Legislator Case Law & Legislation
3-21-2085/2 AI generated

3-21-2085/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-21-2085/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

seadmist X (isikukood xxxxxxxxxxxx) omandis olevale korteriomandile (registriosa nr xxxxxxx) käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte Xle.

Legislator headnote

AI generated

3-21-2085/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Seejärel toimetab kohus määruse kätte Xle.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

15.09.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2085

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate

toimingute tegemiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X (isikukood:

xxxxxxxxxxx)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 14.09.2021 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 88 729 euro suuruse hüpoteegi

seadmist X (isikukood xxxxxxxxxxxx) omandis olevale korteriomandile (registriosa nr xxxxxxx)

asukohaga xxxxxxxx

SELGITUSED JA EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte Xle.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab

taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate

tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse

esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei

näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist

otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik

loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale

hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS

§ 130 lg 1 p 2).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse

alusel. Lisaks märgitule tuleb vastavalt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrusele haldusasjas

nr 3-3-1-15-12 (p 50) hinnata, kas esineb kasvõi üks MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistaks

vastutusotsuse tegemise; kas isik, kellele vastutusotsust teha soovitakse, vastutab seaduse alusel

maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; ega maksusumma määramise

aegumistähtaeg ei ole möödunud; ega juriidilise isiku, kelle maksuvõla suhtes soovitakse

vastutusotsust teha, õigusvõime ei ole lõppenud; andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur

lõpetab täitetoimingud.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu

tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS

§ 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

6.1 Riigikohus märkis 14.05.2013 määruses nr 3-3-1-7-13 (p 9), et vastutusotsuse näol on MKS § 96

lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt

isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest.

Selliseks kolmandaks isikuks on mh ka juriidilise isiku juhatuse liige, sest tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ.

MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle

kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja MKS § 40

lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

6.2 Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud taotlusega X OÜ juhatuse liikme

X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on

vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Maksuhalduri poolt taotluse esitamine võib olla esimene

menetlustoiming vastutusmenetluses (vt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12).

Maksuhaldur kontrollis X OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

maksustamisperioodil august 2019 kuni veebruar 2020 ning kohustas 22.02.2021 maksuotsusega nr

12.2-3/052373-36 äriühingut tasuma maksusumma 68 485,30 eurot (sh käibemaks 10 607,54 eurot,

tulumaks 52 741,23 eurot ja tööjõumaksud 5136,53 eurot).

Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse käigus nõuab maksuhaldur Xlt sisse X OÜ-le

maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksusummad. Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla X

solidaarne vastutus koos X OÜ-ga kogusummas 81 373,30 eurot, s.o põhivõlg 68 485,30 eurot ja

seisuga 08.09.2021 arvestatud intress 12 888 eurot.

Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, et juhatuse liige võis rikkuda maksuseadustest

tulenevaid kohustusi ning juhatuse liikme tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos.

X OÜ-le maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksukohustused 68 485,30 eurot on tekkinud X

juhatuse liikmeks oleku ajal. X OÜ seadusliku ainuesindajana oli X vastutav äriühingu MKS-ist ja

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest.

Taotlusest nähtuvalt oli X OÜ esindajaks tehingutes just X, kes on ühtlasi X OÜ pangakontode

allkirjaõiguslik isik, internetipanga ja pangakaartide kasutaja. X omab alates 22.09.2016 X OÜ e-

maksuametis raamatupidaja ning volituste ja õiguste administreerimise paketti ehk tal oli võimalus

esitada maksudeklaratsioone ja tutvuda esitatud maksudeklaratsioonidega. Kontrollitava perioodi

maksudeklaratsioonid esitati X kasutaja alt. Maksuhaldur leiab, et X tegevuse eesmärgiks oli

teadlikult kajastada valeandmeid enda poolt juhitud äriühingu maksuarvestuses ning saavutada

seeläbi riigile maksude tasumata jätmisega maksueelis.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks

välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või

kohustuse määramine.

6.3 Maksuvõla sissenõudmine X OÜ-lt pole õnnestunud. Maksuhaldur alustas X OÜ maksuvõla

sundtäitmist 08.04.2021, edastades krediidiasutustele korraldused äriühingu arvelduskontode

arestimiseks. Pangakontode arestimise tulemusel ei ole maksuvõla katteks midagi laekunud ning

äriühing ei ole ka ise maksuvõla katteks midagi tasunud. X OÜ-le ei kuulu kinnistuid, ehitisi,

sõidukeid ega väikelaevu ning äriühingul puudub muu register- või vallasvara, millele sissenõude

pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. X OÜ deklareeris viimati käivet ja töötasu

väljamakseid veebruaris 2020. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2018. a kohta. Seega on

maksuhaldur ära näidanud, et äriühingul puudub vara, mille arvel oleks võimalik maksunõudeid sisse

nõuda ning maksuvõla sissenõudmine ei ole võimalik ka äriühingu majandustegevuse tulemusel

tekkiva tulu arvelt.

6.4 Käesoleval juhul ei esine taotlusest nähtuvalt MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid

vastutusotsuse tegemise. Vastutusotsuse tegemise aluseks on äriühingu maksuvõlg, mille tekkimise

eest vastutab juhatuse liikmena X. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS

§ 98). Äriühingu õigusvõime ei ole veel lõppenud.

6.5 Maksuhalduri andmete kohaselt puudub Xl regulaarne sissetulek, mis võimaldaks

vastutusotsusega kavandatavat kohustust täita ning tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus

vastutusotsuse sundtäitmiseks. Ühtlasi arvestab maksuhaldur X varasemat käitumist, mis seisnes ligi

poole aasta jooksul juhatuse liikmena teadlikult X OÜ maksuarvestuses valearvete kajastamises ning

õigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamata jätmises. Maksuhalduri hinnangul esineb

põhjendatud oht, et isik hakkab ennast varatuks muutma ning seeläbi võimaliku maksukohustuse

tasumisest kõrvale hoiduma. Seda toetab maksuhalduri arvates seegi, et X kui äriühingu juhatuse

ainuliige ei ole siiani astunud samme äriühingu maksuvõla vähendamiseks.

Kohus peab eeltoodut arvestades võimalikuks, et isik võib enda suhtes algatatud vastutusotsuse

menetlusest teadasaamisel muuta end maksejõuetuks. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus

vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise

vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.

6.6 MTA taotleb luba seada hüpoteek X kinnistule registriosa numbriga xxxxxx (xxxxxxxxx)

kogusummas 88 729 eurot (s.o maksukohustus + täitmiskulud).

Kinnisasja hinnanguliseks väärtuseks on maksuhaldur pidanud 90 720 eurot. Kohus peab

täitetoimingu valikut põhjendatuks. Kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista isikul oma vara vallata

ja kasutada, sealhulgas sellest tulu saada, piiratud on üksnes vara käsutamise õigus. Kohtu hinnangul

on põhjendatud anda täitetoimingu sooritamiseks luba nii põhivõla kui ka 08.09.2021 seisuga

arvestatud intressi osas, s.o kokku 81 373,30 euro ulatuses. Nõude tagamiseks taotletav abinõu ei

piira isikut rohkem, kui on vajalik vastutusmenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks.

Kohus peab hüpoteegi seadmisel põhjendatuks arvestada ka taotluses näidatud lisanduda võivate

täitekuludega (s.o 7356 eurot). Seega annab kohus loa seada hüpoteek X korteriomandile registriosa

numbriga xxxxxxx maksuhalduri taotletud summas 88 729 eurot.

6.7 Maksuhaldur on kinnitanud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetatakse X vastu suunatud

täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise

liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et

esitatav tagatis peab lisaks katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS §

122). Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 81 373,30

eurot.

7. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku

kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud

täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna

ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda

võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)