3-21-1111/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse avalikult teatavakstegemine

3. september 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1111

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30. märtsi 2021 otsuse nr

4.2-1/2964-1 tühistamise ning relvaloa pikendamise taotluse

läbi vaatamiseks kohustamise nõuetes.

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Esindaja: Margit Maidla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

SELGITUSED: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

hiljemalt 4. oktoobril 2021 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule

esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg

5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Kaebajal olid relvaload RL769824 ja DL50008417 kehtivusega kuni 09.03.2021. Vastavalt

08.03.2021 ja 07.03.2021 esitas kaebaja vastustajale taotluse relvaloa DL50008417 andmete

muutmiseks ning relvaloa RL769824 vahetamiseks seoses loa kehtivuse lõppemisega. Vastustaja leidis,

et taotlused on esitatud pärast relvaseaduses (edaspidi RelvS) sätestatud tähtaja möödumist, mispeale

esitas

kaebaja

26.03.2021

taotluse

menetlustähtaja

ennistamiseks,

põhjendades

tähtaja

möödalaskmist lapse sünni, oma isa surma ja oma ema raskest haigusest tingitud abistamise vajaduse

ja sellega seotud välismaal viibimisega.

2. Vastustaja tegi 30.03.2021 otsuse nr 4.2-1/2964-1, millega jättis taotluse menetlustähtaja

ennistamiseks rahuldamata ja relvalubade pikendamise taotluse läbi vaatamata, leides, et kaebajal ei

olnud RelvS § 34 lõikes 1 osutatud mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks. Kaebaja esitas vaide,

mille vastustaja 22.04.2021 vaideotsusega nr 4.2-1/2964-5 rahuldamata jättis, täiendades otsuse

põhjendusi.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb vastustaja 30.03.2021 otsuse nr

4.2-1/2964-1 tühistamist. Kaebaja leiab kokkuvõttes, et vastustaja on väära hinnangu andnud

asjaolule, millega kaebaja RelvS § 41 lg 6 punktis 1 sätestatud tähtaja möödalaskmist põhjendas.

Kaebaja osutab sellele, et viitas juba vastustajale 26.03.2021 esitatud avalduses, et tähtaja

möödalaskmise põhjustas asjaolu, et vahetult enne seda sündis tal laps ning suri isa, millele järgneva

40-päevase leinaperioodi jooksul mälestatakse usukombe kohaselt lahkunut ja tehakse vaid

hädavajalikke toimetusi, samas kui pärast selle perioodi lõppemist viibis kaebaja Hispaanias, kus ei

olnud eesti.ee portaali kasutamiseks vajaliku tarkvaraga arvutit ning kus kaebajal oli vaja hoolitseda

haige ema eest. Kaebaja hinnangul oli tegemist mõjuvate põhjustega ehk sündmustega, mida kaebaja

ise mõjutada ei saanud. Kaebaja leiab, et vastustaja on tähtaega ennistamata jättes kaalutlusõigust

ilmselgelt vääralt teostanud, kuna sisuliselt ei ole vastustaja põhjendanud, miks ei saa kaebaja poolt

esile toodud asjaolusid pidada mõjuvateks. Kaebaja hinnangul ei ole võimalik otsuse puudusi

kõrvaldada vaideotsusega. Kaebaja hinnangul on vastustaja otsus ka äärmiselt ebaproportsionaalne,

võttes temalt võimaluse ennast ja oma vara kohasel viisil ehk tulirelvaga kaitsta.

4. Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja selgitab esmalt, et meeldetuletus

relvalubade kehtivuse lõppemise kohta saadeti kaebajale juba 15.12.2020 ning RelvS § 41 lg 1 punktist

6 tulenevalt pidanuks ta relvaloa vahetamiseks taotluse esitama hiljemalt 09.02.2021, ent esitas selle

alles 07.03.2021 ehk 2 päeva enne selle kehtivuse lõppemist. Vastustaja viitab kaebaja 26.03.2021

ekirjale ja leiab, et kaebaja lasi tähtaja mööda hooletusest. Vastustaja hinnangul ei ole ka ükski vaides

esitatud põhjendustest selline, mis saanuks anda aluse tähtaja ennistamiseks. Täpsustavas seisukohas

toob vastustaja välja, et kaebaja esitas 07.03.2021 uue taotluse relvaloa saamiseks, mistõttu ei täida

esitatud kaebus enam eesmärki ja menetlus tuleks halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 151 lg

2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätta.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Leian, et kaebus tuleb rahuldamata jätta. Vastustaja otsus jätta relvaloa vahetamiseks vajalike

dokumentide esitamise tähtaeg ennistamata, oli põhjendatud, sest kaebaja poolt esile toodud

asjaoludel ei saanudki asuda seisukohale, et kaebaja lasi seaduses sätestatud tähtaja mööda mõjuval

põhjusel. Vastustaja leiab õigesti, et kaebaja lasi tähtaja mööda hooletusest ning mistahes objektiivset

ehk tema enda valikutest ja tegevusest sõltumatut takistust taotluse õigeaegseks esitamiseks ei olnud.

6. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja relvalubade kehtivus lõppes 9. märtsil 2021.

Relvaluba annab isikule õiguse relva omamiseks loa kehtivusaja jooksul. RelvS § 41 lg 1 punktis 1 on

sätestatud, et relvaloa kehtivuse lõppemise korral vahetatakse relvaluba selle omaja avalduse põhjal.

Relvaloa omaja saab niisiis ise otsustada, kas esitab selle avalduse või lepib sellega, et loa kehtivusaja

lõppemisel relva omamise õigus ja sellega kaasnevad õigused lõpevad. RelvS § 41 lg 6 punktist 1

tuleneb, et selline avaldus ja sellele lisatavad dokumendid tuleb esitada vähemalt üks kuu enne

kehtivuse lõppemist. Seega on relvaloa vahetamise avalduse esitamiseks seaduses sätestatud kindel

tähtaeg. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 punktis 1 on sätestatud, et haldusorgan tagastab

taotluse läbi vaatamata kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Eelviidatud

sättes kasutatud mõiste „taotluse tagastamine läbi vaatamata“ on samatähenduslik kui vaidlustatud

otsuses kasutatud mõiste „taotluse läbi vaatamata jätmine“. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan

menetlustähtaja ennistada kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Eeltoodud sätetest tuleneb, et

kui relvaloa vahetamise taotlus on esitatud vähem kui üks kuu enne relvaloa kehtivuse lõppemist, saab

haldusorgan selle läbi vaadata vaid juhul kui ta leiab, et taotleja lasi tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja

ennistab tähtaja.

7. Tähtaja ennistamise otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. Mõjuvaks põhjuseks HMS §

34 lg 1 tähenduses saab siiski olla vaid selliste objektiivsete ning taotleja enda tahtest ja tegevusest

sõltumatute asjaolude esinemine, mille vahetu põhjusena oli taotluse tähtaegne esitamine võimatu või

oleks olnud taotleja jaoks sedavõrd keeruline või koormav, et konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades

ei oleks saanud temalt taotluse tähtaegset esitamist mõistlikult eeldada.

8. Käesoleval juhul on vastustaja kaebaja põhjendusi hinnanud ning ilmselgelt õigesti leidnud, et

kaebaja esile toodud asjaolud ei ole sellised, mis relvaloa vahetamise taotluse tähtaegset esitamist

takistasid. Vaidlust pole selles, et taotlus oleks tulnud esitada hiljemalt 9. veebruaril 2021. Kaebaja

põhjendab tähtaja möödalaskmist sisuliselt kolme asjaoluga: lapse sünd, isa surm ning ema haigus ja

sellest tingitud vajadus viibida Hispaanias, kus kaebajal ei olnud dokumentide esitamiseks vajaliku

tarkvaraga arvutit. Ükski neist asjaoludest eraldivõetuna ega koosmõjus ei ole käesoleval juhul

ilmselgelt käsitatav taotluse tähtaegse esitamise objektiivse takistusena ega seega asjaoluna, mis

saanuks õigustada tähtaja ennistamist.

9. Kaebaja laps sündis kaebuse kohaselt 2020. aasta detsembri alguses. Isegi kui sünnitus kulges

raskelt ja lapse tervis oli mõnda aega ohus, on juba pelgalt sellest, et kaebaja sai (arusaadavalt koos

lapsega) 2021. aasta jaanuari alguses Hispaaniasse sõita, ilmne et selleks ajaks ei olnud lapsel selliseid

terviseprobleeme, mis oleks eeldanud näiteks pidevat haiglas viibimist või muud sellist režiimi, mille

puhul oleks relvaloa vahetamise taotluse esitamine olnud mõeldamatu või ebamõistlikult koormav.

10. Mis puudutab kaebaja väidet isa surma kohta, siis kahtlemata mõjutab lähedase surm inimest

emotsionaalselt ja samuti sellega harilikult kaasnevate ootamatute toimingute tegemise tõttu võib olla

vajadus mõni muu toiming tegemata jätta või edasi lükata. Kaebuse kohaselt suri kaebaja isa aga 2021.

aasta jaanuari alguses, relvaloa taotluse esitamise tähtaja lõpuni oli aega rohkem kui kuu. Relvaloa

vahetamise taotluse esitamine eeldas vähese hulga olemasolevate dokumentide esitamist, mitte aga

mõne keerulist läbimõtlemist vajava dokumendi aeganõudvat koostamist.

11. Seega sõltumata lapse sünnist detsembri alguses ja isa surmast jaanuari alguses oli kaebajal

enne 9. veebruari enam kui piisavalt aega vajalike toimingute tegemiseks. Kaebaja väide usukombe-

kohase 40päevase leinaaja kohta võib olla õige, ent see ei välista ühelgi juhul selliste toimingute

tegemist, nagu haldusmenetluses avalduse esitamine ega saa olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja

möödalaskmisel.

12. Mis puudutab kaebaja ema haigestumist Hispaanias, siis ei esitanud kaebaja ei vastustajale ega

ole ka esitanud kohtule ühtki sellist tõendit, millest nähtuks, et ema terviseseisund oli selline, et

kaebaja pidi pidevalt tegelema tema hooldamise või abistamisega sel määral, et võiks väita, et ta ei

saanud taotlust esitada. Näitena lähedase eest hoolitsemise vajaduse kui mõjuva põhjuse kohta võib

tuua näiteks vajaduse viibida koos lähedasega (eelkõige nt väikelapsega) haiglas. Kaebaja väited ema

abistamise vajadusest võivad olla isegi õiged, ent pole ühtki tõendit, mis veenaks vähimalgi määral

selles, et see abivajadus ja sellest tingituna kaebajal lasuv koormus olid nii suured, et tal ei olnud

mõistlikke

pingutusi

tehes

võimalik

esitada

relvaloa

vahetamise

avaldust

õigeaegselt.

Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada ka kaebaja väidet vajaliku tarkvaraga arvuti puudumise kohta. Selline

arvuti on võimalik endale hankida hõlpsalt vähemalt igas Euroopa tsiviliseeritud punktis. Lisaks sellele

oli kaebajale juba Hispaaniasse suundudes teada, et tema relvaloa kehtivus lõpeb ning et selle

vahetamise soovi korral peab ta vastava avalduse esitama hiljemalt 9. veebruaril. Kaebaja oleks

pidanud tegema vajalikud korraldused selleks, et tal avalduse esitamiseks vajalikud vahendid olemas

oleksid.

13. Kaebaja väide, et vaidlustatud otsus piirab põhjendamatult talle PS § 29 tagatud õigust relva

omada, ei ole põhjendatud. Eelnimetatud põhiseaduse sättest ei tulene vääramatut õigust relvaloale

mistahes asjaoludel ning see säte ei piira ühelgi juhul relvaloa taotlemiseks või selle vahetamise

avalduse esitamiseks selliste menetlustähtaegade kehtestamist, nagu on kehtestatud RelvS § 41 lg 6

punktis 1 ega selliste sätete kohaldamist. Relvaluba, nagu juba eespool öeldud, annab konkreetse

eriõiguse relva omamiseks teatud tähtaja jooksul. Relvaloa vahetamise menetluse näol on sisuliselt

tegemist n-ö lihtsustatud võimalusega relvaloast tulenevate õiguste edaspidiseks kehtimajäämiseks

isikule, kel varem selline õigus juba oli. Alternatiivina sellele on võimalik relvaloa omanikul pärast

relvaloa kehtivuse lõppemist uuesti asuda relvaluba taotlema.

14. Nõustuda ei saa kaebaja etteheitega, et vaidlustatud otsus on ebapiisavalt põhjendatud. Ühelt

poolt on vaidlustatud otsuses sõnaselgelt esitatud vastustaja hinnang, et kaebaja 26. märtsi 2021

ekirjas esitatud asjaolud ei ole käsitatavad mõjuva põhjusena. Teiseks on vastustaja oma põhjendusi

täiendanud vaideotsuses. Vaidemenetluse näol on tegemist haldusesisese kontrollimehhanismiga,

mille raames saab vaiet lahendav organ vaidega vaidlustatud haldusakti põhjendusi korrigeerida või

täiendada, sealhulgas juhul kui tegemist on kaalutlusõiguse alusel tehtud otsusega. Liiati ei ole

käesoleval juhul vaideotsuses hinnatud mingisuguseid täiesti uusi asjaolusid ega tuginetud

mingisugustele uutele tõenditele peale nende, mille kaebaja ise vaidega koos esitas. Samuti ei ole

vaideotsuses esitatud selliseid põhjendusi, mis ilmselgelt ei oleks olnud juba algse otsuse tegemise

aluseks. Tõdemus, et kaebaja poolt esitatud tähtaja ennistamise põhjused ei ole mõjuvad, tuleneb

üheselt juba 30. märtsi 2021 otsusest ning vaideotsuses on seda seisukohta lihtsalt põhjalikumalt

selgitatud. Neil asjaoludel tuleb vaideotsuses esitatud põhjendusi käsitada vaidlustatud otsuse

põhjendustena ning sõltumata sellest, et kaebaja vaideotsust ei vaidlustanud. Oma õiguste kaitseks ei

olnudki kaebajal vaja vaideotsust vaidlustada.

15. Viimaks ei saa siiski nõustuda vastustaja taotlusega kaebus läbi vaatamata jätta. Vastustaja

osundatud HkMS § 151 lg 2 punktist 1 ja § 121 lg 2 punktist 2 tulenevalt võib kohus kaebuse läbi

vaatamata jätta (ent ei pea seda tegema), kui kaebuse rahuldamisega pole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki. Kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkuse võiks käesolevas kontekstis kahtluse alla seada

see, kui kaebajale juba oleks kohtumenetluse ajal uus relvaluba väljastatud. Vastustaja seisukohast ei

nähtu, et see nii oleks. Ainuüksi see, et kaebaja on esitanud taotluse uue loa saamiseks, ei tähenda, et

30. märtsi 2021 otsuse vaidlustamine oleks kaebaja õiguste kaitse seisukohast muutunud tingimata

tarbetuks või et sellise kaebuse rahuldamisel ei oleks võimalik kaebajal oma eesmärki saavutada. Seega

ei saa kaebust läbi vaatamata jätta, küll tuleb see aga eeltoodud põhjustel rahuldamata jätta, sest

kaebaja seisukoht, et vastustaja jättis tähtaja lubamatult või põhjendamatult ennistamata, ei ole õige.

16. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks

menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad poolte kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur