2-20-14506/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. september 2021

Tsiviilasja number

2-20-14506

Tsiviilasi

Osaühingu Sanbruno hagi Osaühingu MÄRJA

MONTE

(pankrotis)

pankrotihaldur

Anne

Tammeri vastu nõude tunnustamiseks

Osaühing

MÄRJA

MONTE

(pankrotis)

pankrotihaldur Anne Tammeri vastuhagi Osaühing

Sanbruno vastu kohtuliku hüpoteegi kehtetuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. aprilli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu MÄRJA MONTE (pankrotis) pankrotihaldur

Anne Tammeri apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja / vastuhagis hageja): Osaühingu

MÄRJA MONTE (pankrotis) (registrikood 1043961)

pankrotihaldur Anne Tammer

Vastustaja (hageja / vastuhagis kostja): Osaühing

Sanbruno (registrikood 10255735), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Osaühingu

MÄRJA

MONTE

(pankrotis)

pankrotihaldur

Anne

Tammeri

apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 14. aprilli 2021. a otsus

ning

saata

tsiviilasi

maakohtule

uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Sanbruno (hageja) esitas 5. oktoobril 2020 hagi Osaühingu MÄRJA MONTE

(pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur Anne Tammeri (kostja) vastu nõude tunnustamiseks.

Hagiavalduse kohaselt rahuldati Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019. a määrusega tsiviilasjas

nr 2-19-20350 hageja hagi tagamise taotlus ja seati hageja kasuks kohtulik hüpoteek 70 864

eurot 26 senti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 4488204 kantud võlgnikule

kuuluvale kinnisasjale.

12. veebruaril 2020 kuulutati välja võlgniku pankrot ja pankrotihalduriks nimetati kostja

(tsiviilasi nr 2-19-17913). Tartu Maakohus jättis 28. veebruari 2020. a määrusega tsiviilasjas

nr 2-19-20350 hagi pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Hagi tagamiseks

seatud kohtulik hüpoteek jäi Tartu Maakohtu 24. märtsi 2020. a määruse alusel püsima.

Kostja esitas võlgniku 4. septembri 2020. a nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite hageja

nõude rahuldamisjärgule. Hageja nõue on tunnustatud 49 524 euro 96 sendi ulatuses vastavalt

PankrS § 153 lg 1 p-le 2. Asjaolusid, mis annaksid aluse pandiõigusele ja hageja nõude

rahuldamisjärgule vastuväiteid esitada, ei esine.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning esitas vastuhagi tagatise andmise tagasivõitmiseks

PankrS § 114 lg 1 p 2 alusel. Kostja palub vastuhagis tunnistada tagasivõitmise korras

kehtetuks 20. detsembri 2019. a määruse alusel 3. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr 4488204 hagi tagamise korras hageja kasuks kantud

kohtulik hüpoteek summas 70 864 eurot 26 senti.

Hageja nõude suuruse üle vaidlust ei ole. Hageja nõue on tunnustatud 49 524 euro 96 sendi

ulatuses vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le 2 teises rahuldamisjärgus. Tagatis on seatud kuue

kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

Hageja kohustus töövõtjana 13. augusti 2019. a töövõtulepingu nr 190819/20 kohaselt ehitama

võlgnikule kui tellijale Puhja katlamaja vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Lepingu p-s 2.2

lepiti kokku, et tasu maksmine toimub peale töö teostamist ja vastuvõtmist sularahata

arveldusena 30 päeva jooksul peale nõuetekohase arve tellijale esitamist. Hageja andis

võlgnikule tehtud tööd üle kaetud tööde aktidega 16. septembril 2019 ja 17. oktoobril 2019.

Hageja esitas 27. septembril 2019 arve nr 193785 summas 33 841 eurot 20 senti maksmise

tähtajaga 27. oktoober 2019. a ja 22. oktoobril 2019 arve nr 194241 summas 7120 eurot 80

senti maksmise tähtajaga 16. november 2019. a. Võlgnik esitatud arveid tähtaegselt ei tasunud,

mistõttu esitas hageja 19. detsembril 2019 Tartu Maakohtule hagi võlgnevuse

väljamõistmiseks ning hagi tagamiseks seati kohtulik hüpoteek. Seega seati tagatis juba

tekkinud kohustuse tagamiseks. Hageja ja võlgniku vahel sõlmitud töövõtulepingust ei nähtu

võlgniku kohustust tagatist anda. PankrS § 114 lg 1 p-s 2 sätestatud tagatise andmise

tagasivõitmise eeldused on täidetud.

Võlgniku kinnisasi on koormatud esimesel ja teisel järjekohal olevate hüpoteekidega

AS-i SEB Pank kasuks summas 162 258 eurot 64 senti. Kolmandal järjekohal on hageja

kasuks seatud kohtulik hüpoteek 70 864 eurot 26 senti. Võlgnikule kuulunud kinnisasi müüdi

elektroonilisel enampakkumisel 303 000 euro eest, mis moodustab olulise osa pankrotivarast.

Kohtuliku hüpoteegi seadmisega on hageja saanud endale PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud

eesõigusnõude ja on võrreldes teiste võlausaldajatega eelistatud olukorras. Kui kohtuliku

hüpoteegi seadmist hageja kasuks ei oleks toimunud, siis saaks pandiga tagamata

pankrotivõlausaldajate nõuded rahuldada 49 524 euro 96 sendi võrra suuremas ulatuses. Seega

on täidetud PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud tagasivõitmise üldine eeldus, võlausaldajate huvide

kahjustamine.

Kostja ei nõustu hagejaga, et PankrS § 114 lg 1 p 2 esimene alternatiiv eeldab mingisugust

võlgniku tahtel põhinevat tegevust.

3. Hageja vaidles vastuhagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hüpoteegi

tagasivõitmise eeldusi PankrS § 114 lg 1 p 2 järgi ei esine, kuna hageja ei teadnud sel ajal

võlgniku võimalikust maksejõuetusest. PankrS § 114 lg 1 p 2 esimene alternatiiv käib üldiselt

tehingulise tagatise seadmise kohta ega haaku kohtuliku hüpoteegi seadmisega. Kohtulikku

hüpoteeki ei anta võlgniku poolt vaid see määratakse kohtu poolt hagi tagamisena.

PankrS § 114 lg 1 p 2 esimene alternatiiv eeldab võlgniku tahtel põhinevat tegevust, mida

käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada.

Kohtulik hüpoteek sisaldas põhinõuet 40 962 eurot ja arvestuslikku viivist aasta kohta 29 902

eurot 26 senti. Seega taotleti kohtulikku hüpoteeki 29 902 euro 26 sendi ulatuses veel

sissenõutavaks mittemuutunud kohustuste katteks, mistõttu ei ole kohtulik hüpoteek vähemalt

selles ulatuses seatud juba tekkinud kohustuse tagamiseks.

Tõendatud ei ole, et kohtuliku hüpoteegi seadmine oleks PankrS § 109 lg 1 tähenduses

kahjustanud võlausaldajate huve teisi võlausaldajaid ebaõiglaselt eelistades. Kinnistu, millele

kohtulik hüpoteek seati, oli koormatud juba mitme hüpoteegiga AS SEB Pank kasuks,

mistõttu võis kohtuliku hüpoteegi seadmise ajal eeldada, et kinnistu müügist ei jätku raha

hageja nõude rahuldamiseks. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega ei ole võlgniku (pankroti)vara

vähenenud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 14. aprilli 2021. a otsusega hagi, tunnustas hageja nõuet võlgniku

pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu (PankrS § 153 lg 1 p 1) nõudena, jättis vastuhagi

rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 1320 eurot.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses 49 524 eurot

96 senti tuleb tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 1 või p 2 järgu nõudena ning kas esinevad

kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmise alused PankrS 114 lg 1 p 2 järgi. PankrS § 153 lg 1 p-de

1 ja 2 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete tegemist

võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded

PankrS § 153 lg-s 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded.

PankrS § 153 lg 2 järgi rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme

müügist saadud raha ulatuses.

Hagi läbi vaatamata jätmisega PankrS § 43 lg 2 alusel ei pea kaasnema hagi tagamise

tühistamine ja kohtuliku hüpoteegi kustutamine. Võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu

hagi läbi vaatamata jätmisel suunatakse hageja nõue sisuliselt pankrotimenetlusse, mis

iseenesest ei too kaasa hagi tagamise aluse äralangemist. Selliselt jääb kohtulik hüpoteek

tagama sama nõuet, mille tagamiseks see seati, ja mis esitatakse tunnustamiseks

pankrotimenetluses, ning see on aluseks ka nõude tunnustamisel pandiga tagatud nõudena

PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes. Hagi tagamise saab tühistada ja võlgniku taotlusel kohtuliku

hüpoteegi kustutada üksnes juhul, kui hageja nõuet või selle rahuldamisjärku

pankrotimenetluses ei tunnustata ja võlausaldaja ei esita hagi nõude või rahuldamisjärgu

tunnustamiseks või kui see hagi jäetakse rahuldamata (Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus

nr 3-2-1-143-10, p 20).

Kohtulik hüpoteek on tagasivõidetav tulenevalt PankrS § 109 lg-st 3, mille järgi loetakse

tagasivõitmise regulatsiooni kohaldamisel tehinguks ka eseme käsutamist täitemenetluses.

PankrS § 114 lg 1 p 2 järgi on tagatise andmise kehtetuks tunnistamise eelduseks, et tagatis

anti kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, ning täiendavateks alternatiivseteks

eeldusteks on, et pant seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks ja võlgnik ei olnud kohustuse

tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud või võlgnik oli tagatise andmise ajal

maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi teadma võlgniku maksejõuetusest. Lisaks on

tagasivõitmise üldiseks eelduseks PankrS § 109 lg 1 järgi võlausaldajate huvide kahjustamine.

Praegusel juhul ei saa kohtuliku hüpoteegi seadmist lugeda PankrS § 114 lg 1 p 2 esimese

alternatiivi tähenduses tagatise andmiseks, kuna selles ei saa pooled kokku leppida. Kohtulik

hüpoteek on oma olemuselt sarnane arestipandiõigusele, mis tekib kohtu otsustuse alusel hagi

tagamise abinõuna ning võlgniku tahtest sõltumatult. Kuigi Sanserv OÜ esitas

pankrotiavalduse võlgniku vastu kohtule 15. novembril 2019 ja hageja esitas hagi võlgniku

vastu 19. detsembril 2019, ei pruugi see veel tähendada seda, et võlgnik oli kohtuliku

hüpoteegi seadmise ajal PankrS § 1 lg 1 ja 2 mõttes maksejõuetu. Asja materjalidest ei nähtu

asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kohtuliku hüpoteegi seadmise ajaks oli võlgnik

muutunud püsivalt maksejõuetuks ja et hagejale oli teada või ta pidi olema teadlik võlgnikku

ähvardavast pankroti ohust ning võlgniku võlausaldajaid puudutavatest asjaoludest, mis

annaks alust eeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Hagiavalduse esitamise ja võlgniku

pankroti väljakuulutamise ajal kehtinud seadus ja kohtupraktika võimaldas kohtuliku

hüpoteegi püsimajäämist võlgniku pankrotimenetluses. Seega ei saa hagejale ette heita nn

eelisseisundit teiste võlausaldajate ees.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning jätta

menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei tulene PankrS § 114 lg 1 p-st 2, et tagatise andmine peab

põhinema võlgniku tahtel ja tegevusel. Kui kohtulik hüpoteek on seatud vahetult enne

pankrotimenetlust hüpoteegiga tagatud nõuet omavat võlausaldajat ebaõiglaselt eelistades, saab

kohtuliku hüpoteegi PankrS § 114 järgi tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Hagi

tagamise korras eseme käsutamine on võrdsustatav eseme käsutamisega täitemenetluses ja

seega tagasivõidetav PankrS § 109 lg-st 3 tulenevalt (Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-143-10, p 21). Tagatise tagasivõitmine PankrS § 114 mõttes ei eelda

tagatise andmise tehingulist alust (Riigikohtu 23. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-87-08, p 13). Kohus ei pea tagasivõitmiseks ilmtingimata tunnistama tehingut

kehtetuks (Riigikohtu 19. detsembri 2007. a otsus nr 3-2-1-115-07).

Tagatise andmise tagasivõitmiseks on vaja tuvastada, kas: 1) tagatise andmisega kahjustati

võlausaldajate huve; 2) tagatis anti kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist; 3) tagatis

seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise

tagatise andmiseks kohustatud. Kohtulik hüpoteek hageja hagi tagamiseks seati 20. detsembril

2019. Vaidlust ei ole selle üle, et tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks. Hageja ja

võlgniku vahel sõlmitud töövõtulepingust ei nähtu võlgniku kohustust tagatist anda. Võlgnik ei

olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud.

PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud tagasivõitmise üldine eeldus - võlausaldajate huvide

kahjustamine, on täidetud. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega on hageja saanud endale

PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud eesõigusnõude. Hageja on võrreldes teiste võlausaldajatega

eelistatud olukorras. Kui kohtuliku hüpoteegi seadmist hageja kasuks ei oleks toimunud, siis

saaks pandiga tagamata pankrotivõlausaldajate nõuded rahuldada 49 524 euro 96 sendi võrra

suuremas ulatuses.

Eespoolöeldut arvestades tuleb kohtuliku hüpoteegi seadmine tunnistada kehtetuks

PankrS § 114 lg 1 p 2 alusel ning hageja hagi nõude tunnustamiseks esimeses rahuldamisjärgus

tuleb jätta rahuldamata.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Vastuse kohaselt saab kohtulikku hüpoteeki põhimõtteliselt PankrS § 114 järgi tagasi võita,

kuid seda eelkõige lg 1 p-de 1 ja 3 ning p 2 teise alternatiivi järgi. PankrS § 114 lg 1 p 2 esimene

alternatiiv eeldab võlgniku tahtel põhinevat tegevust, mida käesoleval juhul ei ole võimalik

tuvastada.

Kui jaatada võimalust kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmiseks PankrS § 114 järgi kogu sätte

eelduste alusel (sh PankrS § 114 lg 1 p 2 esimese alternatiivi kohaselt), siis peab selline kohtulik

hüpoteek olema seatud hüpoteegiga tagatud nõuet omavat võlausaldajat ebaõiglaselt eelistades.

PankrS § 114 järgi tagasivõidetav toiming tähendab siinjuures võlgniku tahtel põhinevat

tegevust, mis toob endaga kaasa õiguslikud tagajärjed ja kahjustab võlausaldajate huve. Üldises

korras kohtuliku hüpoteegi sissekandmine ei tähenda koheselt ühe võlausaldaja ebaõiglast

eelistamist. Maakohus on otsuse p-is 27 põhjendatult leidnud, et asja materjalidest ei nähtu neid

asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kohtuliku hüpoteegi seadmise ajaks oli võlgnik muutunud

püsivalt maksejõuetuks ja et hagejale oli teada või ta pidi olema teadlik võlgnikku ähvardavast

pankroti ohust ning võlgniku võlausaldajaid puudutavatest asjaoludest, mis annaks alust

eeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Apellatsioonkaebuses ei ole samuti toodud esile

asjaolusid või tõendeid, mis lubaksid järeldada, et kohtulik hüpoteek on seatud üht

võlausaldajat ebaõiglaselt eelistades.

Kohtuliku hüpoteegi seadmisega ei ole võlgniku (pankroti)vara vähenenud, mistõttu saavad

võlausaldajad jätkuvalt oma nõudeid rahuldada kinnistu müügilt saadud raha arvelt.

Kohtulik hüpoteek seati summas 70 864 eurot 26 senti, mis sisaldas endas põhinõuet 40 962

eurot ja arvestuslikku viivist aasta kohta summas 29 902 eurot 26 senti. Seega taotleti

kohtulikku hüpoteeki 29 902 euro 26 sendi ulatuses veel sissenõutavaks mittemuutunud

kohustuste katteks, mistõttu ei ole kohtulik hüpoteek vähemalt selles ulatuses seatud juba

tekkinud kohustuse tagamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu otsus

tühistada materiaal- ja menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saadab

asja uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis maakohtule TsMS § 656 lg 2 teise lause ja

§ 657 lg 1 p 3 alusel, sest rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

8. Hageja esitas nõude kostja vastu tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses I

rahuldamisjärgu (PankrS § 153 lg 1 p 1) nõudena. Kostja esitas vastuhagi kohtuliku hüpoteegi

kehtetuks tunnistamiseks.

Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses maakohtu poolt tuvastatud järgmistes asjaoludes: Tartu

Maakohtu 20. detsembri 2019 määrusega seati hagi tagamise korras esimesele vabale järjekorrale

kohtulik hüpoteek võlgnikule kuuluvale kinnistule registriosa nr 4488204 hüpoteegisummaga

70 864 eurot 26 senti hageja kasuks.

Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2020 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Anne

Tammer ja maakohtu 12. veebruari 2020 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja

pankrotihalduriks nimetati Anne Tammer.

Maakohtu 28. veebruari 2020 määrusega jäeti hagi võlgniku vastu läbivaatamata ning 24. märtsi

2020 määruse kohaselt jäi hagi tagamine jõusse. 4. septembril 2020 toimus võlausaldajate

üldkoosolek, kus tunnustati hageja nõuet 49 524 euro 96 sendi ulatuses vastavalt PankrS § 153

lg 1 p-le 2.

9. Hageja leiab, et kuna hageja võlausaldajate üldkoosolekul tunnustatud nõue on tagatud

kohtuliku hüpoteegiga, siis kuulub tema nõue rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 alusel esimese

rahuldamisjärgu nõudena. Kostja vaidleb hageja nõude rahuldamisjärgule vastu ning leiab, et

kohtuliku hüpoteegi seadmine on kehtetu.

PankrS § 114 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis anti kuue

kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks,

kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud, samuti kui

võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku

maksejõuetusest teadma. Kui kohtulik hüpoteek on seatud vahetult enne pankrotimenetlust

hüpoteegiga tagatud nõuet omavat võlausaldajat ebaõiglaselt eelistades, saab kohtuliku

hüpoteegi PankrS § 114 järgi tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Hagi tagamise korras

eseme käsutamine on võrdsustatav eseme käsutamisega täitemenetluses ja seega tagasivõidetav

PankrS § 109 lg-st 3 tulenevalt (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

143-10, p 21). Lisaks § 114 lg 1 p-s 2 sätestatud erialustele peavad seega olema täidetud ka

PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud üldised tehingu tagasivõitmise eeldused (vt nt Riigikohtu

13. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18957, p 12).

PankrS § 109 lg 1 järgi tunnistab tagasivõitmisel kohus PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel

kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja

mis kahjustab võlausaldajate huve. Seega on ka hagi tagamise korras seatud kohtulik hüpoteek

tagasivõidetav eeldusel, et see kahjustab võlausaldajate huve. Nimetatud asjaolu peab

praeguses menetluses tõendama kostja.

Hagimenetluses on poole kohustus tuua esile need asjaolud, esitada tõendid ja taotlused, mis

peaks viima tema nõude rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 4 lõikest 2 määravad pooled

hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste

esitamise. See ei tähenda aga, et kohus ei peaks võtma arvesse kõiki poolte poolt esitatud

asjaolusid.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja menetlemisel viinud läbi eelmenetlust viisil,

mis võimaldaks asjas põhjendatud lahendi tegemist. Maakohus on edastanud pooltele hagi ja

vastuhagi, palunud nendele poolte seisukohti ning teinud asjas lahendi. Maakohus ei ole

selgitanud välja olulisi asjaolusid asja lahendamiseks ja nõude õigusliku aluse

kvalifitseerimiseks ning arutanud seda pooltega. Vastuhagis on kostja tuginenud PankrS § 109

lg 1 eeldustele (vastuhagi p 17jj). Maakohtu otsusest ei tulene, et kohus oleks nende olemasolu

kontrollinud. Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul võtta seisukoht PankrS § 109 lg 1

sätestatud tehingu üldistele tagasivõitmise eeldustele (eelkõige sellele, kas tagatise seadmine

tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, vastuhagi p 18jj, apellatsioonkaebuse p 11jj).

Vastuhagis (p 16) tugineb kostja lisaks PankrS § 114 lg 1 p 2 eeldustele ja leiab, et need on

täidetud. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).

Ringkonnakohus on seisukohal, et ekslik on maakohtu järeldus, mille kohaselt ei saa kohtuliku

hüpoteegi seadmist lugeda PankrS § 114 lg 1 p 2 esimese alternatiivi tähenduses tagatise

andmiseks, kuna selles ei saa pooled kokku leppida. Ringkonnakohus leiab, et tagatisena

kohtuliku hüpoteegi seadmine võib teatud erandlikes olukordades, kus on tuvastatav poolte tahe

sellise tagatise andmiseks, olla tagasivõidetav ka PankrS § 114 lg 1 p 2 esimese alternatiivi

alusel.

Kui aga kohus jõuab seisukohale, et praeguse asja menetlemisel sellised erandlikud asjaolud

puuduvad, mis annavad alust tagasivõitmiseks PankrS § 114 lg 1 p 2 esimese alternatiivi alusel,

tuleb kohtul kontrollida PankrS § 114 lg 1 p 2 teise alternatiivi eeldusi, milleks on võlgniku

maksejõuetus tagatise andmise ajal ja tagatise saaja teadmine või teadma pidamine võlgniku

maksejõuetusest.

Maakohtu lahendist ei selgu, milliste tõendite põhjal jõudis kohus järeldusele, et asja materjalide

hulgas ei ole neid asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kohtuliku hüpoteegi seadmise ajaks oli

võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks ja et hagejale oli teada või ta pidi olema teadlik

võlgnikku ähvardavast pankroti ohust ning võlgniku võlausaldajaid puudutavatest asjaoludest,

mis annaks alust eeldada võlausaldajate huvide kahjustamist.

Pankrotiavaldus võlgniku vastu on esitatud kohtule 15. novembril 2019 (tl 44), seega ligi kuu

enne hageja kasuks tagatise seadmist. Maakohtu hagi tagamise määruse (tl 5) põhjenduste

kohaselt pidi hagejale olema teada, et kostjal on esitamata 2018. aasta majandusaasta aruanne,

mis viitab majandustegevuse puudumisele. Kostjale kuulus kinnistu, millele oli juba seatud

kaks hüpoteeki, rohkem kinnistuid kostjal ei olnud. Kostja omandis ei olnud väärtust omavaid

sõidukeid. Nõude tagamise, sh ka kohtuliku hüpoteegi seadmise, esmaseks eesmärgiks on

võlausaldaja õiguste maksmapanemise kaitse (mh kaitse võlgniku tegevuse eest). Maakohus on

õigesti viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt jääb hagi tagamine püsima ka siis, kui

hagi jääb läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel ( Riigikohtu 9. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-143-10, p 20). Samas ei tähenda hagi tagamise teel seatud tagatis automaatset

eelisolukorda võlgniku maksejõuetuse puhul teiste võlausaldajate ees olukorras, kus võlgniku

maksevõimes on juba enne hagi tagamist toimunud ilmselged negatiivsed muutused. Tehingu

tagasivõitmise eesmärgiks pankrotimenetluses on kõikide võlausaldajate huvide kaitse just

vahetult enne maksejõuetuse saabumist toimunud tehingute puhul.

Maakohtul tuleb asja uuel menetlemisel selgitada välja, kas hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi

tagasivõitmise eeldused PankrS § 114 lg 1 p 2 ja § 109 lg 1 alusel on täidetud. TsMS § 230 lg 1

järgi tuleb kostjal tõendada neid asjaolusid, millele tema nõue tugineb.

11. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu

otsustada (Riigikohtu 1. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke