3-21-2085/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedseadmist X (isikukood xxxxxxxxxxxx) omandis olevale korteriomandile (registriosa nr xxxxxxx) käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte Xle.
Legislator headnote
AI generated3-21-2085/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Seejärel toimetab kohus määruse kätte Xle.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristina Maimann
Määruse tegemise aeg ja koht
15.09.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2085
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate
toimingute tegemiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet
Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X (isikukood:
xxxxxxxxxxx)
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 14.09.2021 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba
taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 88 729 euro suuruse hüpoteegi
seadmist X (isikukood xxxxxxxxxxxx) omandis olevale korteriomandile (registriosa nr xxxxxxx)
asukohaga xxxxxxxx
SELGITUSED JA EDASIKAEBAMISE KORD
Käesolev määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada
käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte Xle.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
KOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud
juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab
taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses
ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate
tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult
kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse
esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei
näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist
otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik
loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud
kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle
sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib
maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale
hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS
§ 130 lg 1 p 2).
4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas
menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks
peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse
määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või
võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse
tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku
maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse
alusel. Lisaks märgitule tuleb vastavalt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrusele haldusasjas
nr 3-3-1-15-12 (p 50) hinnata, kas esineb kasvõi üks MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistaks
vastutusotsuse tegemise; kas isik, kellele vastutusotsust teha soovitakse, vastutab seaduse alusel
maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; ega maksusumma määramise
aegumistähtaeg ei ole möödunud; ega juriidilise isiku, kelle maksuvõla suhtes soovitakse
vastutusotsust teha, õigusvõime ei ole lõppenud; andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur
lõpetab täitetoimingud.
5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,
millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;
2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille
esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse
seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu
tegemist vajalikuks.
6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS
§ 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.
6.1 Riigikohus märkis 14.05.2013 määruses nr 3-3-1-7-13 (p 9), et vastutusotsuse näol on MKS § 96
lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt
isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest.
Selliseks kolmandaks isikuks on mh ka juriidilise isiku juhatuse liige, sest tsiviilseadustiku üldosa
seaduse § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ.
MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava
maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle
kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja MKS § 40
lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
6.2 Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud taotlusega X OÜ juhatuse liikme
X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on
vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Maksuhalduri poolt taotluse esitamine võib olla esimene
menetlustoiming vastutusmenetluses (vt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12).
Maksuhaldur kontrollis X OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust
maksustamisperioodil august 2019 kuni veebruar 2020 ning kohustas 22.02.2021 maksuotsusega nr
12.2-3/052373-36 äriühingut tasuma maksusumma 68 485,30 eurot (sh käibemaks 10 607,54 eurot,
tulumaks 52 741,23 eurot ja tööjõumaksud 5136,53 eurot).
Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse käigus nõuab maksuhaldur Xlt sisse X OÜ-le
maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksusummad. Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla X
solidaarne vastutus koos X OÜ-ga kogusummas 81 373,30 eurot, s.o põhivõlg 68 485,30 eurot ja
seisuga 08.09.2021 arvestatud intress 12 888 eurot.
Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, et juhatuse liige võis rikkuda maksuseadustest
tulenevaid kohustusi ning juhatuse liikme tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos.
X OÜ-le maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksukohustused 68 485,30 eurot on tekkinud X
juhatuse liikmeks oleku ajal. X OÜ seadusliku ainuesindajana oli X vastutav äriühingu MKS-ist ja
maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest.
Taotlusest nähtuvalt oli X OÜ esindajaks tehingutes just X, kes on ühtlasi X OÜ pangakontode
allkirjaõiguslik isik, internetipanga ja pangakaartide kasutaja. X omab alates 22.09.2016 X OÜ e-
maksuametis raamatupidaja ning volituste ja õiguste administreerimise paketti ehk tal oli võimalus
esitada maksudeklaratsioone ja tutvuda esitatud maksudeklaratsioonidega. Kontrollitava perioodi
maksudeklaratsioonid esitati X kasutaja alt. Maksuhaldur leiab, et X tegevuse eesmärgiks oli
teadlikult kajastada valeandmeid enda poolt juhitud äriühingu maksuarvestuses ning saavutada
seeläbi riigile maksude tasumata jätmisega maksueelis.
Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks
välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või
kohustuse määramine.
6.3 Maksuvõla sissenõudmine X OÜ-lt pole õnnestunud. Maksuhaldur alustas X OÜ maksuvõla
sundtäitmist 08.04.2021, edastades krediidiasutustele korraldused äriühingu arvelduskontode
arestimiseks. Pangakontode arestimise tulemusel ei ole maksuvõla katteks midagi laekunud ning
äriühing ei ole ka ise maksuvõla katteks midagi tasunud. X OÜ-le ei kuulu kinnistuid, ehitisi,
sõidukeid ega väikelaevu ning äriühingul puudub muu register- või vallasvara, millele sissenõude
pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. X OÜ deklareeris viimati käivet ja töötasu
väljamakseid veebruaris 2020. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2018. a kohta. Seega on
maksuhaldur ära näidanud, et äriühingul puudub vara, mille arvel oleks võimalik maksunõudeid sisse
nõuda ning maksuvõla sissenõudmine ei ole võimalik ka äriühingu majandustegevuse tulemusel
tekkiva tulu arvelt.
6.4 Käesoleval juhul ei esine taotlusest nähtuvalt MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid
vastutusotsuse tegemise. Vastutusotsuse tegemise aluseks on äriühingu maksuvõlg, mille tekkimise
eest vastutab juhatuse liikmena X. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS
§ 98). Äriühingu õigusvõime ei ole veel lõppenud.
6.5 Maksuhalduri andmete kohaselt puudub Xl regulaarne sissetulek, mis võimaldaks
vastutusotsusega kavandatavat kohustust täita ning tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus
vastutusotsuse sundtäitmiseks. Ühtlasi arvestab maksuhaldur X varasemat käitumist, mis seisnes ligi
poole aasta jooksul juhatuse liikmena teadlikult X OÜ maksuarvestuses valearvete kajastamises ning
õigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamata jätmises. Maksuhalduri hinnangul esineb
põhjendatud oht, et isik hakkab ennast varatuks muutma ning seeläbi võimaliku maksukohustuse
tasumisest kõrvale hoiduma. Seda toetab maksuhalduri arvates seegi, et X kui äriühingu juhatuse
ainuliige ei ole siiani astunud samme äriühingu maksuvõla vähendamiseks.
Kohus peab eeltoodut arvestades võimalikuks, et isik võib enda suhtes algatatud vastutusotsuse
menetlusest teadasaamisel muuta end maksejõuetuks. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus
vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise
vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate
toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
6.6 MTA taotleb luba seada hüpoteek X kinnistule registriosa numbriga xxxxxx (xxxxxxxxx)
kogusummas 88 729 eurot (s.o maksukohustus + täitmiskulud).
Kinnisasja hinnanguliseks väärtuseks on maksuhaldur pidanud 90 720 eurot. Kohus peab
täitetoimingu valikut põhjendatuks. Kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista isikul oma vara vallata
ja kasutada, sealhulgas sellest tulu saada, piiratud on üksnes vara käsutamise õigus. Kohtu hinnangul
on põhjendatud anda täitetoimingu sooritamiseks luba nii põhivõla kui ka 08.09.2021 seisuga
arvestatud intressi osas, s.o kokku 81 373,30 euro ulatuses. Nõude tagamiseks taotletav abinõu ei
piira isikut rohkem, kui on vajalik vastutusmenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks.
Kohus peab hüpoteegi seadmisel põhjendatuks arvestada ka taotluses näidatud lisanduda võivate
täitekuludega (s.o 7356 eurot). Seega annab kohus loa seada hüpoteek X korteriomandile registriosa
numbriga xxxxxxx maksuhalduri taotletud summas 88 729 eurot.
6.7 Maksuhaldur on kinnitanud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetatakse X vastu suunatud
täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise
liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et
esitatav tagatis peab lisaks katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS §
122). Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 81 373,30
eurot.
7. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku
kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud
täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna
ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda
võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
(allkirjastatud digitaalselt)