2-21-10354/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. september 2021, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-10354

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi A.S. vastu võlgnevuse,

kõrvalnõuete ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

5 514,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806,

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus

Legal OÜ, e-post: carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja: A.S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-

post xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja A.S. suhtes, kuna kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt A.S.lt (S., isikukood xxxxxxxxxxx) hageja PlusPlus Capital AS

(registrikood

11919806)

kasuks

välja

25.02.2019

kompromissilepingust/võlatunnistusest

nr

24749211

tulenev

võlgnevus

kompromissisummas 3 973,32 eurot (sh põhinõue 2 539 eurot ja enne 25.02.2019

sissenõutavaks muutunud viivised 1 434,32 eurot), viivised (perioodi 16.10.2019 -

30.06.2021 eest) summas 950,60 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot, kokku 4 958,92

eurot.

3. Mõista kostjalt A.S.lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja viivis määras

0,06% päevas alates 01.07.2021 põhivõlasummast 2 539 eurot kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui 154,08 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt A.S.lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 665 eurot (s.o 425 eurot riigilõiv ja

põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot).

4.3.

Kohustada kostjat A.S.t tasuma menetluskuludelt (665 eurolt) hagejale

PlusPlus Capital AS-ile viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24:00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 30.06.2021 Pärnu Maakohtule hagi A.S. (kostja) vastu

võlgnevuse, sissenõudekulu ja viivise nõudes. Hagiavalduselt on tasutud riigilõiv 425 eurot.

Kohus võttis hagi 14.07.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hageja omas võlgniku vastu nõuet 06.06.2018 laenulepingust nr L06062018/0050, mille

alusel kostja võlgnes hagejale 3 486,89 eurot ja viivised summas 1486,21 eurot. Kuna kostja

summat

kogu

ulatuses

tasuda

ei

suutnud,

siis

sõlmisid

pooled

25.02.2019

Kompromissilepingu/Võlatunnistuse nr 24749211, millega hageja loobus osaliselt viiviste

nõudest summas 51,89 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja

kompromissisummas 4 921,21 eurot (sh põhivõlg 3 486,89 eurot ja viivised 1 434,32 eurot).

Antud summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõudest summa 977,89

eurot, millest 30 eurot arvestati lepingu sõlmimise tasu 30 eurot katteks ning 947,89 eurot

kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei

tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Kostjal jäi

tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 2 539 eurot ja viivised 1 434,32 eurot.

Hageja nõuab kostjalt hageja kasuks välja 25.02.2019 kompromissilepingust nr 24749211

tulenevat võlgnevust kompromissisummas 3 973,32 eurot, sh põhinõuet 2 539 eurot ja enne

25.02.2019 sissenõutavaks muutunud viiviseid 1 434,32 eurot, viiviseid põhinõudelt 2 539

eurot alates 16.10.2019 kuni 30.06.2021 summas 950,60 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.

Hageja nõuab tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06 % päevas põhinõudelt kuni

põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu ja õigusabikulude)

hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

2. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 14.07.2021 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse

võtmise kohta kätte kostja elukoha aadressile xxx, dokumendid võttis 23.08.2021 vastu ema

A.S. edasiandmise kohustusega kostjale. Hagile vastamise 14-päevane tähtaeg lõppes

06.09.2021 kell 23:59. Kostja ei ole kohtule tähtajaks hagivastust esitanud.

3. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

4. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg

1).

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu

põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

6. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 100

eurot/h ilma käibemaksuta, lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi

õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud

selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 2 töötunni eest,

s.o 200 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise

esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 240 eurot.

7. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 665 eurot (425 eurot riigilõiv

ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot).

8. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

9. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus

kindlaks

määrati.

Menetluskulude

kindlaksmääramise

peale

võib

edasi

kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik