilisi aineid sisaldavate ainete õppeotstarbel säilitamiseks või hävitamiseks. Süüdistatav

Rene Valge vaidles osadele ettepanekutele vastu ja taotles kohtult, et temale tagastataks ta

telefonid ning kasteet, kaale ta tagasi ei taha (kd I tl 138-143, 139 pöördel). Kohus

menetlusosaliste seisukohtadega asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmete osas seotud ei ole,

kuid peab vajalikuks anda omapoolne hinnang esitatud taotlustele.

Kohus nõustub, et käesolevas kriminaalasjas Politsei – ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas,

Rahumäe tee 6, Tallinn asuvad ekspertiisidest ning erinevate menetlustoimingute käigus ära

võetud valget värvi kilekott kirjega Coop, vaakumpakend, milles oli narkootiline aine

metamefetamiini ning digitaalne kaal tuleb konfiskeerida ja hävitada kui kuriteo toimepanemise

vahendid (kd I tl 106). Kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p 4 ja KarS § 83 lg 1. Kohus selgitab,

et KarS § 83 lg 1 kohaselt, kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti

kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal

toimepanijale. Käesolevas kriminaalasja menetluse käigus on tuvastatud, et Coop kilekott,

millise sees oli narkootiline aine vaakumpakendiga kuulus Rene Valgele, samuti digitaalne

kaal, milline süüdistatava elukoha läbiotsimiselt leiti ja ära võeti ning milliselt narkootilise aine

ekspertiisi teostamise käigus leiti kokaiini jälgi. Kohtu hinnangul saab kõiki esemeid vaadelda

kui KarS § 83 lg 1 mõtteis vahendeid, mida süüdistatav siis kasutas kuriteo toimepanemisel

ning tegemist on olemuslikult väheväärtusliku esemetega ja nende säilitamine kriminaalasja

juures pärast otsuse jõustumist ei ole otstarbekas.

Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et EKEI-s hoiul asuv Rene Valgelt leitud ja ära võetud

narkootiline aine, milline sisaldas metamfetamiini tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 191

alusel, sest tegemist on keelatud ainega, mille konfiskeerimine on seaduse kohaselt kohustuslik

ning jätta see NPALS § 7 lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel

kasutamiseks või hävitamiseks.

Võttes arvesse teadmist, et kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tuvastamist

fakt, et Rene Valge oleks temalt ära võetud mobiiltelefone kasutanud kuriteo toimepanemisel,

siis kohus ei näe põhjust, miks peaks viimase valdusest leitud ja ära võetud telefonid hävitama,

kohtu hinnangul seaduslik alus selleks käesolevas hetkel puudub ning seetõttu peab kohus

võimalikuks süüdistatavalt tema kinnipidamisel ja elukoha läbiotsimisel kriminaalasja

menetlejate poolt ära võetud mobiiltelefonid, millised asuvad hoiul Politsei – ja Piirivalveameti

keskkriminaalpolitseis Tallinnas Tööstuse 52 s.t 15.04.2021.a Rene Valgelt tema

kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud krüpteeritud suhtlemist võimaldav

valge korpusega mobiiltelefon Google xxxx IMEI-koodiga SIM-kaardi raamil: IMEI xxxx

(nimetatud telefonis puudub SIM kaart) ja 15.04.2021.a Rene Valge elukohas Xxxx

läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud valge korpusega nutitelefon Xiaomi (mobiiltelefonis

puudub SIM-kaart), tume – hall musta korpusega mobiiltelefon Nokia (SIM-kaardiraamil

IMEI-koodid: IMEI-kood1: xxxx ja IMEI-kood2: xxxx tagastada.

Rene Valge kohtulike vaidluste käigus juhtis kohtu tähelepanu sellele, et tema tahab tagasi

saada ka kasteeti, mis oli tal kodus suveniiriks. Kohtule on prokuratuur esitanud tõendi selle

kohta, et 22.06.2021.a edastati kriminaalasja materjalide koopiad ja heledast metallist kasteet,

milline Rene Valge elukoha läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti ning, milline Relvaseaduse §

20 lg 2 p 1 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud külmrelv, mille ebaseaduslik käitlemine on

kvalifitseeritav Relvaseaduse § 892 lg 1 järgi Põhja prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonnale

väärteomenetluse alustamise otsustamiseks (kd I tl 105). Kohus asub seisukohale, et märgitud

tõendile tuginedes saab üheselt väita, et kõne all olev kasteet ei ole käesolevas kriminaalasja

enam asitõendiks ning kohtul puudub seetõttu pädevus ja võimalus anda omapoolne seisukoht,

kuidas märgitud esemega toimida.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha esimese astme

kuriteo toimepanemise eest summas 1460.- eurot, ekspertiisikulud - narkootilise aine ekspertiisi

teostamise eest summas 168.- eurot, DNA ekspertiisi teostamise eest summas 969.- eurot ja

ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest summas 765.- eurot ning

määratud kaitsjale kohtueelses – ja kohtulikus menetluses makstud tasud kogusummas 494,40.-

eurot (kd I tl 42, 54, 68, 79-87, 144-146).

Esmalt analüüsib kohus, millises ulatuses kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele

ekspertiisitasud. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud narkootilise aine ekspertiis, DNA-

ekspertiis ja ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (kd I tl 40-43, 47-55, 59-68).

Kohus nõustub kaitsjaga, et kuna vastavalt Riigikohtu praktikale saab süüdistatavale panna

ekspertiisikulu hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja

ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja

lahendamisele. Kohtu hinnangul käesoleva kriminaalasja menetluse käigus kriminaalasjas

kohtueelse menetleja poolt määratud ekspertiisid on olnud vajalikud ning ekspertiise on

määratud tõendamisvajadusest lähtuvalt. Märgitust tulenevalt loeb kohus teostatud

ekspertiiside kulud eelpool välja toodud ulatuses põhjendatuks.

Siinjuures peab kohus vajalikuks selgitada, et Riigikohus lahendis 3-1-1-120-12 p 6. 2 on

märkinud, et kuna kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti

mõistet, siis tuleb pidada silmas objekte, mis on ekspertidele ekspertiisi teostamiseks üle antud.

Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA- proove analüüsiobjektilt leida

üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Kuna DNA

ekspertiisiaktis nr 21E-GE0386 (kd I tl 47) nähtub, et objekte (proovid erinevatelt esemetelt),

mida ekspertiisiks esitati oli kokku 7 ning lähtudes nn ühikuhinnast 57 eurot, on põhjendatud

süüdlaselt välja mõista summa (7x57) 399.- eurot. Ülejäänud summa DNA ekspertiisi kuludest

s.o (969-399= 570.-) eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohus võttes arvesse Rene Valgele esitatud

süüdistuse iseloomu loeb põhjendatuks viimaselt kogu ulatuses välja mõista narkootilise aine

ekspertiisi teostamisega seotud kulu summas 168.- eurot, seda, et nimetatud ekspertiis 168.-

eurot maksma läks, toetab vastav õiend narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN0577

maksumuse kohta, milline ekspertiisiakti juurde lisatud on (kd I tl 42). Ülejäänud osas tuleb

ekspertiisiasutusele tekkinud kulud

ning seda Rene Valge suhtes ambulatoorse

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise osas summas 765.- eurot jätta KrMS § 180 lg 3

alusel riigi kanda (kd I tl 59-68). Nimelt on käesolevas kriminaalasja tõendamist leidnud fakt,

et Rene Valge legaalsed igakuised sissetulekud on kasinad, kinnitab märgitut väljastatud tõend

tema maksustatava tulu kohta 2020.a, millisest nähtub, et Maksu – ja Tolliameti andmete

kohaselt viimasel tulud 2020.a puudusid, samuti on Sotsiaalkindlustusamet kohut teavitanud,

et viimasele makstav puude toetus on pelgalt 41,68.- eurot, Rene Valge kohtulikul uurimisel on

kinnitanud, et lisaks saab ta Töötukassalt veel igakuiselt pensioni ca 400.- eurot (kd I tl 78, 117-

118, 122-124, 138 ja 138 pöördel). Kohus arvestades fakti, et süüdistatav oma tervisliku

seisundi tõttu ei ole võimeline ei vanglas karistust kandes kui ka tulevikus karistuse kandmiselt

vabanedes tööle asuma ning sellises ulatuses endale sissetulekut hankima, et tasuda riigi ees

omi rahalisi kohustusi nõuetekohaselt. Arvestades eeltoodut peab kohus võimalikuks

võimaldada Rene Valgelt osaliselt välja mõistetud menetluskulusid tasuda KrMS 180 lg 3 alusel

12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab, et kui menetluskulud jäävad Rene

Valgel tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku

järgses täitemenetluses.

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)

Rahvakohtunik Pille Insler (allkirjastatud digitaalselt)

Rahvakohtunik Heli Just (allkirjastatud digitaalselt)