4-21-2083/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-2083

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. september 2021, Tallinn

Väärteoasja number 4-21-2083 (2302,21,004302)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Marina Ninaste

Priit Kirotar Väärteoasi

R.P

kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21. aprilli 2021. a otsusele väärteoasjas nr 2302,21,004302, millega R.P

227 lg 2 karistati LS § järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

3 kuuks

Menetlusalune isik R.P isikukood XXX; – elukoht: xxx; e-post: xxx

Kohtuväline menetleja Politseii ja Piirivalveameti Põhja prefektuur

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja S. K.

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p st 2 ja § - -dest 133-134, maakohus otsustas:

1. - Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi äärteoasjas

21. aprilli 2021. a otsus v

nr 2302,21,004302, millega R.P karistati LS § 227 lg järgi

kvalifitseeritava

väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse määra , kuuks osas.

4-21-2083

2. sus, Teha tühistatud osas uus ot millega karistada R.P LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks.

3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 4. kohaselt Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

5. Menetlusaluse isiku R.P kaebus rahuldada osaliselt.

6. - materjalide juurde. Väärteoasja materjalide juures olev CD plaat jätta väärteoasja

7. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveamet koostas 1. aprillil 2021 2302,21,004302 väärteoasjas nr

väärteoprotokolli nr 20210401373401, mille teokirjelduse kohaselt juhtis R.P

1. aprillil 2021 kell 11.23 Harju Maakonnas Tallinnas Vääna tn, Pidu tn ja Tähetorni tn vahel liikudes Pidu tn suunas mootorsõidukit Volvo V50 registreerimisnumbriga xxx kiirusega 78 km/h +/-3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellele teelõigul oli 40 km/h. R.P ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p-s 3 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvaliftseeritava väärteo.

2. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21. aprilli 2021. a otsusega karistati R.P LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

3 kuuks. Menetlusaluse isiku kaebus

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik R.P, kes palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus liiga range karistuse tõttu ja määrata karistuseks rahatrahv. Kaebuse esitaja ei nõustu otsusega ja palub inimlikumat suhtumist. 1. aprillil 2021 oli küllaltki ebameeldiv olukord, kus sõitis Tähetorni hotellist Hiiu Rimi poole. A ta ntud teelõigul sõitis pikalt tema ees autorong, mis sõitis lubatud kiirusest tunduvalt aeglasemalt ja seetõttu otsustas mööda sõita. Möödasõidul ületas ta ta korraks kiirust ja tunnistab seda ta

täielikult, kuid edasi sõitis antud teelõigul just täpselt lubatud kiirusega. Kaebaja leiab, et karistus ei vasta tema süüle.

4. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes vähendada kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistust määrata juhtimisõiguse ära õtmise asemel rahatrahv.

ja v

4-21-2083

Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ja palus jätta otsus muutmata ning menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. R.P

teo kvalifitseerimine LS § 227 lg 2 järgi

6. Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse R.P-le ette seda, et ta 1. aprillil 2021 kell 11.23 juhtis Harju maakonnas Tallinnas Vääna tn, Pidu tn ja Tähetorni tn vahel liikudes Pidu tn suunas mootorsõidukit Volvo V50 registreerimisnumbriga xxx kiirusega 78 km/h +/-3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellele teelõigul oli 40 km/h. R.P ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p

3 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime -s LS § 227 lg 2 järgi kvaliftseeritava väärteo.

7. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis.

8. Kiirusmõõturi LaserCam4 (salvestuse ID ) salvestise andmetest nähtub teo 010498

toimepanemise aeg ja koht. Sealt tuleneb, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki Volvo V50 registreerimismärgiga sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati xxx

1. aprillil 2021 kell 11.23 mõõteseadet ). Sõiduki kiiruseks mõõdeti km/h. Sellel teelõigul on LaserCam4 (nr 0985 LE lubatud kiirus 40 km/h. Mõõtemääramatust +/ 3 arvesse võttes ületa - s menetlusalune isik kiirust mitte vähem kui (Mõõtetulemus on nähtav ka kiirusmõõturi salvestise väljatrükilt.)

35 km/h. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtis pädev mõõtja

kiirust

ja

kasutatud on taadeldud mõõtevahendit ning järgitud on sealjuures mõõtemetoodikat.

Taatlustunnistuse TTRS-20/00103 0985 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam4 (nr LE )

taadeldud 26. mail 2020. Majandusja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65

„Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p.7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks 1 aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o 1. aprillil 2021 oli kiirusmõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.

9. Väärteo toimepanemine on tõendatud ka menetlusaluse isiku R.P ütlustega. Ta tunnistab kiiruse ületamist. Kohtuistungil andis ta selgitusi, et 1. aprillil 2021 sõitis ta sõidukiga Volvo V50 reg-nr xxx ja ületas lubatud kiirust möödasõidul, pärast mida jätkas sõitu lubatud sõidukiirusega.

10.

Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta ületas lubatud kiirust möödasõidul autokolonnist, kuna oli vaja kiiresti tööle jõuda. Kohtu hinnangul on R.P subjektiivsest küljest (KarS § 16 lg 2). Menetlusalus u ütlustest nähtub, teo toime pannud kavatsetult e isik et ta teadis, et ületas möödasõidul kiirust. R.P enda ütlustega on ka kinnitust leidnud, et

4-21-2083

ta teadis väga hästi sellel teelõigul kehtestatud kiirusepiirangut, kuivõrd ta selgitas, et peale autokolonnist möödumist sõitis ta antud teelõigul just täpselt sellise kiirusega, mis seal oli lubatud. Seega ületas ta lubatud kiirust kavatsetult, sest ta teadis (nägi), et ületas lubatud sõidukiirust. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

11. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 5 p-s 3 sätestatud nõuet ja pani sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistus

12. LS § 227 lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

13. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

14. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid. LS § 227 lg 2 näeb ette karistuse kiiruse ületamise eest 21 40 km/h võrra. -

Menetlusaluse isiku sõidukiiruse ületamise ulatus jääb sätte kontekstis määra keskmise

lähedale. Ta pani toime ühe teo. li möödasõiduga. Tee oli sirge.

Tegemist o Karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü keskmine.

15. Karistusliigi valikul võtab kohus arvesse menetlusaluse isiku karistusregistri andmeid, mille kohaselt on R.P kuus kehtivat väärteokaristust. Kohtu hinnangul omab tähtsust asjaolu, et karistuseks on isikule alati määratud rahatrahv. Rahatrahvid on makstud 25. jaanuaril 2021, viimane 3. veebruaril 2021. Kohus peab positiivseks, et rahatrahvid on nüüdseks tasutud. Siiski on õige kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tõdemus, et rahatrahvid ei olnud tasutud õigeaegselt. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetlusalusele isikule järjekordse rahatrahvi mõistmine. Vaatamata tasutud rahatrahvidele ei ole menetlusalune isik oma rikkumistest oodatud järeldusi teinud, vaid jätkab rikkumiste toimepanemist ja seda tahtlikult (kavatsetult). Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et R.P on ka kehtiv kriminaalkaristus liiklusalase süüteo toimepanemise eest (sõiduki joobes juhtimi Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv ei ne).

suuda (ei ole senimaani ka suutnud) menetlusalust isikut mõjutada õiguskuulekusele ja see karistusliik on end ammendanud. Karistusena tuleb kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

16. menetleja otsusega

Kohtuvälise keskmises määras mõistetud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuuks ei pea kohus aga arvestades isiku süü suurust ning kolmeks

kaebuses esitatud asjaolusid proportsionaalseks. Nagu kohus ja kohtuistungil välja toodud

eelnevalt mainis, tuleb põhikaristus mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. keskmise määra lähedase teosüü Olles tuvastanud R.P , kuid arvestades sealjuures, et tegemist on esmakordse sellelaadse liiklusalase rikkumisega, tuleb kohtu hinnangul eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada ka seda, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine ja karistuse pikkus isikule mõjub. R.P ütlustest nähtuvalt vajab ta juhtimisõigust töö tegemiseks. töötab ehitusvaldkonnas ja liigub tööriistadega objektide Ta

4-21-2083

vahel. pidades silmas eripreventiivseid Seega, võttes arvesse menetlusaluse isiku süü suurust, aga ka üldpreventiivseid kaalutlusi, samuti tagajärgi, mida karistus isiku jaoks kaasa toob, peab kohus võimalikuks kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust ja karistada R.P

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks.

17. Menetlusaluse isiku põhjenduste kohaselt ei ole tal võimalik juhtimisõiguseta tööd teha ja kõik läheb taas allamäge. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et töökohustuse täitmine ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki KarS juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Siiski võttes arvesse isiku kaebuses esitatud väiteid ja asjaolu, et ta vajab juhtimisõigust töö tegemiseks, peab kohus võimalikuks mõnevõrra kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust ja karistada R.P mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Tegemist on ajaga, mil isikul on võimalik soovi korral korraldada oma töökohustused ümber selliselt, et

karistuse kandmine ei välistaks tema töist tegevust. 18. - Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p st 2, tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt R.P-le määratud karistuse osas ja rahuldab kaebuse osaliselt.

Kohus mõistab karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmis R.P-le t kaheks kuuks. Menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marina Ninaste kohtunik