2-20-139314/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

16. september 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-139314

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi E C vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

1 334,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht

A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja

Krista Raudsepp (e-post: xxx )

Kostja: E C (isikukood: xxx, elukoht xxx, e-post xxx)

25.05.2021

Hageja lepinguline esindaja Krista Raudsepp

Kostja E C

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt E C hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1140 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised summas 67,90 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

3. Välja mõista kostjalt E C hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks viivis tasumata põhinõudelt (1140

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.12.2020 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja E C kanda.

5. Välja mõista kostjalt E C hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 495 eurot

(riigilõiv 200 eurot + õigusabikulud 295 eurot).

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal E C tasuda hagejale Julianus Inkasso OÜ

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks

tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on

märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada

kirjalikus menetluses.

Menetluse käik

1. Julianus Inkasso OÜ esitas 27.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult E C 1 247,67 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele

võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise

korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on

hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 24.11.2020 määrusega on Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakond andnud asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju

Maakohtule.

2. 25.11.2020 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei

ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest alates.

3. 07.12.2020 esitas Julianus Inkasso OÜ kohtule hagi E C vastu rahalises nõudes.

4. 14.12.2020 kohtumäärusega võttis Harju Maakohus Julianus Inkasso OÜ hagi E C vastu

rahalises nõudes menetlusse.

Hageja nõue ja asjaolud

5. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1 140 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised summas 67,90 eurot, sissenõudmiskulud summas 35 eurot ja edasiulatuvad

viivised põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

6. Kostja avaldas Tallinna Tehnikaülikoolile soovi läbida „ICC0001/6 -Introduction to Networks

(CCNA 1)“ koolituse 04.03.2020 -27.05.2020 maksumusega 1 140 eurot, registreerides ennast

hageja Interneti kodulehel 27.02.2020 koolitusel osalejaks. Kostja sai info koolituse kohta

ülikooli Facebook kodulehelt. Facebook’is kursusele registreeruda ei saa, selleks on seal viide

TalTech/ülikooli täienduskoolituskalendrisse, millelt avaneb kogu informatsioon koolituse

kohta, sealhulgas on tumedalt välja toodud koolituse maksumus 1 140 eurot. Kõik koolitusele

registreerujad peavad registreerumisel tegema märke, et nad on tutvunud ja nõus koolitusest

loobumise tingimustega, mis on sätestatud TalTech Täiendõppe korras.

Kohustuslikule märkele „Olen tutvunud ja nõus koolitusest loobumise tingimustega“ vajutades

avanevad ka nimetatud tingimused, mille § 7 sätestab, et 1) täiendusõppest loobumisel varem

kui 4 tööpäeva enne täiendusõppe algust õppeteenustasu tasumise kohustust ei teki; 2)

täiendusõppest loobumisel 1 kuni 3 tööpäeva enne täiendusõppe algust tekib õppeteenustasu

tasumise kohustus 50% ulatuses kogu õppeteenustasust; 3) õppeteenustasu ei kuulu

tagastamisele, kui täiendusõppest loobumisest ei ole ette teatatud ja täiendusõppe alguspäeval

täiendusõppele ei ole ilmutud. See tähendab, et õppeteenustasu kohustus 100% ulatuses tekib

kui täiendusõppest loobumisest ei ole ette teatatud ja täiendusõppe alguspäeval täiendusõppele

ei ole ilmutud.

Kostja oli teadlik eelpool nimetatud tingimustest, sest registreerumist ei ole võimalik

veebivormil muul viisil lõpule viia. Seega nõustus kostja koolitusele registreerumisega koolituse

tingimustega ja kohustus tasuma koolituse arved.

7. Täiendusõppe korra5 § 6 lg 2 kohaselt Täiendusõppe eest tasumise ja õppest loobumise

tingimused:

1) Registreerunul tekib õppeteenustasu tasumise kohustus. Õppeteenustasu kuulub maksmisele

mitte hiljem kui neli (4) tööpäeva enne täiendusõppe algust.

2) Kui registreerunu loobub täiendusõppest varem kui neli (4) tööpäeva enne täiendusõppe

algust, õppeteenustasu tasumise kohustust ei teki. Sel juhul, ning kui ülikooli ja registreerunu

vahel ei ole kokku lepitud teisiti, tagastab ülikool registreerunule ettemaksu täies ulatuses;

3) Kui registreerunu loobub täiendusõppest üks (1) kuni kolm (3) tööpäeva enne täiendusõppe

algust ning ülikooli ja registreerunu vahel ei ole kokku lepitud teisiti, tagastab ülikool tema

poolt tähtajaks tasutud õppeteenustasust viiskümmend protsenti (50%) ning viiskümmend

protsenti (50%) õppeteenustasust ei kuulu tagastamisele.

4) Ülikool ei tagasta õppeteenustasu, kui registreerunu ei ilmu koolituse alguseks

täiendusõppele ega ole ülikooli koolitusest loobumisest eelnevalt teavitanud.

8. Tallinna Tehnikaülikool esitas kostjale 28.02.2020 arve nr xxx täiendusõppekursuse koolituse

eest summas 1 140 eurot tasumise tähtpäevaga 09.03.2020. Tallinna Tehnikaülikool pöördus

05.06.2020 kostja poole ning edastati korduvalt tasumata arve.

Pärast meeldetuletuse saatmist on kostja väitnud, et ei mäletanud kursusele registreerumist ja ei

olnud teadlik, et tegemist on tasulise kursusega. Ülikool on selgitanud, et kursuse info oli kõik

koolituse lehel toodud ja koolitusele registreerudes on kostja koolituse tingimustega nõustunud.

Kostja koolitusel osalemist ei tühistanud ja koolitusele ei ilmunud. Hageja selgitab lisaks, et

koolitus algas 27.02.2020, mil eriolukorda polnud välja kuulutatud. 12.03.2020, kui kuulutati

välja eriolukord, läks Networks (CCNA 1) koolitus veebi ja toimus plaanipäraselt.

9. Tallinna Tehnikaülikool loovutas 01.07.2020 kostja vastase nõude hagejale.

10. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale

alates tasumise tähtajale järgnevast kalendripäevast 10.03.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni

07.12.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (1 140) x viivitatud päevade arv (272) x seadusjärgne

viivisemäär (0,0219%) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kostja

vastu summas 67,9 eurot.

11. Hagejal on tekkinud sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja on edastanud pärast võlateatise

edastamist tasulise meeldetuletuskirja/hagihoiatuse summas 25 eurot kiri. Kuna võlgnik

võlgnevust ei tasunud, edastas hageja kostjale lisaks 2 meeldetuletust/hagihoiatust

maksumusega 5 eurot kiri. Kokku on hageja saatnud meeldetuletusi summas 35 eurot.

Tegelikkuses on hageja saatnud võlgnikule hoiatusi rohkem, viimane nendest septembri lõpus.

Kostja vastuväited

12. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata.

13. Kostja selgitab, et õpib xxx gümnaasiumis ning enne pandeemiat pakkusid talle huvi igasugused

üritused. Tavaliselt registreerib ta läbi Facebook’i reklaamide ennast tasuta üritustele. Kostja

nägi taaskord huvitavat üritust, mida korraldas TalTech, klõpsas Facebook’is ürituse reklaami

peale, mis viis leheküljele, kus sai ennast üritusele registreerida. Kostja registreeris üritusele,

kuna arvas, et see on tasuta. Kostja hinnangul on tegemist eksitava reklaamiga, kuna ürituse

reklaamis ei olnud ürituse maksumust mainitud. Samuti ei olnud üritusele registreerimisel

märgitud summat ega asjaolu, et tegemist on tasulise üritusega.

Lisaks toob kostja välja, et üritus pidi toimuma kohapeal, ajavahemikus 04.03.2020 -

27.05.2020. Eesti riik kuulutas välja eriolukorra 12.03.2020, seega langeb ürituse toimumise aeg

eriolukorra ajale. Koole hakati sulgema ning kostja oli mures oma õpingute ja vanemate

töökohtade pärast. Kostja ei mäletanud enam, et ta oli ennast vaidlusalusele üritusele

registreerinud, kuna kõik üritused olid nagunii keelatud.

14. Lisaks ei ole kostja nõus tasuma teenuse eest, mida ta ei ole saanud. Kostja ei osalenud

vaidlusalusel üritusel. Samuti on kostja õpilane, kellel puuduvad vastavad rahalised vahendid.

Kohtu põhjendused

15. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

16. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava

ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses.

17. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab,

et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

18. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

19. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

20. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ja vaidlus puudub järgnevas:

• Kostja registreeris end 27.02.2020 osalema Tallinna Tehnikaülikooli koolitusele

„ICC0001/6 -Introduction to Networks (CCNA 1)“, toimumise aeg 04.03.2020 -27.05.2020

(tlk 6);

• Kostja ei osalenud vaidlusalusel koolitusel;

• Tallinna Tehnikaülikool esitas kostjale 28.02.2020 arve nr xxx täiendusõppekursuse

koolituse eest summas 1 140 eurot tasumise tähtpäevaga 09.03.2020 (tlk 8);

• Kostja ei ole viidatud arvet tasunud;

• Tallinna Tehnikaülikool loovutas 01.07.2020 kostja vastase nõude hagejale (tlk 12).

21. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli vaidlusalusele koolitusele registreerudes teadlik, et

tegemist on tasulise koolitusega.

22. Asjas esitatud tõenditest tuleneb, et poolte vahel oli koolitusele registreerumisega sõlmitud

käsundusleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja)

vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi),

käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Tallinna

Tehnikaülikooli poolt avaldatud kuulutus koolitusel osalemise võimaluse kohta oli VÕS § 16 lg

3 järgi ettepanek esitada pakkumus. Kostja edastas hagejale oferdi 27.02.2020, kui täitis

registreerumisvormi.

23. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1, mis sätestavad, et

kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või

seaduses sätestatule. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud

täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse

õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

24. Seoses nõude loovutamisega on hageja Julianus Inkasso OÜ asunud kooskõlas VÕS § 164 lg 2

senise võlausaldaja Tallinna Tehnikaülikooli asemele ning tal on võlgnevuse sissenõudmisel

kõik senise võlausaldaja õigused.

25. Kostja väitel leidis ta vaidlusaluse koolituse Facebook’i kaudu, kuid ei olnud koolitusele

registreerudes teadlik, et tegemist on tasulise koolitusega, vastasel juhul ei oleks ta

registreerunud. Hageja on selgitanud ja tõendanud, et Facebook’i kaudu koolituse lingile minnes

avaneb koolituse kirjeldus, mille juures on toodud välja koolituse hind (tlk 54-55) ning

koolitusele registreerumine ei olnud võimalik ilma Tallinna Tehnikaülikooli täiendusõppe korra

tingimustega nõustumiseta (tlk 7). Selle korra § 7 lg 3 kohaselt ei kuulu õppeteenustasu

tagastamisele, kui täiendusõppest loobumisest ei ole ette teatatud ja täiendusõppe alguspäeval

täiendusõppele ei ole ilmutud. Seega pidi kostja koolitusele registreerudes olema teadlik selle

maksumusest ning loobumise korrast. Antud juhul ei vaidle pooled ka selle üle, et kostja ei

teavitanud eelnevalt ülikooli koolitusest loobumisest. Kuivõrd kostjale oli teada tasu maksmise

kohustus ka koolitusele mitteilmumise korral, ei ole asjakohane kostja väide, et ta ei pea teenuse

eest tasuma, mida ta ei saanud.

26. Kostja hinnangul ei pea ta koolituse eest tasuma mh põhjusel, et koolitus pidi toimuma kohapeal,

ajavahemikul 04.03.2020-27.05.2020, kuid Eesti Vabariik kuulutas välja eriolukorra

12.03.2020, mistõttu ei tohtinud üritusi korraldada. Hageja on usutavalt selgitanud, et

12.03.2020, mil Eesti Vabariigis kuulutati välja eriolukord, läks koolitus üle veebkoolituseks ja

kõik koolituspäevad toimusid plaanipäraselt videosilla teel. Koolituse korraldaja ja läbiviija on

hagejale kinnitanud, et info koolituse üleviimise kohta veebikoolituseks edastas koolituse lektor

kõikidele koolitusel osalejatele 12.03.2020. Seega ei ole kohtu hinnangul kostja vastuväide

eriolukorra väljakuulutamise osas asjakohane, koolitus toimus edasi videosilla teel, millest

koolitusel osalejaid e-kirja teel teavitati. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et just veebikoolitusel

osalemine oleks olnud talle ebareaalne lepingu muutmine.

27. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulist kohustust nõuetekohaselt

täitnud ja 28.02.2020 esitatud arvet nr xxx summas 1 140 eurot ettenähtud tähtajaks ning pikema

perioodi jooksul tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on

võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt

kohustuse täitmist

Eeltoodust tulenevalt kuulub 28.02.2020 arve nr xxx täiendusõppekursuse koolituse eest

summas 1 140 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

28. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. Kohus rahuldab

hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks nõudekirjade saatmise eest kogusummas 35

eurot juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3, mille kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus-

või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja

lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas

kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro.

29. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kuna kostja ei ole võlgnevust tähtaegselt tasunud, on kostja VÕS § 100 mõttes viivituses ja rikub

kohustust. Hageja on taotlenud seadusjärgse viivise väljamõistmist alates arve maksetähtajale

järgnevast kalendripäevast. Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamiseni ehk

07.12.2020 sissenõutavaks muutunud viivise summas 67,90 eurot ning edasiulatuva viivise

tasumata põhinõudelt (1 140 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

08.12.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele

07.12.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 67,90 eurot ning alates 08.12.2020

edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt.

Menetluskulud

30. Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab

kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

31. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

32. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 200 eurot

ja õigusabikulud summas 295 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid

esitanud.

33. Kohus leiab, et hagialavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot on põhjendatud ja

vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et hageja

õigusabikulud summas 295 eurot on tsiviilasja materjale ja esitatud dokumente arvestades

mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

34. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

35. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik