2-18-134974/98 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Tsiviilasja number

2-18-134974

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2021, Narva kohtumaja

Tsiviilasi

KORTERIÜHISTU MADISE avaldus T T vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Kohtuistungite toimumise ajad

21.08.2019; 18.12.2019; 07.02.2020

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: KORTERIÜHISTU MADISE,

(registrikood

80180648, likvideerimisel), asukoht I. Grafovi 6-11, Narva

linn, 20308 Ida-Viru maakond

Avaldaja

seaduslik

esindaja:

juhatuse

liige

Juri

Bulatšenkov, isikukood XXX, e-post: XXX

Avaldaja lepinguline esindaja: Julia Tuštšenko, e-post:

julia.tushtshenko1@gmail.com

Puudutatud isik: T T, isikukood XXX, elukoht XXX, e-

post: XXX

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada osaliselt KORTERIÜHISTU MADISE avaldus T T vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Välja mõista T T avaldaja KORTERIÜHISTU MADISE kasuks perioodil 01.01.2016-

30.11.2018 tekkinud võlgnevus summas 2881,57 eurot.

3. Jätta rahuldamata avaldaja nõue mõista T T avaldaja kasuks välja majandamiskulud

summas 1648,53 eurot ja muud kulud summas 100,20 eurot.

4. Jätta rahuldamata avaldaja nõue mõista T T avaldaja kasuks välja viivised perioodil

01.01.2016 kuni 30.11.2018 summas 1148,84 eurot ja perioodil 01.10.2019-31.12.2020

summas 1048,47 eurot.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Avaldaja esitas 21.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgniku T T vastu nõude 5779,17 euro saamiseks. Kohus tegi 21.01.2019 võlgnikule

makseettepaneku ja toimetas kohtumääruse võlgnikule kätte temaga koos elava isiku kaudu.

Võlgnik T T esitas 12.02.2019 makseettepanekule vastuväite. Vastuväite esitamise viimane

tähtpäev oli 07.02.2019, mistõttu jättis Pärnu Maakohus võlgniku vastuväite tähelepanuta ja

koostas 06.03.2019 maksekäsu. Võlgnik esitas maksekäsu peale määruskaebuse, mille Pärnu

Maakohus 05.04.2019 määrusega rahuldas ja edastas asja lahendamiseks Viru Maakohtule.

2. Viru Maakohus jättis avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja nõude põhjendamiseks ja

tõendamiseks.

3. Avaldaja esitas 26.04.2019 kohtule avalduse T T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Avaldaja palub puudutatud isikult T T välja mõista põhivõlgnevus 4630,33 eurot ja viivised

1148,84 eurot, kokku 5779,17 eurot.

Avalduse kohaselt jättis T T kohustused täitmata ja tema põhivõlgnevus perioodil 01.01.2016

kuni 30.11.2018 moodustab 4630,33 eurot. Võlg korteri nr 27 eest on 2431,32 eurot ja korter

nr 28 võlg on 2199,01 eurot.

Vastavalt KÜS § 7 lg 4 ja korteriühistu põhikirjale (p.4.2.i) on võlgnikule arvestatud viivist

0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivise perioodil

01.02.2016-31.12.2017 moodustab 847,72 eurot.

Vastavalt KrtS § 42 ja VÕS § 113 on võlgnikule arvestatud viivist 0,022% tasumata jäänud

summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivis perioodil 01.01.2018-30.11.2018 moodustab

301,12 eurot.

Avaldaja Korteriühistu Madise teostab I. Grafovi 6, Narva elumaja haldamist ja majandamist.

Puudutatud isikule T T kuuluvad korteriomandid XXX, registriosa: 3364409 ja XXX,

registriosa: 3364509. Seega on puudutatud isik korteriühistu liige.

Avaldaja juhindub majanduskulude eest tasu arvestamisel korteriühistu põhikirjast ja

korteriühistu üldkoosolekutel vastuvõetud otsustest.

Korteriühistu põhikirja (p.4.2.f) kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt – kord

kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast, ja ettenähtud määras liikmemakse,

et katta maja üldise teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa

korrashoid,

ühiskasutuses

olev

elektrienergia,

võimalike

avariide

likvideerimine

küttesüsteemides,

veevarustuses,

kanalisatsioonis

ja

elektrienergiaga

varustamises,

televiisoriantennide ja -süsteemide remont, eraldused reservfondi, laenude kustutamine,

töötasu väljamaksmine jne.). Maksete suuruse arvutamisel lähtutakse ühistu liikme valduses

oleva korteri üldpinna osast, samuti elu- ja mitte-eluruumide üldpinnast majas.

Põhikirja (p.4.2.g) kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt – kord kuus, mitte

hiljem juhatuse poolt sätestatud tähtajast ja suuruses maksed teenuste eest, mida kasutatakse

maja ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaas

jne.). Teenuste eest tasumise määra arvutamisel on aluseks: külma ja sooja veega varustamise

ja kanalisatsiooni puhul –vastavate mõõdikute näidud või korteri üldpinna suurus või korteris

elavate elanike arv; kütteenergia puhul – korteri köetava pinna suurus.

Seega peab iga korteriühistu liige tasuma korteriühistule majandamiskulud igakuiste

maksetena. Majandamiskulud arvestab avaldaja lähtudes korteriühistu liikmete üldkoosoleku

otsustest. Üldkoosolek kinnitab iga-aastaselt majandamiskulude tariifi korteriomandi reaalosa

1m² eest. Kuna võlgnik on korteriühistu liige, siis tal lasub kohustus tasuda majanduslikud- ja

kommunaalkulud ning korteriühistu põhikirjaga ettenähtud ulatuses ja tähtajal. Võlgnik, kui

korteriühistu

liige,

on

kohustatud

täitma

korteriühistu

üldkoosolekute

otsuseid.

Üldkoosolekute otsused, mis kehtestavad majandamiskulude tariifid, ei ole vaidlustatud ja on

kehtivad. Kõik maja teenindamisega seotud otsused võetakse vastu korteriühistu

üldkoosolekutel. Kõikidel korteriühistu liikmetel on õigus vaidlustada üldkoosoleku otsust ja

nõuda üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamist. Kuna puudutatud isik ei ole kasutanud oma

õigust, s.t ta on nõus korteriühistu üldkoosolekutel vastuvõetud otsustega. Üldkoosoleku

otsused on kohustuslikud kõikide korteriühistu liikmete jaoks. Kõik korteriühistu liikmed

maksavad kommunaalteenuste eest neile esitatud arvete alusel. Kui korteriühistu liikmel on

arvestuste kohta küsimusi, siis ta võib pöörduda korteriühistu juhatuse poole. Puudutatud

isiku poolt ei ole korteriühistu juhatusele mingeid avaldusi, vastuväiteid ega pretensioone

laekunud.

Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: a) gaasi, külma vee ning kanalisatsiooni eest

tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi

näidu järgi; b) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest.

Avaldaja on esitanud igakuiselt arveid majanduskulude eest pannes arved korteri postkasti.

Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille

eest puudutatud isik on kohustab tasuma. Korteriühistus on vastavalt põhikirjale ja

korteriomandiseadusele

kehtestatud

majandamiskulude

jaotamisel

pindalapõhine

regulatsioon. Arvetele on märgitud: majandamiskulude nimetus; majandamiskulude tariifid ja

nende jaotamise kord; summa. Majandamiskulude ja kommunaalkulude tariifid võetakse

vastu korteriühistu liikmete üldkoosolekul. Üldkoosolekute otsused, mis kehtestavad

majandamiskulude tariifid, ei ole vaidlustatud ja on kehtivad.

Korteriühistule osutavad teenuseid: AS N (soojusenergia); AS E (maagaas) ja AS N (vesi).

Ettevõtted esitavad korteriühistule osutatud teenuste eest igakuiselt arveid. Korteriomanikud

peavad esitama igakuiselt korteriühistu juhatusele gaasi- ja veearvestite näidud, kuid

puudutatud T T ei tee seda regulaarselt. Vaatamata avaldaja korduvatele meeldetuletustele

tasuda võlgnevus, puudutatud isik T T ei täida oma kohustusi.

Puudutatud isiku seisukohad

4. Puudutatud isik T T esitas 21.08.2019 kohtule vastuse, milles leiab, et avaldaja nõuded

on tõendamata ja põhjendamata. Avaldaja väldib suhtlemist puudutatud isikuga, ei vasta

telefonile, juhatus ei vasta kirjale ega võta päringuid vastu. Avaldaja ei ole esitanud

meeldetuletusi võlgnevuse kohta. Majandustegevuse kavas on märgitud tuleviku oletatavad

kulud. Majanduskavades on märgitud summaarsed kulud kahe elamu Grafovi 6 ja Bastrakovi

3 majandamiseks. Korteriühistu põhikirja p. 8.2 kohaselt korteriühistu juhatus on kohustatud

pidama arvestust tulude ja kulude kohta iga elumaja osas eraldi. Puudutatud isik on

kohustatud maksma korteriühistu majanduskulude eest, mis on seotud ainult korterelamuga I.

Grafovi tn 6, Narva, kus asuvad tema korteriomandid XXX. Põhikirja punktist 8.2 tuleneb, et

korteriühistule peab olema esitatud majanduskava ja majandusaasta aruande ja majanduskava

iga korterelamu kohta eraldi. Selline seisukoht tuleneb ka KÜS § 15 lõikest 1, § 15¹, § 13

lõikest 4. KÜS § 15¹ kohaselt on puudutatud isik kohustatud tasuma ainult elamu Grafovi 6

majanduskulud. Seega avaldaja kulude arvestus on ebaõige ja puudutatud isik võib keelduda

maksete maksmisest tehtud sellise arvestuse alusel kahe elamu peale. Täiendavalt

majandustegevuse kavas on arvestuse aluseks võetud elamu Grafovi 6 ebaõige üldpind. 2016

kavas on 1597 m², 2017 kavas on 1597,4 m², tegelikkuses aga vastavalt registrile on üldpind

1662,7 m².

Ebaõige on avaldaja seisukoht, et protokollid tõendavad korteriühistu majandamiskulusid ja

tariife. Avaldaja esitas korteriühistu 2011-2015. a protokollid ja väidab, et need protokollid

tõendavad majanduskulude suurust ja tariife, mida puudutatud isik on kohustatud maksma.

Protokollide juurde on lisatud 2011-2014. aastate majandustegevuse kavad, milles on

kirjutatud tulevikus oletatavad kulud, mis ei tõendada puudutatud isiku kohustust neid maksta,

kuna tuleviku oletatavatest kuludest ei ole võimalik kindlaks teha makse suurust, mida ta on

kohustatud tegelikkuses maksma. Teisi andmeid kavades ei ole. Nii korteriühistu 2011-2015.

a üldkoosolekute protokollid kui ka 2011.-2014. aastate majandustegevuse kava ei ole seotud

tsiviilasjaga 2-18-134974. Need olid esitatud teise tsiviilasja raames, mille otsus on juba

jõustunud ja milles selgus, et need dokumendid peab jätma tähelepanuta. Kuna protokollides

on puudu volikirjad ja kutsed, siis sellised dokumendid on olulisel määral puudulikud ja need

protokollid ei tõenda, et üldkoosolekud olid kutsutud kokku, et üldkoosolekutel osalesid

isikud, kellel oli selleks õigus ja korteriühistu liikmete volitus. Seega protokollidega ei ole

tõendatud, et üldkoosoleku otsused on tehtud seaduslikult, korteriühistu liikmete poolt ja

seega, et otsused kehtivad.

2016.a üldkoosoleku protokolli ei ole esitatud. 2017.a ja 2018.a protokollides puuduvad

üldkoosolekute osalejate volikirjad. Alates 2010.a-st ei toimunudki tegelikult korteriühistus

ühtegi üldkoosolekut, mida võiks pidada legitiimseks. Toimikus on olemas arved, mis ei

puutu tsiviilasja nr 2-18-134974, kuna need on koostatud 16.04.2019. Avaldaja esitas kohtule

avalduse 21.12.2018 ja tegemist on 2016.a jaanuari – 2018.a novembri nõuetega. Kuna

kohtule ei esitatud originaal arvete koopiaid, ei saa kindel olla, et esitatud arved on tõelised.

2016-2018.a esitatud arved on enamuses dateeritud 06.12.2018 ja 16.04.2019, kuid vaatamata

sellele sisaldavad erinevaid summasid ning see tähendab, et neid arveid ei saa aktsepteerida.

Järjelikult dokumentide hulgas puuduvad arved ning avaldaja nõuded jäävad põhjendamatuks.

Avaldaja ei ole esitanud põhivõlgnevuse ja viivise detailset arvestust. Avaldaja esitas tabeli,

kus viiviste summa on toodud summade alusel, kuid ei ole välja toonud, kuidas toimub viivise

arvestuskäik iga arve kohta, mistõttu ei ole võimalik jälgida viiviste arvestust ja kontrollida,

kas viiviste arvestus on õige. Avaldaja ei ole esitanud arvestusi ja põhjendusi ka põhinõudes

esitatud majanduskulude kindlakstegemise kohta, et neid saaks kontrollida. Kuna avaldaja ei

ole esitanud sellist viiviste ja põhinõude arvestust, kus oleks jälgitav ja kontrollitav viiviste ja

põhinõude arvestuse käik, siis puudutatud isiku hinnangul puudub alus avaldaja viiviste ja

põhinõude rahuldamiseks. Puudutatud isik on seisukohal, et ta võib keelduda maksete

maksmisest, mis ei ole põhjendatud ja seotud majandamiskuludega.

21.08.2019 kohtuistungil

5. Avaldaja selgitas, et kolme aasta jooksul on puudutatud isik teinud viis makset summas

444 eurot. Ülejäänud summad on tasumata. Võlg koosneb teeninduse, laenuosa maksmise,

kütte, külma vee, gaasi, gaasiseadmete teenindamise ja viiviste eest. Avaldaja on esitanud

tõendid: üldkoosolekute protokollid, kus olid vastuvõetud majandustegevuse plaan aastaks.

Majandusprogrammidest on näha ka tariifide suurused. Dokumendid on esitatud iga kuu

kolme aasta eest. Korteriühistu võttis laenu samuti üldkoosoleku otsusega. Korteriomanikelt

võetakse igakuiselt makseid laenu tagasimaksmiseks. Nii teeninduse kui ka laenumakse on

seotud korteri pindalaga. Korteriühistu saab igakuiselt arveid tarnijalt soojusenergia eest, mis

jagatakse maja pindalaga. Maja pindala on toodud kinnistusraamatus, siis jagatakse korterite

pindalade vahel. Korteriomanik on kohustatud esitama korteriühistule igakuiselt veemõõturite

andmeid. Korterite nr XXX osas pole sanktsioone kordagi kasutatud. Korra aastas nad

esitasid. Igas korteris on gaasiarvesti. Omanik on kohustatud esitama igakuiselt, kuid see

toimub kord aastas.

6. Puudutatud isik leiab, et kütte eest soojusvõrgult saadud arved sisaldavad kahe maja eest

ja sellest ei ole võimalik aru saada, kuidas arveldatakse neid arveid korterite lõikes.

Majanduskavas on arvestatud teise ruutmeetri alusel. 2016.a majandustegevuse aruandes on

Grafovi 6 pindala 1597m². Registris on üldpind 1662,7m². Viimastel aastatel on kasutatud

vale pindala. Üldkoosolekuid ei ole olnud. Puudutatud isik pöördus 2010.a kohtusse ja võitis.

Pärast seda ei toimunud üldkoosolekuid. Info kohaselt tuleb maja koristaja mõnede

korteriomanike juurde ja võtab neilt allkirja, et oli üldkoosolek. Sel aastal ei olnud

üldkoosolekut. Puudutatud isikule ei ole esitatud õiget arvet, mille alusel ta peab maksma,

seega ta ei tea, kui palju tuleb tasuda. Veebruaris 2019 esitas raamatupidajale päringu, kui

palju pidi ta maksma 2016-2018. Ta ei esitanud arveid, ta keeldus ja ütles, et kõik

dokumendid on esimehe käes. Puudutatud isik maksab arvestite näitude põhjal vee ja gaasi

eest mõlema korteri eest. Kuhu paneb korteriühistu juhatus arveid, seda puudutatud isik ei tea.

Kütte eest on mõned arved tasutud, aga kuna need on ebaselged, siis ta küsis raamatupidajalt,

kuid vastust ei ole. Hooldustasu ei ole põhjendatud.

7. Avaldaja ei nõustunud puudutatud isiku seisukohaga ning selgitas, et korteriühistu esitab

igakuiseid arveid, lehed arvestustega pannakse postkastidesse. Nendel lehtedel on näidud, mis

omanikud on esitanud. Omanikud on kohustatud näidud esitama igakuiselt. Korteriühistu

peab maksma gaasi, vee ja kütte eest. Suurem osa korteriühistu liikmeid maksavad võlgasid.

Lehed pandi postkastidesse, omanikud teatasid, et ei saanud neid kätte ja esitasid nõude

korduvalt välja saata. Raamatupidaja otsustas, et see on täiendav töö ja kui soovitakse

korduvaid arveid saada, siis tuleb tasuda nende eest. Kuna korterite XXX ja XXX omanik ei

soovinud maksta nende eest, siis pole ta neid kätte saanudki. Need on ainukesed

korteriomanikud, kes on nõudnud korduvaid arveid. Igal liikmel on nii õigused ja kohustused.

Kui puudutatud isik leidis, et tema õigusi mingil moel rikutakse, oleks ta võinud esitada

kaebuse ja lahendada vaidluse kohtus, kuid mitte ühtegi üldkoosoleku otsust pole puudutatud

isik vaidlustanud ja need on kehtivad.

8. Puudutatud isik esitas 11.09.2019 kohtule oma seisukoha, mille kohaselt:

- avaldaja esitatud dokumendid on koostatud juhuslikult ning nõuded on tõendamata ja

põhjendamata. Avaldaja väldib suhtlemist, ei vasta telefonile, juhatus ei vasta kirjale ega võta

päringuid vastu, avaldaja ei ole esitanud meeldetuletusi võlgnevuse kohta.

Viru Maakohtu 26.09.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-2834 tuvastas kohus, et puudutatud

isikul ei olnud avaldaja ees võlga ja Tartu Ringkonnakohus jättis selle otsuse jõusse.

Mõlemad kohtud viitasid asjaolule, et kohtule esitatud dokumendid pole õigustatud.

Käesolevas asjas esitas avaldaja samad dokumendid, mis eelmises asjas. On muutunud ainult

numbrid ja kuupäevad. Mingeid uusi dokumente, mis tõestaksid võlga avaldaja ees, pole

esitatud.

Avaldaja esitas tõendina korteriühistu protokollid koos iga-aastase majandustegevuse kavaga.

Majandustegevuse kavas on märgitud tuleviku oletatavad kulud. Majanduskavades on

märgitud summaarsed kulud kahe elamu Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 majandamiseks.

Korteriühistu põhikirja p. 8.2 kohaselt korteriühistu juhatus on kohustatud pidama arvestust

tulude ja kulude kohta iga elumaja, mis korteriühistusse kuulub, osas eraldi. Puudutatud isik

on kohustatud maksma korteriühistu majanduskulude eest, mis on seotud ainult korterelamuga

I. Grafovi tn 6, Narva, kus asuvad talle kuuluvad korteriomandid XXX ja krt XXX. Avaldaja

kulude arvestus on ebaõige ja puudutatud isik võib keelduda maksete maksmisest.

Täiendavalt, majandustegevuse kavas on arvestuse aluseks võetud elamu Grafovi 6 ebaõige

üldpinna suurus. 2016.a kavas on kirjutatud 1597m², 2017.a kavas on kirjutatud 1597,4m²,

tegelikkuses aga vastavalt Ehitisregistrile üldpind on 1662,7m². Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna väljavõtte kohaselt on „393/16627 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa

eluruum nr XXX, mille üldpind on 39,3m² ja mille tähistus plaanil on nr XXX“ ja

„404/16627 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 28“, mille üldpind on 40,40m² ja

mille tähistus plaanil on nr XXX. Samad andmed on kirjas ka Ehitisregistris. Kusagil pole

joonist 1597m², mida avaldaja küttekulude arvutamisel arvestab. Seega kõik summad, mida

nõuab avaldaja (nii majandamiskulud kui ka küttekulud) on valed ning puudutatud isikul on

õigus keelduda valede ja ebamõistlike maksete maksmisest.

Ebaõige on avaldaja seisukoht, et protokollid tõendavad korteriühistu majandamiskulusid ja

tariife. Avaldaja esitas korteriühistu 2011-2015.a KÜ Madise protokollid ja väidab, et need

protokollid tõendavad majanduskulude suurust ja tariife, mida puudutatud isik on kohustatud

maksma. Protokollide juurde on lisatud 2011.-2014. a majandustegevuse kavad, milles on

kirjutatud tulevikus oletatavad kulud, mis ei tõendada puudutatud isiku kohustust neid maksta,

kuna ei ole võimalik kindlaks teha makse suurust, mida puudutatud isik on kohustatud

tegelikkuses maksma. Teisi andmeid kavades ei ole.

Nii

korteriühistu

2011-2015.a

üldkoosolekute

protokollid

kui

ka

2011-2014.a

majandustegevuse kava ei ole seotud tsiviilasjaga 2-18-134974. Need olid esitatud muu

tsiviilasja raames, mille otsus on juba jõustunud ja mille jooksul on selgunud, et need

dokumendid peab jätma tähelepanuta. Protokolli lahutamatuks osaks on: protokoll,

registreerimisleht, volikirjad, kutse, lisad. Avaldaja jättis esitamata protokollide olulised osad

– volikirjad. Üldkoosolekute osalejate volikirjad on oluline protokolli osa, mis tõendab isiku

õigust osaleda üldkoosolekul. Üldkoosoleku kutse on oluline protokolli osa, mis tõendab, et

üldkoosolek oli kokku kutsutud. Kuna protokollides on puudu volikirjad ja kutsed, siis

sellised dokumendid on olulisel määral puudulikud ja need protokollid ei tõenda, et

üldkoosolekud olid kutsutud kokku, et üldkoosolekutel osalesid isikud, kellel oli selleks õigus

ja vastav korteriühistu liikmete volitus. Seega protokollidega ei ole tõendatud, et

üldkoosoleku otsused on tehtud seaduslikult, korteriühistu liikmete poolt ja et otsused on

kehtivad.

Majandusaastaplaanid kajastavad ainult kavandatud, mitte tegelikke kulusid. Üldkoosolek

peab

nende

kulude

abikõlblikkuse

üldkoosolekul

kinnitama

majandusaruanne

aktsepteerimisega ja ainult sellega saab arvel kogunenud summasid kinnitada. Kuid

koosolekuid pole alates 2010. a-st toimunud. Korteriühistu kulusid pole võimalik kontrollida,

kuna dokumendid ei sisalda arutusel olnud aastate aruannet korteriühistu majandusliku

kestuse kohta.

Arvete

esitamine

ei

tähenda

rahaliste

kohustuste

olemasolu.

Avaldaja

esitatud

raamatupidamisarvestused on koostatud tagasiulatuvalt ja need pole põhjendatud. XXX

korteri arves küsitakse 1695,37 eurot selgitusega “korteri eest” ja arves XXX. korteri kohta

lisandub summale 2 540,94 eurot selgitusega “korteri eest”. On täiesti ebaselge, kust need

summad pärinevad ja mis teenuse eest neid arvestatakse. Kuna need arved jäävad

põhjendamatuks, need on valed ning puudutatud isikul on õigus keelduda valede ja

ebamõistlike maksete maksmisest. Arvetes 2016. augustist novembrini korterite XXX ja XXX

jaoks arvutati summa 16,70. Kokku 16,70 * 4 + 16,70 * 4 = 133,6 eurot sama selgitusega

“korteri eest”, selgitamata, mis summa see on ja milliste teenuste eest ta loetakse. 01.09.2017

välja antud arved sisaldavad 2017. aasta detsembriks kogunenud summasid, mis on täiesti

võimatu, kuna 2017. aasta detsember tuleb alles 12 kuu pärast. Esitatud dokumentide hulgas

pole arveid: Jaanuar 2016, september 2016, detsember 2016, juuli 2017, august 2018 korteris

XXX; jaanuar 2016 ja detsember 2016 korteri XXX eest. Avaldaja esitas arved 2018. aasta

detsembri XXX. korteri kohta ja 2018. aasta detsembri XXX. korteri kohta, mis ei ole

käsitletava tsiviilasjaga nr 2-18-134974 seotud, kuna neid pole avaldaja avalduses öeldud.

Toimikus on arved, mis ei puutu käesolevat tsiviilasja, kuna need on koostatud 16.04.2019,

kuigi avaldaja esitas kohtule avalduse 21.12.2018 ja tegemist on 2016.a jaanuari – 2018.a

novembri nõuetega. Kuna kohtule ei esitatud originaalsete arvete koopiaid, ei saa kindel olla,

et esitatud arved on tõelised. 2016-2018.a esitatud arved on enamuses dateeritud 06.12.2018

ja 16.04.2019, kuid vaatamata sellele sisaldavad erinevaid summasid ning see tähendab, et

neid arveid ei tohi aktsepteerida.

Majapidamiskulusid (halduskulusid) ei saa arvutada, kuna korteriühistu ja koristaja,

majahoidja, esimehe, raamatupidaja vahelist lepingut ei ole esitatud (samuti pole selge, mis

õigustega on sõlmitud leping raamatupidajaga, kas eraisiku või juriidilise isikuga). Samuti

kuulub majapidamiskulude hulka summa, mis võetakse pindalaühiku kohta ja see summa

sisaldab koristaja palka, samuti sotsiaalmaksu ja selle palga mahaarvamisi. Kuid koristaja ei

tee tööd hästi. Elanikud puhastavad trepikoda ise. Majahoidjaga lepingut ei esitatud, pole

selge, kes tema kohustusi täidab, ja kui palju ja mille maksma peab.

Avaldaja ei ole esitanud korteriühistu ja E vahelist lepingut ning seetõttu pole teada, kuidas

tarnija arvutab ja millise gaasiühiku hinna maja seab. E esitatud arvetes on korteriühistu

põhikirja rikkumine, kuna kõik arvutused tuleb teha kahe maja kohta eraldi. 2017.a avaldaja

esitatud arvetes näitab ühe m³ hind 0,39 eurot, aga E esitatud arvetes gaasi tarbimise

arvutamisel maksab see 0,24 eurot ja ostuteenus 0,04 eurot ning maagaasiaktsiis 0,04 eurot,

siis kogusumma on 0,32 eurot. 2016. ja 2018. aastatel on tegemist ka ülehinnatud ühe m³

hinnaga. Avaldaja ei ole esitanud korteriühistu ja N ettevõtte vahelist lepingut ning seetõttu

pole teada, kuidas tarnija arvutab ja millise gaasiühiku hinna maja seab. N ettevõtte esitatud

arvetes on korteriühistu põhikirja rikkumine, kuna kõik arvutused tuleb teha kahe maja kohta

eraldi. 2016.-2017.a avaldaja esitatud arvetes näitab ühe m³ hind 1,67 eurot, aga N ettevõtte

esitatud arvetes vee tarbimise arvutamisel maksab see 0,596 eurot ja selle lisandub reovee

ärajuhtimise ja puhastamise tasu summas 0,799 eurot, siis kogusumma on 1,395 eurot. 2018.

aastal on tegemist

ka ülehinnatud

ühe m³ hinnaga.

Puudutatud isik maksab

kommunaalmaksed ise arvesti pealt, kuid selgus, et puudutatud isik lähtub valest

(ülehinnatud) hinnast.

Avaldaja ei ole esitanud põhivõlgnevuse ja viivise detailset arvestust. Avaldaja ei ole välja

toonud viivise arvestuskäiku iga arve kohta ja seoses sellega ei ole võimalik jälgida viiviste

arvestust ja kontrollida, kas viiviste arvestus on õige. Avaldaja ei ole esitanud arvestusi ja

põhjendusi ka põhinõudes esitatud majanduskulude kindlakstegemise kohta, et neid saaks

kontrollida. Seetõttu puudub alus avaldaja viiviste ja põhinõude rahuldamiseks. Puudutatud

isik leiab, et KÜS kohaselt võib keelduda maksete maksmisest, mis ei ole põhjendatud ja

seotud majandamiskuludega.

9. Avaldaja 30.09.2019 arvamuse kohaselt peab puudutatud isik tasuma ainult temale

kuuluvate korterite majandamiskulude eest. Talle arvestatakse maksed korterite nr XXX ja nr

XXX eest. Majandustegevuse kavas on alates Korteriühistu Madise moodustamisest märgitud

tulud ja kulud kahe elumaja: Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 kohta. Need elamud kuuluvad

Korteriühistu Madise koosseisu. Selline on korteriühistus väljakujunenud praktika juba mitme

aasta jooksul, mida pole vaidlustatud. Majandustegevuse kavades on märgitud elamu

teenindavate pindade suurus 1597,4m², mitte aga 1662,7 m². Suuruste vahel on 65,3 m². See

on seotud sellega, et elamus asub ruum, mida faktiliselt ei teenindata, selles ruumis puudub

küte, elekter, gaas ja vesi. See on mitteeluruum nr. M1, mille üldpind on 65,3 m².

Avaldaja esitas üldkoosolekute protokollid, nende koosolekute kokkukutsumiste kuulutused,

koosolekul osalenud korteriühistu liikmete nimekirjad ja volikirjad. Kõik need dokumendid

on avaldusele lisatud ja asuvad toimiku materjalides. Puudutatud isik ei märkinud

konkreetselt, millise konkreetse korteriühistu üldkoosoleku protokolliga ta ei ole nõus.

Ebaõige on puudutatud isiku väide selle kohta, et alates 2010.a-st ei ole koosolekuid

toimunud. Asjaolu, et puudutatud isik ei osale korteriühistu üldkoosolekutel ei tähenda seda,

et koosolekuid ei ole toimunud.

Koos avaldusega esitas avaldaja dokumentide koopiad. Originaalarved asuvad raamatupidaja

arvutiprogrammis. Koos avaldusega oli esitatud Korteriühistu Madise võlgnevuse arvestus

(korter nr XXX ja XXX). See on detailne arvestus korterite nr XXX ja XXX

majandamiskulude suuruse kohta, samuti viivise suuruse kohta vaidlusaluse ajavahemiku eest

01.01.2016 kuni 30.11.2018.

Käesolevas tsiviilasjas arutatakse nõuet T T võlgnevuse väljamõistmiseks. Seetõttu ei ole

alust arutada küsimust koristaja (majahoidja) töökvaliteedi ja kohustuste kohta. Avaldus on

põhjendatud, toimiku materjalides on olemas tõendid.

10. Puudutatud isiku 18.12.2019 vastuse kohaselt:

Avaldaja ignoreerib teadlikult nii KÜ põhikirja kui ka KÜS-i. Avaldaja üritab kohut eksitada,

väites, et mitte keegi pole kunagi nimetatud tegevust vaidlustanud. KÜ Põhikirjas on

kinnitatud, et nii arveldus kui ka majanduskava ja majandusaastaaruande peab olema iga

korterelamu kohta eraldi. See küsimus kerkis kogu aeg üles ja tsiviilasjade nr 2-16-2834 ja nr

2-10-17389 toimikutes on see näha ning keegi ei vaielnud, et raamatupidamist tuleks pidada

kahes majas eraldi. Alates 2004.a. on puudutatud isik palunud teha ümberarvestus lähtudes

elamule kuuluvatest tegelikest pindadest.

Avaldaja üritab kohut eksitada, väites, et neid ruume ei teenindata. See, et ettevõte, kellele

need ruumid kuulusid, on äriregistrit kustutatud, ei tähenda, et ruumid oleks elamu ja elamu

registrist kustutatud. Seda tõestabki väljavõte Tartu Maakohtu Kinnitusosakonnast. See on

maja lahutamatu osa ja asjaolu, et see pole eluruum, ei tähenda, et seda ei köetaks või see

oleks hooldusvaba. Sellele ruumile lähevad ka halduskulud, remondifond ja krediit. Alates

maja ehitamisest 1963. a pole see olnud eluruum. Selline on korteriühistus väljakujunenud

praktika juba mitme aasta jooksul. Ning juba praeguse juhatuse ajal arvestati pindalaga

1662,7m². Toimikus puudub dokument, mis selgitaks, miks hakati arvestama 1597 m² (2016.a

kavas) või 1597,4 m² (2018.a kavas). Mitu aastat oli endise katlamaja ruumides mitu kauplust,

mis suleti 2015. aastal, kogu selle aja jooksul oli omanik kohustatud tasuma KÜ-le

kommunaalmaksed (küte, halduskulud, vesi, remondifond ja krediit). Üürniku lahkumisega

jäid ruumid majja ja KÜ kannab selle kulud, seetõttu arvatakse see 1662,7 m² ja kogupindala

kuulub KÜ-le ning seda tuleks kütte- ja muude kommunaalkulude arvestamisel arvestada.

Pikka aega oli selles katlaruumis pood ja seetõttu on neil seal kõik kommunikatsioonid.

Juhatuse 22.09.2012 dokumendi p-s 5 on märgitud, et keldripoel oli võlgnevusi seltsingu ees,

mis tähendab, et kelder on maja osa ja sellel olid kommunikatsioonid, mille eest KÜ arveid

esitas. See tähendabki, et „mitteeluruum nr M1, mille üldpind on 65,3m²” on Grafovi 6 maja

lahutamatu osa ja sisaldub maja üldpinnas. Seega, kuna maja pindala arvutused on valed, ei

saa need olla arvete ja nõuete aluseks.

Tsiviilasja nr 2-16-2834 toimikus on materjale, millest on näha, et alates 2010. a-st ei ole KÜ

üldkoosolekuid peetud. Nagu varem ei peetud ka viimast koosolekut, kuna omanikke ei

tulnud ning koosoleku asemel läksid juhatus (M, B) ja mitte juhatuse liige (M S) mõnda

korterisse ja kogusid allkirju, isegi selgitamata, miks inimesed sellele alla kirjutavad. Mõnes

korteris, sealhulgas puudutatud isiku juures nad ei käinud, sest teadsid hästi, et see olukord

lõppeb politsei kutsumisega. Enne tsiviilasja nr 2-16-2834 kohtulahendi jõustumist võltsiti

protokollide puuduvad allkirjad. Seda, et koosolekuid ei toimu, saab kindlaks teha avaldaja

esitatud kutsete järgi. 30.11.2013, 14.11.2013, 22.09.2012 teadaanded ei sisalda aega, milleks

see aeg väidetavalt määrati. 15.07, 29.06 ja 26.06 teadaannetest puudub aasta, rääkimata

sellest, et seal peaksid olema juhatuse liikmete allkirjad. Enamiku dokumentide eestikeelne

tõlge ei vasta venekeelsetele versioonidele. Eestikeelsetest tõlgetest puuduvad venekeelsete

dokumentide tähtsad osad, mis piirab kohtu võimalust asjaolusid uurida.

Avaldaja eksib, kui ta väidab, et arvete originaale salvestatakse ainult arvutiprogrammis.

Tegelikult on ka nende loomise päeva prinditud failid originaaleksemplarid, seda kinnitab iga

inimene, kes on enam-vähem arvutikasutaja. Arvete koostamise ja printimise ajal oleks

pidanud need tegema kahes eksemplaris, millest üks jääb raamatupidajale, kuna

raamatupidamise seadus nõuab raamatupidamisdokumentide säilitamist 7 aastat. Toimikus

puuduvad originaalsed arved, seepärast pole võimalik avaldajal tõestada võla olemasolu.

KÜ kulusid pole võimalik kontrollida, kuna dokumendid ei sisalda arutusel olnud aastate

aruannet KÜ majandusliku kestuse kohta. Avaldaja esitatud arved genereeritakse juhuslikult,

kuna need ei sisalda teeninduse ühikuhinda, kütte ühikuhinda, vee ühikuhinda, gaasi

ühikuhinda. See peaks olema arvel, et saaks kontrollida koostatud kontode õigsust.

Avaldaja esitas arved, mis ei ole seotud menetluses vaadeldava ajaperioodiga: AS N esitas

avaldajale arve nr 648166577749 (01.12.2018 – 31.12.2018 perioodi eest). Menetluses on

tegemist ajaperioodiga 01.01.2016-30.11.2018, kuid avaldaja hõlmab selle alusel tehtud

arvutusi esitatud nõude osas. E esitas avaldajale arve nr 1001317501 (07.01.2019 –

17.01.2019 perioodi eest) ja arve nr 1001243604 (03.12.2018–15.12.2018 perioodi eest).

Menetluses on tegemist ajaperioodiga 01.01.2016-30.11.2018., kuid avaldaja hõlmab selle

alusel tehtud arvutusi puudutatud isikule esitatud nõude osas. Avaldaja ei esitanud AS N ja

KÜ MADISE lepingut nr 491, mis lõppes 31.12.2003.a-l. Uut lepingut ei esitatud. E arvetel

on märgitud lepingute numbrid nr L041000137, L041000138. Neid lepinguid ei esitatud.

Üldkoosolekute protokollid ei tõenda midagi, kuna tariife ei arutatud päevakorras ega

avaldaja esitatud protokollides. Avaldaja väidab, et kommunaalteenuste tariifid kiidab heaks

üldkoosolek, mis ei vasta tõele, kommunaalteenuste tariifid kinnitab tarnija. Lisatud

dokumentide loend ei sisalda majandustegevusekava ega kohalolijate nimekirja ning mis

kõige tähtsam - puuduvad volikirjad. Kohalolijate nimekirjast nähtub, et mõned allkirjad on

võltsitud.

Kuulutuse tekstis olevad vene- ja eestikeelsed tekstid on põhimõtteliselt juriidiliselt erinevad,

kuna on asendatud dokumendi sisu eesti keelde tõlkimise käigus. Venekeelne versioon ütleb,

et 12. juunil kell 12.00 kutsub volikogu kokku omanike üldkoosoleku ja tegemist on esimese

kutsumisega, kuid eesti keelde tõlgituna kutsutakse "korteriomanike korduv koosolek kokku."

See tähendab, et esimene koosolek nõuab kvoorumit 50% + 1 inimene, vastasel korral ei saa

koosolekut pidada ja otsuseid vastu võtta ei saa. KÜ Madise juhatus aga peab selle seadust

rikkudes ja teeb otsuse ning eesti keeles nimetab seda korduvaks, mõisted asendades ja

seadustades, ehkki kvoorumit pole.

11. 18.12.2019 kohtuistung

Puudutatud isik rõhutas, et keeruline on aru saada, millised on puudutatud isiku maja

puudutavad kulud. Avaldaja kinnitas, et töid on teostatud mõlemas majas. Puudutatud isik

väidab, et kuna majade pinnad on erinevad, siis peavad ka kulud olema erinevad.

Mitteeluruumi osas selgitab avaldaja, et selle pinna eest ei ole makstud, omanik on pankrotis

ja kustutatud. Pooled selgitasid oma varasemalt esitatud seisukohti. Laenu osas selgitas

avaldaja, et laen võeti kümneks aastaks ja summa on jagatud ruutmeetritele. Laenu kasutatid

katuse renoveerimiseks, akende vahetamiseks, trepikodade remondiks jne. Soojusenergia osas

on vaidlus pindalas, mille alusel arve jagatakse. Gaas ja vesi on arvesti alusel. Puudutatud isik

on teatanud, et korteris XXX ei ole boilerit.

12. Avaldaja leiab 10.01.2020 esitatud arvamuses, puudutatud isiku 18.12.2019 vastus tuleb

jätta tähelepanuta ja mitte lisada tsiviilasja materjali juurde. Omalt poolt ei ole puudutatud isik

esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta mingil moel täidab oma kohustusi korteriomanikuna

ja korteriühistu liikmena.

13. Puudutatud isik leiab 31.01.2020 seisukohas, et avaldaja kasutab oma õigusi

pahauskselt, kuna ei esita mingeid faktilisi dokumente ega tõendeid, mis tõestaksid nõuete

olemasolu, vaid kirjutab üldiseid sõnu ja fraase. Puudutatud isik esitab dokumendid, millest

on näha, et OÜ M on 3366209 M1 Narva linn, I. Grafovi tn 6 korteriühistu korteriomand.

Seda tõendab ka esitatud avaldaja äriregistri teabesüsteemist väljavõte. Kuna see on

korteriomand, siis selle suhtes kehtivad kõik KÜ kulud (sh majandus- ja kommunaalkulud,

küttekulud, remondifond, laen jne.) Ka see asjaolu kinnitab KÜ Madise ja OÜ M vahel

sõlmitud kohtukompromiss, millest on näha, et I. Grafovi 6-M1 ruumis on küte

(soojusenergia), mille eest kohustus M tasuma.

Avaldaja ei esitanud dokumenti, millest oleks näha, mis tingimustel oli sõlmitud laenuleping

pangaga ega laenu kustutamise tõendit. Üldkoosoleku protokollis (24.03.2006 või 2007 – seda

dokumendist jääb arusaamata) ei sobi kokku osalejate ja nõusolekute allkirjad kokku.

Üldkoosoleku nimekirja ja lisa peal on öeldud, et oli üldkoosolek (mitte korduv üldkoosolek),

majade pinnad on hoopis uued ja jällegi erinevad neist, mis on kirjas registris

(1628,2+1648,6). Avaldaja ei esitanud lepingut ettevõttega, kellelt oli tellitud remonditöid,

nende tööde maksumust ega kalkulatsioone. Seni ei ole esitatud töölepinguid juhatuse

esimehe-, majahoidja-, koristaja-, raamatupidamisfirma-, gaasifirma-, fonolukuhoolduse

firmaga.

14. 07.02.2020 toimunud kohtuistungil selgitas OÜ K raamatupidaja, kuidas toimuvad

arvestused ja et raamatupidaja juhindub juhatuse otsusest, see on teeninduse osas ja

sihtmaksetes või remontöödes. Üldine arvestus käib nii, et kui ehitus- või remonttööd, siis

vastavalt nendele eeskirjadele. Kommunaalkulude eest esitatakse arved vastavalt nende arvete

alusel, mida esitavad teenuste pakkujad. Gaasihind on tõusnud ja vastavalt sellele on tõstetud

ka Korteriühistu Madisele. Vee ja gaasi eest arvestatakse arvestite järgi. Teiste teenuste eest

nagu heakord ja koristamine, siis üldkoosolekul on vastu võetud tariifi järgi. Tariif

vormistatakse kulude järgi. Soojusenergia tarnija esitab arve ja arve jagatakse maja pindala

peale, sealt saab ruutmeetri hinna ja ruutmeetri hind korrutatakse korteri üldpindalale.

Paberarveid ei säilitata. Arved on programmis. Arve prinditakse programmist välja ja juhatus

jagab. Kui arvet on vaja korrata, siis saab uuesti välja printida. Kuni kuu ei ole suletud, kõik

hinnad on olemas. Kui minnakse üle järgmisele kuule, siis hindasid ei ole, kuna hind võib

kogu aeg muutuda.

15. Avaldaja esitas 19.02.2020 kohtule taotluse poole asendamiseks õigusjärglasega.

Avaldaja leiab, et käesoleval juhul tuleb lubada astuda menetlusse üldõigusjärglasel Narva

linn, I. Grafovi tn 6 korteriühistu (registrikood 80551777). Avaldaja palub T T välja mõista

Narva linn, I. Grafovi tn 6 korteriühistu (registrikood 80551777) kasuks põhivõlgnevus

4630,33 eurot ja viivise võlgnevus 1148,84 eurot, kokku 5779,17 eurot ning jätta

menetluskulud T T kanda.

16. Puudutatud isik ei nõustunud 16.03.2020 vastuses avaldaja asendamisega. Puudutatud

isik märkis täiendavalt, et 20.06.2016 protokollis on võltsitud I. A allkiri (XXX). Piisab, kui

võrrelda koosolekul väidetavate osalejate lahtris olevat allkirja lisatud A allkirjastatud

volikirjaga. XXX omaniku nimel volikiri on välja andnud ja allkirjastanud tundmatu isik.

Avaldaja esitatud protokolli nimekirjade alusel on korteriomanik aadressil XXX L. S. Volikiri

aga on välja andnud ja allkirjastanud T. A. Volituses L. K usaldab teha Innel (ilma perekonna

nimetamata) kõik otsused KÜ Madison koosolekul. D (XXX) ei ole selle korteriomanik.

Volitust tema nimele ei ole. Ükski volikiri ei sisalda volitaja ega volitatava isikukoode. Ühtki

volikirja ei saa pidada dokumendiks. Seega 20.06.2016 koosolekut ei olnud kokku kutsutud.

Avaldaja valetab kohtule. Järjelikult see protokoll ei tõesta midagi ega saa seda arvesse võtta.

Avaldaja poolt tõendi näol esitatud paber ei ole nõude olemasolu kinnitav dokument, kuna nn

tõend sisaldab lihtsalt numbrite hulka, mis ei kinnita midagi ega ole mingil moel põhjendatud.

Sellel paberil puuduvad üksikasjad, arvutused, mõõtühikud, nende ühikute hind,

arvutusmeetodid (sh viiviste arvutamine), allkirjad, kuupäevad jne. Seetõttu ei peaks kohus

seda tõendit arvesse võtma. Tõend pole iseenesest arve. Samas ei saa tõend olla nõude

kinnitamise fakt, kuna antud tõendit ei kinnita arved ega dokumendid, mille alusel seda

koostati. Avaldaja ei esitanud seda tõendit kunagi enne kohtusse pöördumist ja seda ei

pakutud kohtuväliseks arutamiseks, kuigi seadus näeb sellist kohtuvälist menetlust ette.

Kohus peaks käsitlema tõendit mitte juriidilise dokumendina või finantsdokumendina, vaid

paberina, mille numbrikomplektid on tehtud 5 minutiga. Kuna seda tõendit peavad kinnitama

arved, maksed ja majandustegevuse aruanded koos kõigi seotud dokumentidega, siis on

majandutegevuskavad, bilanss, koosolekute kutsed, koosoleku protokollid, inimeste ja nende

volikirjade

loetelu,

lepingud

(ettevõtete,

majahoidja,

koristaja,

juhatajaga

jne),

pangaväljavõtted ja tasutud kviitungid, ka vastavalt KÜ Põhikirjale revisjonikomisjoni

aruanded.

Kohus tõlgendab ekslikult seaduse punkti, mis ütleb, et korteriühistu töötab ettemaksu alusel.

Antud menetluses on tegemist moodustatud nõuetega ja need tuleb kinnitada

majandustegevuse aruande, revisjonikomisjoni ja bilansiga vastavalt KÜ Põhikirjale ja KrtS-

le. Kuna need dokumendid pole kättesaadavad, ei ole tõendis olevad arvud põhjendatud.

Tõendit peab kinnitama ka esitatud perioodi eest tehtud maksed. Need dokumendid on

pangaväljavõtted ja maksekviitungid. Need dokumendid toimikus puuduvad. Avaldaja ei ole

neid esitanud, seega avaldaja ei tõendanud kulude kandmist. Majandustegevuskava ja

aastaaruanded kinnitatakse sõlmitud lepingutega, mida avaldaja ei ole esitanud või on

esitanud

kehtetuid

lepinguid.

Arved

tuleb

kinnitada

aasta

majanduskavaga.

Ja

majandustegevus tuleks vastu võtta üldkoosoleku otsusega. Koosoleku otsus kinnitatakse

dokumentide kogumiga: kutse üldkoosolekule, kvoorumi puudumisel - kutse teisele

koosolekule, koosolekul osalejate nimekirjad, kellel on volikiri, koosoleku protokoll.

Kuna Avaldaja esitab kõik dokumendid elektrooniliselt, tuleb kõik need dokumendid

skanneerida originaalide järgi. Avaldaja ei esitanud originaale, esitatud dokumendid on tehtud

vastuolus õiguslike normidega: a) kutsetes pole koosoleku toimumise kuupäevi,

korduskoosoleku kutseid pole, mõnes kutses pole päevakorrapunkte, mille kohta

protokollitakse otsused; b) inimeste nimekirjad sisaldavad allkirjade võltsimist, volikirju pole

piisavalt, olemasolevad volikirjad on kas petlikud (näiteks puudub volikirja kuupäev, puudub

isikukood, puuduvad nimed jne) või ei kirjutanud neid korteriomanikud; c) mõnes protokollis

ei ole märgitud nende valijate arvu, kes ei langenud kokku koosolekul viibivate inimeste

nimekirjaga, valijate arvu või seda, kas neid koosolekuid korratakse. Majandustegevusekava

projektid

on

ebaseaduslikud.

Esitatud

raamatupidamise

aastaaruanded

põhinevad

majandustegevusekava

projektidel,

mida

ei

toeta

ükski

dokument,

tuleb

ka

raamatupidamisarvestust pidada kehtetuks ning asjaolude arutamisel ei saa kohus neile

raamatupidamisaruannetele tugineda. Lisaks on kõik arved koostatud raamatupidamise

seaduse rikkumisega. Enne uue raamatupidamisseaduse jõustumist 2017. aastal ei olnud

raamatupidamisaruandeid seaduse kohaselt koostatud. Neil puudub dokumendi number,

paljud neist ei sisalda arvnäitajaid, näiteks kogust ja ühiku hinda. Mitmel arvel pole ühtegi

tehingunäitajat, mis rikuks vana ja uut raamatupidamisseadust. Lisaks sellele on paljud kontod

dateeritud ühel kuupäeval, kuid erinevate numbritega, ja mõned on tehtud tagasiulatuvalt

(2019. aastal). Arvutused on tehtud lähtudes valest maja üldpinnast. Kuna raamatupidamis

seadus näeb dokumentide säilitamise perioodi ette 7 aastat, peavad need olema kättesaadavad.

Arve on algdokument ja see tuleb trükkida kahes eksemplaris, millest üks antakse

korteriomanikule ja teist hoiab raamatupidaja. Kuid raamatupidaja ei saanud neid arveid

esitada, mis tõestab, et esitatud arved on tehtud tagasiulatuvalt ja juhuslikul moel. Kuna kõik

dokumendid, mis peavad tõendit kinnitama, on esitatud seadust rikkudes või on võltsitud või

pole üldse esitatud, ei kinnita ka tõend midagi ja sellele ei saa tugineda.

Alates 12.01.2018 toimus majade seaduslik eraldamine ja samal ajal moodustati uus

juriidiline isik Bastrakovi 3 korteriühistu nagu võib näha nendest majanduskavadest, seega on

kõik alates 2018.a-st arved kehtetud, kuna need tuli teha iga korteriühistu jaoks eraldi.

Avaldaja ignoreerib kohtu nõudeid ega täida tahtlikult korraldusi; kohtuistungil avaldati

nõuet, et avaldaja peaks esitama viiviste arvutamise metoodika ja viiviste arvutamise täieliku

aruande. Kuid ta jättis selle täitmata. 21.02.2020 saadetud tabel ei sisalda midagi uut, see on

lihtsalt Excel-sse üle kantud. Mingeid arvutusi seal pole. Tänaseni ei ole viiviste arvutamist

esitatud ja ei ole selge, kuidas neid arvestatakse. Kui Madise KÜ põhikirjas öeldakse, et

viiviseid tuleks arvutada alates tasumata summast iga hilinetud kalendripäeva eest alates selle

kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mille jooksul makseid pidi tasuma, siis tõendis

arvutatakse viiviseid jooksvate kuude eest, mis on vastuolus nii Madise KÜ põhikirja (p. 4.2i)

kui ka korteriomandi- ja korteriühistuseadusega (§ 42). Viiviste arvutamise meetod pole

samuti arusaadav, kuna avaldaja tunnistaja väitis, et ta võtab aluseks kaks numbrit pärast

koma, kuid tegelikult ei vasta see tõele. Tõendi (XXX) viiviste veerus 2016. „veebruar“

lahtris, kui võetakse 2 numbrit pärast koma (0,02 senti päevas * 29 päeva 2016. aasta

veebruaris), on summa 0,58, kuid mitte 0,70 nagu tõendis. Ja ka iga kuu ei arvutata eraldi,

vaid arvutatakse kõik kuud järjest, mis mõjutab kogusummat. Sellega seoses on viivised

valesti arvutatud, mis tähendab, et neid ei saa arvesse võtta.

Puudutatud isik palub jätta avaldaja avaldus tsiviilasjas nr 2-18-134974 jätta rahuldamata ja

kõik menetluskulud avaldaja kanda.

17. Avaldaja märgib 05.08.2020 vastuses, et vastavalt TsMS § 439 kohus ei või otsuses

ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Käesolevas tsiviilasjas

arutatakse avaldaja nõuet T T vastu majanduskulude ja kommunaalkulude võlgnevuses. Teisi

nõudeid käesolevas asjas ei ole. Avaldaja esitas oma nõuded ja väited 26.04.2019 avalduses,

samuti kohtule 28.06.2019, 30.09.2019, 10.01.2020 esitatud seisukohtades. Avaldaja esitas

koos avaldusega kõik vajalikud dokumendid oma nõuete tõendamiseks. Tatjana Toropova ei

ole vaidlustanud ühtegi korteriühistu otsust üheski instantsis. Samuti on kõik korteriühistu

otsused kehtivad ning kuuluvad täitmisele kõikide korteriühistu liikmetele. Narva linn, I.

Grafovi tn 6 korteriühistu, registrikood 80551777 teostab I. Grafovi 6, Narva elumaja

haldamist ja majandamist. Avaldaja avaldus on põhjendatud, toimiku materjalides on olemas

avaldaja nõuete tõendid ja avaldaja palub avaldus rahuldada täielikult ning menetluskulud

jätta T T kanda.

Avaldaja märkis 31.08.2020 täiendavalt, et alates 28.05.2020 KÜ Madise (registrikood

80180648) on kustutatud. Käesoleva tsiviilasja raames arutatakse korteriühistu nõuet T T

kommunaal-

ja majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks ajavahemiku eest

01.01.2016.a. kuni 30.11.2018. Teisi nõudeid ei ole. Võlgnevuse väljamõistmise nõudeõigus

läks üle Narva linn, I. Grafovi tn 6 korteriühistule, kuna just nimelt see korteriühistu jätkab

selle elumaja haldamist ja majandamist, kus asuvad võlgnikule kuuluvad korterid.

18. Avaldaja esitas 10.08.2021 kohtule seisukohad.

Puudutatud isiku võlgnevus korteriühistu ees perioodi 01.01.2016 jaanuar – 30.11.2018 eest

korteri XXX osas on 3033,59 eurot, sh viivised on 602,27 eurot ja korteri XXX osas on 2

745,58 eurot, sh viivised on 546,57 eurot. Eelnevast tulenevalt võlgneb puudutatud isik

avaldajale 5 779,17 eurot, mida avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista. Võlgnevus

koosneb järgnevatest maksetest: hooldustasu (teenindamine), laenu tagasimaksed, külm vesi,

gaas, gaasiteenindus, küte, sihttasu 32 eurot (ainult 2016 oktoobrikuus). Muid teenuseid ei ole

puudutatud isik tarbinud). Hooldustasu 2016 jaanuar – juuni oli 0,489 eurot 1 m² kohta

(15.07.2015 üldkoosoleku otsus 2016.a. majandustegevuse kava kinnitamise kohta). Seega

korteri 27 kuu hooldustasu suuruseks 2016 jaanuar - juuni on 19,22 eurot ning korteri 28 kuu

hooldustasu suuruseks 2016 jaanuar – juuni on 19,76 eurot. Hooldustasu 2016 juuni - 2018

juuni oli 0,6 eurot 1m² kohta (20.06.2016 üldkoosoleku otsus 2016.a. majandustegevuse kava

kinnitamise kohta). Seega korteri 27 kuu hooldustasu suuruseks 2016 juuni – 2018 juuni on

23,58 eurot ja korteri 28 kuu hooldustasu suuruseks 2016 juuni – 2018 juuni on 24,24 eurot.

Hooldustasu suurus 2018 juuli – november oli 0,65 eurot 1 m2 kohta (26.06.2018

üldkoosoleku otsus 2018 .a. majandustegevuse kava kinnitamise kohta). Seega korteri 27 kuu

hooldustasu suuruseks on 25,54 eurot ja korteri 28 kuu hooldustasu suuruseks on 26,26 eurot.

Puudutatud isik esitas avaldajale veemõõtjate näitusid ebaregulaarselt. Külma vee tarbimise

kulu arvestati 2016. mais, 2017. jaanuaris ja 2017. juulis.

Kütte kulu arvestati tarnija AS N kuuarvete alusel, summad jagati maja köetava pinnaga, mis

on ehitisregistri andmetel 1597,40m² ning saadud tulemus korrutati puudutatud isiku korterite

pindalaga (AS N 30.11.2018 arve summa on 1751,81:1597,40 =1,1x39,3 (XXX)=43,23 eurot

ja 1751,81:1597,40 =1,1x40,4 (XXX) = 44,44 eurot.

Gaasiseadmete teenindamise kulu arvestati tarnija OÜ S arvete summad 42,24 eurot kuus

jagati maja korterite arvuga, s.o 44 korterit, igakuine summa on 0,96 eurot iga korteri kohta.

Alates 01.03.2016 kuni 30.11.2018 on viivitusintressi summa 546,57 eurot korteri XXX osas

ja viivitusintressi summa 602,27 eurot korteri XXX osas. Puudutatud isik on rikkunud oma

kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmakseid, mistõttu tuleb temalt

võlgnetav summa 1048,47 eurot perioodi 01.10.2019-31.12.2020 eest välja mõista. Avaldaja

avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

12.08.2021 esitas avaldaja viiviste ja küttekulu arvestuse, OÜ S arved ning puudutatud isiku

poolt esitatud veenäidud.

19. Puudutatud isik esitas 19.08.2021 repliigid avaldaja seisukohale.

Ei ole selge, kuidas veerus "Laen" (01.2016–05.2017) maksete summasid täpselt arvutati,

millistel tingimustel ja kui kauaks laenu võeti, kuidas see tagastama pidi, milliste põhimõtete

alusel arvutati üürnike kuumakseid laenult. Avaldaja nõue laenu osas ei ole põhjendatud.

Sihttasu 32 eurot ei ole õigustatud, kuna ei ole teada, mis eesmärgil see oli mõeldud, millises

kogusummas ja kuidas see jaotati korteriomanike vahel, kelle poolt see summa heaks kiideti.

Avaldaja nõue sihttasu osas ei ole põhjendatud.

Avaldaja ei ole selgitanud veerus "Muud" olevaid summasid XXX ja XXX korterite kohta

(september - november 2016), mille eest on ka arvestatud viivised. Avaldaja nõue veeru

“Muud” osas ei ole põhjendatud.

Registri andmetel on I. Grafovi 6 asuva maja üldpind on 1770 m², elamispind on 1667 m²,

millest korteri 27 osa on 39,3 m² ja korteri 28 on 40,4 m². Olemasolevate andmete põhjal on

ilmne, et küttearvutus, mille viib läbi KÜ Madise juhatus, on põhimõtteliselt vale. KÜ Madise

raamatupidaja väljastatud igakuise arve summa tuleks jagada elamutega (mis tähendab

soojendusega), mis ei ole 1597m², vaid 1667 m².

Avaldaja esitatud “Kütte arvutamisel” ilmub juriidiline isik: Narva linn, A. Bastrakovi tn 3

korteriühistu, millega ei ole puudutatud isikul ega KÜ-l Madise ja KÜ-l I. Grafovi 6 KÜ

midagi pistmist. Ei selge, mis alusel see toimikusse esitati. Narva linn, A. Bastrakovi tn 3

korteriühistu ei saa puudutatud isikule arvet kütte eest esitada, ja majas aadressil A.

Bastrakovi tn 3 Narvas on ka kortereid XXX ja XXX, kuid ei ole seotud puudutatud isikuga.

Asja materjalides puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid arvutamist küttekulude kohta majas

aadressil I. Grafovi 6 ja konkreetselt XXX ja XXX korterite kohta.

OÜ S väljastatud arvetest ei selgu, kellele need arved olid mõeldud. Kui lähtuda sellest, et

arved väljastati mitte korteri elanikele aadressil XXX (nagu neile on kirjutatud), vaid

kogu KÜ Madisele (st. I.Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 majadele), siis jääb selgusetuks, kuidas

oleks pidanud need summad kahe maja omanike vahel jagama.

Oma lõplikus vastuses punktis 4.5 esitab avaldaja ootamatult uue näitaja: 42,24 eurot kuus

maja kohta. Kust ja kuidas see tuli, kui enamikul vastusele lisatud kontodel (alates 2018) on

summa 76,76 eur või (01.2016 - 12.2017) 77,72 eur kuus. Jagades arvel oleva numbri 76,76

kaheks majaks, on 38,38, mitte 42,24 ja Jagades arvel oleva numbri 77,72 kaheks majaks, on

38,86, mitte 42,24 nagu avaldaja kirjutab.

Kahe maja eest, mis kuulusid KÜ-sse Madise, oli koguarve 2017. septembris 74,84 eurot,

kuid oktoobris, novembris ja detsembris 2017, oli see summa 76,76 eurot. Korteriomanikelt

nõuti iga kuu sama muutumatut summat 0,96 eurot. Kui võtta mistahes arve ja lisada sinna

sisestatud numbrid koos, siis erinevad ka arvete summad esitatutest: 64,76 + 12,95=77,71

(mitte 77,72) ja 63,96+12,79= 76,75 (mitte 76,76).

Majas aadressil I, Grafovi 6, vähemalt ühes korteris puudub gaasiseade täielikult, mis on

KÜ juhatusele teada. See tähendab, et ka lõplikus vastuses pakutud arvutusvalem on

põhimõtteliselt vale, sest majaarve kogusumma oleks tulnud jagada mitte 44, vaid 43

korteriga. OÜ S arvetes jääb selgusetuks teenus, mida ettevõte väidetavalt igakuiselt osutas:

mis oli teenus "обслуживание за декабрь 2017" või "обслуживание за ноябрь 2017".Osa

esitatud arvetest (2016) on allkirjastatud ja 2017-2018 aga mitte. Avaldaja esitatud

raamatupidamisarvestus on kehtetu ega kinnita midagi, seetõttu palun seda mitte arvesse

võtta.

Seega arvestatakse valedele summadele viivist, mis omakorda arvutatakse samuti valesti.

"Tõendile" lisatud veerust järeldub, et raamatupidaja lihtsalt korrutab automaatselt

kalendrikuu päevade arvu 0,07% või 0,022% võrra (seaduse järgi peaks see olema 0,02%),

arvestamata kuupäeva, millal esitati tasumisele kuuluv arve ja kui eelmine makse oli

tehtud (st mis kuupäevast algab viivise võimaliku kogunemise tähtaeg).

Dokumendis ei esitatud arvutusi, mille alusel arvutused tehakse. Puudub maja üldpind, korteri

üldpind, puudub majandustegevuse ruutühiku hind, puudub laenu ruutühiku hind, puuduvad

arvutused kütte kohta ja seal ei ole ruutühiku hinda, pole külma vee arvutusi, gaasi arvutusi

ega gaasi teenuse arvutusi. 2016. aasta augusti eest on ette nähtud ebamõistlikud summad

16,7 eurot, 2016. aasta septembri eest 16,7 eurot, 2016. aasta oktoobri eest 16,7 eurot, 2016.

aasta novembri eest 16,7 eurot ja 2016. aasta detsembri eest 16,7 euro. Pole selge, millistel

põhjustel kogutakse majandustegevuse kogusummat; miks on see 2018. aasta juunis kõrgem

kui 2018. aasta juulis, 2018. aasta augustis, 2018. aasta septembris, 2018. aasta oktoobris,

2018. aasta novembris. See ei sisalda puudutatud isiku tehtud kõiki makseid ega sisalda

maksete kuupäevi. Pole selge, kuhu ja kuidas tehtud maksed läksid, mis summa maksti

kõigepealt. See omakorda mõjutab võla ja intresside kogusummat.

“Tõend” XXX veerus „põhivolg” veeru „märts” 2016 vastas number 81,34, kui liita

eeldatavad numbrid veerust kokku (80,59) ja viivis (1,32) veergu märts vastas, saab 81,34.

Teistest veergudest ei saa seda summat kuidagi kätte. Sellest tulenevalt ei saa selle toimiku

arvutusi pidada tõendiks, millele tugineda. Pole selge, kust tuli 2016. aasta aprilli intressimäär

3,27.

Kui liita kokku kõik veerus olevad numbrid, tuleb summa välja teistsugune kui “Tõendis” on,

sama on olukord ka viivistega. Ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks neid tõendi

failis esitatud arvandmeid. Seetõttu on võimatu tugineda dokumendile nimega tõend, kui see

on alusetu ja põhjendamatu. “Tõend” koostati valede arvutustega, kuskil on arusaamatuid

numbreid. Seetõttu ei saa see “Tõend” olla nõuete aluseks.

Isegi kui avaldaja oleks esitanud Majanduskavale tuginevaid nõudmisi, oleksid need olnud

alusetud, kuna vastavalt KrtS § 41 lg 1 korteriühistu juhatus koostab korteriühistu

majandusaastaks majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest: 1) ülevaade kaasomandi

eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2) korteriühistu kavandatavad tulud ja

kulud; 3) korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel; 4) reservkapitali ja

remondifondi tehtavate maksete suurus; 5) kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse

ning elektri prognoositav kogus ja maksumus. KÜ Madise juhatusel polnud kunagi sellist

majanduskava, seega ei ole antud juhul võimalik kindlaks teha avaldaja võimalike nõudmiste

seaduslikkust ja ulatust.

Vastavalt KrtS § 40 lg 3 kohaselt võib korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid,

millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu

põhimõttega. Puudutatud isik tugineb sellele. Avaldaja peab tõendama võla olemasolu, mitte

saatma kaootiliselt ebaõigetest arvutustest koosnevaid juhuslikke dokumente, mis ei selgita

midagi, ei tõesta ega kinnita midagi.

Alates 2018. aastast on aadressil asuv maja I. Grafovi 6 KÜ-s (reg 80551777) ja seetõttu ei

ole KÜ Madise (reg 80180648) väljastatud arvetel juriidilist jõudu, kuna maja aadressil I.

Grafovi 6 Narvas ei saa kuuluda samaaegselt kahte korteriühistusse (KÜ Madise ja KÜ I.

Grafovi 6). Avaldaja kõik 2018. aasta nõuded on tegelikult ja seaduslikult tühised. Pole selge,

miks osutab avaldajale õigusteenust ettevõte W OÜ (reg. XXX), kelle tegevusvaldkond ei ole

õigusteenuste osutamine, vaid hoopis ehitustööd (nimelеvärvimine ja klaasimine). Selles

ettevõttes ei ole registreeritud ühtegi töötajat ja 2018-2020 majandusaasta aruandeid pole

esitatud. Ettevõttel W OÜ ei ole õigust tegutseda juriidilise isiku lepingulise esindajana ja

väljastada arve teenuste eest, mida tal ei ole õigust pakkuda. Seetõttu on esitatud “Avaldaja

menetluskulude nimekiri” tühine.

Avaldaja ise ei saa aru, kes ta on. Ta ajab mõisted segamini: kas nimetab end KÜ Madise

esindajaks, siis palub end pidada järeltulijaks ja räägib näiliselt KÜ I. Grafovi nimel 6, siis

tutvustab end KÜ Madise likvideerijana, viimases “Korteriühistu Madise (likvideerimisel)

lõplikud seisukohad avalduses” temast saab ootamatult hageja (kuigi meil on tegemist hagita

menetlusega). Kohtumenetlus ei saa pidada enne, kui avaldaja otsustab, kes ta ometi on.

KOHTU PÕHJENDUSED

20. Kohus leiab, et avaldaja 12.08.2021 esitatud uued tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Kohus

selgitas 17.08.2021 menetlusosalistele, et käesoleva asjas on toimunud kohtuistungid

21.08.2019; 18.12.2019 ja 07.02.2020. Kohus eeldab, et pooled on esitanud menetluse käigus

kõik tõendid, mida nad on soovinud esitada. Kohus jätkab tsiviilasja menetlemist kirjalikus

menetluses. Kohus andis pooltele võimaluse esitada lõppseisukohad hiljemalt 10.08.2021

ning sama tähtaja jooksul tuli esitada kohtule menetluskulude nimekirjad.

Ka avaldaja ise on 05.08.2020 kohtule avalduses kinnitanud, et avaldaja esitas koos

avaldusega kõik vajalikud dokumendid oma nõuete tõendamiseks. Lisaks on avaldus kohtule

esitatud 26.04.2019, seega oli avaldajal piisavalt aega kõikide tõendite esitamiseks. Ka

puudutatud isik leidis 19.08.2021 vastuses, et seda tehes rikkus avaldaja dokumentide

esitamise tähtaega, mille kohus määras lõplikuks. Puudutatud isik taotleb, et kohus ei võtaks

menetluse arutamisel arvesse ega arvestaks pärast 10.08.2021 (sh 12.08.2021) esitatud

täiendavaid dokumente.

21. Kohus selgitab, et alates 10.01.2003 Korteriühistu Madise (registrikood 80180648) teostas

I. Grafovi 6 ja Bastrakovi 3, Narva linn elumaja haldamist ja majandamist. Avaldaja

Korteriühistu Madise esitas 26.04.2019 kohtule avalduse T T vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Viru Maakohtu 03.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10859 rahuldas

kohus Tartu Maakohtu registriosakonna taotluse viia läbi Korteriühistu Madise

likvideerimismenetlus ning määras Korteriühistu Madise likvideerijaks Juri Bulatšenkovi.

Äriregistri andmetel oli KÜ Madise 28.05.2020 äriregistrist kustutatud.

Avaldaja esitas 19.02.2020 kohtule taotluse poole asendamiseks õigusjärglasega Narva linn, I.

Grafovi tn 6 korteriühistu (registrikood 80551777). Avaldaja selgitas 05.08.2020 täiendavalt,

et I.Grafovi 6, Narva elumaja haldamist ja majandamist teostab Narva linn, I. Grafovi tn 6

korteriühistu. Kohus palus avaldajal selgitada Narva linn, I. Grafovi tn 6 KÜ ja KÜ Madise

õigusjärgluse kohta või esitada tõendid vaidluse all oleva nõude loovutamise kohta Narva

linn, I. Grafovi tn 6 KÜ-le. Avaldaja selgitas 09.09.2020, et KÜ-le Madise kuuluva nõude

puhul Tatjana Toropova vastu on tegemist varaga, mis jäi korteriühistu likvideerimisel

jaotamata ning on vaja läbi viia täiendavad likvideerimistoimingud. Nimetatud seisukohad

ning avaldaja esitatud selgitused ei oma asja lahendamise seisukohalt muud tähendust, kui

välja selgitada avaldaja isik.

Viru Maakohtu 08.12.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-13151 kohus algatas KÜ Madise

(kustutatud) täiendava likvideerimise ja määras KÜ Madise (kustutatud) likvideerijaks Juri

Bulatšenkovi. Seega on käesolevas menetluses jätkuvalt avaldajaks Korteriühistu Madise

(registrikood 80180648, likvideerimisel).

22. Asja materjalidest nähtub, et T T kuulub kinnisasjast katastritunnus 51101:007:0034,

elamumaa 100%, IdaVirumaa, Narva linn, Grafovi tn 6 pindalaga 1790 m² 393/16627

mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. XXX, mille üldpind on 39,3 m² ja mille

tähistus plaanil on nr XXX ja 404/16627 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr XXX,

mille üldpind on 40,4 m² ja mille tähistus plaanil on nr XXX. T T on omanikuna

kinnistusraamatu II jakku 19.01.2006 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 21.03.2006 (dtl

124 - 127). Seega vaidlust ei ole selle üle, et T T on korteriühistu liige.

Võlgnevuse tabeli kohaselt puudutatud isiku T T põhivõlgnevus perioodil 01.01.2016 kuni

30.11.2018 moodustab 4630,33 eurot, millest võlgnevus korteri nr XXX eest on 2431,32 eurot

ja korteri nr XXX eest 2199,01 eurot. Võlgnevus koosneb: hooldustasu (teenindamine), laenu

tagasimaksed, külm vesi, gaas, gaasiteenindus, küte, sihttasu 32 eurot (ainult 2016

oktoobrikuus). Avaldaja väitel muid teenuseid ei ole puudutatud isik tarbinud.

Kohus selgitab, et avaldus on esitatud korteriomandiga seotud majandamiskulude võlgnevuse

ja viiviste nõudes, kus osa võlgnevusest ja viivistest on tekkinud enne 01.01.2018, mil

(korteriomandiseaduse (KOS) ja korteriühistuseaduse (KÜS) asemel hakkas kehtima

korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS)). Seega on enne 01.01.2018 tekkinud asjaolude

osas

vaidluse

lahendamisel

kohaldatavaks

õiguseks

kuni

31.12.2017

kehtinud

korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS) ning alates 01.01.2018 tekkinud

asjaolude osas korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) (KrtS § 65).

Korteriomanik

tasub

kaasomandil

lasuvad

maksud,

kannab

avalik-õiguslikud

reaalkoormatised

ja

kaasomandi

majandamise

kulutused

ning

saab

kaasomandi

majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega (KOS § 13 lg 1 ls 1).

Vastavalt KÜS § 15 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud

eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja

remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste

eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna

ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KrtS § 35 lg 2 p 2

kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate

teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus

korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on

täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS

§ 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse

rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja

VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva

õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Asja materjalidest nähtub, et Korteriühistu Madise põhikiri on kinnitatud korteriühistu

liikmete

12.10.2002

üldkoosolekul.

Põhikirja

(dtl

109)

järgi

on

korteriühistu

mittetulundusühing, mis on moodustatud korteriomanike poolt korteriomandite esemeks

olevate Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 elamu ja maatüki mõttelise osade ühiseks majandamiseks ja

korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks (punkt 1.3). Ühistu liikmeks on kõik

Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 asuva maja korterite omanikud alates korteriühistu seadusega

sätestatud viisil registreerimise momendist ilma selleks vastavat avaldust esitamata. Teised

isikud korteriühistu liikmeteks olla ei saa (punkt 3.1). Korteriühistu põhikirja (p.4.2.f)

kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt – kord kuus, mitte hiljem

üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast, ja ettenähtud määras liikmemakse, et katta maja üldise

teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid,

ühiskasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides,

veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergiaga varustamises, televiisoriantennide ja -

süsteemide remont, eraldused reservfondi, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmine jne.).

Maksete suuruse arvutamisel lähtutakse ühistu liikme valduses oleva korteri üldpinna osast,

samuti elu- ja mitteeluruumide üldpinnast majas. Põhikirja (p.4.2.g) kohaselt on ühistu liige

kohustatud tasuma regulaarselt – kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt sätestatud tähtajast ja

suuruses maksed teenuste eest, mida kasutatakse maja ühiste kommunikatsioonide kaudu

(soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaas jne.). Teenuste eest tasumise määra

arvutamisel on aluseks: külma ja sooja veega varustamise ja kanalisatsiooni puhul –vastavate

mõõdikute näidud või korteri üldpinna suurus või korteris elavate elanike arv; kütteenergia

puhul – korteri köetava pinna suurus.

Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Avaldaja on oma nõuete suuruse tõendamiseks esitanud:

- Tõendi korterite nr 27 ja 28 võlgnevuse arvestuse kohta perioodil 01.01.2016-30.11.2018

(dtl 129 jj);

- KÜ arved korterite nr 27 ja 28 kohta perioodil 01.01.2016-30.11.2018 (dtl 133 jj);

- AS E, N AS ja AS N arved ja lepingud (dtl 319 jj);

- Majandustegevuse kavad 2011-2014 (dtl 287 jj);

- KÜ Madise üldkoosoleku protokollid (dtl 220 jj);

Puudutatud isik rõhutab, et nii korteriühistu 2011-2015 üldkoosolekute protokollid kui ka

2011-2014 majandustegevuse kava ei ole seotud tsiviilasjaga 2-18-134974. Need olid esitatud

muu tsiviilasja raames, mille otsus on juba jõustunud ja mille jooksul on selgunud, et need

dokumendid peab jätma tähelepanuta. Protokolli lahutamatuks osaks on: protokoll,

registreerimisleht, volikirjad, kutse, lisad. Avaldaja jättis esitamata protokollide olulised osad

– volikirjad. Kuna protokollides on puudu volikirjad ja kutsed, siis sellised dokumendid on

olulisel määral puudulikud ja need protokollid ei tõenda, et üldkoosolekud olid kutsutud

kokku, et üldkoosolekutel osalesid isikud, kellel oli selleks õigus ja vastav korteriühistu

liikmete volitus. Seega protokollidega ei ole tõendatud, et üldkoosoleku otsused on tehtud

seaduslikult, korteriühistu liikmete poolt ja et otsused on kehtivad. Kohus puudutatud isiku

seisukohaga ei nõustu. Nimelt nähtub Viru Maakohtu 26.09.2018 kohtuotsusest tsiviilasjas nr

2-16-2834, et kohus leidis, et kostja väited hageja liikmete üldkoosolekute kokkukutsumise

korra rikkumise kohta on alusetud ning kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest

võiks järeldada, et hageja liikmete 20. juuli 2011, 3. oktoobri 2012, 30. novembri 2013 või 4.

oktoobri 2014 üldkoosolekutel vastu võetud otsused, millega otsustati kinnitada

majandusaasta kavad, oleksid tühised. Kohus ei tuvastanud, et oleks rikutud hageja liikmete

nimetatud üldkoosolekute kokkukutsumise korda. Samuti ei tuvastanud kohus muid MTÜS §

241 sätestatud korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseid. Kostja väited, et

koosolekutest osa võtnud liikmete arv ei vasta kvoorumi nõudele, ei ole aluseks nendel

vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Otsusete vastuolu tõttu MTÜS § 24 sätetega

võivad korteriühistu üldkoosoleku otsused olla ebaseaduslikud ning korteriomanikul oli

otsuse tegemise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt õigus pöörduda

korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul

otsuse teadasaamise päevast arvates. Kuna kostja soovib tuvastada hageja üldkoosolekute

vaidlusaluste otsuste tühisust, ei saa kohus anda hinnangut korteriühistu üldkoosolekute

vaidlusaluste otsuste seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse kohta.

KÜS 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike

toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele

kohustuslikud. Kohtuasjas 3-2-1-116-11 on Riigikohus 13.02.2012 otsuse punktis 21

selgitanud, et korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul.

Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub KÜS § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast,

kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu liikmel on KÜS § 13 lg 3 järgi õigus

korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme

kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks

ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 15¹)

kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Riigikohus on viidatud sätete alusel korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu

üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu 28.

novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 11; 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-53-10, p 15). Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad

õigused ja kohustused ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud

või hääletasid selle vastu.

Puudutatud isiku selgituste kohaselt pöördus ta 2010.a kohtusse ja võitis, pärast seda ei

toimunud üldkoosolekuid. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et puudutud isik on esitanud

kohtule 03.11.2010 hagiavalduse KÜ Madise liikmete 21.08.2010 üldkoosoleku otsuse

tühistamise nõudes (tsiviilasi 2-10-54688) ning tsiviilasjas nr 2-13-104 Viru Maakohtu

19.04.2013 määrusega kohus keeldus menetlusse võtmast s.h T T hagi Korteriühistu Madise

vastu 03.10.2012 üldkoosoleku otsuse kehtetuks ja tühiseks tunnistamiseks. Puudutatud isiku

selgitustest ega ka kohtute infosüsteemist ei ole nähtu, et puudutatud isik oleks kohtus

korteriühistu otsuseid vaidlustanud (KÜS § 13 lg 3). Tulenevalt eeltoodust lähtub kohus

käesolevas asjas kohtule esitatud korteriühistu otsustest.

Hooldustasu/teenindus/majandamiskulud:

23. Avaldaja tugineb sellele, et puudutatud isik on rikkunud kohustust tasuda

majandamiskulude eest. Järelikult peab avaldaja tõendama, et puudutatud isikul oli kohustus

tasuda majandamiskulude eest ning tõendama kohustuse suuruse. Avaldaja juhindub

majanduskulude

eest

tasu

arvestamisel

korteriühistu

põhikirjast

ja

korteriühistu

üldkoosolekutel vastuvõetud otsustest. Üldkoosolek kinnitab iga-aastaselt majandamiskulude

tariifi korteriomandi reaalosa 1m² eest. Kõik maja teenindamisega seotud otsused võetakse

vastu korteriühistu üldkoosolekutel. Avaldaja leiab, et võlgnik, kui korteriühistu liige, on

kohustatud täitma korteriühistu üldkoosolekute otsuseid, mis kehtestavad majandamiskulude

tariifid, neid ei ole vaidlustatud ja on kehtivad.

Avaldaja on kohtule esitanud Korteriühistu Madise juhatuse koosoleku protokolli 17.03.2007

ja üldkoosoleku protokolli 24.03.2007 (otsus Sampo Pangast krediidi võtmise kohta

remonditööde läbiviimiseks) (dtl 1204 jj). Korteriühistu Madise 03.11.2016 üldkoosoleku

protokolli (otsuse sihtmakse soojussõlme renoveerimiseks 32,00 euro kohta) (dtl 1241 jj) ning

Korteriühistu Madise 20.07.2011 (dtl 225 jj); 22.09.2012 (dtl 232 jj); 3.10.2012 (dtl 235 jj);

30.11.2013 (dtl 249 jj); 04.10.2014 (dtl 263 jj); 15.07.2015 (dtl 277 jj); 20.06.2016 (dtl 1229

jj); 12.06.2017 (dtl 302), 26.06.2018 (dtl 311 jj) toimunud üldkoosolekute protokollid.

Kohtu hinnangul ei ole avaldaja esitanud kohtule korteriühistu üldkoosolekute otsuseid,

millega kinnitati majandamiskulude tariifid. Ka avaldaja ise on 21.08.2019 kohtuistungil

selgitanud, et on esitanud tõenditena üldkoosolekute protokollid, kus olid vastuvõetud

majandustegevuse plaan aastaks ning majandusprogrammidest on näha ka tariifide suurused.

Avaldaja on esitanud kohtule Korteriühistu Madise üldkoosoleku protokolli 20.06.2016 ning

avaldaja väitel koosolekul võeti vastu otsus selle kohta, et majandamiskulude tariifi suurus

moodustab alates juulist 2016 0,60 eurot, mis on fikseeritud korteriühistu 2016.a.

majandustegevuse kavas. 26.06.2018 toimunud üldkoosolekul võeti vastu otsus, et alates

maist 2018 moodustab majandamiskulude tariifi suurus 0,65 eurot, mis on omakorda

fikseeritud korteriühistu 2018.a. majandustegevuse kavas.

Kuigi korterite 27 ja 27 võlgnevuse arvestuse tabelist nähtub, et alates juulist 2016 ja juunist

2018 on muutunud teeninduse tariif, siis korteriühistu 20.06.2016 ja 26.06.2018

üldkoosolekute protokollidest ei nähtu otsuseid tariifide muutmise kohta vastavalt 2016. ja

2018. aastal. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane avaldaja väide selle kohta, et muudatus on

kajastatud 2016 ja 2018 majandustegevuse kavades.

Kohus selgitab, et avaldaja peab KÜS § 15¹ lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna

korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab

tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki

majandamiskulude suurus. Vastavat otsust kohtule esitatud ei ole.

Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik

raamatupidamisdokumentidega

tõendada,

kui

palju

oli

korteriühistu

kohustatud

teenuseosutajale

tasuma.

Samuti

peab

korteriühistu

tõendama

asjaolud,

mille

kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui

korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 15¹ lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest

erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide

ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala,

kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma

liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki (RKTKo

3-2-1-53-10 p 14).

Korteriühistu

peab

oma

majandamiskulude

nõude

rahuldamiseks

tõendama

majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada

majandamiskulud liikmete vahel (vt ka RKTKo 3-2-1-181-12, p 15). Selleks tuleb tõendada

muu hulgas, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus,

mille eest tasumist nõutakse (vt RKTKo 3-2-1-53-10, p 14).

Võlgnevuse tabelist nähtub perioodil 01.01.2016-30.11.2018 on korteri XXX majanduskulude

väidetav võlgnevus 812,87 eurot ja korteri XXX eest 835,66 eurot, s.o kokku 1648,53 eurot.

Kuna avaldaja ei ole tõendanud majandamiskulude suurust, siis selles osas tuleb jätta avaldus

rahuldamata.

Muud

24. Võlgnevuse tabelist korteri XXX ja XXX kohta nähtub, et perioodil august 2016 -

oktoober 2016 on esitatud arved selgitusega „muud“ summas 16,60 eurot korteri kohta, s.o

kokku 100,20 eurot (2x50,10) eurot. Puudutatud isikule esitatud arvetel on märgitud „korteri

eest“. Samas on avaldaja kohtule kinnitanud, et muid teenuseid puudutatud isik ei ole

tarbinud. Avaldaja ei ole selgitanud, mille eest on esitatud arved selgitusega "Muud" korterite

XXX ja XXX kohta (s.o perioodil august - oktoober 2016). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus

avaldaja nõude selles osa rahuldamata.

Laenu tagasimakse

25. Puudutatud isiku hinnangul ei ole avaldaja nõue laenu osas põhjendatud, kuna ei selgu,

kuidas maksete summasid täpselt arvutati, millistel tingimustel ja kui kauaks laenu võeti,

kuidas see tagastama pidi, milliste põhimõtete alusel arvutati üürnike kuumakseid laenult.

Kohus puudutatud isikuga ei nõustu. Avaldaja selgitas 21.08.2019 kohtuistungil, et

korteriühistu võttis laenu üldkoosoleku otsusega ning korteriomanikelt võetakse igakuiselt

makseid laenu tagasi maksmiseks, on seotud korteri pindalaga.

Korteriühistu Madise juhatuse koosoleku protokollist 17.03.2007 ja üldkoosoleku protokollist

24.03.2007 nähtub, et võeti vastu otsus Sampo Pangast krediidi võtmise kohta remonditööde

läbiviimiseks. Protokolli kohaselt kuulati juhatuse esimehe aruannet laenu võtmise

võimalikkuse kohta tingimustel, mille esitasid ühistule pangad ja ettevõtted. Diskussiooni

käigus üldkoosolek otsustas võtta laenu summas 1,5 milj. krooni (1.500.000 krooni), tähtajaga

– 10 aastat. Üldkoosolek andis juhatusele õiguse valida pank, kust võetakse laenu ja

ettevõtted, kes hakkavad teostama töid (katuse ja sillutisriba remont). Otsus vastu võetud

ühehäälselt. Protokolli lisas kinnitati nõusolekut 24.03.2007 korteriühistu Madise

üldkoosoleku otsusega Sampo pangas laenu võtmiseks järgmistel tingimustel: 1) laenusumma

– 1 500 000 krooni; 2) laenutähtaeg – 10 aastat; 3) igakuine laenu tagasimakse summa koos

intressidega moodustab 5 EEK/m² (iga korteri kasuliku pinna ruutmeetrilt) 1648,6 m²

+1628,2m²; 4) Laenu kasutatakse korteriühistusse Madise kuuluva elamu remonditööde

teostamiseks aadressil Grafovi 6 ja Bastrakovi. 5) Sampo panga laenu tagastamise garantiiks

on panga nõudeõiguse pant korteriühistu liikmete (s.o korteriomanike) vastu.

Korterite XXX ja XXX võlgnevuse tabelist nähtub (dtl 129 jj), et perioodil 01.01.2016-

31.05.2017 on avaldaja arvestanud laenu osamakse suuruseks korteri XXX (üldpind on 39,3

m²) eest 13,64 eurot/kuus, s.o kokku 231,88 eurot ning korteri XXX (üldpind on 40,4 m²) eest

14,02 eurot/kuus, s.o kokku 238,34 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summad tuleb

puudutatud isikult välja mõista.

Küte

26. Puudutatud isiku hinnangul on olemasolevate andmete põhjal ilmne, et küttearvutus, mille

viib läbi KÜ Madise juhatus, on põhimõtteliselt vale. KÜ Madise väljastatud igakuise arve

summa tuleks jagada elamutega (mis tähendab soojendusega), mis ei ole 1597m², vaid 1667

m². Vastavalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõttele on I. Grafovi 6 üldpind

1662,7m². Avaldaja selgituste kohaselt suuruste vahel on 65,3 m², mis see on seotud sellega,

et elamus asub ruum, mida faktiliselt ei teenindata, selles ruumis puudub küte, elekter, gaas ja

vesi.

Kütte kulu arvestati tarnija AS N kuuarvete alusel, summad jagati maja köetava pinnaga, mis

on Ehitisregistri andmetel 1597,40m² ning saadud tulemus korrutati puudutatud isiku korterite

pindalaga (Nt AS N 30.11.2018 arve summa on 1751,81:1597,40 =1,1x39,3 (XXX)=43,23

eurot ja 1751,81:1597,40 =1,1x40,4 (XXX) = 44,44 eurot. Korteriühistu põhikirja kohaselt

teenuste eest tasumise määra arvutamisel on aluseks kütteenergia puhul – korteri köetava

pinna suurus. Ehitusregistris on eluruumide pind 1597,4 m2, seega kohus leiab, et lähtuda

tuleb sellest. Võlgnevuse tabeli kohaselt on avaldaja esitanud perioodil 01.01.2016-

30.11.2018 arved kütte eest korteri XXX kohta summas 964,40 eurot ja korteri XXX kohta

991,42 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summad tuleb puudutatud isikult välja nõuda.

Sihttasu

27. Puudutatud isik leiab, et sihttasu 32 eurot ei ole õigustatud, kuna ei ole teada, mis

eesmärgil see oli mõeldud, millises kogusummas ja kuidas see jaotati korteriomanike vahel,

kelle poolt see summa heaks kiideti. Kohus puudutatud isiku seisukohaga ei nõustu. Kohtule

esitatud Korteriühistu Madise 20.06.2016 üldkoosoleku (dtl 1229 jj) protokollist nähtub, et

koosolekul võeti vastu otsus võtta laenu soojussõlme elementide renoveerimiseks ja välja

vahetamiseks ning 03.11.2016 üldkoosolekul on vastu võetud otsus sihtmakse soojussõlme

renoveerimiseks 32,00 eurot kahe kuu eest korteri kohta. Avaldaja on esitanud korteri XXX ja

XXX eest arve sihttasu 32 euro maksmiseks oktoobris 2016 eest, s.o kokku 64 eurot. Seega

on avaldaja nõue sihttasu osas põhjendatud.

Külm vesi

28. Põhikirja (p.4.2.g) kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt – kord kuus,

mitte hiljem juhatuse poolt sätestatud tähtajast ja suuruses maksed teenuste eest, mida

kasutatakse

maja

ühiste

kommunikatsioonide

kaudu

(soojavarustus,

veevarustus,

kanalisatsioon, gaas jne.). Teenuste eest tasumise määra arvutamisel on aluseks: külma ja

sooja veega varustamise ja kanalisatsiooni puhul –vastavate mõõdikute näidud. 21.11.2006

sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingu nr 25171 kohaselt tasutakse

veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise eest Narva Linnavalitsuse kehtestatud hinnakirja alusel

üks kord kuus. N esitatud 2016.-2017.a arvete kohaselt vee tarbimise eest 0,596 eurot/m³ ja

millele lisandub reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasu summas 0,799 eurot,

Puudutatud isiku väitel teeb arvutused ise arvesti näitude põhjal. Avaldaja seevastu selgitas, et

puudutatud isik esitas veemõõtjate näitusid ebaregulaarselt. Külma vee tarbimise kulu

arvestati 2016. mais, 2017. jaanuaris ja 2017. juulis puudutatud isiku poolt esitatud veemõõtja

näitude alusel. Seega kohtule esitatud andmetest nähtu, et puudutatud isik ei ole esitanud

külma vee näitusid regulaarselt st kord kuus vastavalt korteriühistu põhikirja p.4.2.g

sätestatule ning vaidlusalusel perioodil on esitanud näitusid vaid neljal korral, milles alusel on

korteriühistu esitanud vastavad arved. Seega on vajalik lähtuda avaldaja andmetest.

Korteri XXX võlgnevuse tabeli kohaselt on puudutatud isikule esitatud külma veest eest arve

mais 2016 summas 40,08 eurot, jaanuar 2017 eest 307,28 eurot ja juulis 2017 summas 135,27

eurot, s.o kokku 482,63 eurot. Ja korteri XXX eest vastavalt 21,71 eurot, 143,62 eurot ja

70,14 eurot, s.o kokku 235,47 eurot. Seega on nimetatud summad põhjendatud.

Gaas ja gaasiseadmete teenindamine

29. Puudutatud isik väitel I, Grafovi 6 vähemalt ühes korteris puudub gaasiseade täielikult,

mis on ka KÜ juhatusele teada. See tähendab, et arvutusvalem on vale, sest majaarve

kogusumma oleks tulnud jagada mitte 44, vaid 43 korteriga.

Avaldaja on esitanud tarbitud gaasi eest arved korteri XXX kohta mais 2016 summas 23,45

eurot, jaanuar 2017 eest 137,52 eurot ja juulis 2017 summas 106,86 eurot, s.o kokku 267,83

eurot. Korteri XXX eest gaasi ja gaasiseadmete teenindamise eest arveid esitatud ei ole.

Gaasiseadmete teenindamise kulu on arvestatud tarnija OÜ S arvete summas 42,24 eurot kuus

alusel, mis on jagatud maja korterite arvuga, s.o 44 korterit, igakuine summa on 0,96 eurot iga

korteri kohta. Korteri XXX arvestusest nähtub, et perioodil 01.01.2016-30-11-2018 on

gaasiseadmete teenindamise eest arvestatud kokku 33,60 eurot.

30. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul põhjendatud avaldaja nõue korteri XXX eest

laenu tagasimakse 231,88 euro, külma vee 482,63 euro, gaasi 267,83 eurot, gaasiteeninduse

33,60 eurot, küte 964,40 euro ja sihttasu 32 euro osas, s.o kokku 2012,34 eurot ja korteri

XXX eest laenu tagasimakse 238,34 euro, külma vee 235,47 euro, küte 991,42 euro ja sihttasu

32 euro osas, s.o kokku 1497,23 eurot.

Kuna avaldaja ei ole tõendanud majandamiskulude suurust, siis selles osas s.o 1648,53 euro

nõudes tuleb jätta avaldus rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata ka nõude “Muud” osas s.o

100,20 eurot.

Laekumised

31. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad

korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s

sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes

suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise

õigustatud huve.

Avaldaja kinnitusel on puudutatud isik teinud kolme aasta jooksul viis makset summas 444

eurot. Ülejäänud summad on tasumata.

Korteri XXX võlgnevuse tabelist nähtub, et puudutatud isik on tasunud korteri nr XXX eest

vaidlusalusel perioodil viis makset kokku 444 eurot, s.o (jaanuar 2016 summas 124 eurot,

aprill 2016 40 eurot, jaanuar 2017 100 eurot, november 2017 120 eurot ja mai 2018 40 eurot)

ja korteri XXX eest vaidlusalusel perioodil puudutatud isik teinud neli makset kokku summas

184 eurot, s.o (jaanuar 2016 summas 74 eurot, aprill 2016 40 eurot, november 2017 30 eurot

ja mai 2018 40 eurot).

Seega on puudutatud isik perioodil 01.01.2016-30.11.2018 kahe korteri peale kokku

avaldajale tasunud 628 eurot.

Tulenevalt eeltoodust kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse

korteri XXX eest 1568,34 (2012,34 - 444) eurot ja korteri XXX eest 1313,23 (1497,23 - 184)

eurot. Kokku 2881,57 eurot.

Viivis

32. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu

juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas

iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest

kuupäevast arvates. Tulenevalt KÜS § 7 lg 4 ja korteriühistu põhikirjale (p.4.2.i) on

võlgnikule arvestatud viivist 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva

eest. Avaldaja on avalduses esitanud viivise nõude ajavahemiku 01.02.2016-31.12.2017 eest

summas 847,72 eurot. KrtS § 42 lg 1 järgi kui korteriomanik viivitab majandamiskulude

tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud suuruses.

Vastavalt KrtS § 42 ja VÕS § 113 on võlgnikule arvestatud viivist 0,022% tasumata jäänud

summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivis perioodil 01.01.2018-30.11.2018 moodustab

301,12 eurot.

Puudutatud isik leiab, et valedele summadele arvestatakse viivist, mis omakorda arvutatakse

valesti. "Tõendile" lisatud veerust järeldub, et raamatupidaja lihtsalt korrutab automaatselt

kalendrikuu päevade arvu 0,07% või 0,022% võrra (seaduse järgi peaks see olema 0,02%),

arvestamata kuupäeva, millal esitati tasumisele kuuluv arve ja kui eelmine makse oli tehtud

(st mis kuupäevast algab viivise võimaliku kogunemise tähtaeg). Ja see tava on ka vastuolus

raamatupidamise seadusega ja seetõttu on arvutatud viivised ebaseaduslikud ning need tuleb

koos ebaseaduslikult arvutatud põhisummaga tühistada.

Avaldaja selgitas 10.08.2021 kohtule, et alates 01.03.2016 kuni 30.11.2018 on viivitusintressi

summa 546,57 eurot korteri XXX osas ja viivitusintressi summa 602,27 eurot korteri XXX

osas. Puudutatud isik on rikkunud oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning

kommunaalmakseid, mistõttu tuleb temalt võlgnetav summa 1048,47 eurot perioodi

01.10.2019-31.12.2020 eest välja mõista. Avaldaja palus anda tähtaeg kuni 12.08.2021

viiviste ja küttekulu arvestuse kuna kohtutoimikus need puuduvad.

Kohus leidis eelnevalt, et avaldaja 12.08.2021 esitatud uued tõendid sh viiviste ja küttekulu

arvestuse tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on kohtule esitatud hilinenult. Samuti ei ole

põhjendatud avaldaja taotlus viiviste summas 1048,47 euro nõudes perioodi 01.10.2019-

31.12.2020 eest. Avaldaja ei ole esitanud kohtule edasiulatuva viivise nõuet, samuti ei ole

avaldaja esitanud viivise arvestust, olenemata sellest, et nii puudutatud isik kui ka kohus on

sellele tähelepanu juhtinud, ning kuidas on kujunenud viivise võlgnevus summas 1048,47

eurot, kui esialgses avalduses on avaldaja palunud välja mõista viivis summas 1148,84 eurot,

s.o korteri XXX eest 546,57 eurot ja korteri 28 eest 602,27 eurot. Seega jätab kohus avaldaja

viivise nõude rahuldamata.

Menetluskulud

33. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Arvestades avalduse rahuldamise ulatust on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte

endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

Kohtunik

Kohtumäärus

on

osaliselt

tühistatud

Tartu

Ringkonnakohtu

23.11.2022

kohtumäärusega.