3-20-2310/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-2310 Haldusasi XX kaebus Vabariigi Presidendi Kantselei kohustamiseks väljastama teave Menetlusosalised Kaebaja XX Vastustaja Vabariigi Presidendi Kantselei Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu 06.07.2021 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.07.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-20-2310 menetlusse.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.07.2021 määruse resolutsioon muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX pöördus 09.09.2020 Vabariigi Presidendi Kantselei (VPK) poole taotlusega saata kaebajale 19.02.1993 kinnitatud "Vabariigi Presidendi Kantselei ajutine põhimäärus", otsused viimati nimetatud dokumentide võimalike redaktsiooniliste muudatuste kohta. Samuti taotles XX, et VPK edastaks K.L töölepingu ja ametijuhendi, kui viimane ei ole töölepingu lahutamatuks osaks, ning ka kehtetud töölepingud ja ametijuhendid. Kaebaja palus tagada juurdepääs vähemalt sellele osale teabest, millele juurdepääsupiirangud ei kehti.

2. VPK edastas 16.09.2020 vastusega kaebajale 19.02.1993 aastal kinnitatud VPK ajutise põhimääruse koopia ning K.L töölepingu väljavõte koos muudatuste (v.a töötasu muudatused) ja ametijuhenditega. VPK lisas, et töötaja isikustatud palgaandmete avaldamine ei ole põhjendatud.

3-20-2310 2(3)

3. XX soovis 16.10.2020 kirjaga, esitada VPK 16.09.2020 vastuskirja peale kaebuse. XX märkis, et tervislikel põhjustel ta pikemalt ei kirjuta, kuid teeb esmase menetlustoimingu.

4. VPK vastas 02.11.2020 kirjaga XXle, milles märkis, et kuna kaebuste sisu ei ole arusaadav, siis vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 9 p 6 alusel loobub VPK neile sisuliselt vastamast.

5. XX esitas 22.11.2020 halduskohtule kaebuse tunnistada VPK 16.09.2020 vastuskiri põhiseadusega vastuolus olevaks ning kohustada VPK-d kaebaja 16.09.2020 teabenõuet K.L töölepingu-ametijuhendi osas uuesti läbi vaatama. Kohus võttis 12.01.2021 kaebuse kohustamisnõudes menetlusse.

6. VPK palus 12.02.2021 halduskohtule esitatud taotluses menetlus lõpetada seoses kohustamiskaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu.

7. Tallinna Halduskohus lõpetas 06.07.2021 määrusega asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p

2 alusel.

VPK vastas kaebajale 16.09.2020, et ei väljasta kaebajale töötaja isikustatud palgaandmeid. Sellele vastas kaebaja 16.10.2020, et soovib 16.09.2020 vastuskirja peale esitada kaebuse ning teeb ära esmase menetlustoimingu. Kuigi kaebaja 16.10.2020 kirjast võib välja lugeda kaebaja soovi vaidlustada VPK 16.09.2020 vastuskiri, ei esitanud kaebaja mitme nädala jooksul asjakohast vaidlustust (02.11.2020 teatas VPK, et loobub kaebaja pöördumisele sisuliselt vastamast).

Kaebaja on alates 2016. a esitanud halduskohtule erinevaid kaebusi ja määruskaebusi (kokku üle 30 menetlusdokumendi). Kui isiku teabenõue jäetakse kohaselt täitmata, on tal õigus pöörduda vaidega Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole või kaebusega halduskohtusse (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 46 lg 1). Erinevad kohtuasjad tõendavad, et kaebaja on teadlik võimalusest esitada vaie AKI-le ja võimalusest esitada kaebus halduskohtule, kui ametiasutus täidab teabenõude mittekohaselt. Kaebaja ei ole kaebetähtaegade arvestamisel kogenematu.

Kaebetähtaja arvestamisel tuleb lähtuda 16.09.2020 kirjast. Kaebaja esitas kaebuse kohtule 22.11.2020, s.t kaebetähtaega rikkudes (HKMS § 46 lg 2). Kuigi kaebaja viitas 16.10.2020 kirjas VPK-le terviseprobleemidele, ei ole ta esitanud tõendeid ega selgitust, miks tal ei olnud võimalik nõuetekohast vaidlustust sedavõrd pika aja jooksul esitada. Lisaks ei ole kirja sisu tõsiseltvõetav põhjusel, et kaebaja 16.10.2020 kiri on copy-paste asjas nr 3-20-2309 VPK-le 01.10.2020 esitatud kirjast. Kaebuse VPK 16.09.2020 kirjale esitas kaebaja 22.11.2020 kaebetähtaega rikkudes (HKMS § 46 lg 2). Kaebaja on kohustamiskaebuse esitamisel ületanud kaebetähtaega ning ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse kaebetähtaja ennistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus.

Kaebaja tervislik seisund ei võimalda põhjalikumaid seisukohti esitada ning ta soovib 15 päeva jooksul määruskaebust täiendada. Ulatuses, milles halduskohtu lahendit on vaidlustatud, peab ringkonnakohus kontrollima lahendi seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes.

3-20-2310 3(3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg

1 ja § 207 lg 1).

10. Kaebaja esitas kaebuses nõude järgmises sõnastuses: „tunnistada Vabariigi Presidendi Kantselei 16.09.2020 vastuskiri kvalitatiivselt põhiseadusega vastuolus olevaks ning kohustada XXi 09.09.2020 teabenõuet K.L töölepingu-ametijuhendi osas uuesti läbi vaatama.“ Sisuliselt on kaebaja seisukohal, et vaidlustatud tegevus on õigusvastane, sh vastuolus põhiseadusega. Kaebuse sisust ja selles esitatud taotlusest saab järeldada, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks on saada vastustajalt taotletav teave. Kaebaja on käsitanud praegusel juhul tuvastamisnõuet kohustamisnõude eeldusena, mistõttu oli õige mõlemaid nõudeid koos käsitada ühe ehk kohustamisnõudena.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kui kaebaja soovis vaidlustada VPK tegevust teabenõudele vastamisel, tulnuks tal esitada vaie AKI-le või pöörduda kaebusega halduskohtusse (AvTS § 44 p 1 ja § 46 lg 1; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2021 määrus asjas nr 3-20-2309, p 12). Seetõttu ei saa HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud 30 päevast kaebetähtaega hakata arvestama VPK 02.11.2020 vastuse kaebajale teatavaks tegemisest, vaid lähtuda tuli VPK 16.09.2020 kirja kaebajale teatavaks tegemisest. Kaebaja pidi hiljemalt 16.10.2020 olema VPK 16.09.2020 kirjast teadlik, sest vastasel korral poleks ta saanud selle peale VPK-le kaebust esitada. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtusse 22.11.2020 ehk HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud 30-päevast tähtaega rikkudes.

12. Pärast seda, kui kohus tuvastab, et kaebus on kohtule esitatud tähtaega rikkudes, tuleb menetlusosalisele anda võimalus esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus (HKMS § 38 lg 5, §

120 lg 3 ja § 124 lg 1). Kuigi halduskohus ei andnud kaebajale võimalust esitada tähtaja ennistamise taotlust ja koos sellega ka tähtaja möödalaskmise põhjendusi, sh terviseseisundi osas, ei oma see praeguse määruskaebuse lahendamisel otsustavat tähendust.

13. Halduskohus on õigesti viidanud asjaolule, et kaebaja varasem tegevus lubab järeldada, et ta teab, et kui haldusorgan keeldub teabenõude täitmisest, on tal õigus pöörduda vaidega kas AKI poole või kaebusega halduskohtusse. Näiteks on vastustaja viidanud AKI 17.04.2019 vaideotsusele nr 2.1.-3/19/678, milles kaebaja esitas vaide VPK tegevuse peale teabenõude täitmisel (dtl 50–52). Kaebaja on ka teistes asjades esitanud vaideid AKI-le ja hiljem vaidlustanud AKI vaideotsuseid halduskohtus (nt haldusasjad nr 3-20-2079 ja nr 3-17-1171). Halduskohus on teinud õige järelduse, et kaebaja pole selles küsimuses õiguslikult kogenematu.

14. Kaebajal oli võimalus esitada kaebetähtaja möödalaskmise põhjendused ka määruskaebuses ringkonnakohtule, mida ta aga pole teinud. Tähtaja ennistamiseks ei anna alust üldsõnaline viide terviseprobleemidele.

15. Eeltoodust lähtudes ei ole ka ringkonnakohtul alust kaebetähtaega ennistada. Halduskohus on seega haldusasja menetluse õigesti HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetanud. Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 06.07.2021 määruse resolutsioon muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)