2-21-11756/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. september 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-11756

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi I. N. (N.) vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

8 980,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806

Asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn

Hageja

lepinguline

esindaja:

Carlo

Kask

(e-post:

carlo.kask@plusplus.ee )

Kostja: I. N. (isikukood: xxxxxxxxxxx; Aadress: xxx xx-xx,

xxx xxxxx xxx; e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt I. N.`ult hageja kasuks välja hageja ja I. N.`u vahel

05.06.2019.a sõlmitud kompromisslepingust nr xxxxxxx tulenev võlgnevus põhinõue

4472,90 eurot, enne 10.07.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 3134,09 eurot, viivis

põhinõudelt (4472,90 eurot) alates 11.04.2020 kuni 27.07.2021 summas 1269,41

eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.

3. Mõista kostjalt I. N.`ult välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise

ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (4472,90 eurolt) alates

28.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,06% päevas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, kuni

summani 69,40 eurot.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja I. N.`u kanda.

7. Mõista kostjalt I. N.`ult hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 500,00 eurot, lepingulise esindaja kulu

50,00 eurot.

8. Välja mõista kostjalt I. N.`ult väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Kostja ja Hageja sõlmisid kompromissileping / võlatunnistus nr xxxxxxx, 05.06.2019.a. Hageja

omas võlgniku vastu nõuet laenuleping Nr. XXXXXXXXXX, 24.04.2018, mille alusel kostja

võlgnes hagejale 5072,90 eurot ja viivised summas 3134,99 eurot. Hageja loobus osaliselt

viivistest nõuetest summas 0,9 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja

kompromisssummas 8206,99 eurot (5072,90 € + 3134,09 €). Antud summale lisandus Lepingu

punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõuet summas 630,00 eurot,

millest 30,00 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot

katteks ning 600,00 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal

tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 4472,90 eurot ja viivised 3134,09 eurot. Pooled

on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja

nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma senitasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja

rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja

kokkulepitud suuruses. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks

muutunuks 10.04.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt

nõustus Kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas

viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 500,00,

ja õigusabikulud summas 420,00 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 500,00 eurot ja juhindudes

TsMS § 175 lg-st 1 ja õigusabikulud 50,00 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning

keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt

õigusabikulusid suuremas summas kui 50,00 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka

Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072,

milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute

infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide

põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed,

summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku

nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et

sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi

hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate

esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi

koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik

vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega

nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu

suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla

kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt

maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“.

Hageja on kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos

käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuga).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson,

kohtunik