3-19-1767/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. september 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1767

Haldusasi

Saaremere Kala AS-i kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti 19.08.2019 otsuse nr 16-7/18-1183-028

tühistamiseks

või

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ning

vastustaja kohustamiseks kaebajate taotlusi uuesti kaaluma ja

uut otsust tegema ning

Nordic Trout Ab kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti 19.08.2019 otsuse nr 16-7/18-1183-028

tervikuna ja 17.10.2019 vaideotsuse nr 2-5/19/0022/30

osaliseks tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

algatama hoonestusloa menetlus Nordic Trout Ab taotluse

alusel

Menetlusosalised

Kaebaja I ja kolmas isik I – Saaremere Kala AS, volitatud

esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma

Kaebaja II ja kolmas isik II – Nordic Trout Ab, volitatud

esindaja vandeadvokaat Martin Männik

Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

volitatud esindaja Illimar Pärnamägi

Asja läbivaatamine

04.06.2020 kohtuistungil ja edaspidi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Saaremere Kala AS-i taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks.

2. Jätta läbi vaatamata Saaremere Kala AS-i kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti 19.08.2019 otsuse nr 16-7/18-1183-028 õigusvastasuse tuvastamiseks.

3. Jätta läbi vaatamata Saaremere Kala AS-i ja Nordic Trout Ab kaebused

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 19.08.2019 otsuse nr 16-7/18-1183-028

tühistamiseks osas, milles kaebajad vaidlustasid nende taotluste hindamist ja võrdlemist.

4. Rahuldada Saaremere Kala AS-i ja Nordic Trout Ab kaebused osaliselt.

4.1. Tuvastada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 19.08.2019 otsuse

nr 16-7/18-1183-028 tühisus osas, milles vastustaja kehtestas konkursi korra ja

tingimused.

3-19-1767

2(20)

4.2. Tühistada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 17.10.2019 vaideotsus

nr 2-5/19/0022/30 osas, milles jäeti Nordic Trout Ab vaie konkursi tingimusi puudutavates

küsimustes rahuldamata.

5. Muus osas jätta kaebused rahuldamata.

6. Tagastada Saaremere Kala AS-ile riigilõiv 15 eurot.

7. Mõista Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt Saaremere Kala AS-i kasuks

välja menetluskulu 643,13 eurot ja Nordic Trout Ab kasuks välja menetluskulu

1355,63 eurot.

8. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.10.2021 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nordic Trout Ab esitas 02.05.2018 ning Saaremere Kala AS esitas 10.07.2018 Tehnilise

Järelevalve Ametile (alates 01.01.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; vastustaja)

veeseaduse (VeeS; kuni 30.09.2019 kehtinud redaktsioonis) § 226 alusel hoonestusloa taotluse

Eesti rannikuvette Hiiumaa lähistele vesiviljelusaladele PV1 ja PV2 avamere kalakasvatuse

rajamiseks.

2. Vastustaja kaalus 19.08.2019 otsuses nr 16-7/18-1183-028 mõlema taotleja edastatud

teavet ja andmeid ning leidis, et nende taotluste vahel ei ole võimalik valikut teha. Samuti ei

tuvastanud vastustaja taotluste puhul hoonestusloa andmisest keeldumise aluseid. Seetõttu

otsustati VeeS § 227 lg 5 alusel korraldada taotlejate vahel avalik enampakkumise konkurss

merealale, mille koordinaadid on:

Ala 1

X: 6547529,8 Y: 429799,3

X: 6547529,8 Y: 430803,1

X: 6546527,4 Y: 430804,6

X: 6546528,9 Y: 429799,3

Ala 2

X: 6549649,4 Y: 408879,6

X: 6549651,9 Y: 409779,8

X: 6548951,0 Y: 409782,3

X: 6548953,3 Y: 408879,6.

Kirjaliku enampakkumise alghinnaks määrati 35 000 eurot, osalemistasuks 5000 eurot ja

pakkumiste esitamise tähtpäevaks 23.09.2019. Pakkumised tuli esitada vastustaja e-posti

aadressile info@ttja.ee digitaalselt allkirjastatult. Konkursi läbiviimise kord ja enampakkumise

tulemuse selgitamise alused kehtestati otsuse lisas 1. Otsuse põhjendused:

3-19-1767

3(20)

2.1. Kirjaliku enampakkumise eesmärk on välja selgitada ettevõte, kelle suhtes algatada

hoonestusloa menetlus. Hoonestusloa menetluse algatamine ei taga hoonestusloa ega teiste

kavandatavaks tegevuseks vajaminevate lubade saamist.

2.2. Mõlema taotleja kavandatud tegevused vastavad riigi strateegilistele dokumentidele ja

arengukavadele. Mõlemad on valmis panustama vesiviljeluse arendamisele, innovatsiooni,

kasutama keskkonda vähemreostust tekitavaid tehnoloogiaid. Taotlejad on valmis panustama

ühiskonna heaolusse, tooma juurde uusi töökohti ning seeläbi elavdama piirkonna sissetulekuid

ja ettevõtlust. Samuti on nad valmis tegema koostööd teadus- ja haridusasutustega ning välja

koolitama

spetsialiste.

Täpsemad

keskkonnamõjud

ja

leevendusmeetmed

selguvad

keskkonnamõju hindamise käigus. Kuna toitainete sisaldus Läänemeres on juba praegusel

hetkel suur, tuleb kalakasvatuse rajamiseks rakendada leevendusmeetmeid reostuse

vähendamiseks, milleks mõlemad on valmis. Hiiu maakonna merealade planeeringu alusel tuleb

eelistada kombineeritud vesiviljelust, st lisaks kalakasvatusele karbi- ja vetikakasvatust, et

vähendada kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid. Mõlemad taotlejad on valmis seda

meetodit kasutama.

2.3. Nordic Trout Ab selgitas, et tööalane mõju sõltub kala kasvatatavast mahust. Lehtma

sadamasse kavandatavas tootmises on võimalik pärast investeeringuid pikaajaliselt kala

töödelda. Investeeringute ulatus saab selgeks alles pärast aretusloa saamist. Tegevust

alustatakse 12-20 uue töökohaga, mis Kesk-Euroopa uute turgudega võib kasvada kuni 40ni.

Suur osa lisandväärtusest jäetakse Hiiumaale ja koduturu turustamislogistika vajadus väheneb,

kui tarbija saab toote otse.

Saaremere Kala AS selgitas, et vesiviljelusega alustamine Hiiumaa merealal loob 20 uut püsivat

töökohta ja 40-45 hooajalist töökohta ning aitab suurendada kohaliku kala tootmismahtu ja

sellega täita turu nõudlust kodumaise kala osas. Taotletav kalakasvatus aitaks AS-i PRFoods

kontsernil tagada 130 inimesele töökoha Saaremaal ja lisada 10-15 inimesele töökoha Hiiumaal,

mis ei ole otseselt seotud hoonestusloa taotlusega. Lisaks tekib taotletava kalakasvatuse

rajamise ja esmase käivitamisega seoses täiendav vajadus ajutise tööjõu järele.

2.4. Nordic Trout Ab püüab luua koostöövõimalusi kõikide potentsiaalsete kohalike

ettevõtetega. Pakutakse ekskursioone ja käiakse koolis rääkimas keskkonnasõbralikust

kalatootmisest, millega tõstetakse laste huvi kalakasvatuse vastu. Nordic Trout Ab on valmis

oma toodetega osalema Hiiumaa kalafestivalil, samuti panustama koos teiste ettevõtetega

kohaturundusse.

Saaremere Kala AS tõi välja, et uue kalakasvatuse vajadused pakuvad tööd ka teistele Eesti

ettevõtetele, kes toodavad või tarnivad kalakasvatuseks vajalikku tehnikat jm vahendeid.

Samuti kaasatakse teiste majandusharude ja valdkondade ettevõtteid (ehitus, transport, laborid).

Kalakasvatuse loomine aitab säilitada Eestis valdkonna kompetentsi ja jätkata vastavat

koolitust.

Mõlemad ettevõtted teevad ja on valmis täiendavalt tegema erinevate kohalike ettevõtetega

koostööd erinevates tootmise arendusetappides ning toimimise ja ehitustegevuse käigus.

Mõlemad ettevõtjad on alustanud läbirääkimisi kohalike ettevõtjatega erinevate kalakasvatuste

töö jaoks vajalike teenuste ostmiseks.

2.5. Nordic Trout Ab eesmärgiks on kasutada tööstuslikult toodetud kalasööta, kus kalapõhised

toorained pärinevad Läänemeres püütud kaladest (räim ja kilu). Peamised tarnijad on

RaisioAqua (Soome) ja Biomar (Taani). Eeldusel, et kalakasvatuste areng saab Eestis hoo sisse,

siis on mõeldav kalakasvatajate poolt täiendava söödavalmistaja ühisettevõttena loomine ja

söödaks vajaliku kala püük kalakasvatuste lähistelt merest. Nordic Trout Ab ostab kalamaimu

3-19-1767

4(20)

peamiselt naaberalalt Eestis, aga ka vajadusel Soomest ja teistest Balti riikidest. Nordic Trout

Ab on valmis asutama Eestis uue ettevõtte, mis hakkab arendama kalakasvatust Hiiumaal ja

toob oskusteavet piirkonda. Hiiumaal on planeeritud kala piisava mahu saavutamisel töödelda

neid aastaringselt kohapeal. Nordic Trout Ab on asutatud 1964. a, olles stabiilne, kasumlik

pereettevõte, mis maksab konkurentsivõimelist palka ning õigeaegselt ja õiges summas

tasumisele kuuluvad maksud. Nordic Trout Ab asutab vahetult pärast loa saamist Eestis oma

ettevõtte

Saaremere Kala AS toob kalasööda põhiliselt Taanist ja Soomest ning ettevõte teeb koostööd

ka Norra ja Hollandi ettevõtetega. Kalamaimu ja kala tuuakse lisaks Eestile Soomest, Lätist,

Rootsist ja Taanist. Saaremere Kala AS-il on uus innovaatiline kalasööda kontseptsioon, mis

võimaldab oluliselt vähendada söödas leiduva fosfori (45%) ja lämmastiku kogust ning mida

oleks võimalik eksportida. Saaremere Kala AS-i kalakasvatuse realiseerumine parandaks Hiiu-

ja Saaremaa vahelist majanduslikku koostööd ning transporti (põhiline kalatöötlemine leiaks

aset Saaremaal olemasolevas tehases) ja aitaks edendada väikesadamate arengut. Täiendavat

kasutust ja arendust leiaksid eeldatavasti Veere, Kalana, Sõru ja Lehtma väikesadamad, mis

omakorda aitaks kaasa turismi arengule (korras sadamad tähendavad rohkem silduvaid

väikelaevu jne). Saaremere Kala AS on börsil noteeritud AS-i PRFoods kontserni kuuluv

ettevõte. AS-is PRFoods on üle 1000 valdavalt Eestist pärit väikeaktsionäri. AS-is PRFoods

kohalduvad

börsil

noteeritud

äriühinguna

mitmed

ulatuslikud

läbipaistvuse

ja

juhtimiskvaliteedi nõuded, mis suurendavad tegevuse usaldusväärsust kohaliku kogukonna ees

ja pikemate investeeringuplaanide usutavust.

Mõlemad ettevõtted on planeerinud kasutada Lehtma sadamat ja tehakse koostööd Eestis Ösel

Harvest OÜ-ga (kalamaim). Samuti tehakse koostööd teiste kohalike ettevõtetega.

Mõlemad ettevõtted on valmis tegema koostööd teadusasutustega. Koostööd tehakse erinevate

ülikoolidega, kutsekooliga uute toodete arendamiseks ja tööjõu väljakoolitamiseks. Saaremere

Kala AS on välja toonud, et koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Saaremaa valla ja kohalike

ettevõtjatega on plaanis Kuressaarde luua kalatoodete arenduslabor. Nordic Trout Ab on valmis

osalema kalakasvatuse teeninduskeskuse rajamises.

Kalakasvatuse rajamine aitab täita turu nõudlust kodumaise kala osas, suurendada

kaubanduskettide varustatust kodumaise kalaga ja kohalikke kalatöötlusettevõtteid kohaliku

toorainega ning suurendada Eesti kala- ja kalatoodete eksporti.

2.6. Taotlejad ei ole piiranguid oma vastuses välja toonud. Planeeritavad kalakasvatuse

kompleksid kavandatakse rajada Hiiumaa põhjaosas Eesti Vabariigi territoriaalvetes

määratletud väikestes püügiruutudes nr 271 ja nr 290. Kuna nimetatud püügiruudud on väga

aktiivsed püügipiirkonnad, siis tuleb arvestada kalavaru mittekahjustamisega ja säilitada

kalapüügivõimalused.

2.7. Kõik

kasvatatavad

kalad

vaktsineeritakse.

Antibiootikume

kasutatakse

kalade

haigestumisel vastavalt ettekirjutustele. Saaremere Kala AS toob välja, et neil on pikaajaline

kogemus kalade stressi vältimise ja loomade heaolu tagamisega.

2.8. Keskkonnaaspektidest lähtuvalt kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva mõju suurus

ei ole käesoleval ajal teada ja oht keskkonnale ei ole välistatud. Kõige olulisemat mõju avaldab

keskkonnale kalade toitmine, mis põhjustab piirkonnas orgaanilise aine kontsentratsiooni

suurenemist merevees. Samas ei ole teada, millises mahus piirkonnas kalakasvatust on võimalik

arendada ja milline on reostustaluvus piirkonnas. Kõik mõjud selguvad keskkonnamõju

hindamise käigus, samuti selgub hindamise käigus, kas kavandatavad tegevused on teostatavad

3-19-1767

5(20)

piirkonnas ning millised on mõjud ja milliseid leevendusmeetmeid tuleb mõjude

vähendamiseks rakendada.

3. Saaremere Kala AS tegi 05.09.2019 kirjas vastustajale ettepaneku muuta enampakkumise

tingimusi selliselt, et enampakkumise võitjale tagastatakse enampakkumisel tasutud summa ka

siis, kui pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest või see langeb ära vaidlustamise tõttu

või kui hoonestusluba ei ole antud mõistliku aja jooksul enampakkumise võitjast sõltumatutel

põhjustel. Kui hoonestusluba antakse välja hoonestusloa taotluses märgitust erinevas mahus või

oluliste kõrvaltingimustega, tagastatakse enampakkumise võitjale osa tasutud summast,

arvestades hoonestusloa piiratud mahtu või kõrvaltingimustest tulenevaid piiranguid

majandustegevusele.

4. Vastustaja ei pidanud 11.09.2019 vastuses kehtiva õiguse järgi võimalikuks

enampakkumise tingimusi muuta.

5. Saaremere Kala AS esitas 18.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja

19.08.2019 otsuse tühistamiseks.

6. Kohus võttis 19.09.2019 määrusega asjas nr 3-19-1767 Saaremere Kala AS-i kaebuse

menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna Nordic Trout Ab.

7. Nordic Trout Ab esitas vastustaja 19.08.2019 otsuse peale 18.09.2019 vaide.

8. Vastustaja rahuldas 17.10.2019 vaideotsusega nr 2-5/19/0022/30 vaide osaliselt,

võimaldades esitada pakkumisi nii e-posti kui ka postiaadressile. Muus osas jäi vaie

rahuldamata.

9. Kohus kohaldas 29.10.2019 määrusega asjas nr 3-19-1767 esialgset õiguskaitset ja peatas

vastustaja 19.08.2019 otsuse kehtivuse kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

10. Vastustaja esitas 21.10.2019 vastuse Saaremere Kala AS-i kaebusele.

11. Nordic Trout Ab esitas 18.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis

21.11.2019 määrusega asjas nr 3-19-1763 menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 19.08.2019

otsus tervikuna ja 17.10.2019 vaideotsus osas, milles jäeti vaie rahuldamata. Kohus kaasas

kolmanda isikuna Saaremere Kala AS-i ja liitis asja asjaga nr 3-19-1767, jättes asja numbriks

3-19-1767.

12. Nordic Trout Ab esitas 25.11.2019 kohtule avalduse kaebuse täiendamiseks nõudega

kohustada vastustajat algatama hoonestusloa menetlus Nordic Trout Ab taotluse alusel.

13. Kohus võttis 25.11.2019 määrusega Nordic Trout Ab kohustamisnõude menetlusse.

14. Vastustaja esitas 20.12.2019 vastuse Nordic Trout Ab kaebusele.

15. Saaremere Kala AS esitas 31.01.2020 kohtule avalduse kaebuse täiendamiseks nõuetega

tuvastada vastustaja 19.08.2019 otsuse õigusvastasuse ning kohustada vastustajat kaebajate

taotlusi uuesti kaaluma ja uut otsust tegema.

16. Kohus

võttis

15.02.2020

määrusega

Saaremere

Kala

AS-i

tuvastamis-

ja

kohustamisnõuded menetlusse.

17. Kohus arutas asja 04.06.2020 kohtuistungil, kus menetlusosalised avaldasid soovi proovida

leida asjas kompromiss. Kohus peatas 04.06.2021 määrusega asja menetluse kuni poolte

vaheliste kompromissläbirääkimiste lõppemiseni.

3-19-1767

6(20)

18. Kuna menetlusosalised avaldasid soovi lepitusmenetluse läbiviimiseks, määras kohus

29.09.2020 määrusega asja läbivaatamiseks lepitusmenetluses ja peatas asja menetluse

lepitusmenetluse läbiviimise ajaks. Kohus viis lepitusmenetluse läbi asja nr 3-20-1855 raames.

Lepitusmenetlus lõpetati 23.12.2020 määrusega, millega tagastati asi menetluse uuendamiseks.

Määrusest nähtuvalt ei saavutanud menetlusosalised kompromissi.

19. Kohus uuendas 30.12.2020 määrusega asja menetluse, otsustas vaadata asja läbi kirjalikus

menetluses, andis menetlusosalistele täiendavate taotluste, seisukohtade ja tõendite esitamiseks

tähtajad ning määras kindlaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

20. Saaremere Kala AS-i seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:

20.1. Otsuses on jäetud sisuliselt analüüsimata, kumb hoonestusloa taotlus vastab enam Eesti

ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele

arengukavadele ja piirkonna planeeringule. Võrreldud on taotluste sarnasusi, mitte erinevusi.

Saaremere Kala AS-i näol on tegemist kohaliku ettevõtjaga, mis kuulub börsil noteeritud AS-i

PRFoods kontserni, millel on olemas piirkondlik kalatöötlemistehas (OÜ Vettel) ja mis omab

seetõttu oluliselt suuremat potentsiaali ringmajanduse põhimõtete realiseerimiseks kui

välisriigis registreeritud ettevõtja Nordic Trout Ab (mis ei oma Eestiga hetkel mitte mingit

muud sisulist puutumust, kui hoonestusloa taotluse esitamine). Vastustaja ei ole hinnanud

Saaremere Kala AS-i ja Nordic Trout Ab kavandatavaid arendustegevusi, mis võimaldaks Eesti

merealale seatud fosfori koormuse vähendamise eesmärke saavutada. Kalakasvatuse

söödakuludest järeldub, et Saaremere Kala AS-i kalakasvatusel oleks väiksem keskkonnamõju

võrreldes Nordic Trout Ab kalakasvatusega.

20.2. Kaalutud ei ole, kas taotletava ala suhtes on võimalik anda ka teine hoonestusluba, sest

kalakasvatused (sumbad) ise ei kata kogu taotlejate poolt taotletavat mereala.

20.3. Enampakkumise tingimused on õigusvastased. VeeS-i mõttes on enampakkumise võitja

poolt makstava summa näol tegemist tasuga hoonestusloa saamise eest, mitte tasuga

hoonestusloa menetluse alustamise eest. Pole mõistlik eeldada, et ettevõtjad on valmis maksma

märkimisväärseid summasid pelgalt selle eest, et haldusorgan asub midagi menetlema. Riigil

on võimalik saada suuremat tulu, kui antavaks hüveks on hoonestusluba, mitte hoonestusloa

menetluse algatamine. Hinda saab maksta ikkagi mingi materiaalse õiguse saamise eest. Kui

seadusandja oleks silmas pidanud menetlustasu, oleks ta selle seaduses ka vastavalt sõnastanud.

Seetõttu ei ole VeeS-iga kooskõlas konkursi tingimused, mis ei võimalda enampakkumisel

makstud summat tagasi saada juhul, kui hoonestusloa menetluse tulemusel hoonestusluba

enampakkumise võitjale ei väljastata või kui see väljastatakse taotletuga võrreldes

ebasoodsamatel tingimustel. Majanduslikus mõttes tuleb hoonestusloa mittesaamisega

võrdsustada olukord, kus hoonestusloa menetlus jääb taotlejast sõltumatutel põhjustel venima

ja hoonestusluba ei anta mõistliku menetlusaja jooksul. Tegemist on omandiõiguse ja

ettevõtlusvabaduse põhiseadusevastase riivega. Tasutud summa mittetagastamisel ei ole

legitiimset eesmärki. Kui eesmärgiks on katta osa haldusmenetluse kuludest, siis tuleb tagastada

osa tasust. Seejuures kannab hoonestusloa taotleja niigi olulise osa hoonestusloa menetluse

kuludest (nt keskkonnamõjude hindamine). Tasutud summa mittetagastamine ei tulene

sõnaselgelt seadusest või selle alusel antud õigusaktidest, seega puudub tagastamata jätmiseks

õiguslik alus.

20.4. Kui kohus leiab, et konkursi tingimused on seadusega kooskõlas, on põhiseadusevastane

kehtivas õiguses sätte puudumine, mis võimaldaks tagastada hoonestusloa konkursi võitnud

3-19-1767

7(20)

isikule tema poolt tasutud summa juhul, kui hoonestusluba ei väljastata või seda tehakse

soovitust ebasoodsamatel tingimustel.

20.5. Kui kohus leiab, et vaidlusalune otsus on menetlustoiming, siis taotleb kaebaja selle

õigusvastasuse tuvastamist. See takistaks vastustaja poolt õigusvastase menetluse algatamist ja

kaebaja suhtes õigusvastase haldusakti vastuvõtmist.

21. Nordic Trout Ab seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:

21.1. Vaidlusalune otsus piirab kaebaja ettevõtlusvabadust, sest sellega luuakse võimalus saada

hoonestusõigus vaid isikule, kes võidab enampakkumise. Enampakkumise korraldamiseks

puudub alus, sest vastustaja pidanuks valima välja kaebaja taotluse, mis kõige enam vastab Eesti

ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele

arengukavadele ja piirkonna planeeringule. Vastustaja ei ole ammendanud kõiki võimalusi, et

kaalutlusotsust teha.

21.2. Kaebaja kui 1964. a-st tegutsev kasumlik kalakasvataja kinnitab, et konkurendi väide

suvisel ajal kaasatavast 40-45 töötajast ei vasta tegelikule vajadusele kaasaegse automaatikaga

varustatud kalakasvatuse opereerimisel. Samuti ei eelda püütavate kalade töötlemine

130 töökohta. Saaremere Kala AS-i taotluse ainus eesmärk on piirata kaebaja sisenemist Eesti

turule. Kaebaja selgitas haldusmenetluses, et Saaremere Kala AS-i majanduslik olukord ei

võimalda investeeringuid teha, äriühingu juhatuse liikmed on saanud hoiatusi nende poolt

juhitud ettevõtete kohustuste täitmata jätmise tõttu, krediidireiting on majanduslikult nõrgal

positsioonil ja omavahenditest ei suudeta investeeringut teha. Kaebaja on võrrelnud enda

taotlust Saaremere Kala AS-i taotlusega ja toonud välja põhjendused, miks kaebaja taotlus

vastab enam VeeS § 227 lg 5 kriteeriumitele. Vastustaja ei ole neid asjaolusid käsitlenud ega

põhjendanud, miks ta kaebajaga ei nõustu. Vastustaja on jätnud arvestamata, et Saaremere Kala

AS-i taotluse rahuldamisel jätkuks forelli import ekspordi asemel, teiste ettevõtetega

partnerlusest tekkiva käibe puudumine ja töökohtade hilisem loomine. Tähelepanuta ei saa jätta

konkurendi suurt erinevust kapitaliseerituse osas võrreldes kaebajaga. Ei ole võimalik hinnata,

millistest vahenditest teeks Saaremere Kala AS mitmekümne miljoni euro suuruse

investeeringu soovitud võimaluse realiseerimiseks. Kaebaja omab konkurendist tugevamat

avamere kalakasvatuse ajalugu, finantsvõimekust, turuareaali, mis ei tekita mingit kahtlust

suutlikkuses äriplaani ellu viia. Saaremere Kala AS-i käive on 940 000 eurot aastas ja ettevõttes

on 5 töötajat. 06.01.2019 langes ettevõtte krediidireiting kategooriast „oota“ kategooriasse „ei“.

PRFoods kontserni ja PRFoods AS-i läbipaistmatute omandisuhete ja tegelike kasusaajate

varjumise tõttu Luksemburgi ja Kaimanisaartele ei saa Saaremere Kala AS-i pidada avatult

toimiva põhjamaise pereettevõttega võrdsustatud ettevõtteks. 26.02.2019 on PRFoods kontsern

halva tulemi ja nõrga kasumlikusse tõttu juhtkonnas töölepingud lõpetanud. Saaremere Kala

AS-i taotluses viidatud kalasööta ei ole veel kaubanduslikult katsetatud ja seda ei müüda veel

kaubanduslikult. Erinevalt Saaremere Kala AS-ist võtab kaebaja kasutusele väiksemat fosfori-

ja lämmastikukoormust tekitava sööda. Soome Loodusvarade Keskuse poolt on konkurentide

võrdluses fosfori netokoormus kg/tonni lisakasvu kohta Saaremere Kala AS-i puhul 4,2, kaebaja

puhul 3,5; lämmastiku netokoormus kg/tonni lisakasvu kohta Saaremere Kala AS-i puhul 39,

kaebaja puhul 38,11; söödakoefitsient FCR sööda/kala (kg) kohta Saaremere Kala AS-i puhul

1,15, kaebaja puhul 1,05. Kaebaja poolt senistes Ahvenamaa kasvatustes kasutatud

leevendusmeetmed on Soome ametkondade poolt pidevalt inspekteeritud ja heakskiidetud.

Tugeva renomeega kaebaja tulek Eesti vetesse annaks ühtlasi olulise signaali

välisinvesteeringute ootusest, keskkonnanõuete tagamisest ja tootekvaliteedist Eestis

tegutsedes.

3-19-1767

8(20)

21.3. Puudub VeeS § 227 lg 9 kohane määrus. Vastustaja kehtestatud kord ei rajane õiguslikul

alusel. Kuna kord tulnuks kehtestada määrusega, ei saanud vastustaja reguleerida korda asutuse

siseselt.

21.4. Otsusest ei selgu, mis on enampakkumise tulemus, kuna hoonestusloa menetluse

alustamine ei tingi veel hoonestusloa saamist, vaid see võimaldab üksnes alustada taotleja poolt

keskkonnamõjude

uuringuga

ja

vee-erikasutusloa

taotlemisega,

mille

kulud

on

märkimisväärsed ja mille tulemus võib olla negatiivne. Sellises olukorras ei ole 5000 euro

suuruse osavõtutasu ja 35 000 euro suuruse alghinna tasumine proportsionaalne nõue. Viide

hoonestustasu suurusele ei ole asjakohane, sest hoonestustasu puhul oleks tagatud

majandustegevus, käive ja eeldatav kasum.

21.5. Korra kohaselt on enampakkumine avalik, samas teistel peale kaebajate ei ole võimalik

sellel osaleda. Enampakkumise tingimused ei võimalda pakkujatel omavahel sisuliselt

konkureerida, sest ei näe ette pakkumuste esitamise samme.

22. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:

22.1. Teatud tootmismahtudest allapoole ei ole kavandatav tegevus enam kasumlik. Sel

põhjusel ei ole kaebajad soovinud kalakasvatamiseks sobivat piirkonda omavahel jagada.

Kumbki ettevõte ei soovinud oma hoonestusloa taotlust muuta ja on soovinud kasutada kogu

võimalikku vesiviljelusala. Kuna antud piirkonnas on keskkonnamõjude hindamine

kalakasvatuste rajamiseks läbi viimata, siis puudub hetkel info, kas ja millises mahus saab

kalakasvatusi antud piirkonda üldse rajada. See selgub hoonestusloa menetluse käigus, mille

osaks on keskkonnamõjude hindamine. Seega ei ole hetkel võimalik soovitud aladele välja anda

kahte hoonestusluba kalakasvatus rajamiseks.

22.2. Vastustaja on kaebajate taotlusi omavahel võrrelnud ja tõi otsuses välja taotlustes esitatud

olulised asjaolud. Taotlused on olulistes tingimustes sarnased. Mõlemad soovivad antud

piirkonnas tegeleda kala kasvatamisega sumpades, kasvatamise mahud on sarnased. Mõlemad

on valmis looma uusi töökohti, kasutama kohalikku tööjõudu ja kohalikke ettevõtteid,

panustama personali väljaõppesse ning arendustöösse ja innovatsiooni, tegema koostööd

teadusasutustega, kutse- ja kõrgkoolidega. Mõlemad peavad oma tegevuses lähtuma asjaolust,

et ei tekiks negatiivset mõju keskkonnale. Mõlemad on andnud ka prognoose tööhõivele ja

tootmismahule. Olulist paremust pakkumistes ei saa välja tuua. Keskkonnaministeerium leidis

18.01.2019 kirjas, et mõlema arenduse elluviimisega kaasneb eeldatavalt oluline

keskkonnamõju, mis võib takistada ettevõtete kalakasvatuse rajamist. See, millises mahus on

võimalik Hiiumaa mereala planeeringu aladele PV1 ja PV2 kalakasvatusi rajada, selgub

läbiviidava keskkonnamõju hindamise käigus. Tegevuse tulemusena ei tohi halveneda

Läänemere üldine ja tema vesikondade olukord. See tähendab seda, et keskkonnamõju

hindamise käigus tuleb kõik mõjud (ka kumulatiivsed mõjud) arvesse võtta ning vastavalt

sellele rakendada leevendusmeetmeid, mis mõjud neutraliseeriksid. Keskkonnaamet selgitas

22.01.2019 kirjas, et mõlema kalakasvatuse aastased juurdekasvud on sarnased ja söödakulud

samuti. Saaremere Kala AS kasvatab kala väiksemal arvul, kuid iga kala juurdekasv on

kavandatud suuremana kui Nordic Trout Ab-l. Seega ei saa esitatud andmete põhjal välja tuua,

kummal kalakasvatusel on suurem keskkonnamõju. Ilma põhjaliku keskkonnamõju

hindamiseta ei ole võimalik otsustada, kas ühe või teise ettevõtte kavandatav kalakasvatus võib

olla sellise keskkonnamõjuga, et selle rajamine Hiiumaa mereala planeeringu aladele PV1 ja

PV2 poleks võimalik. Otsust ühe taotleja kasuks ei saa teha tuginedes üksnes ettevõtte päritolu

riigile, sest see riivaks ettevõtlusvabadust.

22.3. Kaebajatel

ei

saa

olla

põhjendatud

ootust

vesiviljelusala

kogu

mahus

kasutuselevõtmiseks. Olukorras, kus vesiviljelusala keskkonnatingimused on äärmiselt

3-19-1767

9(20)

keerulised, selgub võimaliku majandustegevuse maht ja tingimused pärast keskkonnamõjude

täpset hindamist. Kaebajad peavad arvestama võimalusega, et kõiki keskkonnaalaseid

piiranguid arvestades kõik nende majanduslikud ootused ei täitu, sealjuures ei pruugi

hoonestusloa menetluse läbiviimine lõppeda hoonestusloa saamisega.

22.4. Enampakkumise tasu ei ole sama mis hoonestusloa tasu. VeeS ei näe ette hoonestusloa

väljastamisel täiendavat tasu lisaks hoonestustasule, mis on perioodiline makse avaliku ressursi

kasutamise eest. Tegemist on hoonestusloa menetluse algatamise enampakkumisega. Sellises

etapis ei saagi hoonestusluba väljastada, hoonestusloa sisu ja maht selgub peale keskkonnamõju

hindamist, mis algatatakse koos hoonestusloa menetluse algatamisega. Tegemist ei ole

hoonestusloa enampakkumisega. Enampakkumise võitja makstud osalustasu arvatakse maha

enampakkumisel pakutud summast. Pärast enampakkumise võitja selgumist ja enampakkumise

nurjumise korral osalustasu tagastatakse. Seega saab kaebajale tekkida kahjulik majanduslik

olukord ainult siis, kui ta hoonestusloa menetluse käigus loobub loa taotlemisest või ei täida

vastustaja poolt määratud tähtajaks hoonestusloaga sätestatud tingimusi, mistõttu loa menetlus

lõpetatakse. Arvestades menetluse keerukust ja selleks kuluvat aega, on proportsionaalne, et

kaebaja on oma soovi (saada hoonestusluba) kinnituseks andnud tagatise. Kogu hoonestusloa

menetluse aja on vesiviljelusala konkursi võitnud isikule broneeritud ja teised isikud ei saa seda

avalikku ressurssi kasutada. Ka ei saa riik tulu vesiviljelusalalt hoonestusloa menetluse ajal.

Vastustaja võis konkurssi välja kuulutades määrata alginnaks summa kuni 1 000 000 eurot.

Osavõtutasu 5000 eurot ja algsumma 35 000 eurot ei ole ebaproportsionaalsed, kuna summade

aluseks on võetud kavandatava koormatava ala hoonestustasu. Kuna kaebajad on esitanud

vastustajale hoonestusloa taotluse, kus kavandatakse kokku koormata 163 ha mereala, siis

hoonestustasu sellisele alale on aastas 71 068 eurot, millega arendaja peab olema tulevikus

arvestanud. Hoonestusluba on võimalik saada kuni 50 aastaks, mis teeb kokku hoonestustasu

3 553 400 eurot. Vastustaja on enampakkumise hinnaks määranud pool aastasest

hoonestustasust, mis on proportsionaalne.

22.5. Kirjalikul enampakkumisel saavad osaleda vaid isikud, kes on esitanud VeeS § 227 lg 4

alusel 20 päeva jooksul teate avaldamisest arvates omapoolse hoonestusloa taotluse sama

veekogu osa ehitisega koormamiseks. Seetõttu saavad enampakkumisel osaleda vaid kaebajad.

22.6. Vastustaja on enampakkumist konkursi väljakuulutamisel reguleerinud asutuse siseselt.

See ei ole käsitletav korrana VeeS § 227 lg 9 mõistes. Ministri määruse puudumine ei takista

konkursi korraldamist. Kuna VeeS § 227 lg 5 sätestab, millised on põhikriteeriumid, mida tuleb

hinnata konkureerivate hoonestusloa taotluste vahel, siis lähtuvalt sellest on ka enampakkumise

otsus tehtud.

22.7. Avalikul konkursil osalemist välistavaks asjaoluks on õiguspraktikas peetud

pankrotiseisundit. Selliste asjaolude kohta mõlema kaebaja suhtes andmed puuduvad. Just

konkursil makstav osalustasu ja alghind on tagatiseks, et hilisem konkursi võitja ka reaalselt

asub vesiviljelust ellu viima. Puudub igasugune alus arvata, et Saaremere Kala AS ei suudaks

konkursi võitmise korral hoonestusloa tingimusi täita. Hoonestusloa menetlus on etapp, mille

käigus selgub, kas kavandatav tegevus soovitud alal on võimalik või mitte ning see sõltub

omakorda keskkonnamõju hindamise tulemustest. Selle ajalist perspektiivi on lähiajal raske

prognoosida, seetõttu ei saa otsustada, kas Saaremere Kala AS on tulevikus võimeline

hoonestusluba realiseerima või mitte.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Kohus lahendab vaidluse kuni 30.09.2019 kehtinud VeeS-i alusel. Alates 01.10.2019

kehtib uus VeeS. Kuna kaebajad esitasid hoonestusloa taotlused vana VeeS-i alusel ja vastustaja

3-19-1767

10(20)

tegi vaidlusaluse otsuse vana VeeS-i alusel, siis tuleb ka vaidlus lahendada selle seaduse alusel

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 5 ja § 54, HKMS § 158 lg 2).

Nõuded

24. Asjaoludest nähtuvalt soovivad kaebajad rajada Eesti rannikuvette Hiiumaa lähistele

vesiviljelusaladele PV1 ja PV2 avamere kalakasvatuse. Kuna mõlemad kaebajad esitasid

vastustajale hoonestusloa taotluse täpselt samade koordinaatidega piirkondadele, siis on

tegemist omavahel konkureerivate taotlustega. Vastustaja leidis 19.08.2019 otsuses, et taotlused

on sarnased ja nende vahel ei ole võimalik valikut teha, seetõttu otsustas korraldada kaebajate

vahel enampakkumisega konkursi ning määras kindlaks konkursi läbiviimise korra ja

tingimused.

25. Saaremere Kala AS taotles vastustaja 19.08.2019 otsuse tühistamist või õigusvastasuse

tuvastamist ning vastustaja kohustamist kaebajate taotlusi uuesti kaaluma ja uut otsust tegema.

Nordic Trout Ab taotles vastustaja 19.08.2019 otsuse tervikuna ja 17.10.2019 vaideotsuse

osalist tühistamist ning vastustaja kohustamist algatama hoonestusloa menetlus Nordic Trout

Ab taotluse alusel.

Seega on esitatud 4 erinevat nõuet:

 19.08.2019 otsuse tühistamise nõue;

 19.08.2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue;

 17.10.2019 vaideotsuse tühistamise nõue;

 vastustaja kohustamise nõue.

26. Kohus selgitas oma 25.11.2019 määruses, et kuigi Nordic Trout Ab esitas nõude kohustada

vastustajat algatama hoonestusloa menetlus Nordic Trout Ab taotluse alusel, saab kohus selle

nõude rahuldamisel HKMS § 41 lg 3 alusel kohustada vastustajat Saaremere Kala AS-i ja

Nordic Trout Ab taotlusi uuesti hindama ning nende vahel valikut tegema (uut otsust tegema),

kui Nordic Trout Ab esitatud nõude rahuldamine ei ole võimalik (kohus ei teosta kaalumist

haldusorgani eest – HKMS § 158 lg 3).

VeeS § 227 lg 5 järgi on taotlejate vahel valiku tegemine vastustaja kaalutlusotsus. Seega ei

saaks kohus Nordic Trout Ab kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada haldusorganit

algatama hoonestusloa menetlust Nordic Trout Ab taotluse alusel, sest kohus ei saa teostada

kaalumist haldusorgani eest. Kohus saab HKMS § 158 lg 3 järgi kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollida kaalutlusõiguse piiride ja

eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Seega saab kohus

tuvastada kaalumisvea olemasolu, kuid mitte teha vastustaja asemel uut kaalutlusotsust.

Järelikult tuleb Nordic Trout Ab kohustamisnõuet tõlgendada (HKMS § 2 lg 4) ja lugeda see

esitatuks nõudes kohustada vastustajat kaebajate taotlusi uuesti kaaluma ja uut otsust tegema.

27. Kohus jääb oma 19.09.2019 määruses toodud seisukoha juurde, et 19.08.2019 otsus on

sisuliselt kaheosaline.

19.08.2019 otsus on osas, milles vastustaja võrdles kaebajate pakkumisi, tuvastas, et nende

vahel puuduvad olulised sisulised erinevused, ja otsustas korraldada kaebajate vahel konkursi,

menetlustoiming, mitte haldusakt. HMS § 51 lg 1 järgi on haldusakt haldusorgani poolt

haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku

õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus,

ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Vastustaja ei reguleeri 19.08.2019 otsusega selles osas

kaebajate õigusi ega kohustusi. Sellega ei otsustatud hoonestusloa taotluste rahuldamise üle,

3-19-1767

11(20)

vaid otsustati menetluse edasine käik. Seda, kelle taotluse osas hoonestusloa menetlus

algatatakse ja kelle taotluse osas menetlus lõpeb, otsustatakse pärast konkursi läbiviimist.

Kaebajad ei ole kohustatud konkursil osalema.

19.08.2019 otsus on osas, millega kehtestati konkursi kord ja enampakkumise tingimused,

eelhaldusakt, sest sellega määrati siduvalt kindlaks, millistele tingimustele pakkumine peab

vastama ja millistel tingimustel konkurss läbi viiakse (HMS § 52 lg 1 p 2). Pakkumise

esitamisega nõustub pakkuja enampakkumise tingimustega ega saa pärast enampakkumise

läbiviimist ja võitja väljaselgitamist enampakkumise tingimusi vaidlustada. Konkursi või

enampakkumise tingimusi on kohtupraktikas ka varasemalt peetud eelhaldusaktiks (nt

Riigikohtu 29.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-29-12 (p 16), Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2019

otsus asjas nr 3-19-333 (p 12)).

Kohtu hinnangul on 19.08.2019 otsuse käsitlemine kahe erineva otsusena (ühes osas

menetlustoiminguna ja teises osas eelhaldusaktina) vajalik, sest nendega lahendati sisuliselt

erinevaid küsimusi, need puudutavad kaebajate õigusi ja kohustusi erineval moel, samuti erineb

vastustaja pädevus nende otsuste tegemisel. Seega tuleb ka 19.08.2019 otsuse tühistamisnõuet

käsitleda kaheosalisena.

Kaebuste osaline läbi vaatamata jätmine

28. Kuna vastustaja 19.08.2019 otsus on kaebajate taotlusi võrdlevas osas menetlustoiming,

siis ei saa selle peale esitada tühistamiskaebust (HKMS § 37 lg 2 p 1). Mõlema kaebaja

tühistamiskaebus tuleb jätta selles osas läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1).

29. Vastustaja leidis, et kaebajatel puudub õigus vaidlustada menetlustoimingut. HKMS § 45

lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta

esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või

lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi

rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Kohtu hinnangul on kaebajatel praegusel juhul kaebeõigus vastustaja 19.08.2019 otsuse

vaidlustamiseks osas, milles vastustaja võrdles kaebajate taotlusi ja otsustas korraldada

konkursi.

VeeS § 227 lg 5 sätestab, et kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu ala kohta esitatud

mitu hoonestusloa taotlust, mille puhul puuduvad sama seaduse §-s 2210 sätestatud alused,

algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis kõige enam vastab Eesti ühiskonna

kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele

ning piirkonna planeeringule. Teiste taotluste puhul keeldub pädev asutus menetluse

algatamisest, välja arvatud kui ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta

anda ka teine hoonestusluba. Kui mitme taotluse puhul ei ole võimalik teha otsust piisavate

kaalutluste puudumise tõttu, korraldab pädev asutus nende taotluste esitajate vahel hoonestusloa

menetluse algatamiseks konkursi kirjaliku enampakkumise alusel.

Seega sõltub konkursi korraldamise otsuse õiguspärasus sellest, kas vastustaja hindas kaebajate

taotlusi õiguspäraselt ja kaalus õiguspäraselt võimalust anda sama ala kohta ka teine

hoonestusluba. Vaieldamatult toob konkursil osalemine kaebajate jaoks kaasa täiendavad

kohustused – leida rahalised vahendid, maksta osavõtutasu ja enampakkumisel pakutud tasu.

Selle järele puuduks vajadus, kui ühe kaebaja taotlust tuleks vastavalt VeeS § 227 lg-le 5 teisele

taotlusele eelistada ja selle alusel hoonestusloa menetlus algatada. Juhul, kui enampakkumise

võidaks kaebaja, kelle taotlus ei vasta kõige enam Eesti ühiskonna sotsiaalsetele ja

majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule,

3-19-1767

12(20)

jääks teine kaebaja õigusvastaselt hoonestusloast ilma. Samuti puuduks kaebajatel vajadus

enampakkumise tarvis rahalisi vahendeid hankida, kui hoonestusloa menetlus tuleks algatada

mõlema taotluse osas. Juhul, kui mõlemale taotlejale oleks võimalik hoonestusluba anda, jääks

üks kaebajatest konkursi tulemusena õigusvastaselt hoonestusloast ilma. Seega on kaebajatel

põhjendatud huvi kontrollida enne konkursi läbiviimist, kas vastustaja on hinnanud nende

taotlusi õiguspäraselt. Mõlemas küsimuses tehtav viga võib mõjutada asja lõpptulemust.

30. Saaremere Kala AS taotles alternatiivselt 19.08.2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamist.

HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu

tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, sest tal on olemas

tõhusam õiguskaitsevahend – kohustamisnõue, mille ta on praeguses asjas ka esitanud. Kuna

kohustamisnõue hõlmab juba tuvastamisnõuet (kohus saab kohustada vastustajat kaebajate

taotlusi uusi hindama, kui varasem hindamine oli õigusvastane), siis puudub vajadus

eraldiseisva tuvastamisnõude esitamise järele ja selle iseseisva lahendamise järele kohtuotsuse

resolutsioonis. Selline tuvastamine ei anna kaebajale mingeid täiendavaid õigusi ega pane

vastustajale mingeid kohustusi, seepärast ei aita tuvastamine kaebaja õigusi kuidagi kaitsta.

Tegemist on ebaefektiivse õiguskaitsevahendiga ja Saaremere Kala AS-i kaebus tuleb

tuvastamisnõudes jätta läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1).

Kohustamisnõue

31. VeeS § 226 lg 1 järgi esitatakse hoonestusloa taotlus vastustajale. Vastustaja on pädev

otsustama hoonestusloa menetluse algatamise üle (VeeS § 227 lg 1), võrdlema hoonestusloa

taotlusi ja korraldama taotlejate vahel konkursi (VeeS § 227 lg 5).

32. Vastustajal tuli VeeS § 227 lg 5 järgi hinnata, milline esitatud hoonestusloa taotlustest

vastab kõige enam Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi

strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule. Tegemist on hinnangulise

otsusega, mis eeldab kaalutlusõiguse teostamist (HMS § 4 lg 1). HMS § 4 lg 2 järgi tuleb

kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vaatamata

kaalumise teostamise vajadusele ei ole tegemist haldusakti, vaid menetlustoiminguga. Sel

põhjusel ei ole asjakohased kaebajate viited HMS-i sätetele, mis reguleerivad haldusakti

õiguspärasust ja põhjendamist. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad

määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti

(HMS § 5 lg 1). HMS ei sätesta menetlustoimingu kirjaliku põhjendamise kohustust. Järelikult

ei olnud vastustajal kohustust menetlustoimingut kirjalikult põhjendada ja tal oli õigus esitada

põhjendused menetlusosalise nõudel ka hiljem, sh kohtumenetluses.

33. Vastustaja tehtud taotluste võrdlus on näha nii otsusest endast kui ka kohtule esitatud

vastusele lisatud võrdlustabelist. Vaidlusalune otsus kajastab sisuliselt võrdlustabelis toodut.

Võrdlustabelile on viidatud vaideotsuses ja see on vaideotsusele ka lisatud.

34. Vastustaja on võrrelnud võrdlustabelist nähtuvalt kaebajate taotlusi 22 erineva näitaja osas.

Kohtu hinnangul on taotluste võrdlusnäitajad asjakohased. Kaebajad ei ole toonud välja muid

asjakohaseid näitajaid, mille alusel pidanuks taotlusi täiendavalt omavahel võrdlema.

Vastustaja leidis, et suuremalt osalt on kaebajate taotlused võrdsed või väga sarnased. Mõnedes

aspektides ei saanud taotlusi vastustaja arvates veel hinnata, sest enne keskkonnamõju

hindamist ei saa olla kindel, kas üldse ja millises mahus on võimalik soovitud kalakasvatusega

tegelema hakata. Erinevused taotluste vahel olid aga sedavõrd väikesed või tähtsusetud, et ei

3-19-1767

13(20)

kallutanud otsuse tegemist kummagi kaebaja kasuks. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja teinud

kaebajate taotluste võrdlemisel ilmselgeid kaalumisvigu, mis annaks alust pidada vaidlusalust

otsust õigusvastaseks. Samuti ei ole vastustaja jätnud arvestamata mõne olulise asjaolu või

kaalutlusega, mis võinuks otsuse tegemist mõjutada.

35. Vastustaja jättis põhjendatult tähelepanuta taotleja päritoluriigi. Päritolu alusel taotlejate

eristamine oleks vastuolus nii Eestis kui Euroopa Liidus kehtiva diskrimineerimise keeluga.

Mõlema kaebaja näol on tegemist Euroopa Liidu ettevõtjaga. Nordic Trout Ab selgitas, et asutab

hoonestusloa saamisel Eestisse kohaliku ettevõtte. Seega jääksid ettevõtlusega seotud

maksutulud Eestisse. Mõlemad kaebajad kavatsevad värvata kohalikke töötajaid ja teha

koostööd kohalike ettevõtjatega. Mõlemad kavatsevad turustada kasvatatud kala nii Eestis kui

ka välisturgudel. Seega puudub siinkohal võimalus Saaremere Kala AS-i eelistamiseks.

Mõlema kaebaja taotlused vastavad nii Eesti ühiskonna kui ka Hiiumaa sotsiaalsetele ja

majanduslikele vajadustele.

36. Saaremere Kala AS-i viide söödakulude erinevusele on asjakohatu. Kohus nõustub

vastustajaga, et kuni keskkonnamõju hindamise tulemuste selgumiseni ei ole veel teada, kas ja

millises mahus saab hakata kalakasvatusega vaidlusaluses piirkonnas tegelema. Kumbki

ettevõtja ei saa seda teha suuremas mahus, kui keskkond suudab taluda. Seega puudub veel

võimalus sööda määra või kulu, sumpade arvu või suuruse, kasvatatavate kalade arvu või

juurdekasvu, kalasöödas sisalduva fosfori või lämmastiku alusel taotlusi võrrelda. Samuti ei

erine kaebajate välja toodud juurdekasvud, sööda määrad ja kulud sedavõrd suurel määral, et

annaks vaieldamatult alust üht taotlust teisele eelistada. Pealegi on ka Nordic Trout Ab

avaldanud valmisolekut sööda määra vähendada. Seega oleksid taotlused sarnased ja ühe

eelistamiseks teisele puudub põhjendatud alus.

37. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kuni keskkonnamõju hindamiseni ei ole kavandatava

tegevuse maht kindel ja seetõttu ei saa olla kindel ka kaasatava tööjõu suuruses. Seetõttu ei saa

kaebajate välja toodud töötajate arvudele määravat tähtsust omistada. Pealegi ei ole eluliselt

usutav, et pea sama suure kalakasvatuse rajamisel erineksid kaebajate poolt tegelikud

hõivatavate töötajate arvud märkimisväärselt. Taotlust ei saa eelistada ebausutavate andmete

alusel.

Kohtu arvates ei ole asjakohane Saaremere Kala AS-i viide kogu kontserni töötajate arvule, kes

võivad kaudselt tema poolt loodavast kalakasvatusest kasu saada. Esiteks ei ole kaebaja seda

mõju täpsemalt põhjendanud, mistõttu on tegemist ebamäärase väitega. Teiseks võiks kontserni

suurusest lähtumine tuua kaasa konkurentsi kahjustava ebavõrdse kohtlemise. Sel põhjusel

tuleb viide lugeda asjakohatuks.

38. Mõlemad kaebajad on avaldanud valmisolekut kasutada keskkonda säästvaid lahendusi ja

keskkonnamõju leevendavaid meetmeid. Samuti on mõlemad toonud välja, et teevad koostööd

teadusasutustega, panustavad arendustegevusse ja innovatsiooni. Kuna praegusel hetkel ei ole

veel teada, millised arendustööd on keskkonnamõju hindamisest tulenevalt tingimata vajalikud,

siis on ka selle kriteeriumi alusel taotlust eristamine võimatu.

39. Keskkonnaministeeriumi 18.01.2019 kirjast nähtuvalt tuleks hoonestusloa taotluse

hindamiskriteeriumina arvestada seda, millisel tehnoloogial kalade kasvatamine põhineb.

Eelistada tuleks arendust, mille tulemusena jõuab keskkonda võimalikult vähe saasteaineid. See

sõltub valitud tehnoloogiast. Suletud või poolsuletud sumpade kasutamine loob kõige paremad

eeldused, et keskkonda jõuab vähem orgaanikarikkaid setteid. Praegusel juhul on kaebajad

soovinud kasutada ühesuguseid sumpasid, seega puudub ka sel alusel võimalus nende taotlusi

eristada.

3-19-1767

14(20)

40. Saaremere Kala AS-i finantsseis ei anna põhjust jätta tema hoonestusloa taotlust läbi

vaatamata ega eelistada Nordic Trout Ab-d. Esiteks tuleb VeeS § 227 lg 5 järgi võrrelda

omavahel taotlusi, mitte taotlejaid. Vastustaja ülesandeks ei ole teha finantsanalüüse ja selle

tegemist ei näe ette ka VeeS. Taotleja finantsseisuga oleks asjakohane arvestada juhul, kui tal

puuduks ilmselgelt võimekus taotluses kajastatut ellu viia (nt on pankrotis). Saaremere Kala

AS-i puhul sellist olukorda ei esine. Taotluste eelistamine ettevõtja nö jõukuse järgi oleks

diskrimineeriv, takistaks ettevõtlusvabadust ja konkurentsi. Loa alusel kavandatu elluviimine

võib vastupidi turgutada ettevõtja majandust. Seda, kas ettevõtjal on piisavalt vahendeid

kavandatu elluviimiseks, peab hindama ettevõtja ise ja see selgub ka enampakkumise käigus.

Teiseks ei nähtu asjas esitatud materjalidest, et Nordic Trout Ab oleks tõendanud enda

finantsseisundit. Ta on esitanud selle kohta vaid paljasõnalisi väiteid. Tegemist ei ole Eestis

registreeritud äriühinguga, kelle majandusaasta aruanded oleksid Eesti äriregistrist

kättesaadavad. Kolmandaks ei saa ka äriregistrist kättesaadavatest Saaremere Kala AS-i

majandusaasta aruannetest järeldada, et tema majanduslik seis oleks lootusetu ja kalakasvatuse

rajamine võimatu. Tegemist ei ole nö riiulifirmaga, kes ei tegeleks päriselus ettevõtlusega.

Saaremere Kala AS-i majandusaasta aruannetest nähtuvalt kuulub talle mitmeid

tütarettevõtjaid, kes tegelevad kalakasvatuse, kalatoode tootmise ja müügiga. Saaremere Kala

AS osutab tütarettevõtjatele üldjuhtimis-, finantsjuhtimis-, raamatupidamise- ja IT-alaseid

teenuseid, seega ise kalakasvatuse, tootmise ega müügiga ei tegele. Hoonestusloa saamisel ei

peagi Saaremere Kala AS hakkama ise kalakasvatust rajama. Tal on võimalik anda see ülesanne

üle mõnele oma tütarettevõtjale. VeeS § 2212 lg 2 (ja hetkel kehtiva VeeS § 225 lg 2) järgi võib

pädev asutus hoonestusloa omaja taotlusel anda hoonestusloa üle teisele isikule. Seega ei ole

Nordic Trout Ab viited Saaremere Kala AS-i töötajate arvule asjakohane. Arvestades Saaremere

Kala AS-i tütarettevõtjaid, kes omavad kalakasvatusi Soomes ja Rootsis, on kaebaja kontsernil

olemas kogemus ja oskusteave kalakasvatuse toimimise osas.

01.01.2016–31.12.2016 majandusaasta aruandest (kinnitatud 27.06.2017) nähtuvalt kandis

Saaremere Kala AS kahjumit 40 087 eurot, kuid 01.01.2017–30.06.2018 majandusaasta

aruandest (kinnitatud 12.12.2018) nähtuvalt oli tema kasum 115 781 eurot ja 01.07.2018–

30.06.2019 majandusaasta aruande (kinnitatud 20.12.2019) kohaselt oli tema kasum

400 634 eurot. Seega on Saaremere Kala AS parandanud oma majanduslikku seisu. Arvestades

ka tütar- ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringuid (01.07.2018–30.06.2019 majandusaasta

aruande kohaselt 25 701 688 eurot), ei saa pidada ilmselgelt olematuks Saaremere Kala AS-i

võimalust hankida kalakasvatuse rajamiseks vajalikke vahendeid (nt koostööpartnerite

kaasamine, investeerijate leidmine, krediidiasutustest laenu taotlemine, avalikest vahenditest

toetuste taotlemine, kontsernisiseste laenude või dividendide maksmine jms). 01.07.2018–

30.06.2019 majandusaasta aruande kohaselt asutas Saaremere Kala AS koos OÜ-ga Tallinna

Lihatööstus uue tütarettevõtja Avamere Kalakasvatus OÜ, kes hakkab tegelema avamere

kalakasvatuse rajamisega. 2019. a jaanuaris esitas Avamere Kalakasvatus OÜ vastustajale

hoonestusloa taotluse Paldiski lahte kalakasvatuse rajamiseks. Seega saab pidada

tõsiseltvõetavaks Saaremere Kala AS-i kavatsust rajada Hiiumaa rannikuvette kalakasvatus.

Tõendatud ei ole väide, et Saaremere Kala AS esitas hoonestusloa taotluse vaid konkurendi

takistamise eesmärgil.

41. Nordic Trout Ab viited PRFoods AS-i läbipaistmatutele omandisuhetele on asjakohatu.

Esiteks ei ole ka Nordic Trout Ab tõendanud enda omandisuhteid ja kasusaajaid. Teiseks ei ole

vastustaja pädevuses hakata taotlejate üle finantsjärelevalvet teostama või omandisuhteid ja

kasusaajaid tuvastama. Sellistel asjaoludel taotleja menetlusest kõrvale jätmine ei oleks VeeS-i

regulatsiooniga kooskõlas.

3-19-1767

15(20)

42. Kumbki kaebaja ei ole põhjendanud, mille poolest vastab tema taotlus enam riigi

strateegilistele arengukavadele või piirkonna planeeringule. Sellekohast erinevust ei ole

tuvastanud ka vastustaja.

43. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et enne keskkonnamõju hindamist ei ole võimalik

kaaluda teise hoonestusloa andmist. Samale seisukohale on asunud ka Keskkonnaamet

22.01.2019 vastuses. Kaebajate esitatud keskkonnamõju eelhindamistest nähtub, et mõlema

arenduse elluviimisega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, mis võib takistada

ettevõtete kalakasvatuse rajamist. Kuna juba ühe hoonestusloa andmine on enne

keskkonnamõju hindamist ebakindel, siis seda vähem tõenäoline saab olla kahe hoonestusloa

andmine. Teise hoonestusloa andmine saaks kaalumisele tulla alles pärast esimese hoonestusloa

menetluse lõppu. Keskkonnaministeerium on oma 18.01.2019 kirjas pidanud võimalikuks

mõlema ettevõtja samaaegset tegevust, kuid juhtinud tähelepanu, et see ei tohi kahjustada

merekeskkonda. Keskkonnamõju leevendavaid meetmeid tuleb hinnata keskkonnamõju

hindamise käigus. Seega ei saa kahe hoonestusloa väljastamise osas enne keskkonnamõju

hindamist otsust langetada.

Keskkonnamõju hindamine toimub hoonestusloa menetluses (VeeS § 227 lg 7 p 2), mille saab

võrdsete taotluste korral algatada pärast enampakkumise tulemuste selgumist (VeeS § 227 lg-d 5

ja 57). VeeS ei näe ette regulatsiooni, et keskkonnamõju hinnatakse enne hoonestusloa

menetluse algatamist. Samuti ei näe VeeS ette, et hoonestusloa menetlus tuleb algatada mõlema

taotleja osas ja hoonestusloa saaja selgub alles hoonestusloa menetluse käigus. Kahe ettevõtja

tegevust hõlmava keskkonnamõju hindamise koostamine on eelduslikult keerukam ja kallim.

Võib arvata, et selle kulu kandmisest ei ole huvitatud taotleja, kes loast lõpuks ilma jääb, ega

ka taotleja, kes loa saab, sest ilmselt ei ole ta huvitatud konkurendi tegevuse mõju hindamisega

kaasnenud kulude hüvitamisest. Keskkonnamõju hindamise kulude riigi kanda jätmine ei oleks

samuti põhjendatud, sest ettevõtlusega soovib tegelema hakata, tulu teenima ja keskkonda

mõjutama hakata ettevõtja, seega peab just tema kandma tema põhjustatavate mõjude hindamise

kulud. Samuti oleneb keskkonnamõju hindamise keerukus ja kulukus ettevõtja kavandatud

tegevusest.

44. Kohus ei tuvastanud vastustaja poolt tehtud kaalumisvigu. Vastustaja ei ole jätnud oluliste

asjaoludega arvestamata. Taotlused ei erine märkimisväärselt ja väikesed erinevused ei anna

põhjendatud alust kummagi kaebaja taotluse eelistamiseks. 19.08.2019 otsus tuleb kaebajate

taotluste hindamist puudutavas osas lugeda õiguspäraseks ja kaebajate kohustamiskaebused

tuleb jätta rahuldamata.

Tühistamisnõue konkursitingimusi puudutavas osas

45. Vastustaja kehtestas 19.08.2019 otsusega konkursi korra ja tingimused (resolutsiooni

p-d 5.2-5.6 ja otsuse lisa 1).

46. VeeS § 227 lg 9 järgi kehtestab sama paragrahvi lg-s 5 nimetatud konkursi läbiviimise korra

ja tingimused valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nimetatud määrust ei ole siiani

kehtestatud. Seetõttu kehtestas vastustaja ise läbiviidava konkursi korra ja tingimused,

tuginedes VeeS-i regulatsioonile. Vastustaja sõnul on tegemist asutusesisese dokumendiga.

47. Vastustajal puudub VeeS § 227 lg-st 9 nähtuvalt pädevus konkursi korda ja tingimusi

kehtestada. Seadus volitab selleks sõnaselgelt ministrit. Vaatamata asjaolule, et minister ei ole

senini sellist korda kehtestanud, ei saa vastustaja oma pädevust ületades seda ise teha. Määruse

olemasolu korral saaks vastustaja määrusest tuleneva volituse olemasolu korral konkursi korda

ja tingimusi täpsustada, kuid korra enda kehtestamiseks vastustajal pädevus puudub. Isegi kui

minister ei kehtestaks nimetatud volitusnormi alusel konkursi korda õigustloova aktina, mis

3-19-1767

16(20)

kehtiks kõigile sarnastele konkurssidele, vaid haldusaktina, mis kehtiks sellele konkreetsele

konkursile, oleks siiski sellise konkursi korra kehtestamise pädevus vaid ministril, mitte

vastustajal.

48. Tegemist ei ole asutusesisese dokumendiga, vaid haldusaktiga, sest on suunatud

haldusorganist väljapoole ning reguleerib konkursil osaleja õigusi ja kohustusi. Kuigi

enampakkumise alghinna ja osalustasu määramine oli VeeS § 227 lg 51 järgi vastustaja kindlaks

määrata, puudus vastustajal pädevus ülejäänud korra kehtestamiseks.

49. Konkursi kord tugineb osaliselt VeeS-i regulatsioonile:

 korra p 2.3 tugineb VeeS § 227 lg-le 52;

 korra p 6.2 tugineb VeeS § 227 lg-le 53;

 korra p 7.1 tugineb osaliselt VeeS § 227 lg-le 57;

 korra p 8.3 tugineb VeeS § 227 lg-le 55;

 korra p 9.1 tugineb osaliselt VeeS § 227 lg-le 57;

 korra p 9.2 tugineb VeeS § 227 lg-le 57.

Samas sisaldab konkursi kord ka regulatsiooni, mis seadusest ei tulene ja mille on kehtestanud

vastustaja ise enda pädevust ületades:

 korra p 3 – konkursi läbiviimise korra kohta selgituste andmine (selgituste küsimise viis

ja tähtaeg, selgituste andmise tähtaeg);

 korra p 4 – pakkumisele esitatavad nõuded (millist teavet ja dokumente peab pakkumine

sisaldama);

 korra p-d 5.2 ja 5.3 – pakkumise muutmise õigus ja tähtaeg ning tähtaega rikkudes

muudetud pakkumise tagajärg;

 korra p 6 – pakkumuste avamine ja kontrollimine;

 korra p 7.1 – võrdsete pakkumiste korral täiendava vooru korraldamine, selle viis ja

tähtaeg;

 korra p 7.2 – enampakkumise tulemustest teavitamise viis ja tähtaeg;

 korra p 8.1 – enampakkumise tulemuse kinnitamise tähtaeg;

 korra p 8.5 – osalustasu tagastamise tähtaeg ja kord;

 korra p 9.1 – enampakkumisel pakutud summa tasumise tähtaeg.

50. Seega on vastustaja 19.08.2019 otsus konkursi korra ja tingimuste kehtestamise osas tühine

HMS § 63 lg 2 p 3 järgi, sest on antud pädevust selgelt ületades. Vastustajale ei saanud VeeS

§ 227 lg-st 9 jääda mõistlikku arusaama, et tal on õigus ministri asemel konkursi korda

kehtestada. HMS § 63 lg 3 järgi toob haldusakti osa tühisus kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui

tühise osata ei oleks haldusakti antud. Vastustajal puudub võimalus ilma ministri kehtestatud

korrata konkurssi läbi viia, seega tuleb vaidlusalune otsus lugeda tühiseks ka osas, milles

vastustajal oli pädevus olemas (enampakkumise alghinna ja osalustasu määramine). Vastustaja

saab jätkata konkursi läbiviimisega pärast ministri määruse kehtestamist.

51. HKMS § 41 lg 4 järgi võib halduskohus haldusakti tühisuse teha kindlaks ka

tühistamiskaebuse alusel. Kuna kaebajad vaidlustasid vastustaja 19.08.2019 otsust

tühistamiskaebusega, siis rahuldab kohus nende tühistamiskaebuse osaliselt ja tuvastab

vastustaja 19.08.2019 otsuse tühisuse osas, milles vastustaja kehtestas konkursi korra ja

tingimused.

52. Kohus ei pea praeguses asjas võimalikuks ega vajalikuks täiendavalt analüüsida, kas

vastustaja kehtestatud konkursitingimused olid sisuliselt õiguspärased, sh kas osalustasu ja

3-19-1767

17(20)

enampakkumise algsumma suurus olid proportsionaalsed. Nende küsimuste lahendamine ei aita

praegusel juhul kaebajate õigusi täiendavalt kaitsta. Tegemist oleks hüpoteetilise vaidluse

lahendamisega, sest puudub kindel teadmine, milliste tingimustega konkursi korra minister

kehtestab ja millised konkreetsed tingimused uuel konkursi kehtima hakkavad. Kohus ei

lahenda hüpoteetilisi vaidlusi. Samuti ei ole kohtu pädevuses tegeleda õigusloomega ning

ministrile ja vastustajale etteulatuvalt ette kirjutada, millised konkursi tingimused tuleb neil

kehtestada. Kohus saab teostada haldusorgani tegevuse üle järelkontrolli. Seega kui kaebajad

leiavad, et uuel konkursil kehtestatud tingimused on õigusvastased ja rikuvad nende õigusi, on

neil õigus esitada kohtule uus kaebus uute konkursi tingimuste peale.

53. Saaremere Kala AS esitas täiendavalt põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise

taotluse. Kohus ei pea selle menetluse algatamist võimalikuks. Praegusel juhul ei ole kehtivaid

konkursi tingimusi, mille õiguspärasust saaks kontrollida. VeeS-is sätestatud konkursi

tingimuste (sh enampakkumisel tasutud summa tagastamine) osas abstraktse kontrolli

teostamiseks puudub halduskohtul pädevus. Abstraktset normikontrolli saab teostada vaid

Riigikohus. Seega tuleb kaebajatel oodata ära uute konkursi tingimuste kehtestamine. Nende

vaidlustamise kaudu on võimalik taotleda ka VeeS-i regulatsiooni põhiseaduspärasuse kontrolli.

Neil põhjustel jätab kohus Saaremere Kala AS-i taotluse rahuldamata.

Vaideotsuse tühistamise nõue

54. Nordic Trout Ab esitas vaide sarnastel põhjendustel nagu kaebusegi, st vaidlustas vastustaja

poolt taotluste võrdlemist, heitis ette ministri määrusega kehtestatud konkursi korra puudumist

ning vaidles vastu osalustasu ja enampakkumise alghinna suurustele. Vastustaja jättis vaide neis

osades rahuldamata.

55. Kuna kohus rahuldab Nordic Trout Ab kaebuse osaliselt, siis tuleb sarnaselt käituda ka

vaideotsusega. Kohus jätab vaideotsuse tühistamata osas, millega lahendati vaie taotluste

hindamise ja võrdlemise küsimustes. Vaideotsus tuleb tühistada osas, milles vastustaja käsitles

konkursi korraldamisega seotud küsimusi. Seega tuleb kaebus vastustaja vaideotsuse

tühistamise nõudes osaliselt rahuldada.

Otsus

56. Eespool toodud põhjendustel rahuldab kohus kaebajate kaebused osaliselt.

Kohus rahuldab kaebajate tühistamise kaebused osaliselt ja tuvastab vastustaja 19.08.2019

otsuse tühisuse osas, milles vastustaja kehtestas konkursi korra ja tingimused.

Lisaks rahuldab kohus Nordic Trout Ab kaebuse vastustaja 17.10.2019 vaideotsuse tühistamise

nõudes osaliselt ja tühistab vaideotsuse osas, milles jäeti kaebaja vaie konkursi tingimusi

puudutavates küsimustes rahuldamata.

57. Mõlemad kaebused jäävad kohustamise nõuetes rahuldamata.

58. Mõlemad kaebused jäävad läbi vaatamata osas, milles kaebajad taotlesid vastustaja

19.08.2019 otsuse tühistamist osas, milles hinnati ja võrreldi kaebajate taotlusi.

Lisaks jätab kohus läbi vaatamata Saaremere Kala AS-i nõude tuvastada vastustaja 19.08.2019

otsuse õigusvastasus.

59. Kohus jätab rahuldamata Saaremere Kala AS-i taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks.

3-19-1767

18(20)

60. Kohus kohaldas 29.10.2019 määrusega asjas esialgset õiguskaitset ja peatas vastustaja

19.08.2019 otsuse kehtivuse kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kuna

kohus rahuldas kaebused konkursi korraldamist puudutavas osas ja tuvastas 19.08.2019 otsuse

tühisuse selles osas, siis tuleb kohaldatud esialgne õiguskaitse jätta kehtima.

Menetluskulude jaotus

61. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Arvestades, et kumbki kaebaja esitas kokku 3 nõuet ja kohus jagas 19.08.2019 otsuse

tühistamise nõude kaheks, siis loeb kohus, et kumbki kaebaja esitas kokku 4 nõuet. Kohus

rahuldas Saaremere Kala AS-i kaebuse vaid osas, milles kaebaja vaidlustas konkursi tingimusi,

seega umbes 25% ulatuses. Kohus rahuldas Nordic Trout Ab kaebuse samas osas ja lisaks

osaliselt ka vaideotsuse tühistamise nõudes (umbes pooles ulatuses), kokku seega umbes 37,5%

ulatuses. Kohus lähtub neist suhtarvudest ka menetluskulude väljamõistmisel.

62. Mõlemad kaebajad osalesid teise kaebaja kaebuse menetluses kolmanda isikuna. Kuigi

HKMS § 108 lg 8 võimaldab mõista välja ka kolmanda isiku menetluskulud, ei pea kohus

põhjendatuks selle sätte alusel praeguses asjas menetluskulusid jagada. Esiteks on keeruline

täpselt tuvastada, mis osa kuludest seondub menetluses osalemisega kaebajana ja mis osa

kolmanda isikuna. Kuna mõlemad kaebajad esitasid põhjalikud kaebused, võib arvata, et

suurem osa menetluskuludest seondus siiski kaebuse esitamise ja kaitsmisega. Teiseks rahuldas

kohus kaebused põhjusel, et vastustajal puudus pädevus konkursi tingimusi kehtestada ja sel

põhjusel konkurssi korraldada. Seega oli kaebuste rahuldamise aluseks vastustaja poolne viga.

Kummagi kaebaja kaebust rahuldades ei teinud kohus otsust otseselt teise kaebaja kahjuks, sest

kaebuste rahuldamine viidatud põhjusel oli mõlema kaebaja huvides ja mõlemad kaebajad seda

taotlesid. Seega peavad ka sellega seotud menetluskulud jääma vastustaja kanda.

63. Saaremere Kala AS taotles vastustajalt menetluskulu väljamõistmist kokku summas

3247,50 eurot. Kulu koosneb riigilõivust summas 30 eurot ja õigusabi/esindaja kuludest kokku

summas 3217,50 eurot (sisaldab käibemaksu). Lisaks taotles kaebaja viivise väljamõistmist.

63.1. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluselt

riigilõivu 15 eurot. Kohus jättis 30.09.2019 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata, sest vastustaja oli ise vaidemenetluse ajaks oma 19.08.2019 otsuse kehtivuse

peatanud. Kohus kohaldas 29.10.2019 määrusega esialgset õiguskaitset omal algatusel. Kuna

kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, tuleb taotluselt tasutud riigilõiv

15 eurot kaebajale tagastada. Seda ei saa mõista välja vastustajalt. Kaebuselt tasutud riigilõivust

tuleb vastavalt kaebuse rahuldamise proportsioonile mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja

3,75 eurot (15 × 0,25).

63.2. Kaebaja on esitanud õigusabi kulude tõendamiseks Advokaadibüroo Kaarma & Kaldvee

OÜ 17.10.2019 arve nr 168102019 summas 3498 eurot, 09.12.2019 arve nr 207112019 summas

1155 eurot, 10.01.2020 arve nr 016012020 summas 1188 eurot, 13.02.2020 arve nr 035022020

summas 1650 eurot. Summad on koos käibemaksuga. Arvetelt nähtub, et osutatud õigusabi

teenus on osaliselt seotud praeguse kohtuvaidlusega. Kaebaja on menetluskulude taotluses

seostanud kohtuvaidlusega kulud summas 3217,50 eurot. Kohus ei pea oluliseks, et kaebaja on

märkinud menetluskulude taotluses haldusasja numbriks ekslikult 3-19-1763. Selle numbriga

asi liideti praeguse asjaga ja asja numbriks jäi 3-19-1767.

3-19-1767

19(20)

Kaebaja ei ole esitanud kogu taotletava menetluskulu kohta menetluskulu dokumente.

Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise kohustuse näeb ette HKMS § 109 lg 1.

Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 11 tulenevalt ei

ole nõutav, et menetlusosaline oleks menetluskulud kandnud (arved tasunud), piisab, kui on

tekkinud kulude kandmise kohustus (arve menetlusosalisele on koostatud ja esitatud). Praegusel

juhul ei ole kaebaja tõendanud, et tal oleks tekkinud esindaja kulu kandmise kohustust

kohtuistungiks ettevalmistamise (summas 440 eurot) ja sellel osalemisega (summas 220 eurot)

seoses. Sellekohast advokaadibüroo arvet ei ole kohtule esitatud. Seega ei saa menetluskulu

summas 660 eurot välja mõista.

Järelikult on kaebaja tõendanud õigusabi kulusid summas 2557,50 eurot (3217,50 – 660).

Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, tuleb vastustajalt Saaremere Kala AS-i kasuks

välja mõista 639,38 eurot (2557,5 × 0,25).

63.3. Kohus jätab rahuldamata Saaremere Kala AS-i taotluse mõista vastustajalt kaebaja

kasuks välja viivis alates menetluskulude suurust kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Riigikohus on

korduvalt leidnud, et HKMS ei võimalda menetluskuludelt viivist välja mõista ega tee viidet

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 177, mille lg 4 võimaldab menetluskuludelt viivise välja

mõista (vt nt Riigikohtu 03.11.2016 otsus asjas nr 3-3-1-37-16, p 26; 25.11.2019 otsus asjas

nr 3-17-1930, p 17.3).

63.4. Kokku kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas

643,13 eurot (3,75 + 639,38).

64. Nordic Trout Ab taotles vastustajalt menetluskulu väljamõistmist kokku summas

6320 eurot. Kulu koosneb õigusabi/esindaja kuludest ja riigilõivust.

64.1. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot. Arvestades kaebuse rahuldamise

proportsiooni, tuleb vastustajalt mõista kaebaja kasuks välja riigilõiv summas 5,63 eurot (15 ×

0,375).

64.2. Kaebaja on esitanud õigusabi kulude tõendamiseks OÜ Advokaadibüroo Pohla &

Hallmägi 07.10.2019 arve nr 190995 summas 1329 eurot, 06.12.2019 arve nr 191214 summas

1759 eurot (sh õigusabi kulu 1744 eurot ja riigilõiv 15 eurot), 05.02.2020 arve nr 200023

summas 144 eurot, 07.03.2020 arve nr 200178 summas 64 eurot, 07.04.2020 arve nr 200288

summas 1056 eurot, 11.05.2020 arve nr 200382 summas 64 eurot, 06.07.2020 arve nr 200564

summas 752 eurot, 04.09.2020 arve nr 200751 summas 320 eurot, 06.10.2020 arve nr 832 eurot.

Arved on ilma käibemaksuta.

Kuigi 06.12.2019 arvel nr 191214 on viidatud asjale nr 2-19-1767 ja 05.02.2020 arvel nr 200023

on viidatud asjale nr 2-17-7795, on kohtu arvates tegemist ilmselge eksimusega, sest arvetel

olevast selgitusest nähtub, et õigusabi on osutatud seoses vastustaja 19.08.2019 käskkirjaga.

Samuti ei ole kohtute infosüsteemist nähtuvalt arvetel märgitud asjad seotud Nordic Trout

Ab-ga.

Kohtu arvates ei ole kogu kaebaja taotletav kulu seotud praeguse asjaga või ei ole põhjendatud.

 07.10.2019 arve nr 190995 on arvel olevast selgitusest nähtuvalt seotud

vaidemenetlusega. Haldusmenetlusega seotud kulu ei ole menetluskuluks HKMS

§-de 101-103 tähenduses, mida saaks kohtumenetluses välja mõista. Samuti on arvel

näidatud kulu seotud esialgse õiguskaitse taotluse koostamisega. Tõepoolest esitas

kaebaja 18.09.2019 Tallinna Halduskohtule asjas nr 3-19-1763 esialgse õiguskaitse

taotluse. Taotlus esitati vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Tegemist on

3-19-1767

20(20)

eraldiseisva kohtumenetlusega, mis lõppes kohtu 20.09.2019 määrusega, millega jäeti

esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Selle menetlusega seotud menetluskulude

väljamõistmist pidanuks kaebaja taotlema selles menetluses (HKMS § 109 lg 2) ja seda

taotlust ei saa esitada praeguses asjas, vaatamata sellele, et kohus on registreerinud

kaebaja kaebuse sama asja numbri alla. Kohus ei saa mõista praeguses asjas välja teises

lõppenud menetluses kantud kulusid. Seega ei saa kohus nimetatud arvel näidatud

kuluga summas 1329 eurot menetluskulu väljamõistmisel arvestada.

 07.04.2020 arve nr 200288 on arvel olevast selgitusest nähtuvalt seotud uue taotluse

koostamisega. Kaebaja ei ole märtsis-aprillis 2020 kohtule ühtegi taotlust ega seisukohta

esitanud. Seega ei saa seda kulu summas 1056 eurot lugeda põhjendatud kuluks ja see

tuleb jätta arvesse võtmata.

 04.09.2020 arve nr 200751 on arvel olevast selgitusest nähtuvalt seotud

kompromissläbirääkimiste ja lepitusmenetlusega. Kompromissläbirääkimiste ja

lepitusmenetlusega seotud kulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Nende

väljamõistmiseks vastustajalt puudub alus. Seega tuleb kulu summas 320 eurot jätta

kaebaja enda kanda.

Eeltoodust tulenevalt saab kaebaja põhjendatud õigusabikuluks pidada summat 3600 eurot

(6320 – 1329 – 1056 – 320 – 15 (riigilõiv)). Kohtu hinnangul on kulu suurus asja mahtu ja

keerukust arvestades mõistlik. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, tuleb mõista

vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabi kulu summas 1350 eurot (1350 × 0,375).

64.3. Kokku kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas

1355,63 eurot (5,63 + 1350).

65. Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente. Sel põhjusel jäävad

tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/