Legislator Case Law & Legislation
3-21-1697/16 AI generated

3-21-1697/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-21-1697/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Aktsiaseltsi Atko Bussiliinid ja Järve Bussipark OÜ kaebus rahuldamata. seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust

Legislator headnote

AI generated

3-21-1697/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-21-1697

Otsuse kuupäev

07.09.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Ühispakkujate

Aktsiaselts

Atko

Bussiliinid

ja

Järve

Bussipark OÜ kaebus Narva Linnavalitsuse 15.06.2021. a

otsuste, millega loeti vastavaks ja tunnistati edukaks AS GoBus

pakkumus, ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 15.07.2021. a

otsuse nr 116-21/235659 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad) – ühispakkujad Aktsiaselts Atko

Bussiliinid ja Järve Bussipark OÜ, volitatud esindaja

advokaat Kardo Karon

Vastustaja (hankija) – Narva linn, volitatud esindaja advokaat

Andrei Matvejev

Kolmas isik – AS GoBus, volitatud esindaja Ahto Pahk

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi Atko Bussiliinid ja Järve Bussipark OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.09.2021 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust

(HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet avaldas 19.04.2021 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Narva linna avaliku bussiliiniveo teostamine“

(viitenumber 235659) hanketeate. Riigihankes osalemiseks pakkumuste esitamise tähtpäev oli

21.05.2021. Hankemenetluses osalemise taotluse esitasid kolm pakkujat, s.o ühispakkujad

Aktsiaselts Atko Bussiliinid ja Järve Bussipark OÜ (edaspidi ka kaebajad), SIA „Sabiedriskais

3-21-1697

autobuss“ ning AS GoBus.

2. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet tunnistas 15.06.2021. a otsustega muu

hulgas vastavaks ja edukaks AS GoBus pakkumuse.

3. Kaebajad esitasid 25.06.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

vastustaja 15.06.2021. a otsuste, millega tunnistati vastavaks ja edukaks AS GoBus pakkumus,

kehtetuks tunnistamiseks. Kaebajad leiavad vaidlustuses, et hankija on õigusvastaselt

tunnistanud AS GoBus pakkumuse vastavaks ja edukaks, kuna tegemist on tingimusliku

pakkumusega, mis on keelatud. Pakkumuse tingimuslik esitamine nähtub kaebajate hinnangul

Tartu Halduskohtu 21.05.2021. a määrusest haldusasjas nr 3-21-1056. Selle määrusega tagastas

Tartu Halduskohus AS GoBus 17.05.2021 esitatud kaebuse riigihanke nr 235659

alusdokumentide seas avaldatud hankelepingu projekti p-de 5.1.3.1 ja 5.1.20 tühistamiseks.

4. VAKO jättis 15.07.2021. a otsusega nr 116-21/235659 kaebajate vaidlustuse rahuldamata.

VAKO otsuse kohaselt ei anna Tartu Halduskohtu 21.05.2021. a määrus haldusasjas

nr 3-21-1056 kuidagi alust järelduseks, et AS GoBus kavatses esitada riigihankes tingimusliku

pakkumuse. Järeldust, et AS GoBus pakkumus on või võib olla tingimuslik, ei saa teha pelgalt

faktist, et AS GoBus esitas 17.05.2021 halduskohtule kaebuse hankelepingu p-de 5.1.3.1 ja

5.1.20 tühistamiseks. Riigihanke alusdokumentide vaidlustamine on riigihankes osalemisest

huvitatud ettevõtjate seaduslik õigus ning see, et ettevõtja on esitanud riigihanke

alusdokumentide peale vaidlustuse, mis on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, ei tõenda

ega anna alust arvata, et ettevõtja poolt hiljem samas riigihankes esitatud pakkumus oleks

tingimuslik. AS GoBus pakkumuses ei ole leitavad viited sellele, et pakkumus oleks

tingimuslik.

5. Aktsiaselts Atko Bussiliinid ja Järve Bussipark OÜ esitasid 26.07.2021 Tartu

Halduskohtule

kaebuse,

milles

palusid

tühistada

VAKO

15.07.2021.

a

otsuse

nr 116-21/235659 ja Narva Linnavalitsuse 15.06.2021. a otsused, millega loeti vastavaks ja

tunnistati edukaks AS GoBus pakkumus; tuvastada AS GoBus pakkumuse tingimuslikkus ning

kohustada Narva linna tegema uut otsust, millega kõrvaldatakse AS GoBus hankest

tingimusliku pakkumuse esitamise tõttu.

Kaebuse kohaselt on AS GoBus pakkumuse näol tegemist tingimusliku pakkumusega, sest ta

on andnud oma varasema käitumise ja haldusasjas nr 3-21-1056 väljendatud seisukohtadega

selgelt märku, et tema hinnangul on hankelepingu kaks punkti igal juhul õigusvastased ja need

ei ole tema jaoks aktsepteeritavad. Tingimuslik pakkumus on keelatud (riigihangete seaduse

(RHS) § 110 lg 3 teine lause) ja hankija oleks pidanud lugema AS GoBus pakkumuse

mittevastavaks. Minimaalselt oleks pidanud hankija vähemalt täiendavalt hindama, kas

AS GoBus pakkumuse näol võib olla tegemist tingimusliku pakkumusega. Tartu Halduskohtu

21.05.2021. a määrusest haldusasjas nr 3-21-1056 järeldub, et kui AS GoBus esitab riigihankes

nr 235659 pakkumuse, siis on tegemist tingimusliku pakkumusega. Hankija on eiranud

RHS § 110 lg-t 3 ja § 3 lg 1 p-st 1 tulenevat aluspõhimõtet. Kaebajad ei nõustu VAKO

järeldusega, et AS GoBus käitumisel enne pakkumuse esitamist ei ole tähtsust või see käitumine

ei mõjuta kuidagi AS GoBus pakkumust.

Kaebajad palusid kohtul vastustajalt välja nõuda AS GoBus pakkumus ja tõendid, mis näitavad,

et vastustaja on arvestanud asjaoluga, et AS GoBus pakkumuse näol võib olla tegemist

tingimusliku pakkumusega ja kuidas on vastustaja jõudnud tulemuseni, et lugeda AS GoBus

pakkumus vastavaks ja edukaks vaatamata sellele, et pakkumus oli tingimuslik.

Kaebuses oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebajad palusid peatada

hankemenetluse nr 235659 kohtumenetluse ajaks.

3-21-1697

6. Kohus võttis kaebuse 27.07.2021. a määrusega menetlusse nõuetes tühistada VAKO

15.07.2021. a otsus nr 116-21/235659 ja Narva Linnavalitsuse 15.06.2021. a otsused osas,

millega loeti vastavaks ja tunnistati edukaks AS GoBus pakkumus.

7. Narva linn palus 30.07.2021. a vastuses kaebusele jätta kaebus järgmistel põhjustel

rahuldamata või alternatiivselt läbi vaatamata.

Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. AS GoBus ei ole 20.05.2021 kell 22.21 esitatud

pakkumuses maininud, et see kehtib üksnes juhul, kui hankija eemaldab riigihanke

alusdokumentidest vastuolu õigusaktidega, millele viitas AS GoBus kaebuses halduskohtule

(haldusasi nr 3-21-1056). AS GoBus on pakkumuses sisalduvates vastavustingimustes

sõnaselgelt kinnitanud, et pakkumus vastab riigihanke alusdokumentides sätestatud

tingimustele ja pakkuja võtab üle riigihanke tingimused. Seega puudus hankijal igasugune alus

jätta pakkumus vastavaks tunnistamata. Hankemenetlus on rangelt formaalne. Hankija

kontrollib avatud pakkumuste vastavust hankelepingu eseme kirjeldusele ja nõuetele, mille ta

on sätestanud hanketeates ja pakkumuse esitamise ettepanekus ning hindab kõiki vastavaks

tunnistatud pakkumusi vastavalt RHS-s sätestatud hankemenetluse korrale.

8. Tartu Halduskohus rahuldas 05.08.2021. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse

taotluse osaliselt ning peatas hankeasja menetluse kuni 12.08.2021. Sama määrusega kaasas

kohus kolmanda isikuna haldusasja menetlusse AS GoBus.

9. AS GoBus palus 09.08.2021. a vastuses kaebusele jätta kaebus järgmisel põhjustel

rahuldamata.

RHS § 110 lg-s 1 nimetatud tingimuslikkus saab esineda üksnes pakkumuses endas ning mitte

üheski teises muus dokumendis, mida pakkumus ei sisalda. Kolmas isik ei ole pakkumuses ei

hankepassis ega lisadokumentides maininud, et pakkumus kehtib üksnes juhul, kui hankija

eemaldab riigihanke alusdokumentidest vastuolu õigusaktidega, millele kolmas isik kaebuses

halduskohtule (asjas nr 3-21-1056) viitas. Tingimuslikkuse tuvastamine on üldjuhul õiguslik

vaidlus ehk on äärmiselt ebatõenäoline, et VAKO-le oleks jäänud tingimuslikkus märkamata,

seda enam, et kolmanda isiku pakkumus sisaldas ainult 11 dokumenti.

10. Tartu Halduskohus tühistas 11.08.2021. a määrusega asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse

ning jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Sama määrusega piiras kohus

osaliselt kaebajate õigust tutvuda asja materjalidega ja kuulutas menetluse osaliselt kinniseks,

jättis rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning otsustas vaadata

asja läbi kirjalikus menetluses ja teavitas pooli asjas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise

ajast. Samas määruses selgitas kohus kaebajatele kohtu poolt kaebusele antud tõlgendust ja

sellele vastuväidete esitamise õigust (punkt 31) ning palus vastustajal esitada kohtule tõendid,

mille väljanõudmist kaebajad kaebuses taotlesid ja millised on vastustajal olemas (punkt 32,

resolutsiooni p 9).

11. Aktsiaselts Atko Bussiliinid ja Järve Bussipark OÜ jäid 25.08.2021. a seisukohas oma

varasemate seisukohtade juurde ning märkisid täiendavalt järgmist.

Arvestades AS GoBus esitatud kaebust ja väiteid haldusasjas nr 3-21-1056, pidi hankija

tuvastama nii selle, et tegemist siiski ei ole tingimusliku pakkumusega, kui ka hindama seda,

kui suur on risk, et AS GoBus asub võidu korral ikkagi kõiki hankelepingu tingimusi täitma.

Minimaalselt oleks pidanud hankija seda kaaluma ja vastav hankija kaalutlusotsus peaks olema

kirjalikult vormistatud. Kaebajatele teadaolevalt ei ole hankija eelnevat teinud või vähemalt ei

ole ta seda teinud piisava põhjalikkusega.

12. Narva linn märkis 25.08.2021. a täiendavates seisukohtades järgmist.

3-21-1697

Pakkumuse tingimuslikkuse tuvastamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seadusest

(TsÜS), tõlgendades seda koosmõjus RHS § 110 lg-ga 1 ja lg 3 esimese lausega. Tulenevalt

TsÜS § 102 lg-st 1 võib seega pakkumus olla tingimuslik juhul, kui pakkuja seostab pakkumuse

jõusoleku ja hankelepingu sõlmimise edasilükkava või äramuutva tingimusega. Hankelepingu

sõlmimata jätmisega hanke alusdokumentides esitatud tingimustel kaasnevad RHS § 91 lg-s 1

ette nähtud tagajärjed. Seisukohtade esitamise ajaks on hankeleping kolmanda isikuga sõlmitud

tingimustel, mis olid hankelepingu eelnõus toodud. Pakkumuse vastavaks tunnistamine on

formaliseeritud protseduur ehk see toimub e-registris automaatselt pakkuja poolt registrisse

esitatud andmete ja kinnituste pinnalt. Pakkumuse vastavaks tunnistamine on piisav, kui

pakkuja kinnitab riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Hankija ei tohi

kontrollida pakkuja tahteavaldust. Arvesse tuleb võtta ka seda, et pakkuja võib nõuda

hankelepingu tingimuste tühiseks või kehtetuks tunnistamist ka pärast lepingu sõlmimist

tsiviilkohtumenetluses juhul, kui pakkuja leiab, et lepingu tingimused on seadusevastased.

Vastustaja esitas vastuseks kohtunõudele riigihangete registris automaatselt genereeritud

pakkumuste vastavaks tunnistamise protokolli.

KOHTU SEISUKOHT

13. Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

14. Kaebajad on vaidlustanud Narva Linnavalitsuse 15.06.2021. a otsused hankemenetluses

nr 235659 AS GoBus pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta põhjendusega, et

AS GoBus pakkumus oli tingimuslik. Kaebajate hinnangul oleks vastustaja pidanud jätma

kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamata või minimaalselt kontrollima pakkumuse

tingimuslikkust. Pakkumuse tingimuslikkus tuleneb kaebajate hinnangul asjaolust, et

AS GoBus pakkumuse esitamise ajal oli Tartu Halduskohtus käimas kohtumenetlus, mille

raames palus AS GoBus tühistada sama hankelepingu punktid 5.1.3.1 ja 5.1.20 nende väidetava

seadusevastasuse tõttu.

15. Vastavalt RHS § 114 lg-le 1 kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud või

RHS § 52 lg-s 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja RHS §-s 113 sätestatud

korras avatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning

teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise

kohta. Kui pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, tuleb hankijal

pakkumus tagasi lükata (RHS § 114 lg 2 esimene lause). Hankija võib tunnistada pakkumuse

vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud

tingimustest (RHS § 114 lg 2 teine lause). RHS § 110 lg 2 kohaselt peab pakkumus vastama

riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et

pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimuste ülevõtmist ning tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

16. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et vastustajal pidi haldusasjas nr 3-21-1056

toimunud kohtumenetluse ning selles esitatud kolmanda isiku seisukohtade pinnalt tõusetuma

kahtlus või veendumus sellest, et kolmanda isiku pakkumus oli esitatud tingimuslikult.

Vastustaja ja kolmas isik on asjakohaselt viidanud hankemenetluse formaalsele olemusele.

RHS-st ei tulene hankijale võimalust hinnata hankemenetluse raames esitatud pakkumuse

vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele pakkuja käitumise või mõne tema

seisukoha pinnalt, mis on aset leidnud või esitatud pakkumuse väliselt. Tulenevalt

RHS §-dest 110 ja 114 tuleb kontrollida riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele

vastavust just hankemenetluses käigus esitatud pakkumuse pinnalt.

17. Tingimuslik on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega

3-21-1697

(TsÜS § 102). Kohtupraktikas on peetud tingimuslikuks näiteks pakkumust, kus vastavus

riigihanke alusdokumentidega seati sõltuvusse hankelepingu sõlmimise päevast (vt Tallinna

Halduskohtu 15.12.2014. a otsuse p 9.1 ja Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2015. a otsuse p 20

haldusasjas nr 3-14-52659). Tingimuslikuks pakkumuseks võib pidada ka pakkumust, mille

õiguslik siduvus on seatud sõltuvusse riigihanke alusdokumentide muutmisest pakkujale

sobival viisil (vt M.-A. Simovart, M. Parind (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Juura, Tallinn, 2019, lk 707).

18. Vastustaja on esitanud kohtule väljavõtte AS GoBus pakkumuse osana esitatud

vastavustingimustest. Sellest dokumendist nähtub selgelt AS GoBus kinnitus kõigi riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmise kohta (dtl 141–143). Seda, et AS GoBus

pakkumus oleks tingimuslik, ei nähtu kohtule ka ülejäänud pakkumuse dokumentidest. Ka

kaebajad ise ei ole viidanud ühelegi muule asjaolule, millest saaks järeldada, et AS GoBus

pakkumus oleks seatud sõltuvusse mõnest lisatingimusest või et AS GoBus oleks esitanud

pakkumuse tingimusega, et ta ei täida hankelepingu punkte 5.1.3.1 ja 5.1.20. Hankijal puudus

õiguslik võimalus arvestada AS GoBus pakkumuse vastavuse hindamisel AS GoBus poolt

haldusasjas nr 3-21-1056 esitatud seisukohti. Lisaks nähtub kohtu hinnangul Tartu

Halduskohtu 21.05.2021. a määrusest haldusasjas nr 3-21-1056 selgelt AS GoBus väljendatu,

et ta on kohustatud hankelepingut täitma isegi juhul, kui tegemist on õigusvastase

hankelepinguga.

19. Kaebajad ei ole esitanud kaebuses muid asjaolusid, mille pinnalt oleks põhjust pidada

vastustaja 15.06.2021. a otsuseid AS GoBus pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise

kohta ning VAKO 15.07.2021. a otsust nr 116-21/235659 õigusvastasteks.

20. Eelnevatel põhjendustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata.

21. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude

väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid.

Kirjalikus

menetluses

esitatakse

menetluskulude

nimekiri

ja

kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude

nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

22. Kaebajate menetluskulud käesolevas asjas moodustuvad kaebuse ja esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel tasutud riigilõivust 1295 eurot ning esindaja kuludest 1751,40 eurot. Seega

on kaebajad kandnud menetluskulusid kokku 3046,40 euro ulatuses, mis tuleb

HKMS § 108 lg 1 alusel jätta nende endi kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole esitanud

kohtule selleks ettenähtud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ega taotlenud kaebajalt

menetluskulude väljamõistmist. Sel põhjusel jäävad ka nende poolt kohtumenetluses

võimalikult kantud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)