2-19-10682/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-10682

Kohtuasi

INVEMEN OÜ hagi X vastu nõude tunnustamiseks X

(pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. mai 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

INVEMEN

OÜ

(registrikood

14456755),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Erki Casar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27. mai 2021 määrus muutmata, täiendades osaliselt

maakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulud X kanda. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud jäävad poolte endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. INVEMEN OÜ (hageja) esitas 16. juulil 2019 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu,

paludes tunnustada hageja nõuet kostja pankrotimenetluses summas 145 056,86 eurot

pankrotiseaduse § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.

2. Harju Maakohus kuulutas 6. veebruaril 2019 välja X pankroti. Hageja esitas nõuetekohase

nõudeavalduse kostja haldurile. Kostja pankrotiasjas toimunud nõuete kaitsmise koosolekul

17. juunil 2019 esitas kostja hageja nõudele vastuväite.

3. Hageja esitas 20. mail 2021 maakohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt

nõustusid kostja pankrotimenetluses võlausaldajad kostja pakutud kompromissiga, mille kohus

kinnitas 11. veebruari 2021 määrusega. Kompromissimääruses on kajastatud hageja nõue

samas ulatuses, milles hageja esitas nõudeavalduses ja hagis. Hageja kinnitas kohtule, et kostja

on kompromissis sätestatud summad hagejale tasunud. Sellega on kostja peale hagi esitamist

hageja nõude rahuldanud. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ja määrata kulud

rahaliselt kindlaks. Hageja esitas menetluskulude nimekirja kokku summas 2212,50 eurot,

millest 300 eurot moodustab riigilõiv ning 1912,50 eurot (ilma käibemaksuta) lepingulise

esindaja kulud.

4. Kostja ei esitanud menetluse lõpetamisele vastuväiteid, kuid leidis, et puudub alus jätta

menetluskulud kostja kanda. Tegemist on kompromissiga, mistõttu peaks kehtima reegel, et

menetluskulud jäävad mõlema poole endi kanda. Lisaks märkis kostja, et kostja ei ole

tunnistanud kompromissiga hageja nõudeid hagis märgitud mahus.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus võttis 27. mai 2021 määrusega hagist loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja

menetluse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud summas 1432,50 eurot ning menetluskuludelt edasiulatuva viivise.

Tsiviilasjas

nr 2-18-14920

on

kohus

kinnitanud

võlgniku

pankotimenetluses

kompromissotsuse. Määrusest nähtuvalt on võlgnik kompromissettepanekus hageja nõuet

tunnustanud. Järelikult on kostja pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, mistõttu tuleb

menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 alusel kostja kanda.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna pool tasutud riigilõivust ehk

150 eurot, kuna hagejal on õigus esitada kohtule taotlus poole riigilõivu tagastamiseks (TsMS

§ 150 lg 2 p 2, lg 4). Hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik kokku

9 tundi 30 minutit:

− 16. juuli 2019 hagiavalduse koostamine 2 tundi 30 minutit;

− 24. märts 2020 kostja kaja ja vastusega tutvumine. Seisukoha ja vastuväidete koostamine

1 tund 30 minutit;

− 11. mai 2020 kostja seisukohaga tutvumine. Hageja arvamuse koostamine ja esitamine

kohtule 2 tundi;

− 7. detsember 2020 kostja taotluse läbitöötamine. Telko kliendiga, edasise tegevuskava

arutamine. Vastuväidete koostamine taotlusele 1 tund 30 minutit;

− 17. mai 2021 nõupidamine kliendi esindajaga, arutelu seoses menetluse lõpetamise

küsimustega ja X seisukohtadega pankrotiasjas 1 tund;

− 20. mai 2021 Suhtlus kliendi esindajaga, avalduse koostamine kohtule koos menetluskulude

nimekirjaga vastavalt kliendi juhistele 1 tund.

Kohtuasja sisu ja keerukust ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvesse võttes on hageja

lepingulise esindaja tunnitasu 135 eurot põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulude

suurus kokku on 1282,50 eurot (9,5 tundi x 135 eurot).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Kostja esitas määruskaebuse, paludes Harju Maakohtu 27. mai 2021 määruse tühistamist

osas, milles menetluskulud jäeti kostja kanda ning teha uus lahend, millega jätta menetluskulud

poolte endi kanda või vähendada hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust.

Kostja pankrotimenetlus lõpetati kompromissiga, mis ei tähenda, et kostja tunnistas hageja

nõudeid kostja vastu. Kui lähtuda põhimõttest, et vaidlus lõpetati kompromissiga, siis tuleks

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtu määratud lepingulise esindaja kulud on arvestades nõude keerukust ja mahtu

põhjendamatult kõrged. Hagi koostamisele sai kuluda 2 tundi, kostja kaja ja seisukohaga

tutvumisele 30 minutit, 17. mail 2021 menetluse lõpetamise arutelule 10 minutit ja 20. mai

2021 avalduse koostamisele 12 minutit. Põhjendamatu on kostja vastuse läbitöötamine

kliendiga 7. detsembril 2020, kuna asjaolud olid esindajale teada.

7. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid

osaliselt tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

10. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse osas

(maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2-3). Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud

ning see on TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

11. Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire rikkunud. Maakohtu määrus

on menetluskulude jaotuse osas asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud. Hageja on pöördunud

kohtusse põhjendatult, kuivõrd kostja esitas kostja pankrotimenetluses hageja nõudele nõuete

kaitsmise koosolekul vastuväite. Õige on maakohtu seisukoht, et kostja on hageja nõuet kostja

pankrotimenetluses tsiviilasjas 2-18-14920 kompromissettepanekus tunnustanud. Peale hagi

esitamist käesolevas asjas on kostja pankrotimenetlus tsiviilasjas 2-18-14920 lõpetatud

kompromissi kinnitamisega, mille kohaselt kuulub hageja nõue 145 056,86 eurot

rahuldamisele 14 505,59 euro osas. Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduses

palunud

nõude

tunnustamist

samas

ulatuses,

nagu

on

hageja

nõue

märgitud

kompromissiotsuses. Järelikult on hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena hagi

eesmärgi saavutanud ning seega on kostja TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude

rahuldanud.

Ekslik on kostja väide, et kuivõrd pankrotimenetlus lõpetati kompromissiga, siis tuleks

menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna praeguse asja menetlus on lõpetatud hageja hagist

loobumise avalduse alusel, siis pankrotimenetluse lõpetamise viis teises tsiviilasjas ei oma

praeguses asjas tähtsust. Hagist loobumise korral menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS

§ 168 lg-d 4-5, mida on maakohus ka kohaldanud.

12. Kostja vaidlustab määruskaebusega hageja menetluskulude suurust. Kolleegium selgitab,

et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse

menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi

kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust

hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16,

p 56). Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise

otsustele piiratuks.

13. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu (kokku 9 tundi 30 minutit) on ringkonnakohtu

arvates kooskõlas asja mahukuse ja menetlustoimingute sisuga. Maakohus on kostja poolt

taotletud lepingulise esindaja kulu juba vähendanud 4 tunni ja 40 minuti võrra, määrates

rahaliselt kindlaks kostja menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Maakohus ei ole

menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire. Samas tuleb täiendada

maakohtu põhjendusi menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Ühtlasi vastab

kolleegium määruskaebuse väidetele.

13.1. Määruskaebuse kohaselt on hagiavalduse koostamiseks põhjendatud 2 tundi. Kostja ei ole

selgitanud, miks ta ei nõustu maakohtu määratud ajakuluga. Kolleegium leiab, et maakohtu

põhjendatuks loetud 2 tundi ja 30 minutit 16. juulil 2019 hagiavalduse koostamisele on

mõistlik, arvestades asja keerukust, avalduse mahtu ja sisu ning lisatud tõendeid.

13.2. Kostja kaja ja seisukohaga tutvumisele sai kostja hinnangul kuluda 30 minutit.

Kolleegium nõustub kostjaga, et kaja ja seisukohaga tutvumiseks on põhjendatud ajakulu

30 minutit, kuid juhib kostja tähelepanu, et maakohus on 24. märtsi 2020 kulu juures arvestanud

ka seisukoha ja vastuväidete esitamise ajakulu, mis on koos tutvumisele kulunud ajaga

põhjendatud 1 tunni ja 30 minuti ulatuses.

13.3. Kostja seisukohaga tutvumine ning selle vastuseks arvamuse koostamine 11. mail 2020

on põhjendatud maakohtu märgitud määras 2 tundi, arvestades hageja esitatud dokumendi

mahtu ja sisu.

13.4. Määruskaebuse kohaselt ei olnud kostja vastuse läbitöötamine 7. detsembril 2020

kliendiga põhjendatud ning tegemist ei ole põhjendatud kuluga. Ringkonnakohus leiab, et

7. detsembril 2020 märgitud kostja taotluse läbitöötamine, suhtlus kliendiga ja vastuväidete

koostamine on toimingute mahtu ja sisu arvestades põhjendatud ning vajalik kulu 1 tunni ja 30

minuti ulatuses, nagu on märkinud maakohus.

13.5. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et TsMS § 175 lg 1 mõttes ei saa põhjendatuks ja

vajalikuks hüvitamisele kuuluvaks kuluks pidada 17. mai 2021 1 tunni pikkust nõupidamist

kliendi esindajaga, arutelu seoses menetluse lõpetamise küsimustega ja X seisukohtadega

pankrotiasjas. Kuivõrd praeguses tsiviilasjas on hagist loobumine esitatud seetõttu, et kostja

pankrotiasjas sõlmiti kompromiss, on nõupidamine kliendi esindajaga vajalik ja põhjendatud

kulu, et otsustada menetluse lõpetamise üle.

13.6. Samuti on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu 20. mail 2021 suhtlus

kliendiga ning hagist loobumise avalduse koostamine koos menetluskulude nimekirjaga 1 tunni

ulatuses. Kohtupraktika kohaselt on menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning

nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha

koostamise ning esitamise kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (vt

Riigikohtu 27. mai 2020 määruse tsiviilasjas nr 2-18-7550 p 16).

14. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise

esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul

menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui

maakohus pidas põhjendatuks. Asjaolu, et kostja maakohtu määratud menetluskuludega ei

nõustu, ei muuda maakohtu määrust muus osas ebaõigeks.

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega seoses lepingulise esindaja tunnitasuga

ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lg-le 6.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seonduvad menetluskulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda. Eeltoodu puudutab üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamise

kulu, kuivõrd TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata.

17. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

Hageja tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esitanud. Samuti ei nähtu toimiku materjalidest

määruskaebemenetluses kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Menetluskulude puudumise

tõttu jätab ringkonnakohus need kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)