2-21-930/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

10. september 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-930

Tsiviilasi

S. R. hagi S. M. vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

7280 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Menetlus

Hageja: S. R.; isikukood XXX.

Hageja esindaja: vandeadvokaat R. S.

e-post XXX

Kostja: S.

M., isikukood

XXX;

elukoht

XXX;

viibimiskoht XXX; e-post: XXX

Eelistung 02.03.2021, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Mõista S. M. S. R. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 700 eurot.

3. Mõista S. M. S. R. kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt 700 eurolt alates

hagiavalduse esitamisest 20.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud S. M. kanda.

6. Mõista S. M. S. R. kasuks välja menetluskulu 2011 eurot.

7. Mõista S. M. S. R. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõuded

1. S. R. (hageja) esitas 20.01.2021 Tartu Maakohtule hagi S. M. vastu (tl 1-13) järgmistes

nõuetes:

1.1. kohustada kostjat eemaldama sotsiaalmeediakeskkonnas Facebook kasutaja XXX lehel

asuva postituse (XXX) alt kostja poolt XX.XX.XXXX. a kell XXX avaldatud

kommentaar, mis sisaldab hüperlinki url koodiga XXX;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel;

1.3. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud

mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku

rahuldamiseni seadusjärgses määras;

1.4. jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning määrata kindlaks ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud;

1.5. kohustada kostjat tasuma hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hagiavalduse kohaselt avaldati suhtluskeskkonnas Facebook XXX lehel XX.XX.XXX. a

postitus, mis kajastas XXX uudist pealkirjaga „XXX?“. Sama postituse all avaldas kostja

hüperlingi, mis võimaldas tasuta juurdepääsu tervele hageja XXX kasutaja sisule. Kostja

kommentaar on endiselt avalik ning vabalt kättesaadav.

3. XXX on suletud internetikeskkond, kus sisuloojad (nende hulgas hageja) teenivad tulu

erineva sisuga fotode ja videote vaatamisõiguse müümisest. Fotosid ja videoid saavad

vaadata üksnes need isikud, kes hakkavad keskkonnaks hageja jälgijaks ning tasuvad

hagejale selle õiguse eest.

4. Kostja jagas tasuta väga paljude erinevate XXX kasutajate pilte ja videoid, sh hageja, kelle

kasutajanimi XXX keskkonnas on „XXX“. Tegemist on samade fotodega, mille

vaatamisõigust hageja raha eest XXX keskkonnas müüb. Kokku jagas kostja õigusvastaselt

XXX hageja fotot ning XXX hageja videot.

5. Hagejale tekkis kahju kahel erineval viisil: 1) mittevaraline kahju eraelu puutumatuse

rikkumise ja autoriõiguste rikkumise näol ning 2) varaline kahju autoriõiguste rikkumise

näol.

6. Hageja selgitab eraelu puutumatuse rikkumise kohta järgmist. XXX lehele fotosid ja

videoid lisades arvestab hageja, et neid kuvab kindel ja piiritletud hulk inimesi. Fotosid

saavad kuvada üksnes need isikud, kes selle eest hagejale tasuvad ning kellel hageja lubab

seda teha. Ka tasu maksmine ei anna hageja jälgijale absoluutset õigust hageja pilte kuvada,

sest hagejal on õigus ühepoolselt jälgimisõigus lõpetada ning kasutaja blokeerida. Hageja

on arvestanud sellega, et tema fotod ja videod ei jõua kogu maailmani. Kuna kostja tegevuse

tulemusena olukord muutus ning jagatud internetilingi kaudu saavad hageja fotodele ja

videotele ligi väga paljud inimesed, eelduslikult suurem osa Eesti internetikasutajatest.

Hagejal on õigus vabale eneseteostusele ning selle kaudu õigus enda kujutisele ning selle

levitamisele ja levitamise takistamisele. Samuti on hagejal õigus eraelu puutumatusele. Ilma

hageja loata temast XXX sisuga fotode levitamine on õigustamatu ning kahjustab hagejat.

7. Põhiseaduse (PS) § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele; sellest tuleneb

omakorda enesekujutamise õigus, mille alla kuulub ka õigus oma kujutisele. Õigus

kujutisele hõlmab nii kujutist pildis kui ka videos. Õigus oma kujutisele on ka PS § 26

kaitsealas, mille järgi on igaühel õigus eraelu puutumatusele. Järelikult on igal isikul õigus

ise määrata oma kujutise kasutamine.

8. VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu

puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane. Kuna kostja jagas ilma

hageja loata hagejat kujutavaid fotosid ja videoid, kasutas ta ühelt poolt õigustamatult

hageja kujutist ning teiselt poolt rikkus hageja õigust eraelu puutumatusele.

9. Hagejale tekkis tema eraelu puutumatuse rikkumisest mittevaraline kahju. Hageja elu on

igaveseks rikutud, kuna temast ringlevad internetis kostja tõttu tasuta pildid, millel ta on

kujutatud väga XXX situatsioonides. Selline olukord on hävitavalt mõjunud hageja

enesetundele. Tema enesehinnang on tugevalt langenud, kuna kostja õigusvastase tegevuse

tõttu suhtutakse temasse kui objekti või kui lihtsalt mingisugusesse pornotööstuse inimesse.

Inimesed arvavad, et hageja on madalate elukommetega ning kostja tõttu ei austa hagejat

Eestis enam tõenäoliselt mitte keegi. Teadmine, et tema pilte jagatakse internetis vabalt ning

suvalistele inimestele, on tekitanud hagejal XXX ning XXX, mis tihtipeale takistavad

hagejal tavapärase elu elamist. Kohtul tuleb VÕS § 134 lg 2 alusel hageja kasuks välja

mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.

10. Hageja leiab, et kostja rikkus ka hageja autoriõigusi, kuna hageja on jagatud fotode ja

videote autor. Kuna kostja tegevus fotode ja videote jagamisel ei olnud hagejaga

kooskõlastatud, siis on kostja tegevus fotode jagamisel õigusvastane. Hagejal on õigus

nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ka autoriõiguste rikkumise eest.

11. Hageja nõuab kostjalt edasisest kahjutekitavast tegevusest hoidumist Autoriõiguse seaduse

(AutÕS) § 817 lg 1 p 2 ja VÕS § 1055 alusel. Kostja avaldatud hüperlink on olnud

katkematult kättesaadav vähemalt kuni hagiavalduse esitamiseni. Järelikult on kostja

tegevus kestev. Kuna kostja kestev tegevus tekitab hagejale varalist ja mittevaralist kahju,

tuleb hageja esitatav hoidumisnõue rahuldada.

12. Hageja nõuab kostjalt kohtu poolt kindlaks määratud kahjuhüvitise summalt viivise

tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates

kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni kostja poolt.

Kostja vastus hagiavaldusele

13. Kostja on 19.02.2021 vastuses (tl 32-34) seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

14. Kostja märgib, et tema kommentaar on kustutatud ja pole enam avalikult kättesaadav.

Hüperlingi koostamiseks oleks kostja pidanud olema hageja jälgija, kuid seda pole kostja

olnud. Kostja leidis hüperlingi internetist. Kostja ei ole XXX tellija ega ole teadlik XXX

tingimustest ja sellest, kas need on avalikud pildid või mitte. Hageja oleks pidanud esitama

hagi enda XXX jälgija vastu, kes tema sisu levitas.

15. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja on hagejale tekitanud mittevaralist kahju. Kostja

leiab, et ta pole rikkunud hageja eraelu puutumatust. Hageja avaliku instagrami sisuloomes

on näha samalaadseid paljastavaid pilte ja videoid (XXX). Hüperlingi jagamisega ei saanud

olukord muutuda, kui hageja instagram sisaldab samalaadseid pilte, on avalik ja kõigile

kättesaadav. Kui hageja on pildid üles pannud vabatahtlikult tulu teenimise eesmärgil, pole

nende levitamises midagi kuritegelikku, mistõttu puudub hagejal õigus esitada kahju

hüvitamise nõue.

16. Hageja pole tõendanud fakti, et kostja teo tõttu tekkisid temal XXX, XXX jms. Hageja

väited sellest, kuidas temasse suhtutakse, põhinevad ainult hageja arvamusel. Samuti ei ole

tõendatud, kas see suhtumine sai alguse hageja enda avalikust sotsiaalmeediast või just

XXX. 17. Kostja on nõus hageja ees vabandama, et ta tahtmatult tema pilte jagas.

Eelistung

18. 02.03.2021 eelistungil (tl 38-39 pöördel) jäi hageja hagiavalduse juurde ning kostja vaidles

hagiavaldusele vastu. Kohus arutas pooltega võimalust lõpetada kohtuvaidlus

kompromissiga, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kostja kinnitas, et tema on avalikku

kommentaariumisse pandud hüperlingi kustutanud. Hageja loobus hagi resolutsiooni

esimesest nõudest. Kostja selgitas, et tema ei olnud hüperlingi postitamisel selle sisuga

kursis, tema linki ei avanud, vaid lihtsalt kopeeris selle. Hüperlingi jagamiseks kostja

kelleltki luba ei küsinud. Pooled nõustusid menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses.

Hagi osaliselt läbivaatamata jätmine, hagist osaline loobumine ja kohtu selgitused

19. 12.04.2021 määrusega (tl 41-42) jättis kohus hagi läbi vaatamata osas, milles hageja palub

mõista kostjalt hageja kasuks välja autoriõiguse rikkumise, so teose õigusvastase

kasutamise, eest mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kohtu hinnangul

on teose õigusvastase kasutamisega seotud hagide läbivaatamiseks AutÕS § 31 alusel antud

ainupädevus Harju Maakohtule ning Tartu Maakohus ei ole pädev hagi vastavas osas läbi

vaatama.

20. 12.04.2021 määrusega (tl 43-45 pöördel) võttis kohus vastu hageja loobumise hagiavalduse

resolutsiooni p-s 1 nimetatud nõudest, s.o nõudest kohustada kostjat eemaldama

sotsiaalmeediakeskkonnas Facebook kasutaja XXX lehel asuva postituse (url: XXX) alt

kostja poolt XX.XX.XXXX. a kell XXX avaldatud kommentaar, mis sisaldab hüperlinki

url koodiga XXX, ning lõpetas nimetatud nõude osas menetluse.

Kohus määras jätkata asja arutamist kirjalikus menetluses, selgitas pooltele

asjassepuutuvaid seadusesätteid, tõendamist vajavaid asjaolusid ning tõendamiskoormist.

Kohus andis pooltele tähtaja seisukohtade, taotluste ning tõendite esitamiseks.

Hageja seisukohad tulenevalt kohtu selgitustest

21. Hageja selgitab 29.04.2021 seisukohas (tl 53-54) miks hageja poolt tasu eest fotode ja

videote üles panemine XXX internetikeskkonda ei ole tulu teenimisele orienteeritud

tegevus ega hageja majandus- või kutsetegevus järgmiselt: XXX platvorm ühendab

sisuloojaid ja tema fänne. Sellest ka platvormi nimi „XXX“ ehk „XXX“. Hageja on enda

kasutajakonto üles seadnud selliselt, et tal on kindel vaatajaskond. Internetiplatvormil

piiratud arvule jälgijatele kättesaadavaks tehtud sisu (kujutiste) avaldamine piiranguteta

üldsusele rikub hageja eraelu puutumatust, sest rikkuja võtab hagejalt ära otsustusõiguse

selle üle, kellega hageja enda elu jagab. Õigusel otsustada selle üle, kellega enda kujutisi

jagada, puudub puutumus kutsetegevusega või selle tasulisusega. Hageja „fännide“ puhul

on tegemist inimestega, kellega hageja on nõustunud jagama enda eraelulisi ning vahel ka

XXX detaile. See on kindel ring inimesi ning XXX platvorm on üles ehitatud diskreetsusele

– hageja jagatu ning tema fänni poolt kirjutatu ja vaadatu jääb nende kahe vahele. Hageja

fotode jagamine enda fännidele ei ole tema majandustegevus, vaid hageja vabatahtlik soov

olla enda fännide jaoks olemas. Tegemist ei ole hageja elatise teenimise kohaga.

22. Hageja on seisukohal, et eraelu peab jääma kaitstuks ka siis, kui tegemist peaks olema

hageja majandus- või kutsetegevusega. PS §-s 26 sätestatud eraelu puutumatus on

tõrjepõhiõigus, mille puhul pole võimalik mingilgi hetkel väita, et hageja oleks kogu enda

eraelu puutumatuse minetanud. Hageja jagab enda eraelulisi detaile väljavalitud inimestega.

See asjaolu, et osad inimesed teavad hageja eraelulisi detaile (ning isegi tasuvad nende

eraeluliste detailide teadasaamise eest) ei tähenda seda, et kõikide muude inimeste ees oleks

hageja samuti enda eraelu puutumatuse minetanud. Ka õigus oma kujutisele on PS § 26

kaitsealas. Ainsad piirangud sellele põhiõigusele võiksid tulla VÕS § 1046 lg-st 2, kuid

praegusel juhul ei esine ühtegi sellist asjaolu, mis oleks õigustanud kostja tegu.

23. Isegi kui hageja müüks enda pilte raha eest ja see kujutaks majandustegevust ning hageja

teeniks sellega elatist, siis kuna ta jagab neid pilte väljavalitud inimestega, ei saa luua

järeldust, et hageja oleks eraelu puutumatuse õigusest loobunud.

Kostja seisukohad tulenevalt kohtu selgitustest

24. Kostja jääb 21.04.2021 vastuses (tl 47-51) varasemate seisukohtade juurde.

25. Täiendavalt märgib kostja, et hagiavalduses on näha, et piltidel on märgis XXX, kuid kui

pildid levisid internetis juba eelnevalt avalikult, siis ei saa tõestada, et kostja tahtlikult jagas

just S. R. sisu, kuna kasutajanime (XXX) järgi ei oska keegi arvata, et tegu on S. R. Pildid

ringlesid eelnevalt mööda internetti ja olid kõigile kättesaadavad, kostja pole hageja pilte

kopeerinud ega neid ärilisel eesmärgil kasutanud.

26. Hageja on hagiavalduse p-s 4 märkinud, et XXX on suletud internetikeskkond, kus

sisuloojad (nende hulgas hageja) teenivad tulu erineva sisuga fotode ja videote

vaatamisõiguse müümisest. 02.03.2021 eelistungil kinnitas hageja esindaja, et hagejal oli

fotode XXX portaali panemisel tulu teenimise eesmärk. XXX keskkonnas on XXX video,

milles ka hageja tunnistab, et saab XXX keskkonnas tulu ja sellega saab ilusti ära elada.

Lõplikud seisukohad

27. Hageja lõplike seisukohtade (tl 72-74) järgi on asjas tuvastatud järgmised asjaolud: 1) kostja

avaldas hüperlingi, mille kaudu sai üldsus ligipääsu hageja fotodele; 2) hageja fotod ei

olnud üldsusele näitamiseks, vaid hageja jagas neid ainult valitud inimestega; 3) hageja

fotode näol on tegemist AutÕS § 4 lg 3 p 17 järgi teostega; 4) kostjal ei olnud õiguslikku

autoriõiguslikku alust fotode avaldamiseks; 5) kostjal ei olnud ka isikuandmete kaitse

seadusest tulenevat õiguslikku alust fotode avaldamiseks; 6) hageja autoriõigusega kaitstud

teoste levitamine isikutele, kellele hageja ei ole soovinud fotosid jagada, kujutab endast

AutÕS § 12 lg 1 p 6 ja AutÕS § 13 lg 1 p-de 1 ja 2 rikkumist; 7) hageja eraelu puudutavate

ning XXX sisuga fotode levitamine isikutele, kellele hageja ei ole soovinud fotosid jagada,

kujutab endast isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 p 1 rikkumist ning loob hagejale

IKS § 25 lg 3 p-dest 1 ja 2 tulenevad õigused, samuti VÕS § 1046 lg-st 1, VÕS § 1045 lg 1

p-st 7 ning VÕS §-st 1043, VÕS § 127 lg-st 6, VÕS § 134 lg-test 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233

lg-st 1 tulenevad õigused. Nende asjaolude ja järelduste pinnalt on selge, et hagiavalduse

esemeks olev mittevaralise kahju nõue tuleb rahuldada. Hageja tugineb Riigikohtu 18.

veebruari 2015. a tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14 tehtud lahendis toodud seisukohtadele, mh

seisukohale selles, et kui isikuandmed on seaduse alusel ilma andmesubjekti nõusolekuta

varem mingis vormis avalikustatud, siis ei tähenda see, et edaspidi võib neid isikuandmeid

piiramatult ja korduvalt avalikustada. Kostja jagas üldsusega hageja fotosid, mida hageja

oli varem soovinud jagada üksnes talle usaldusväärsete inimestega. Hageja võis kuni kostja

teoni õigustatult eeldada, et tema kujutis ei levi vabalt internetis. Kostja teo tõttu hageja

enam sellisele eeldusele tugineda ei saa ning peab selle asemel lähtuma eeldusest, et kogu

maailm on teda paljalt näinud. Selles valguses tuleb hageja kasuks igal juhul VÕS § 134 lg-

te 2, 5 ja 6 alusel välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. Mittevaralise kahju hüvitise

rahalise suuruse kindlaksmääramisel on lisaks VÕS § 134 lg-tele 2, 5 ja 6 oluline arvesse

võtta ka seda, millised on varasemalt kohtu väljamõistetud hüvitised. Kuna üldsus on

tänaseks näinud hagejat vastu tema tahtmist peaaegu et XXX, siis ei saa kahjuhüvitise

suurus olla keskmisest väiksem. Hageja peab mõistlikuks vähemalt 10 000 euro suurust

kahjuhüvitist, kuna selline summa vähemasti püüdleks selle poole, et hüvitada hagejale

tekitatud ning teda kogu ülejäänud elu saatev häbi- ja alandustunne.

28. Kostja ei esitanud kohtule oma lõplikke seisukohti.

KOHTU SEISUKOHT

29. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad:

30. Lähtudes poolte seisukohtadest, ei ole poolte vahel vaidlust järgmises:

-

suhtluskeskkonnas Facebook avaldati XXX lehel XX.XX.XXXX. a postitus, mis

kajastas XXX uudist pealkirjaga „XXX?“;

-

eelnevalt märgitud postituse all avaldas kostja XX.XX.XXX.a kell XXX hüperlingi (url

koodiga XXX), mis võimaldas tasuta juurdepääsu tervele hageja XXX kasutaja sisule

(vt väljaprint XXX uudisest ja kostja kommentaarist, tl 14-16, 25; videosalvestis,

hagiavalduse lisa nr 6);

-

XXX on suletud internetikeskkond, kus sisuloojad (nende hulgas hageja) teenivad tulu

erineva sisuga fotode ja videote vaatamisõiguse müümisest;

-

hageja XXX kasutaja (kasutajanimi XXX) sisuks on hagejat kujutavad XXX fotod ja

videod, mille vaatamisõigust hageja raha eest XXX keskkonnas müüb (vt väljaprint

kasutaja XXX XXX profiilist, tl 17; näited fotodest, tl 18-24).

31. Hageja leiab, et avalikus internetikommentaariumis hageja XXX kasutaja sisule tasuta

juurdepääsu võimaldava hüperlingi avaldamisega kasutas kostja õigusvastaselt hageja

kujutist ja rikkus hageja eraelu puutumatust ning hagejal tekkis sellest mittevaraline kahju.

Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist.

32. Rikkumised, mida hageja kostjale ette heidab, s.o hageja kujutise õigusvastane kasutamine

ja hageja eraelu puutumatuse rikkumine, on kvalifitseeritavad VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p

7, lg 3 ja § 1050 järgi või VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 järgi.

33. Hageja hüvitisenõude õigusliku aluse määramine tähendab nõude kvalifitseerimist, mis on

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 kohaselt kohtu ülesanne

sõltumata poolte väidetest. Hageja nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks saab

kvalifitseerida mõlema p-s 33 nimetatud õigusliku aluse järgi. Kohus analüüsib hageja

nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks esmalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7, lg 3 ja § 1050

järgi.

34. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi

ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju

tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekitamise eest.

VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla isikuandmete kaitse seaduse (IKS)

sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (vt

ka Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 13, 20.06.2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13, 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 31). IKS,

vastu võetud 12.12.2018, reguleerib § 1 lg 1 kohaselt füüsiliste isikute kaitset isikuandmete

töötlemisel ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab sätteid, mis sisalduvad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Seega saavad VÕS § 1045 lg 1 p 7

mõttes kaitsenormideks olla ka isikuandmete kaitse üldmääruse sätted, mis reguleerivad

isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda.

35. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 lg 1 kohaselt on isikuandmeteks igasugune teave

tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik

on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse

põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe

või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või

sotsiaalse tunnuse põhjal. Eeltoodust võib järeldada, et isikuandmeks isikuandmete kaitse

üldmääruse artikkel 4 lg 1 järgi on ka isiku kujutis, kuna isiku kujutis (fotol või videol)

võimaldab füüsiliste tunnuste kaudu tuvastada füüsilist isikut.

36. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 lg 2 kohaselt on isikuandmete töötlemiseks

isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming

või toimingute kogum, mh isikuandmete edastamise, levitamise või muul moel

kättesaadavaks

tegemise

teel

avalikustamine.

Seega

on

ka

avalikus

internetikommentaariumis hüperlingi avaldamine, mis võimaldas ligipääsu hageja

kujutistele, isikuandmete töötlemiseks, kuna sellise teoga avalikustas kostja hageja

isikuandmeid (hageja kujutisi). Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja jagas

sellisel viisil kokku 164 hageja fotot ning 103 hageja videot (hagiavalduse p 13, tl 5).

37. Isikuandmete töötlemise põhimõtted on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis

5 ja IKS §-s 14. Muu hulgas võib isikuandmeid IKS § 14 p 1 järgi töödelda seaduslikult ja

õiglaselt (seaduslikkuse ja õigluse põhimõte). IKS § 14 p 2 kohaselt kogutakse

isikuandmeid täpselt ja selgelt kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei

töödelda viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (eesmärgikohasuse põhimõte).

Tulenevalt IKS § 14 p 3 peavad isikuandmed olema piisavad ja asjakohased ning ei tohi

olla ülemäärased andmetöötluse eesmärke arvestades (kvaliteedi põhimõte). IKS § 14 p-le

3 vastab isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 5 lg 1 punkt c, mille kohaselt

isikuandmete töötlemisel tagatakse, et isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud

sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (võimalikult väheste andmete

kogumise põhimõte).

38. Isikuandmete töötlemine on isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lg 1 järgi seaduslik

ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral,

nagu see tingimus on täidetud: a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma

isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil; b) isikuandmete töötlemine on vajalik

andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate

meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele; c) isikuandmete töötlemine on

vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks; d) isikuandmete töötlemine on

vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks; e)

isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või

vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks; f) isikuandmete töötlemine on vajalik

vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise

huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb

kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps.

39. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 lg 11 kohaselt on andmesubjekti nõusolekuks

vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas

avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate

isikuandmete töötlemisega. Hageja on kinnitanud, et kostja jagas hagejat kujutavaid fotosid

ja videoid ilma hageja loata (hagiavalduse p 21, tl 6). Kostja on ka ise eelistungil avaldanud:

selle lingi jagamiseks ma luba ei küsinud, kuna oli avalikult saadaval, siis ei osanud ka

kellegi käest luba küsida (tl 39 pöördel). Seega ei ole hageja (kui andmesubjekt) andnud

kostjale nõusolekut oma isikuandmete töötlemiseks. Kostja väited selle kohta, et tema ei

ole hüperlingi koostaja ning et see hüperlink oli internetis avalikult saadaval, ei tähenda, et

kostjal oleks seetõttu puudunud kohustus küsida isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti

nõusolekut. Asjaolu, et hüperlink oli internetis avalikult kättesaadav ei anna selle hüperlingi

leidjale õigust seda edasi jagada (eriti veel teadmata, kas hüperlingi koostamiseks ja

avalikustamiseks kellelgi üldse kunagi seaduslikku alust on olnud), kuna sellise tegevuse

tulemus viiks isikuandmete piiramatu ja korduva avalikustamiseni, mis oleks vastuolus nii

isikuandmete töötlemise seaduslikkuse ja õigluse põhimõtte, eesmärgikohasuse põhimõtte

kui kvaliteedi (võimalikult väheste andmete kogumise) põhimõttega (vt ka varasemalt

kehtinud IKS sätete alusel Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 13).

Hageja ja kostja poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole täidetud ka ükski teine

isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lg 1 punktides b-f sätestatud tingimus.

Eeltoodust järeldub, et kostja poolt hageja isikuandmete töötlemine (hageja kujutisele ehk

hagejat kujutavatele fotodele ja videotele juurdepääsu võimaldava hüperlingi avaldamine

avalikus internetikommentaariumis) ei olnud isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lg

1 järgi seaduslik. Seega tuleb kostja poolt hagejat kujutavatele fotodele ja videotele

juurdepääsu võimaldava hüperlingi avaldamist avalikus internetikommentaariumis lugeda

seadusest tulenevat kohustust rikkuvaks käitumiseks VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 tähenduses.

40. Isikuandmete kaitse üldmäärusega kaitstakse füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eriti

nende õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 1 lg 2).

Hageja leiab, et temal on kostja rikkumise tõttu tekkinud mittevaraline kahju. Isikuandmete

kaitse üldmääruse artikkel 82 lg 1 näeb ette, et igal isikul, kes on kandnud käesoleva

määruse rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, on õigus saada

vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 82 lg 2 kohaselt kõnealuse töötlemisega seotud

vastutav töötleja vastutab kahju eest, mis on tekkinud sellise töötlemise tulemusel, millega

rikutakse käesolevat määrust.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 82 lg-st 3 tuleneb, et vastutav töötleja või volitatud

töötleja vabastatakse vastutusest lõike 2 kohaselt, kui ta tõendab, et ei ole mingil viisil

vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei

vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega

ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1050 lg 2 järgi arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas

tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Kohus on

andnud kostjale võimaluse tõendada vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist

(tl 43-45 pöördel). Kostja ei ole esile toonud, et esineks mõni kostja süüd välistav asjaolu.

Seega, kuna kostja tegevus hageja isikuandmete avaldamisel oli õigusvastane ja süüline,

siis peab kostja hagejale hüvitama mittevaralise kahju.

41. Kuna kohus jõudis eelnevalt järeldusele, et VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7, lg 3 ja § 1050

järgi peab kostja hagejale hüvitama mittevaralise kahju, ei asu kohus analüüsima

mittevaralise kahju hüvitamise nõuet VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 järgi.

Kohtu hinnangul kaitsevad mõlemad viidatud õiguslikud alused hageja sarnaseid õigusi

(õigus isiku kujutisele). Ka isikuandmete kaitse üldmääruse preambula p 4 rõhutab kõikide

põhiõiguste austamist, sh õigust era- ja perekonnaelu austamisele. Samuti kaitsevad

mõlemad viidatud õiguslikud alused hagejat sarnase kahju (s.o hageja kujutiste õigustamata

kasutamisest tulenevate negatiivsete tagajärgede) eest.

42. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramine on kohtu diskretsiooniõigus.

VÕS § 127 lg 6 esimese lause järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine

on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise

kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõte sisaldub ka TsMS § 233

lg-s 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset

suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega

või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga,

otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.

TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa

märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja ongi hüvitise suuruse

jätnud hagiavalduses märkimata ja palunud mõista kostjalt välja õiglase hüvitise kohtu

äranägemisel.

43. Kohus märgib, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid

vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks

ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu

09.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13; 25.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-

05, p-d 22 ja 24). Lähtudes Riigikohtu poolt viimasest, s.o 2020. aastal läbi viidud,

kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.-2019.

aastal“ (kättesaadav arvutivõrgus aadressil XXX), jäid isikuandmete avalikustamisega

seotud rikkumiste puhul väljamõistetud hüvitiste suurused 2018.-2019. aastal vahemikku

400-1500 eurot.

44. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt isikliku õiguse rikkumise korral eeldatakse

mittevaralise ehk moraalse kahju olemasolu, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge, s.o

muutusi isiku psüühilises seisundis ja nende muutuste suurust, ei ole võimalik objektiivselt

mõõta ega väljendada (vt Riigikohtu 13.01.2010 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p

16). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju

tekkimine kolmandate isikute poolt seega üheselt kontrollitav, küll saab aga hageja

põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi. Seega, mittevaralise kahju puhul ei ole

võimalik tõendada kahju tekkimist, kuid on võimalik kohtu ette tuua ja tõendada asjaolud,

mille esinemise korral tavaliselt mittevaraline kahju tekib.

45. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta

mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg-st 5 tuleneb, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel

arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist

kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 lisab eeltoodule veel kohtu õiguse

arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, s.o

preventiivne funktsioon. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et mittevaralise kahju

rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku

rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja

raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa

kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmise võiks kaasa tuua ebaõiglase

hüvitise määramise (vt Riigikohtu 27.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17,

22.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 14, 13.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

152-09, p 16).

46. Lähtudes otsuse p-des 45-46 toodud sätetest ja põhimõtetest, arvestab kohus mittevaralise

kahju hüvitise määramisel järgmist:

46.1.

Kohus arvestab esmalt hageja enese kirjeldust temal tekkinud mittevaralise

kahju kohta. Hageja leiab, et mittevaraline kahju seisneb järgmises: hageja jagas enda

pilte ja videoid üksnes nende XXX kasutajatega, kes talle selle eest tasusid ning kellele

hageja oli fotode ja videote kuvamiseks loa andnud. Kuna fotode sellisel viisil

jagamisel sai hageja olla veendunud, et tema fotod kogu maailmani ei jõua, tegi kostja

tegevus hagejale eriti haiget. Hageja elu on mingil viisil igaveseks rikutud, kuna temast

ringlevad internetis nüüd kostja tõttu tasuta pildid, millel ta on kujutatud väga XXX

situatsioonides. Selline olukord on hävitavalt mõjunud hageja enesetundele. Tema

enesehinnang on tugevalt langenud, kuna kostja õigusvastase tegevuse tõttu suhtutakse

temasse kui objekti või kui lihtsalt mingisugusesse XXX inimesse. Inimesed arvavad, et

hageja on madalate elukommetega ning kostja tõttu ei austa hagejat Eestis enam

tõenäoliselt mitte keegi. Teadmine, et tema pilte jagatakse internetis vabalt ning

suvalistele inimestele, on tekitanud hagejal XXX ning XXX, mis tihtipeale takistavad

hagejal tavapärase elu elamist (hagiavalduse p-d 27-28, tl 7-8).

Eelnevaga on hageja kohtu ette toonud asjaolud, mille esinemisega ta seob

mittevaralise kahju tekkimise, kuid viidatud asjaolude esinemise tõendamiseks ei ole

hageja ühtki tõendit esitanud, kuigi kohus on selleks võimaluse andnud (vt tl 43-45

pöördel). Eelistungil küsis kohus hageja esindajalt, kas hageja on saanud tagasisidet

selle kohta, mida inimesed on hakanud temast mõtlema, kas on olnud kirju või

kommentaare. Hageja esindaja kinnitas, et sellised tõendid puuduvad ning see on

hageja arvamus, et teatud inimeste arvamus võis muutuda (vt tl 39). Seega peegeldavad

hageja väited temasse suhtumise kohta mitte tegelikku tagasisidet, vaid hageja hirmu,

et temast võidakse halvasti arvata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ka XXX esinemise

ega XXX kohta (nt arstitõend). Kohus siiski möönab, et kostja tegu võis põhjustada

hagejale teatavaid hingelisi kannatusi ja muutusi tema psüühilises seisundis, sh XXX

ja hirmu selle ees, mida temast arvatakse.

Hageja põhjendab mittevaralise kahju tekkimist ka sellega, et hageja elu on mingil

viisil igaveseks rikutud, kuna temast ringlevad internetis nüüd kostja tõttu tasuta pildid,

millel ta on kujutatud väga XXX situatsioonides. Hageja sellisest väitest saab kohus

aru nii, et hageja on pannud tema elu rikkumise põhjuslikku seosesse kostja tõttu

internetis tasuta piltide ringlemisega. Arusaamatuks jääb, kas juhul, kui iga hüperlingi

avaja oleks hagejale tasunud hageja fotode ja videote vaatamise eest, ei oleks inimeste

suhtumine hagejasse muutunud ega hagejal mittevaraline kahju tekkinud.

46.2.

Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel rikkumise

raskuse ja ulatuse osas seda, et kostja ei avaldanud hüperlinki, mis võimaldas

juurdepääsu tervele hageja XXX konto sisuloomele, mitte piiratud isikute hulgale (nt

suletud grupis), vaid avaldas selle avalikus internetikommentaariumis, kus selle sisuga

oli võimalik tutvuda piiramatul isikute ringil. Kokku jagas kostja sellisel viisil XXX

hageja fotot ja XXX hageja videot.

46.3.

Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel ka sellega, et

kostja tegu oli tahtlik, mitte hooletusest tingitud. Kostjal puudus hüperlingi

avaldamiseks põhjus. Kostja enese selgituse kohaselt ei olnud tal hüperlingi

postitamisel mingit eesmärki, ta lihtsalt kopeeris selle (tl 39 pöördel). Kostja postitas

hüperlingi, mis võimaldas juurdepääsu tervele hageja XXX konto sisuloomele,

avalikku internetikommentaariumi, kus selle sisuga oli võimalik tutvuda piiramatul

isikute ringil. Kostja teo eesmärk sai olla vaid avaliku elevuse ja eufooria tekitamine

ning internetikasutajatele meelelahutuse pakkumine nende XXX kontoomanike õiguste

arvelt, kelle sisu kostja luba küsimata üldsusele avalikustas.

46.4.

Samas tuleb kohtul arvestada ka kostja käitumist ja suhtumist hagejasse pärast

rikkumist. Kostja on tema poolt avaldatud hüperlingi pärast hagiavalduse kättesaamist

kustutanud (tl 38). Kostja on avaldanud valmisolekut hageja ees vabandada (tl 34).

Eelistungil leidis kostja, et hüperlingi postitamise puhul oli tegemist rutakalt tehtud

rumalusega (tl 39 pöördel). Eeltoodust võib järeldada, et kostja on püüdnud oma tegu

heastada ning teinud järelduse, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Eeltoodust

järeldub kohtu hinnangul ka see, et kostja poolt sarnase teo kordamine tulevikus on

pigem ebatõenäoline. Seega ei ole käesolevalt vajadust, et kohtu poolt väljamõistetav

kahjuhüvitis veel omakorda mõjutaks kostjat edasisest kahju tekitavast käitumisest

hoiduma.

46.5.

Arvestades eelmises punktis toodut, tuleb tähelepanu juhtida ja kahjuhüvitise

suuruse määramisel arvestada ka seda, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja

oleks enne hagiavalduse esitamist pöördunud kostja poole postituse kustutamiseks.

Kostja avaldas hüperlinki sisaldava postituse XX.XX.XXXX. Kohtule ei ole teada

postituse kustutamise aeg, kuid hageja kinnitas postituse kustutamist 02.03.2021 (tl

35). Seega oli kostja postitus koos hüperlingiga avalikult kättesaadav maksimaalselt

neli kuud. See aeg oleks võinud olla ka lühem, kui hageja oleks koheselt postituse

kustutamise palvega kostja poole pöördunud. Samas tuleb arvestada ka seda, et kostja

ise omal algatusel postitust ei kustutanud.

46.6.

Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel kostja vastuväiteid

selles, et hageja avaliku instagrami konto (XXX) sisuloomes on näha samalaadseid

paljastavaid pilte ja videoid. Kostja on eeltoodu tõendamiseks esitanud kohtule

väljavõtted hageja avaliku instagrami konto sisuloomest (tl 48 pöördel-50). Hinnates

kohtule esitatud tõendeid (väljavõtteid hageja XXX konto sisust, tl 18-24, ja

väljavõtteid hageja avaliku instagrami konto sisust, tl 48 pöördel-50), nõustub kohus

kostjaga, et mõlema konto sisuloome on sarnane - hageja avaliku instagrami konto sisu

eksponeerib samuti hageja alastust ning sisaldab XXX kujutisi hagejast. Asjaolu, et

hageja avaliku instagrami konto ja tema XXX konto fotod ja videod võivad olla

erinevad failide või teoste mõttes, omab tähendust ainult autoriõiguslikust aspektist.

Kohus ei lahenda käesolevalt autoriõiguslikku vaidlust (vt hagi osaliselt läbivaatamata

jätmise määrus, tl 41-42). Seega järeldub eeltoodust, et sõltumata XXX konto

olemasolust,

jagab

hageja

oma

avalikul

instagrami

kontol

ise

kõigile

internetikasutajatele tasuta XXX kujutisi iseendast. Kui kostja ei oleks postitanud

hüperlinki, mis võimaldas tasuta juurdepääsu hageja XXX konto sisule, oleksid XXX

kujutised hagejast olnud siiski kõigile internetikasutajatele soovi korral vabalt ja tasuta

kättesaadavad hageja avaliku instagrami konto kaudu. Postitades avalikul instagrami

kontol enesest XXX materjali, on hageja ise vastutav sellise tegevuse tagajärgede, sh

hageja avaliku kuvandi, maine ning inimeste võimaliku suhtumise eest. Kohtu

hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja poolt väidetud halvustav suhtumine temasse

on põhjuslikus seoses just ja ainult kostja poolt hüperlingi avaldamisega, mitte hageja

avalikult instagrami kontolt nähtava sisuga. Kohus leiab, et hageja avaliku instagrami

konto sisuloome mõjutab inimeste suhtumist hagejasse niisama palju kui hageja XXX

konto sisuloome.

46.7.

Viimasena peab kohus mittevaralise kahju hüvitise määramisel vajalikuks

arvestada kannatanu enda osa kahju tekkimises ka selles, et laadides internetti kujutisi

enesest, peab igaüks teataval määral arvestama infosüsteemide võimaliku

ebaturvalisusega ning juba ennetavalt kaaluma, kas ta on valmis seda riski võtma.

Laadides XXX keskkonda üles kujutisi enesest, asetas hageja ise end olukorda, kus tal

puudus absoluutne kontroll nende kujutiste edasise saatuse üle (sh selle üle, kas neid

kujutisi vaatab tegelikult üks tasuline jälgija või temaga koos mitmeid teisigi).

47. Eeltoodut arvestades ning lähtudes senises kohtupraktikas sarnaste kaasuste puhul

väljamõistetud hüvitiste suurusjärkudest, on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõude

rahuldamine 700 euro ulatuses.

48. Kohus rahuldab ka hageja viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse

täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise

väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse

võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või

esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2).

Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist alates

hagiavalduse esitamisest protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja

viivisenõudele ei ole kostja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 teise lause

kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8%

aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest 20.01.2021 viivise protsendina

põhinõudelt (700 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Menetluskulud

49. Kohus võttis 12.04.2021 määrusega vastu hageja loobumise hagiavalduse resolutsiooni p-s

1 nimetatud nõudest ning lõpetas selles osas menetluse. Hageja loobus nõudest, kuna kostja

postitus, mis sisaldas hüperlinki juurdepääsuga hageja XXX konto sisule, oli pärast

hagiavalduse esitamist kustutatud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab

kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et TsMS § 168 lg 5 alusel tuleb

hagiavalduse resolutsiooni p-s 1 märgitud nõudega seotud menetluskulud jätta kostja kanda.

50. Ülejäänud hageja nõuete osas kohus rahuldas hagiavalduse. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kostja kahjuks. Kõik

menetluskulud jäävad seega TsMS § 162 lg 2 ja § 168 lg 5 alusel kostja kanda.

51. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud hagiavalduse esitamise eest

riigilõivu 475 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulud summas 3168 eurot (sh

käibemaks),

kokku

on

hageja

menetluskulud

3643

eurot.

Hageja

ei

ole

käibemaksukohustuslane.

52. Riigilõiv 475 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

53. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas hagi mittevaralise kahju saamiseks. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise

vaidlusega. Arvestades poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahtu, ei olnud

vaidlus ka mahukas. Asjas toimus üks kohtuistung. Kohus jättis hagi läbivaatamata osas,

milles hageja palus kostjalt välja mõista autoriõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju

hüvitise. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud

8 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu on 160 eurot käibemaksuta (koos käibemaksuga

192 eurot). Riigikohus on 27.02.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16 aktsepteerinud

lepingulise esindaja tunnitasu suurusena 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Hageja

esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Hageja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud

1536 euro ulatuses (8x192).

54. Hageja menetluskulud on kokku 2011 eurot (475 + 1536). Kuna menetluskulud jäid kostja

kanda, tuleb hageja menetluskulu 2011 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

55. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik