2-20-15337/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

10. september 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-15337

Tsiviilasi

X hagi Y ja Condor Finants OÜ vastu vara arestist

vabastamiseks, kinkelepingu järgi saadu tagastamiseks ja

kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku

tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 1. aprilli 2021 osaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Asja hind

12 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld

Kostja I (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Ardi Rebane

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 1. aprilli 2021 osaotsus tühistada menetluskulude jaotuse osas

(resolutsiooni punkt 7). Saata tühistatud osas asi uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 20. oktoobril 2020 Pärnu Maakohtule hagi Y (kostja I) ja Condor

Finants OÜ (kostja II) vastu. Hagiga soovis hageja vabastada arestist ja saada enda omandisse

tagasi korteriomandi (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX, asukohaga XXX, eriomand

nr 2; edaspidi: korteriomand).

1.1. Hagiavalduse resolutsioonis sisaldusid nõudepunktid 3–5 järgmiste taotlustega:

-

vabastada korteriomand arestist ja kustutada korteriomandi kinnistusregistriosa

III jakku kande nr 2 all sisse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks

kostja II kohtutäituri kasuks (p 3);

-

kohustada kostjat I üle andma hagejale omand korteriomandile (p 4);

-

kohustada kostjat I andma tahteavaldus, millega palutakse kustutada korteriomandi

kinnistusregistriosa II jaos omanik kostja I ja kanda omanikuna sisse hageja, ning

asendada kostja I vastav tahteavaldus kohtuotsusega (p 5).

1.2. Hageja tõi esile, et korteriomand kuulus talle ning ta elas ja elab jätkuvalt selle eriomandi

osaks olevas korteris. Aja jooksul tutvus ta kostjaga I, kes on naabrite tütre abikaasa. Kostja I

tegi hagejale 2019. aastal ettepaneku, et hageja võiks korteriomandi kinkida kostjale I, kes

lubas hageja eest hoolitseda ja korraldada kortermaja katuse remondi. Hageja kinkijana ja

kostja I kingisaajana sõlmisid 5. novembril 2019 kinkelepingu, millega hageja kinkis korteri-

omandi kostjale I. Kinkelepingu koormati korteriomand tähtajatu ja tasuta isikliku valdamis- ja

kasutusõigusega hageja kasuks. Lepingus leppisid osapooled täiendavalt kokku, et kostja I

kohustub hagejat hooldama ja abistama ning vajadusel kandma hoolduskulud.

1.3. Pärast kinkelepingu sõlmimist jäi hageja vastavalt isikliku kasutusõiguse tingimustele

oma senisesse elukohta elama. Kostja I hageja vastu enam huvi ei tundnud ega abistanud teda.

Korteriomandi omanikuna ei tasunud kostja I nõuetekohaselt igakuist korteri haldustasu,

remondifondi makseid ega kommunaalkulusid.

1.4. Korteriomandi kinnistusregistriossa kanti 15. aprillil 2020 käsutamise keelumärge

kostja II ja kohtutäituri kasuks. Kinnistusraamatu pidajalt saadud andmetel viiakse kostja I vara

suhtes läbi täitemenetlust. Nii tekkis oht, et hageja kodu võõrandatakse täitemenetluses kostja I

võlgade katteks. Hageja esitas 9. juuli 2020 kostjale I kinkelepingust taganemise avalduse,

milles tegi ettepaneku sõlmida kinkelepingu lõpetamise kokkulepe ja asjaõigusleping korteri-

omandi üleandmiseks 16. juulil 2020. Kostja I notari juurde ei ilmunud ja omandit üle ei

andnud.

2. Kostja I võttis 1. detsembri 2020 vastuses hagi nõudepunktide 3–5 osas hagi õigeks, aga

palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja I avaldas 16. märtsi 2021 kohtuistungil, et

vaatamata sisulistele vastuväidetele võtab ta hagi vara arestist vabastamise, kinkelepingust

taganemise tõttu kinkelepingu järgi saadu tagastamise ja kinnistusraamatu kande muutmiseks

vajaliku tahteavalduse kohtuotsusega asendamise nõuetes õigeks.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas 1. aprilli 2021 õigeksvõtul põhineva osaotsusega (vaidlustatud otsus)

hagi kostja I vastu esitatud nõuetes osaliselt. Maakohus rahuldas nõuded kostja I kohustamiseks

anda korteriomand üle hagejale (nõudepunkt 4, vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 2) ning anda

omandi üleminekuks vajalik tahteavaldus (nõudepunkt 5, vaidlustatud otsuse resolutsiooni

p-d 3 ja 4). Nimetatud nõuetega seonduvad menetluskulud jättis maakohus kostja I kanda

(resolutsiooni p 7) ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi (p 8). Lisaks jättis

maakohus vastu võtmata õigeksvõtu seoses korteriomandi arestist vabastamise nõudega

(nõudepunkt 3, vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 5).

3 (4)

3.1. Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis tsiviil-

kohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 järgi rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi

neljanda lõike teise lause järgi ei ole kohus õigeksvõtuga seotud asjas, kus osaleb mitu kostjat

ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks

kõik kostjad. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse.

Sel juhul asja menetlus jätkub.

3.2. TsMS § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud

iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest

või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib

kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata

nõuete osas jätkab kohus menetlust.

3.3. Kuivõrd kostja I võttis õigeks hagi kinkelepingust taganemise tõttu kinkelepingu järgi

saadu tagastamise ja kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse kohtuotsusega

asendamise nõuete osas (nõudepunktid 4 ja 5), siis saab need nõuded lahendada õigeksvõtul

põhineva osaotsusega. Sellise otsuse võib teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444

lg 3). Nende nõuete osas pole takistusi õigeksvõtt vastu võtta.

3.4. Kostja I õigeksvõttu vara arestist vabastamise nõude osas ei ole võimalik vastu võtta.

Selle nõude saab täitemenetluse seadustiku § 222 lg 3 järgi esitada kostjate I ja II vastu vaid

ühiselt, st nad on vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 tähenduses. Järelikult ei ole kohus

kostja I õigeksvõtuga nõudepunkti 3 osas seotud.

3.5. Kuivõrd õigeksvõtul põhineva osaotsusega hagi rahuldatakse kahe nõude osas, peaks

üldjuhul nende nõuete osas menetluskulud jääma TsMS § 162 lg 1 alusel kostja I kanda. TsMS

§ 168 lg 6 võimaldab otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe

õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Maakohus leidis, poolte

õigussuhe ja kostja I käitumine enne hagi esitamist osaotsusega rahuldatud nõuete osas oli

selline, et hagi esitamine ei ole hagejale ette heidetav ja kulusid ei saa jätta TsMS § 168 lg 6

alusel hageja kanda. Neil kaalutlustel jättis maakohus osaotsusega lahendatud nõuetega seotud

menetluskulud kostja I kanda.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub esimese võimalusena tühistada

vaidlustatud otsuse menetluskulude jaotuse osas ja panna kulud hageja kanda; teise

võimalusena tühistada otsus tervikuna, jätta õigeksvõtt vastu võtmata ja saata asi maakohtule

kõigis nõuetes menetluse jätkamiseks.

4.1. Esiteks leiab kostja I, et maakohus oleks pidanud tegema täiendavaid toiminguid ja

selgitama välja kostja I tegeliku tahte õigeksvõtu avaldamisel. Kostja I esitas ka sisulised

vastuväited, aga võttis hagi nõudepunktides 3–5 õigeks üksnes selleks, et vältida hagejal uute

menetluskulude tekkimist. Maakohus jättis hindamata, kas nõudepunktide 4 ja 5 osas on

õigeksvõtt üldse võimalik.

4.2. Teiseks jaotas maakohus menetluskulud ekslikult. Vähemalt kulude jaotamisel oleks

tulnud hinnata kostja I vastuväiteid ja jõuda järeldusele, et kostja I ei ole hagi esitamist

põhjustanud.

5. Hageja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse menetluskulude jaotuse osas ja saadab asjas

selles osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule (TsMS § 657 lg 1 p 3). Ülejäänud osas

jääb otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

4 (4)

7. Maakohus võttis õigeksvõtu vastu nõudepunktide 4 ja 5 osas, aga jättis vastu võtmata

nõudepunkti 3 osas. Kostja I kaebus ei sisalda väiteid, et õigeksvõtt oleks jäänud viimati

märgitud osas ekslikult vastu võtmata. Järelikult on selles osas maakohtu otsus TsMS § 456

lg 4 teise lause alusel jõustunud.

8. Maakohus lähtus õigesti kostja I õigeksvõtust, selles osas ei anna kaebuse väited alust

maakohtu otsust muuta. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja vastab

kaebuse väidetele järgmiselt.

8.1. Kostja I õigeksvõtt oli nii hagivastuses kui ka kohtuistungil avaldatud piisava selgusega

ega jätnud mingit kahtlust. Maakohtul ei olnud kohustust piisavalt selge õigeksvõtu kohta

kostjat I täiendavalt küsitleda. Kostja I võttis õigeks mh nõuded, millega temalt nõuti

korteriomandi omandi üleandmist ja kinnistusraamatus vastava õigusmuudatuse tegemiseks

vajaliku tahteavalduse andmist. Need mõlemad on sooritusnõuded, mille rahuldamine ei ole

õiguslikult välistatud.

8.2. Esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud hagi õigeksvõtmine kehtib ka

apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 7). Järelikult on kostja I jätkuvalt õigeksvõtuga seotud

ega saa seda apellatsioonkaebusega tagasi võtta.

9. Menetluskulude jaotuse otsustas maakohus ennatlikult, mis toob kaasa selles osas

vaidlustatud otsuse tühistamise ja kaebuse osalise rahuldamise.

9.1. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 2 järgi

on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Selliselt väljendab TsMS § 2 asjade lahendamisel

kehtivat menetlusökonoomia põhimõtet. Üksnes osades nõuetes hagi õigeksvõtul põhineva

otsusega rahuldamise korral on mõistlik määrata menetluskulude jaotus asja tervikuna

lahendamisel ehk lõpplahendis. Kulude jaotus oleneb sellest, kui suures osas hageja saavutab

hagiga taotletava eesmärgi, mida saab aga hinnata üksnes kõigi nõuete lahendamise järel.

Menetluse jätkumise korral tekitaks menetluse kestel kulude osaline jaotamine segadust ega

teeniks menetlusökonoomiat (vt Riigikohtu 10. juuni 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-17703,

p-d 12 ja 12.1; 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-13, p 19; 19. aprilli 2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 49).

9.2. Eelmises alapunktis märgitud kaalutlustel otsustas maakohus kulude jaotuse ennatlikult

ja otsus tuleb selles osas tühistada. Samade poolte vaheline vaidlus on praegu endiselt osaliselt

lahendamata, mistõttu ei saa ringkonnakohus otsustada kulude jaotust, st kaebuse taotluste

esimene alternatiiv on edukas üksnes osaliselt.

10. Ringkonnakohtu menetluskulude jaotuse otsustab maakohus koos muude menetlus-

kuludega asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt)