2-20-2295/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-2295

Kohtuasi

X avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

ja lõpetatud osas ainuhooldusõiguse saamiseks või

lastega suhtlemise korra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. juuli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik D (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Angela Jürgenson

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi

Robert Suir

Puudutatud isik N (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi

Robert Suir

Valga Vallavalitsus (registrikood 77000507), lepinguline

esindaja Maire Baumverk

Tallinna Kesklinna Valitsus (registrikood 75014221),

lepingulised esindajad Marge Rungi ja Marje Paljak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 2. juuli 2020. a määrus osaliselt suhtluskorra

kindlaksmääramise osas (määruse resolutsiooni p 2.1). Teha tühistatud osas uus

määrus, millega muuta suhtlemise aega, kohta ja transpordi korraldust. Muus osas

jääb maakohtu määrus muutmata.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

2-20-2295

3.1. Jätta X avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.

3.2. Määrata laste C ja N ning isa X suhtlemise kord alljärgnevalt:

3.2.1. Lapsed kohtuvad isaga isa elukohas iga paaritu nädala nädalavahetusel

reede õhtust pühapäeva õhtuni. Ema D saadab lapsed reedel pärast kooli

maakondadevahelise ühissõidukiga isa elukohale lähimasse ühissõiduki

peatusesse ja isa läheb lastele sinna vastu. Isa saadab lapsed pühapäeval

ema elukohale lähimasse maakondadevahelisse ühissõiduki peatusesse

arvestusega, et lapsed jõuavad sinna hiljemalt kell 19.15, ja ema läheb

lastele sinna vastu. Vanemad lepivad konkreetses ühissõidukis kokku

hiljemalt sõidule eelneval päeval. Kumbki vanem ostab lastele selle

ühissõiduki pileti, millele ta lapsed viib, ja kannab ise nende sõidupiletite

kulud. Vanemate kokkuleppel võivad kohtumised toimuda muus kohas ja

transport olla korraldatud muul viisil.

3.2.2. Paaritul aastal veedavad lapsed jõulud, s.o ajavahemiku 22.–26.

detsember isaga, ning ajavahemiku 26. detsembrist 2. jaanuarini emaga,

paarisaastal vastupidi. Laste üleandmine toimub Pärnus XXX kell 18.00.

3.2.3. Suvel on lapsed ajavahemikus 14. juuni kuni 31. august vahelduva

graafiku alusel nädal ema ja nädal isa juures.

3.2.4. Lapsed veedavad üle aasta alates 2020/2021 õppeaastast sügisvaheaja

isaga, suusavaheaja emaga ning kevadvaheaja isaga, järgmisel aastal

vastupidi.

3.2.5. Lapsed veedavad jaanipäeva vanema juures, kelle juures nad viibivad. C

vanust arvestades tuleb arvestada tema soovi viibida mujal.

3.2.6. Emadepäeva ja ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga, isadepäeva ja isa

sünnispäeva isaga.

3.2.7. Kui vanemad soovivad minna lastega välisriiki lühiajalisele, s.o kuni

kümnepäevasele reisile, ajal, mil lapsed viibivad vastavalt suhtluskorrale

teise vanema juures, piisab lastega reisile minemiseks teise vanema

teavitamisest reisi sihtkohast ja kestusest. Vanem teavitab e-kirja teel teist

vanemat lastega reisile minemisest esimesel võimalusel, aga mitte hiljem

kui kaks nädalat enne reisi algust. Kui reisiks on nõutav või soovitatav

omada teise vanema kirjalikku nõusolekut, siis kohustub vanem vastavas

vormis nõusoleku andma. Vanem, kelle käes on reisile minemiseks

vajalikud laste dokumendid, annab need mõistlikul ajal enne reisi algust

üle lastega reisile minevale vanemale.

3.2.8. Laste isiklikud asjad ja riided, mis olid lastel seljas ja kaasas laste

üleandmisel, tagastatakse ka laste üleandmisel teisele lapsevanemale.

3.2.9. Lastel on õigus osaleda mõlema vanema perekondlikel sündmustel, mis

on seotud lähisugulastega. Perekondlik sündmus ei tohi takistada laste

suhtlemist lahusoleva vanemaga. Sündmustest etteteatamise aeg on

vähemalt kümme päeva. Laste osalemisel perekondlikel sündmustel tuleb

arvestada laste soove. Transpordi tagab ja sõidukulud kannab vanem,

kellega sündmus on seotud.

3.2.10. Kummalgi vanemal on õigus lapse sünnipäeva kuupäeval või sellele

eelneval või järgneval kuupäeval veeta lapsega kaks tundi. Vanemad

võivad laste sünnipäevi oma kodus pidada graafiku järgsel ajal.

3.2.11. Mõlemal vanemal on õigus kokkusaamiste vahelisel ajal päevasel ajal,

kuid mitte hiljem kui kell 19.00, suhelda lastega telefoni, mobiiltelefoni, e-

posti vms suhtluskanali kaudu. Vanem, kellega lapsed viibivad, toetab

2-20-2295

lapsi teise vanemaga suhtlemisel ning abistab neid igati, et suhtlus saaks

tehniliselt toimuda. Vanem ei ignoreeri teise vanema kõnet, et lapsed ja

eemal viibiv vanem ei saaks omavahel suhelda.

3.2.12. Muutustest lastega kokkusaamise aegades ja graafikus teatab teine pool

kirjalikult (e-kiri, SMS, muu suhtlusvõrgustik) ette vähemalt kolm päeva.

Vanemad võivad suhtluskorra kohtumise kokkuleppel muuta ja määrata

täiendavad kohtumisi. Vanemad püüavad asendada ärajäänud pikki

nädalavahetuste kohtumisi.

3.2.13. Vanemad vahetavad lastega seotud olulist infot, arvestades, et vanematel

on ühine hooldusõigus.

3.2.14. Vanemad ei halvusta laste juuresolekul teist vanemat ega tülitse.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja menetlusosaliste seisukohad

1. X (avaldaja, isa) esitas 11. veebruaril 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada

enda ja D (puudutatud isik I, ema) ühise hooldusõiguse C (puudutatud isik II, vanem tütar) ja

Ni (puudutatud isik II, noorem tütar) suhtes viibimiskoha määramise, hariduse- ja

tervisekorralduse osas ning anda selles osas isale ainuhooldusõigus. Isa täpsustas 21. mail 2020

avaldust, paludes ühise hooldusõiguse osalise lõpetamata jätmise korral määrata kindlaks isa ja

laste suhtluskorra järgmiselt:

-

lapsed viibivad isa juures üle nädala reedest pühapäevani. Laste üleandmine ühelt

vanemalt teisele toimub reedel ja pühapäeval kell 18.00 laste vanaema juures Pärnus

XXX;

-

paaris aastal veedavad lapsed jõulud, s.o ajavahemiku 22.–26. detsember isaga ning on

26. detsembrist 2. jaanuarini emaga. Laste üleandmine toimub p-s 1 nimetatud ajal ja

kohas;

-

paaritul aastal veedavad lapsed jõulud, s.o ajavahemiku 22.–26. detsember emaga, ning

on 26. detsembrist 2. jaanuarini isaga. Laste üleandmine toimub p-s 1 nimetatud ajal ja

kohas;

-

suvel on lapsed ajavahemikus 14. juuni kuni 31. august vahelduva graafiku alusel nädal

ema ja nädal isa juures. Jaanipäeva veedavad lapsed vanemaga, kelle juures lapsed

parasjagu viibivad;

-

lapsed veedavad 2020/2021 õppeaasta oktoobri koolivaheaja isaga, veebruari

koolivaheaja emaga ja kevadvaheaja isaga, ning järgmisel aastal vastupidi;

-

laste isiklikud asjad ja riided, mis neil on seljas ja kaasas üleandmisel, tagastatakse ka

laste üleandmisel teisele lapsevanemale;

2-20-2295

-

lastel on õigus osaleda mõlema vanema perekondlikel sündmustel, mis on seotud

lähisugulastega. Perekondlik sündmus ei tohi takistada laste suhtlemist lahusoleva

vanemaga. Sündmustest etteteatamise aeg on vähemalt kümme päeva;

-

lapsed veedavad oma sünnipäeva vanemaga, kelle juures nad viibivad. Teisel vanemal on

õigus veeta lapsega tema sünnipäeval aega kaks tundi enda valitud kohas;

-

emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva isaga;

-

vanema sünnipäeval viibivad lapsed sünnipäeva pidava vanema juures;

-

kui vanemad soovivad minna lastega välisriiki lühiajalisele, s.o kuni kümnepäevasele

reisile ajal, mil lapsed viibivad vastavalt suhtluskorrale teise vanema juures, piisab lastega

reisile minemiseks teise vanema teavitamisest reisi sihtkohast ja kestusest. Vanem

teavitab e-kirja teel teist vanemat lastega reisile minemisest esimesel võimalusel, aga

mitte hiljem kui kaks nädalat enne reisi algust. Kui reisiks on nõutav või soovitav omada

teise vanema kirjalikku nõusolekut, siis kohustub vanem vastavas vormis nõusoleku

andma. Vanem, kelle käes on reisile minemiseks vajalikud laste dokumendid, annab need

mõistlikul ajal enne reisi algust üle lastega reisile minevale vanemale;

-

muutustest lastega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine pool kirjalikult

(e-kiri, SMS, muu suhtlusvõrgustik) ette vähemalt kolm päeva;

-

vanemal, kelle juures lapsed ei viibi, on õigus saada informatsiooni laste tervisliku

seisundi jm kohta, sh kohustus teavitada mis tahes probleemi korral teist vanemat

esimesel võimalusel;

-

mõlemal vanemal on õigus kokkusaamiste vahelisel ajal päevasel ajal, kuid mitte hiljem

kui kell 19.00, suhelda lastega telefoni, mobiiltelefoni, e-posti vms suhtluskanali kaudu.

Vanem, kellega lapsed viibivad, toetab lapsi teise vanemaga suhtlemisel ning abistab

neid igati, et suhtlus saaks tehniliselt toimuda. Vanem ei ignoreeri teise vanema kõnet,

et lapsed ja eemal viibiv vanem ei saaks omavahel suhelda;

-

laste juuresolekul ei aruta vanemad omavahelisi asju, ei tülitse ega halvusta teineteist.

Lastega seonduvad kokkulepped sõlmivad vanemad omavahel, mitte laste kaudu. Samuti

ei aruta vanem lastega elatise, hooldusõiguse või suhtluskorraga seonduvaid küsimusi.

Avalduse kohaselt sündis vanemate kooselust XX.XX.XXXX vanem tütar ja XX.XX.XXXX

noorem tütar. Vanemate kooselu lõppes 2017. a augustis ja lapsed elavad ema juures. Vanemate

vahel on olulised erimeelsused laste viibimiskoha ja haridusasutuse valiku küsimustes. Isa

soovib, et lapsed elaksid tema juures ning vanem tütar hakkaks käima X Koolis ja noorem tüar

X lasteaias. Samas leiab ema, et laste huvides on elada tema juures ja jätkata senist

elukorraldust. Erimeelsuste tõttu ei ole ühise hooldusõiguse säilitamine võimalik. Ühise

hooldusõiguse osaline lõpetamine on laste huvides. Isal on lastega lähedane ja usalduslik suhe

ning ta on võimeline pakkuma lastele kõike eluks ja arenguks vajalikku. Isa osales vanemate

lahkuminekuni laste elus iga päev.

Ühise hooldusõiguse osalise lõpetamata jätmise korral soovib isa määrata kindlaks enda ja laste

suhtluskorra. Laste huvides on võimalikult hea ja lähedase suhte säilitamine mõlema vanemaga

ka pärast vanemate lahkuminekut. Suhtluskorra tingimused peavad olema piisavad, tagamaks

laste ja isa suhte loomise ja säilitamise. Piisavaks ei saa pidada isa ja laste kohtumist ainult kord

kuus kahel päeval. See kahjustaks isa ja laste häid ja usalduslikke suhteid ning viiks laste

võõrandumiseni isast. Isa ei nõustu, et tema peaks üksi korraldama laste transpordi ema ja isa

elukoha vahel. See oleks ebaõiglane ja koormaks isa ebamõistlikult, arvestades seda, et

vanemate elukohtade vaheline kaugus on ligikaudu 300 km. Isa ei nõustu, et ta peab sõitma

Tallinnasse, kui ta tahab lapsi tihemini näha. Isa ei pea lastega aega veetma hotellides ja

kaubanduskeskustes, kui ta saab seda teha oma kodus, kus lapsed on harjunud olema.

2-20-2295

2. Ema vaidles ühise hooldusõiguse lõpetamisele täielikult ja isa pakutud suhtluskorrale

osaliselt vastu.

Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole põhjust. Samas nõustub ema, et vaja on

reguleerida isa ja laste vahelist suhtlust. Vanemad on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe, mille

järgi kohtub isa lastega igal teisel nädalavahetusel ja laste üleandmine toimub poolel teel.

Suhtluskorra kohtulikul kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et ema on reedeti tööl kella 20–

21-ni, tal ei ole võimalik raseduse tõttu pikki reise ette võtta ja edaspidi on seda vastsündinu

kõrvalt veelgi keerulisem teha ning emal ei ole alates 5. juunist 2020 liikluskõlbulikku

sõiduvahendit.

Isa võiks vastutada laste transpordi korraldamise eest. Kuivõrd vahemaa vanemate elukohtade

vahel on suur, on lastele parem, kui nad käivad isa juures kord kuus. Kui isa soovib lastega

tihemini kohtuda, võib ta nendega aega veeta Tallinnas. Ema on nõus, et lapsed võivad osaleda

mõlema vanema perekondlikel sündmustel, kui isa arvestab laste sooviga sündmusel osaleda,

osalemine ei ole lastele liiga väsitav ja isa korraldab ise laste transpordi. Ema ei ole nõus, et isal

on õigus veeta lastega nende sünnipäeval kaks tundi isa valitud kohas. Lapsed soovivad

sünnipäevasid pidada Tallinnas elavate sõpradega ning isa peaks sellega arvestama. Arvestades

laste arusaamisvõimet ja C vanust, võivad vanemad lihtsamaid lastega seotud kokkuleppeid

sõlmida ka laste vahendusel. Ema ei ole lastega elatise, hooldusõiguse ega suhtluskorra

küsimusi arutanud, mistõttu võib vastava keelu suhtluskorrast välja jätta.

3. Laste esindaja vaidles ühise hooldusõiguse lõpetamisele täielikult ja isa taotletud

suhtluskorrale osaliselt vastu.

Avaldusest ei nähtu, et ema oleks lapsed hooletusse jätnud ja vanemad ei suudaks lapsi ühiselt

kasvatada, mistõttu on isa ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist taotlenud ennatlikult.

Vanemad austavad teineteise õigust lastega suhelda ja on täitnud kohtuväliselt kokkulepitud

suhtluskorda. Laste üleandmine on vanemate kokkuleppel toimunud Eesti keskpunktis, mis

arvestab suurt vahemaad vanemate elukohtade vahel. Laste esindaja ei toeta suhtluskorra

kindlaksmääramist isa taotletud kujul. Laste esindaja üritas suunata vanemaid kokkuleppele,

lähtudes laste senisest elukorraldusest. Isa ei näidanud üles huvi ettepanekut arutada ja jäi

napisõnaliselt avalduse juurde. Vanematega kohtuistungil arutatud suhtluskord vastab laste

huvidele. Suhtluskord peab olema mõistlik mõlema vanema vaatenurgast. Ema põhjendused

raseduse ja sõiduauto puudumise kohta on usutavad.

4. Valga Vallavalitsus toetas suhtluskorra kindlaksmääramist isa taotletud kujul, kuid leidis, et

suhtluskorras võiks täpsustada, et vanemad peavad ära jäänud suhtluspäevad omavahelisel

kokkuleppel asendama. Samuti võiks suhtluskorras täpsustada, et vanematel on alati õigus

leppida kokku teistsuguses suhtluskorras ja suhtluskorras reguleerimata küsimustes püüavad

vanemad ise kokkuleppele jõuda, lähtudes laste huvidest ja võttes arvesse vanemate ühist

hooldusõigust.

5. Tallinna Kesklinna Valitsus vaidles ühise hooldusõiguse osalisele lõpetamisele vastu, kuid

toetas suhtluskorra kindlaksmääramist isa taotletud kujul. Lastele oleks Tallinnast X elama

asumine väga suur elukorralduse muutus ja nad peaksid lahkuma oma harjumuspärasest

kasvukeskkonnast. Lapsed elavad alates 2017. aastast emaga ning on suhelnud isaga vanemate

kohtuvälise kokkuleppe alusel. Isa pakutud suhtluskord vastab laste huvidele ja vajadustele. On

oluline, et mõlemad vanemad panustavad suhtluskorra toimimisse võrdselt.

2-20-2295

6. Maakohus kuulas lapsed kohtumaja lastetoas ära. Lapsed olid rõõmsad ja avatud. Nad

rääkisid, et on praeguse elukorraldusega rahul ja soovivad elada koos emaga, kuid käia isal

sageli külas. Lapsed kinnitasid, et on nõus autoga Valgasse sõitma ja on pikkade sõitudega

harjunud. Samuti kinnitasid lapsed, et suhted mõlema vanemaga on väga lähedased.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 2. juuli 2020. a määrusega isa avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks rahuldamata ning määras kindlaks isa ja laste suhtluskorra järgmiselt:

1) Lapsed viibivad isaga üle nädala nädalavahetustel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Ühel

korral kuus viibivad lapsed isaga isa igakordses elukohas, mis on praegu Valga maakonnas.

Ühel korral kuus viibivad lapsed isaga Tallinnas või Pärnus või vanemate eraldi

kokkuleppel Valgas. Kohtumised algavad reedel peale kooli ja lasteaia lõppu ning lapsed

on elukohas tagasi pühapäeval kell 18.00. Isa korraldab laste sõidu oma elukohta ja kannab

laste sõidukulud.

2) Paaritul aastal veedavad lapsed jõulud, s.o ajavahemiku 22.–26. detsember isaga, ning

ajavahemiku 26. detsembrist 2. jaanuarini emaga, paarisaastal vastupidi. Laste üleandmine

toimub Pärnus XXX kell 18.00.

3) Suvel on lapsed ajavahemikus 14. juuni kuni 31. august vahelduva graafiku alusel nädal

ema ja nädal isa juures.

4) Lapsed veedavad üle aasta alates 2020/2021 õppeaastast sügisvaheaja isaga, suusavaheaja

emaga ning kevadvaheaja isaga, järgmisel aastal vastupidi.

5) Lapsed veedavad jaanipäeva vanema juures, kelle juures nad viibivad. C vanust arvestades

tuleb arvestada tema soovi viibida mujal.

6) Emadepäeva ja ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga, isadepäeva ja isa sünnispäeva

isaga.

7) Kui vanemad soovivad minna lastega välisriiki lühiajalisele, s.o kuni kümnepäevasele

reisile, ajal, mil lapsed viibivad vastavalt suhtluskorrale teise vanema juures, piisab lastega

reisile minemiseks teise vanema teavitamisest reisi sihtkohast ja kestusest. Vanem teavitab

e-kirja teel teist vanemat lastega reisile minemisest esimesel võimalusel, aga mitte hiljem

kui kaks nädalat enne reisi algust. Kui reisiks on nõutav või soovitatav omada teise vanema

kirjalikku nõusolekut, siis kohustub vanem vastavas vormis nõusoleku andma. Vanem,

kelle käes on reisile minemiseks vajalikud laste dokumendid, annab need mõistlikul ajal

enne reisi algust üle lastega reisile minevale vanemale.

8) Laste isiklikud asjad ja riided, mis olid lastel seljas ja kaasas laste üleandmisel, tagastatakse

ka laste üleandmisel teisele lapsevanemale.

9) Lastel on õigus osaleda mõlema vanema perekondlikel sündmustel, mis on seotud

lähisugulastega. Perekondlik sündmus ei tohi takistada laste suhtlemist lahusoleva

vanemaga. Sündmustest etteteatamise aeg on vähemalt kümme päeva. Laste osalemisel

perekondlikel sündmustel tuleb arvestada laste soove. Transpordi tagab ja sõidukulud

kannab vanem, kellega sündmus on seotud.

10) Kummalgi vanemal on õigus lapse sünnipäeva kuupäeval või sellele eelneval või järgneval

kuupäeval veeta lapsega kaks tundi. Vanemad võivad laste sünnipäevi oma kodus pidada

graafiku järgsel ajal.

11) Mõlemal vanemal on õigus kokkusaamiste vahelisel ajal päevasel ajal, kuid mitte hiljem

kui kell 19.00, suhelda lastega telefoni, mobiiltelefoni, e-posti vms suhtluskanali kaudu.

Vanem, kellega lapsed viibivad, toetab lapsi teise vanemaga suhtlemisel ning abistab neid

igati, et suhtlus saaks tehniliselt toimuda. Vanem ei ignoreeri teise vanema kõnet, et lapsed

ja eemal viibiv vanem ei saaks omavahel suhelda.

12) Muutustest lastega kokkusaamise aegades ja graafikus teatab teine pool kirjalikult (e-kiri,

2-20-2295

SMS, muu suhtlusvõrgustik) ette vähemalt kolm päeva. Vanemad võivad suhtluskorra

kohtumise kokkuleppel muuta ja määrata täiendavad kohtumisi. Vanemad püüavad

asendada ärajäänud pikki nädalavahetuste kohtumisi.

13) Vanemad vahetavad lastega seotud olulist infot, arvestades, et vanematel on ühine

hooldusõigus.

14) Vanemad ei halvusta laste juuresolekul teist vanemat ega tülitse.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole alust vanemate ühist hooldusõigust lõpetada.

Vanemad on siiani laste hooldusõigust ühiselt teostanud, mh otsustanud koos laste elukoha,

kooli ja lasteaia üle. Vanemad on lastega hingeliselt tugevalt seotud ning soovivad ja on

võimelised laste hooldusõigust teostama. Laste huvides on, et nende suhtes on õigus otsustusi

teha mõlemal vanemal kui laste vajadusi kõige paremini tundvatel inimestel. Lapsed soovivad

jätkata senist elukorraldust, st elada ema juures ja suhelda isaga. Selline tahe on kooskõlas laste

huvidega. Laste senise elukorralduse muutmine ei ole põhjendatud.

Vanemad on tulnud hästi toime ka isa ja laste suhtlemise korraldamisega. Siiani on lapsed

käinud isa juures üle nädala nädalavahetusel ning laste üleandmine on toimunud poole tee peal,

s.o kas Imaveres või Pärnus. Lapsed soovivad isaga koos olla, kuid arvestada tuleb, et laste ja

isa elukohtade vahemaa on üle 200 km ning lastele on üle nädala nädalavahetusel 450 km

läbimine ebamõistlikult koormav. Lisaks tuleb arvestada, et ema ei saa praegu objektiivsetel

põhjustel lapsi sõidutada ja lapsed ei ole veel harjunud iseseisvalt bussiga sõitma. Seetõttu tuleb

määrata, et lapsed viibivad isaga üle nädala nädalavahetusel. Ühe nädalavahetuse viibivad

lapsed isa juures ja teise nädalavahetuse saab isa lastega kohtuda Tallinnas või oma vanemate

juures Pärnus või mõlema vanema kokkuleppel Valgas. Kohtumine algab reedel pärast laste

kooli ja lasteaia lõppu ning lapsed peavad ema juurde tagasi jõudma pühapäeval kell 18.00. Isa

korraldab laste transpordi ja kannab laste sõidukulud. Isa pidi Eesti piiri äärde kolides

arvestama, et suhtlus lastega muutub keerulisemaks ja kulukamaks. Elukohta vahetas ka ema,

kuid see ei muuda asjaolu, et isa kolis enam kui 200 km kaugusele. Sellisel juhul ei ole õiglane,

et sõidukulusid kannab ka ema.

Arvestades C vanust, tuleb arvestada tema soovi veeta jaanipäev mujal kui selle vanema juures,

kelle juures ta suhtluskorra järgi viibima peaks. Laste osalemisel perekondlikel sündmustel

tuleb arvestada laste soove. Transpordi tagab ja sõidukulud kannab vanem, kellega sündmus on

seotud. Kummalgi vanemal on õigus lapse sünnipäeva kuupäeval või sellele eelneval või

järgneval päeval veeta lapsega kaks tundi. Lastele on oluline sünnipäeva pidamine sõpradega

ja sõbrad on üldjuhul laste elukohas. Vanemad võivad laste sünnipäevi pidada oma kodus

vastavalt sellele, kuna on lapsed suhtluskorra järgi nende juures. Suhtluskorda tuleb Valga

Linnavalitsuse ettepanekutel täiendada ära jäänud kohtumiste asendamise ja suhtluskorra

muutmise punktidega. Mõistlik ei ole, et üks vanem peab teist teavitama mistahes laste

tervisliku probleemi korral. Vanemad oskavad ise hinnata, millisest probleemist teist vanemat

teavitada. On mõistlik ja vajalik, et vanemad ei tülitseks ega halvustaks teineteist laste kuuldes.

Ei ole vaja määrata, et lastega seotud kokkuleppeid ei saa sõlmida laste kaudu.

Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindaja

kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

Määruskaebus

8. Isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 2.1 osas,

ning teha selles osas uue määruse, millega määrata, et lapsed viibivad isaga üle nädala

nädalavahetustel reede õhtust pühapäeva õhtuni nii, et lapsed lahkuvad elukohast reedel pärast

2-20-2295

kooli lõppu ja on elukohas tagasi pühapäeval hiljemalt kell 19.15. Ema korraldab transpordi ja

kannab sõidukulud laste elukohast isani ja isa enda juurest laste elukohta ning sellest lähtutakse

ka juhul, kui lapsed veedavad koolivaheaja isaga.

Maakohus kaldus vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 2.1 avaldusest kõrvale, lähtudes vaid

ema õigustest ja huvidest. Seejuures ei ole maakohus põhjendanud, miks ta pidas ema õigusi ja

huve kaalukamaks laste ja isa omadest. Suhtluskorra eesmärk on aidata säilitada laste ja lahus

elava vanema kontakti, mitte viia selle vähenemiseni.

Põhjendatud ei ole määrata, et lapsed viibivad suhtluskorra täitmisel isa elukohas. Niivõrd range

laste asukoha määramine loob vanemate vahel uusi vaidlusi. Ajal, mil lapsed on isaga, vastutab

isa nende heaolu eest olenemata sellest, kus ta nendega on.

Punkt, mille järgi lapsed viibivad teisel nädalavahetusel isaga Tallinnas või Pärnus või

vanemate eraldi kokkuleppel Valgas, on ebamäärane ja tekitab vanemate vahel vaidlusi.

Vanemad ei ole suutelised kokku leppima laste üleandmise aegu ja asukohti, mistõttu tuleks

otsustamise võimalus anda vanemale, kellega lapsed parasjagu viibivad.

Lasteaiast lahkumise aeg on võrreldes koolist lahkumise ajaga paindlik, mistõttu tuleks

üleandmise aja puhul arvestada eelkõige C koolipäeva lõppemise aega. Kool lõpeb reedeti kell

14.05 ja lapsed võiksid pärast seda teele asuda. Lisaks, kui lapsed peavad pühapäeval Tallinnas

tagasi olema enne kella 18.00, tähendaks see Valgast lahkumist juba hommikul ja isa saaks

lastega veeta ainult ühe päeva.

Maakohus jättis välja selgitamata olulised asjaolud. Isa perre sünnib 2021. a veebruaris laps ja

ta jääb 2021. a aprillis või mais lapsehoolduspuhkusele. Isal ei ole ajalist ja majanduslikku

ressurssi sõita koos vastsündinuga kuus 24 tundi autoga ja veeta lastega aega Tallinnas.

Maakohtu määratud suhtluskord sellega ei arvesta.

Punkt, mille järgi isa korraldab laste transpordi oma elukohta ja kannab sõidukulud, on

ebamäärane ja tekitab vaidlusi. Ema on isa korraldustele vastu. Suhtluskorra täitmise kulud

peaksid vanemad kandma võrdselt, et need ei saaks isale takistuseks lastega suhtlemisel.

Vanemad elasid 2017. aastani koos Pärnus ja pärast seda kolis ema Pärnust sama kaugele kui

isa. Mõlema vanema otsusest tuleneva suurenenud vahemaaga seotud kulud ei peaks jääma

ainult isa kanda. Kogu transpordi korraldamine ja kõigi sellega seotud kulude kandmine on

majanduslikult ja füüsiliselt niivõrd koormav, et kaalub üles lastega kohtumisest saadava

emotsionaalse väärtuse. Laste transpordi korraldamine tuleks isal katta puhkeajast ja teiste

perekonnaliikmetega viibimise ajast. Kui isa perre tuleb lisa, muutub suhtluskorra täitmine

praktiliselt võimatuks. See ei ole laste huvides. Laste huvides on toimiv suhtluskord ja selle

saavutamiseks peavad mõlemad vanemad panustama suhtluskorra toimimisse võrdselt.

9. Ema vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud isa

kanda.

Kui laste isa ei soovi lastega tülika transportimise tõttu kohtuda, ei ole õiglane ega ka seaduse

järgi võimalik panna laste transportimise kohustust emale. Laste isa on valinud oma elukohaks

teadlikult Valgamaa, mis jääb laste elukohast ligi 220 km kaugusele. Selle vahemaa läbimisele

sõiduautoga kulub 2 tundi 45 minutit ja ühissõidukiga 4,5 tundi, mis on kurnav ja pikk teekond

igaühele, rääkimata alaealistest lastest. Isa saab sõidukulusid vähendada, kolides lastele

lähemale või suheldes nendega videokõne vahendusel. Isa tasub küll lastele elatist, kuid laste

sõidukulu ei kuulu laste vältimatute kulude hulka.

2-20-2295

Maakohus arvestas suhtluskorra määramisel tähtsust omavaid asjaolusid, mh seda, et lapsed ei

peaks läbima pikka ja väsitavat distantsi rohkem kui korra kuus. Mõlemad lapsed on sellega

väga rahul. Isa perre lapse sündimine võib küll isa liikumist piirata, kuid ema liikumine on peagi

sündiva lapse rinnapiimaga toitmise tõttu veelgi piiratum.

C on korduvalt keeldunud ühissõidukiga isa juurde liikumast, kuna ta ei soovi üksi 4–5 tundi

kestva sõidu ajal oma noorema õe eest hoolitseda ja vastutada. Ema ja tema elukaaslane on

Covid-19 viiruse riskigrupis ja ühistranspordi kasutamine asetaks nii nemad kui ka lapsed

nakkumisohtlikku olukorda. C ei soovi viimasel ajal viiruse tõttu ühistranspordiga sõita.

Laste isa soovis ise, et laste üleandmine toimuks kell 18.00. Sel kellaajal pühapäeval

Tallinnasse tagasi jõudmine on laste huvides, kuna võimaldab lastel veel süüa, õppetööga

tegeleda ja end järgmiseks päevaks välja puhata. Isa sai Valga-Tallinna bussigraafikuga tutvuda

juba maakohtu menetluse ajal. Isa saab lapsi transportida ka autoga ja lapsed on avaldanud, et

nad on sellega harjunud. Kui isa seda teha ei soovi, saab ta lapsed panna pühapäeva hommikul

Valgast bussile kell 10.15 või viia lapsed Võru või Tartu bussijaama hilisema bussi peale. Isa

saab lastega aega veeta ka Pärnus, kust toimub tihedam bussiliiklus. Kui lapsed liiguvad

ühissõidukiga, peab isa tagama, et see oleks viiruste hooajal turvaline.

10. Valga Vallavalitsus toetab isa määruskaebust.

Mõlemad vanemad peavad laste suhtluskorra toimimisse võrdselt panustama ja laste huvides

on saavutada toimiv suhtluskord. Isa sõnul suhtluskord ei toimi, kuna tema kanda on kogu

transport. Isa väitel lükkab ema kõik tema ettepanekud laste transpordi korraldamiseks tagasi,

mistõttu ei ole võimalik lastega kohtumisi korraldada. Ema sõnul on lapsed pärast maakohtu

määruse tegemist kohtunud isaga kaks korda ning isa ja laste vaheline suhtlus on vähenenud.

Ema väitel ei soovi C sõita õega kahekesi 4,5 tundi ühissõidukiga ja soovib, et isa sõidutaks

nad Tallinnast Valgamaale. Kuigi mõlemad vanemad hoolivad lastest ja armastavad neid, ei ole

nad võimelised omavahel kokkuleppeid sõlmima ja peaksid läbima lepitusteenuse.

11. Tallinna Kesklinna Valitsus vaidleb määruskaebusele vastu.

Vestlusest vanematega selgus, et lapsed viibisid suve jooksul isa juures ainult kaks korda ja

viimati oktoobri koolivaheajal. Vanemad vaidlevad selle üle, et kumb vanem peab panustama

laste transporti. Ema sõnul on lapsed vanemate elukohtade vahel liikunud ka ühissõidukiga.

Lapsed on bussisõiduga hakkama saanud, kuid tee Tallinnast Valka on ema arvates liiga pikk

ja kurnav. Ema väljendas, et on äärmisel juhul nõus, et lapsed sõidavad bussiga Tallinna ja

Pärnu vahet ning isa tuleb lastele Pärnusse vastu ja saadab nad sealt pühapäeval Tallinna

bussile. Isa sõnul ei ole tal ajalist ega materiaalset ressurssi lastel Tallinnas järel käimiseks ja

nende sinna viimiseks.

Tallinna Kesklinna Valitsuse arvates on suhtluskorra toimimiseks oluline mõlema vanema

panus ning nad peavad arvestama laste soove ja hirme. Mõlema vanema perre sünnib laps ja

mõlemad on plaaninud jääda lapsehoolduspuhkusele, seega on nad samas olukorras. Kuna emal

ei ole autot, ei saa eeldada, et ta viiks lapsi ise Pärnusse. Seetõttu võiks lapsed sõita reedel

bussiga Pärnusse, kus isa käiks neil vastas ja viiks nad pühapäeval tagasi Pärnusse, kust nad

lähevad bussiga Tallinnasse. N hakkab sügisel koolis käima, mistõttu ei tule teda enam

lasteaiast võtta ja suhtluskord saab alata pärast laste koolipäeva lõppu. Kuna vanemate kodude

vahel on pikk vahemaa ja üle nädala Tallinnast Valgamaale sõitmine on laste jaoks kurnav, on

laste huvides, et isa veedab ühe nädala oma kodus ja teise Tallinnas, vanavanemate juures või

vanemate kokkuleppel Valgamaal.

2-20-2295

12. Laste esindaja vaidleb määruskaebusele vastu.

Isa väide, et kogu transpordi korraldamine ja kõigi kulude kandmine muutub talle

majanduslikult niivõrd koormavaks, et kaalub üles lastega kohtumisest saadava emotsionaalse

väärtuse, on paljasõnaline ja taunimisväärne. Lapsed ei vastuta selle eest, et isa perre lisandub

ülalpeetav. Isa tõlgendus, et mõlemad vanemad peavad panustama laste suhtlemisse lahus elava

vanemaga ja suhtluskorra toimimisse võrdselt, ei põhine seadusel. Kui isa ei pea võimalikuks

lastega suhtlemise kohustust täita või peab seda liiga kulukaks, on see isa valik. Ema ei takista

isa suhtlemist lastega. Maakohtu määrus seab esikohale laste huvid. Lastega elav vanem ei

vastuta lahus elava vanema valikute eest.

13. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5

alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

Menetluse edasine käik

14. Ringkonnakohus tegi vanematele ettepaneku lahendada lastega suhtlemist puudutav

erimeelsus lastega kohtumise koha ja laste transpordi osas vanemate kokkuleppel selliselt, et

maakohtu määratud suhtluskorra p 2.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lapsed

kohtuvad isaga isa elukohas iga paaritu nädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni.

Ema saadab lapsed reedel pärast kooli linnadevahelise ühissõidukiga isa elukohale lähimasse

ühissõiduki peatusesse ja isa läheb lastele sinna vastu. Isa saadab lapsed pühapäeval ema

elukohale lähimasse linnadevahelise ühissõiduki peatusesse arvestusega, et lapsed jõuavad

sinna hiljemalt kell 19.15, ja ema läheb lastele sinna vastu. Vanemad lepivad konkreetses

ühissõidukis kokku hiljemalt sõidule eelneval päeval. Linnadevahelise ühistranspordi kulud

kannab isa. Vanemate kokkuleppel võivad kohtumised toimuda muus kohas ja transport olla

korraldatud muul viisil.“ Kompromissi saavutamata jätmise korral palus ringkonnakohus

vanematel teatada, kuidas on vahepeal toimunud isa ja laste suhtlemine, sh laste transport isa

juurde, ning mis põhjustel ei ole kompromissiettepanek sobilik.

Lisaks palus ringkonnakohus laste esindajal selgitada välja laste vahetu arvamus vanemate

elukohtade vahel ühissõidukiga liikumise kohta ning esitada sellest lähtuvalt seisukoht, kas

vanematele tehtud kompromissiettepanek vastab laste huvidele.

15. Laste esindaja vastas, et küsis laste vahetut arvamust kompromissiettepanekule. C rääkis,

et tema ja N ei ole isa ammu näinud ja ei ole umbes pool aastat Valgas käinud. Ka ei ole isa ja

C suhelnud telefoni teel. Isa käitumine on lastele arusaamatu. C-le sobiks isaga suhtlemine

kindla ja stabiilse graafiku alusel, s.o kaks korda kuus reede õhtust pühapäeva õhtuni Valgas

käimine. Ka ema kinnitas, et talle oleks selline sagedus sobilik. C on nõus läbima vahemaa

ekspressbussi või rongiga, kuid talle sobiks isaga kohtuda ka Tallinnas. N rääkis, et ta ei mäleta,

millal ta viimati isa nägi, kuid igatseb suhtlust isaga. N-le ei meeldi bussiga sõita ja ta ei saa

bussis magada. Autosõit võib N jaoks olla liiga palav ja rongisõite N ei mäleta.

Laste esindaja arvates vastab kompromissiettepanek laste huvidele, kuna lapsed on sellega

nõus, kuid peab kahetsusväärseks isa soovimatust käia lastel Tallinnas järel. Lapsed soovivad

isaga maakohtu määratust isegi tihedamat suhtlust ning vanematel on viimane aeg panna paika

toimiv suhtluskord, et lapsi mitte traumeerida ja alt vedada.

16. Ema vastas 19. augustil 2021, et C avaldas talle, et kui on väga vaja isa juurde minna, on ta

nõus sõitma ühissõidukiga, kuid parem ei läheks ta sinna üldse. N on liiga väike, et üksi

2-20-2295

ühissõidukiga nii pikka vahemaad läbida. Lapsed on pidanud isas mitu korda pettuma ning C

ja isa suhe on viimasel ajal väga halb. Ema arvates ei saa lapsi vastu nende tahtmist isa juurde

minema sundida. Ema ei ole kompromissiettepanekuga nõus, kuna lastel peab olema õigus

otsustada, kas nad soovivad isaga kohtuda. Kui nad seda soovivad, saavad nad sõita isa juurde

ja tagasi ühissõidukiga. Kui aga C ei soovi isaga kohtuda ja N soovib, saab isa tulle N-le

Tallinnasse järele ja tuua ta tagasi.

17. Isa vastas 21. augustil 2021, et on kompromissiettepanekuga nõus muus kui sõidukulude

kandmise osas. Isa ei ole nõus mõlema suuna sõidukulude kandmisega. Isa maksab kummalegi

lapsele elatist 292 eurot kuus ja tema põhisissetulek on seejuures 110 eurot. Isa peab ülal pidama

ka kolmandat last. Ühe suuna sõidukulude kandmine aitaks ära hoida potentsiaalse konflikti

laste transportimisel laste elukohast isa elukohani.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osaliselt suhtluskorra

kindlaksmääramise osas (määruse resolutsiooni p 2.1). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue määruse, millega muudab isa ja laste suhtlemise aega, kohta ja transpordi korraldust. Muus

osas jääb maakohtu määrus muutmata.

19. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Isa vaidlustas

maakohtu määruse üksnes resolutsiooni p 2.1 osas, s.o osaliselt isa ja laste suhtlemise aja ja

koha ning sellega seotud transpordi korraldamise ja sõidukulude kandmise osas. Seda

arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.

20. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ületanud kaalumispiire, kuna ei selgitanud piisaval

määral välja laste huve. Lisaks on pärast maakohtu määruse tegemist ilmnenud uued asjaolud.

Eelnev on viinud selleni, et maakohtu määratud suhtluskord ei vasta vaidlustatud osas laste

huvidele ega aita tagada isa ja laste suhete säilimist.

20.1. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks

on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui üks vanem ei ela lapsega

koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku

lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse

korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda

määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama

seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse

õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda

arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). Seejuures ei ole vanema soov suhelda lapsega oma

elukeskkonnas lapse huvidega vastuolus ega lapsele eelduslikult kahjulik, kuid sellist

suhtlemist määrates tuleb arvestada, et reisimine lahus elava vanemaga suhtlemiseks ei

muutuks lapsele ülemäära koormavaks (vt Riigikohtu 5. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-113-14, p 26). Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes,

arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust, ning vältida seda, et reisimine

oleks lapsele liiga koormav (vt Riigikohtu 7. detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-

3347, p 22). See, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata, sõltub

2-20-2295

eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ning iga konkreetse asja eripärast.

Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse

suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti

mõlema vanemaga (Riigikohtu 21. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 33).

Eelneva kohaselt määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest

lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama

astme kohtu kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude

kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi.

20.2. Maakohus määras vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2.1 kindlaks, et lapsed viibivad

isaga üle nädala nädalavahetused reede õhtust pühapäeva õhtuni, seejuures ühel korral kuus isa

elukohas ja teisel Tallinnas või Pärnus või vanemate eraldi kokkuleppel Valgas. Maakohtu

määratu järgi algavad kohtumised reedel pärast kooli ja lasteaia lõppu, lapsed on elukohas

tagasi pühapäeval kell 18 ning isa korraldab laste sõidu oma elukohta ja kannab laste

sõidukulud. Maakohus arvestas mh sellega, et lastele on üle nädala nädalavahetusel 450 km

läbimine ebamõistlikult koormav, ema ei saa lapsi sõidutada ja lapsed ei ole harjunud iseseisvalt

bussiga sõitma.

20.3. Vanemad ei vaidle selle üle, et lapsed elavad emaga Tallinnas ja isa X alevikus,

st vanemate elukohtade vaheline vahemaa on ligikaudu 215 km. Enne kohtusse pöördumist ja

vähemalt kohtumenetluse alguses toimus isa ja laste suhtlemine selliselt, et lapsed veetsid üle

nädala nädalavahetused isaga. Menetlusosaliste seisukohtadest nähtuvalt said vanemad laste

üleandmiseks kokku poolel teel (Imaveres või Pärnus), kuid vahel liikusid lapsed vanemate

elukohtade vahel ka bussi või rongiga. Määruskaebemenetluses esitatud seisukohtadest selgub,

et pärast maakohtu määruse tegemist on isa ja laste kohtumised jäänud oluliselt harvemaks ning

lapsed on liikunud vanemate elukohtade vahel kas ühissõidukiga või on isa käinud lastel

Tallinnas järel. Selle on tinginud eelkõige asjaolu, et mõlema vanema perre oodati lisa ning

3. detsembril 2020 sündis ema perre ja 11. veebruaril 2021 isa perre kolmas laps. Maakohtule

oli küll teada, et ema perre on sündimas laps, kuid ei olnud teada, et laps on sündimas ka isa

perre. Laste poolel teel üleandmist ei ole enam toimunud ka seetõttu, et emal ei ole alates

2020. a suve algusest liikluskõlbulikku sõidukit.

20.4. Ringkonnakohtu arvates on sellises olukorras mõistetav, et vanematel ei ole võimalik

lapsi ise autoga transportida või on see liiga koormav, samamoodi on isale koormav kohtuda

lastega ühel nädalavahetustest Tallinnas. Maakohtu määrusega on aga transpordi korraldamine

jäetud täielikult isa kanda, kelle sõnul ei ole ema isa korraldustega nõus, mis sisuliselt tähendab,

et lastega kohtumiseks peab isa sõitma Tallinnasse ja veetma nendega aega seal või

transportima nad Tallinnast X-sse ja sealt tagasi Tallinnasse. Isa ja laste vahelise suhtluse

oluline vähenemine näitab, et selliselt ei taga maakohtu määratud suhtluskord isa ja laste suhete

säilimist ning need võivad saada pöördumatult kahjustatud.

21. Arvestades ülal nimetatud asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul laste ja vanemate

huvidega enim kooskõlas see, et lapsed kohtuvad isaga isa elukohas iga paaritu nädala

nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni selliselt, et ema saadab lapsed reedel pärast

kooli maakondadevahelise ühissõidukiga isa elukohale lähimasse maakondadevahelise

ühissõiduki peatusesse ja isa läheb lastele sinna vastu. Isa saadab lapsed pühapäeval ema

elukohale lähimasse maakondadevahelise ühissõiduki peatusesse arvestusega, et lapsed

jõuavad sinna hiljemalt kell 19.15, ja ema läheb lastele sinna vastu. Vanemad lepivad

konkreetses ühissõidukis kokku hiljemalt transpordile eelneval päeval, kumbki vanem ostab

lastele selle ühissõiduki pileti, millele ta lapsed viib, ja kannab ise nende sõidupiletite kulud.

2-20-2295

Vanemate kokkuleppel võivad kohtumised toimuda ka muus kohas ja transport olla korraldatud

muul viisil.

21.1. Ringkonnakohus tegi vanematele samasisulise kompromissiettepaneku ning palus laste

esindajal välja selgitada, kas kompromissiettepanek vastab laste huvidele, sh ka laste vahetu

arvamuse ühissõidukiga liikumise kohta. Laste esindaja vestlusest C-ga selgus, et C-le oleks

ideaalne variant isaga suhtlemiseks käia kaks korda kuus reede õhtust pühapäeva õhtuni isa

juures ning ta on nõus sinna liikuma ekspressbussi või rongiga. N väljendas laste esindajale, et

ta igatseb suhtlust isaga, kuid talle ei meeldi bussiga sõita ja ta ei saa bussis magada. Lapsed

soovivad seega isaga tihemini suhelda ja ema väide, et C ei soovi üldse isa juurde minna, ei

vasta C poolt laste esindajale avaldatule. Igal juhul on ema kui lastega koos elav vanem

kohustatud igati toetama laste ja isa kontakti, sh julgustama lapsi isaga suhtlema ja olema neile

isaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks (vt ka Riigikohtu 14. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-6-12, p 18).

21.2. Ringkonnakohtu arvates on lapsed piisavalt vanad, et liikuda vanemate elukohtade vahel

ühissõidukiga. C on 13-aastane ja N saab peagi 7-aastaseks ning ühissõidukiga liiguksid nad

koos. Vanemate elukohtade vahel ühissõidukiga sõitmise aega ei saa pidada lastele liiga

koormavaks. Nii rongi kui ka bussiga saab sõita liinil Tallinn-Valga/Valga-Tallinn. Rongiga

sõites on ema elukohale lähim rongipeatus Ülemiste ja isa elukohale Keeni ning nendevaheline

rongisõit kestab maksimaalselt 2 tundi 55 minutit. Bussiga sõites tuleks läbida kogu liin ning

see võtab aega 3 tundi 40 minutit kuni 4 tundi 15 minutit. Sõiduautoga kulub Tallinnast X-ni

sõitmiseks ligikaudu 2,5 tundi. Seega ei ole sõiduauto ja ühissõidukiga selle vahemaa

läbimiseks kuluva aja vahe väga suur. Arvestada tuleb seda, et lastel autoga järel käimisele

kuluks isal topelt aeg ning nädalavahetuse veetmise korral Tallinnas peaks isa kandma

võimalikud ööbimiskulud ja olema eemal oma ülejäänud perest, sh alla aastasest lapsest, või

võtma nad Tallinnasse kaasa. Vanemate elukohtade vahel ühissõidukiga liikumine on ka

oluliselt keskkonnasäästlikum. Lisaks on ühissõidukiga liikumine Covid-19 nakkusohu

aspektist praeguseks turvalisem, kuna paljud inimesed on vaktsineeritud, vaktsineerimis-

protsess jätkub ja enda täiendavaks kaitseks saab kasutada erinevaid kaitsevahendeid, näiteks

maski ja desinfitseerimisvahendeid. On arusaadav, et N vanusele lapsele ei pruugi

ühissõidukiga sõitmine eriti meeldida, kuid on tõenäoline, et ta harjub sellega. Küll aga tuleks

laste huvides eelistada vanemate elukohtade vahel liikumiseks rongi või bussi puhul

ekspressliine.

21.3. Kuigi isa pakkus maakohtu menetluses ise välja, et lapsed on ema elukohas tagasi

pühapäeval hiljemalt kell 18.00, ja soovis alles määruskaebuses, et selleks kellaajaks oleks

19.15, peab ringkonnakohus siiski mõistlikuks vastavalt kellaaega muuta. Isa on põhjendanud,

et juhul, kui ta saadab lapsed pühapäeval Valgast Tallinnasse bussiga, peaksid lapsed

bussigraafikut arvestades bussi peale minema juba hommikul ning isa saaks lastega vähem aega

veeta. Ringkonnakohtu arvates ei kahjusta natuke rohkem kui tund aega hiljem Tallinnasse

jõudmine laste huve ega takista lastel järgmiseks päevaks väljapuhkamist. Vastupidi, kell 19.15

Tallinnasse jõudmine on laste ja isa huvides, kuivõrd lapsed saavad sellisel juhul pühapäeval

isaga 4,5 tundi rohkem veeta. Ringkonnakohus selgitab, et asjaolu, et suhtluskorra järgi

kohtuvad lapsed isaga isa elukohas, ei tähenda, et ta peaks kogu nädalavahetuse oma elukohas

veetma. Ajal, mil lapsed on suhtluskorra järgi isaga, saab ta nendega vabalt ringi liikuda,

sh külastada sugulasi.

21.4. Kuna vanemad elavad teiseteisest kaugel, siis tekivad lastel isaga suheldes

märkimisväärsed sõidukulud, millega ei ole laste kasuks miinimumelatist välja mõistes

arvestatud. Lapse sõidukulusid saab pidada lapse vajaduste rahuldamiseks, s.o lapse

2-20-2295

ülalpidamiseks vajalikeks kulutusteks PKS § 99 mõttes (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12, p 31), mida vanemad peavad eelduslikult kandma võrdsetes

osades (vt Riigikohtu 3-2-1-165-13, p 16). Sellest juhindudes jätab ringkonnakohus laste

ühissõiduki kasutamise kulud võrdselt vanemate kanda selliselt, et kumbki vanem ostab lapsi

ühissõidukile viies ise lastele sõidupiletid ja kannab nende sõidupiletite kulud.

22. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab

vaidlustatud määruse osaliselt suhtluskorra kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega muudab isa ja laste suhtlemise aega, kohta ja transpordi

korraldust. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata.

23. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu on õiglane jätta menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS 172 lg 1 II lause alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a laste esindaja kulud, mis jäävad

TsMS § 172 lg 3 II lause alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik