2-21-12142/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-21-12142 Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2021, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasi G I hagiavaldus G I vastu ühisvara jagamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised Hageja: G I (isikukood XXX; elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Mihhail Tuštšenko (e-post: mih.tushs@gmail.com) Kostja: G I (isikukood XXX; elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Jagada G I ja G I ühisvara järgmiselt: Müüa G I ja G I ühisvara hulka kuuluv 3/5-suurune mõtteline osa kinnistust, asukohaga XXX (registriosa nr XXX) avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning jagada müügist saadav raha pärast täitekulude maha arvamist G I ja G I vahel võrdsetes osades.

3. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Mõista G I riigituludesse välja riigilõiv 75 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Maksuja Tolliamet arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank, hiljemalt 15 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Makse tegemisel märkida viitenumber 99921700037748 ning selgitusse: „riigilõiv, tsiviilasi nr 2-21-12142“. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

2(4)

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid G I ja G I 28.02.1984 abielu, mis on registreeritud Narva linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas (abielukanne nr. XX). Abielu lahutati 28.07.2020 Viru Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-9419. Abielu kestel soetasid abikaasad 3/5-suuruse mõttelise osa kinnistust, asukohaga XXX, kinnistu kogupindala 795 m2. Kinnistul asuvad mansardkorrusega elumaja pinnaga 80 м2, kelder pinnaga 15 m2 ja majandushoone pinnaga 29 m2. Hooned omandasid pooled abielu kestel algselt vallasasjana ostu-müügilepingu alusel, mis sõlmiti 30.08.1993. Hiljem hoonetealune maa erastati ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Seoses poolte abielusuhete katkemisega ei kasutatud kõnealust kinnisvara pikemat aega. Pooled ei ela nimetatud kinnistul ega tegele seal majapidamisega. Pooled elavad alaliselt teistel aadressidel. Hageja on seisukohal, et nimetatud kinnistu 3/5-suurune mõttelise osa turuväärtus on 40 000 eurot. Hageja lähtub sellest, et kinnisvara ei ole pikemat aega olnud poolte kasutuses, nad ei ela seal, seega kumbki neist seda kinnisvara ei vaja. Peale selle on hageja ja kostja pensioniealised ning seoses materiaalse olukorraga ei ole võimelised tasuma teisele poolele rahalist hüvitist, kui kinnisvara jääks ühe poole ainuomandisse. Seepärast leiab hageja olevat otstarbeka ja mõistliku jagada ühisvara avaliku enampakkumise teel. Hageja arvab, et selliselt on arvestatud mõlema poole huvidega.

2. Hageja palub jagada poolte ühisvara, milleks on 3/5-suurune mõtteline osa kinnistust, asukohaga XXX, registriosa number XXX, selliselt, et ühisomand lõpetatakse kinnistu mõttelise osa müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Müügist saadud raha tuleb jagada poolte vahel võrdsetes osades. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse esitamisel taotles hageja menetlusabi, mille kohus osaliselt rahuldas. Kohus vabastas hageja riigilõivu, summas 200 eurot, tasumise kohustusest ning kohustas hagejat tasuma riigilõivust 100 eurot nelja võrdse osamaksena nelja kuu jooksul (4 x 25 eurot) iga kuu

06. kuupäevaks. Esimene osamakse tuli teha hiljemalt 06. septembril 2021. Hageja tasus esimese osamakse ning kohus võttis hagiavalduse menetlusse.

4. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja nõudis kirjalikku vastust ning kohustas kostjat teavitama kohut, kas ta soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks

3(4) andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 30.08.2021. Kostja kohtule omapoolset vastust esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigetele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hageja on palunud hagiavaldus tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja sellele tähtaegselt ei vasta.

7. Kuna kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, siis leiab kohus, et vaidlust hagi üle ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

8. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse § 37 lg 1 ja 3 ning asjaõigusseaduse § 77 alusel.

9. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud

10. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.

11. Hagiavalduse esitamisel oli hagejal kohustus tasuda osaliselt riigilõiv 100 eurot nelja võrdse osamaksena.

12. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

13. TsMS § 190 lg 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

14. Kohus leiab, et seaduseandja on näinud ette, et osapooled kannavad oma menetluskulud ise. Seaduseandja on ka näinud ette, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (TsMS § 190 lg 1).

15. Kuna antud juhul on hageja kohustatud tasuma riigilõivu osamaksetena ning kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis leiab kohus, et hageja peab tasuma riigile vähem tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus selgitab, et riigilõiv tuleb tasuda hiljemalt 15 päeva jooksul

4(4) kohtulahendi jõustumisest. Menetluskulude tasumata jätmisel on õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse §-st 113 tulenevalt.

(digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik