Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-21-1228/39 AI generated

2-21-1228/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-1228/39
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Määruskaebuse läbivaatamise kulud jätta iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

Legislator headnote

AI generated

2-21-1228/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Määruskaebuse läbivaatamise kulud jätta iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

Keywords

AI generated
neglect of maintenance obligations hearing of a parent deprivation of parental custody gap in legal protection parental alienation syndrome old-age, survivors' and disability insurance
AI generated
2-11-2439/5
jaanuar 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-2439 Tsiviilasi MR avaldus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Menetlustoiming Hagita asja algatamine, riigi õigusabi määramine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja MR(isikukood XXX, elukoht XXX); Avaldaja lepinguline esindaja Tiina Pill (HEMA Õigusbüroo OÜ, asukoht Paldiski mnt 22, Tallinn, elektronpost tiina@hema.ee); Puudutatud isikud: Saara SS (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX, tegelik elukoht XXX); JKS(isikukood XXX, elukoht XXX). RESOLUTSIOON
2-13-46014/8
oktoober 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-46014 Tsiviilasi XXXavaldus lapse XXXsuhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning avaldajale ainuotsustusõiguse andmiseks lapse igakordse viibimiskoha küsimuses Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXX(isikukood XXXX, elukoht XXX) Avaldaja esindaja: advokaat Helen Hääl (Advokaadibüroo Concordia, Lennuki 22, 10145 Tallinn, e-post menetlus@concordia.ee) Puudutatud isik I: laps XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, Tartu mnt 51-12, 10115 Tallinn, e-post ilja@olab.ee) Puudutatud isik II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2-17-12309/25
september 2017 Tsiviilasja number 2-17-12309 Tsiviilasi Xxxxavaldus lapse Xxxxvanemate Xxxxja Xxxxühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse Xxxx suhtes Xxxxtäielikult üle andmiseks Lapsele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja: advokaat Kadi Sitska (Liis Suik Advokaadibüroo, e-post: kadi.sitska@gmail.com )
2-10-31412/12
märtsil 2011 kell 14.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-10-31412 Tsiviilasi N L (L) avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks E P suhtes ning N L määramiseks E P ainuhooldajaks Menetlusosalised ja nende esindajad Lõpetada N L ja T A i ühine hooldusõigus lapse E P (isikukood: xxx) suhtes ja anda E P hooldusõigus täielikult üle N L .
2-24-16726/7
Y.P (hageja) esitas 4. novembril 2024 hagi I.J H. (kostja) vastu elatise seadusjärgses miinimummääras väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt peatati Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-6466 kostja hooldusõigus hageja suhtes ning hageja eestkostjaks määrati H.O.K. Hageja elab hooldusperes.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 03. september 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-1228

Kohtuasi

X avaldus alaealise lapse Y suhtes ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.02.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Teet Lehiste

Puudutatud isikud:

C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Y (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja

riigi õigusabi korras advokaat Kardo Karon

Lääne-Harju vald (Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu;

registrikood 77000200), seaduslik esindaja JS

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.02.2021 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse läbivaatamise kulud jätta iga menetlusosalise enda kanda, välja

arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-1228

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (lapse ema) esitas 26.01.2021 Harju Maakohtule avalduse alaealise lapse Y suhtes ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt ei ole C (lapse isa) pärast avaldajast lahku

kolimist lapse kasvatamisest ega hooldamisest osa võtnud. Laps elab koos avaldajaga. Avaldaja

ja lapse isa on saavutanud kohtuväliselt omavahelise kokkuleppe, et lapse ühine hooldusõigus

lõpetatakse ja antakse üle avaldajale. Kuna kehtiv õigus ei võimalda kohtuväliselt vajalikku

hooldusõiguse muudatuse kokkulepet sõlmida, on avaldaja sunnitud pöörduma kohtu poole.

2. 12.02.2021 esitasid lapse vanemad kohtule kompromissilepingu, mille kohaselt leppisid

kompromissi pooled kokku Y suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamises ja ainuhooldusõiguse

üleandmises avaldajale.

3. Maakohus palus lapse esindajal ja Lääne-Harju vallal esitada kompromisslepingu osas

omapoolsed seisukohad.

3.1. Lapse esindaja asus seisukohale, et hooldusõiguse täielik üleandmine ei ole lapse huvides

ega ka kompromissina menetluslikult võimalik.

3.2. Kohaliku omavalitsuse 17.02.2021 arvamuse kohaselt ei kahjusta kokkulepe lapse huve.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus kinnitas 18.02.2021 määrusega vanemate kompromissi, millega lõpetatakse Y

osas vanemate ühise hooldusõigus ja antakse lapse ainuhooldusõigus üle lapse emale.

Maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,

lapse esindaja tasu aga Eesti Vabariigi kanda.

4.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad

menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse

esemeks olevat õigust käsutada. Maakohtu hinnangul vastab kohtule esitatud kompromiss

seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid.

4.2. Lapse hooldusõiguse üle peetavas vaidluses peab kohus TsMS § 561 järgi igati suunama

vanemaid omavahel kokkuleppele jõudma. Lapsel ei ole sünnist saadik olnud kahte

hooldusõigust teostavat vanemat, kuna isa ei ole lapsevanemana last kasvatanud ega teda

hooldanud 7 aastat. Vanemad elavad alaliselt lahus. Lapse isaga ühiselt asjade otsustamine ei

ole praktikas toiminud, kuna isa ei saa kätte või on isa olnud vastu. Lapse ema on vaimselt ja

majanduslikult valmis last üksinda kasvatama, mida lapse ema tänaseni ongi teinud.

Kompromissi kinnitamine ei ole vastuolus lapse huvidega, kuna ainuhooldusõiguse andmine

emale ei katkesta ega loo sidet isa ja lapse vahel.

Määruskaebus

5. Y-le riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud

määruse tühistada. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

− Kompromissi sõlmimine pole menetluslikult võimalik, sest vanema hooldusõigus ei ole

õigus, mida vanem saaks vabalt käsutada ja kokkuleppe korras loobuda. Kompromissi

võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse

esemeks olevat õigust käsutada. Hooldusõiguse näol on tegemist õigusega, mida vanem

2-21-1228

käsutada ei saa. Kehtiva õiguse järgi ei saa lapse isa oma hooldusõigust üle anda ja

kohus ei oleks tohtinud kompromissilepingut kinnitada.

− Kohus ei ole piisavalt hinnanud seda, et kas täidetud on perekonnaseaduse (PKS) § 137

lg 2 p 2 tingimus ehk kas ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine on lapse huvides või

mitte. Kohus on pinnapealselt asunud seisukohale, et soovitu on lapse huvides. Lapse

ema algne avaldus ei sisaldanud elulisi selgitusi, miks on hooldusõiguse lõpetamine

vajalik. Ühise hooldusõiguse lõpetamine võib vanemate varasemaid avaldusi arvesse

võttes olla seotud kokkuleppega elatise vähendamiseks. Arvestades, et kohtule oli see

asjaolu teada, oleks kohus pidanud põhjalikumalt kaaluma või määruses selgelt välja

tooma, miks vaatamata sellele on soovitu siiski lapse huvides.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja

sellele vastamiseks.

6.1. Lääne-Harju vald leidis, et määruskaebus põhjendatud ja tuleks rahuldada. Maakohus ei

ole piisavalt analüüsinud ja hinnanud menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaolusid ja

seda, kas kompromiss vastab lapse huvidele.

6.2. Lapse isa vaidles kaebusele vastu. Lapse kasvatamine ja lapsega seotud otsuste tegemine

on vanemate vaheline asi. Kokkulepe on sündinud vanemate vaba tahte kohaselt. Puuduvad

põhjused, miks tuleks kohtu poolt kinnitatud kompromiss tühistada.

6.3. Lapse ema vaidles kaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Puudus

alus kompromissi kinnitamata jätmiseks. Täidetud on kõik PKS § 137 lg 1 ja lg 3 eeldused

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üle andmiseks avaldajale. Vanemate

vahelisele üksmeelele jõudmine menetluse igas etapis on üldjuhul alati lapse huvides. Kaebaja

väide vanemate vahelisest „kauplemisest“ on otsitud ega vasta tõele. Kaebaja ei too välja

asjaolusid, millest tulenevalt oleks vanemate kokkulepe lapsele kahjulik või ohustaks lapse

heaolu.

7. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja

§ 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus

on kontrollinud kompromissi vastavust lapse parimatele huvidele ega ole kokkulepet kinnitades

menetlusõigust rikkunud. Õige on maakohtu viide TsMS §-le 561, mille kohaselt peab kohus

last puudutavas menetluses igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja

kokkuleppel lahendama. Lapse hooldusõiguse asjades on võimalik vanemate vahel kokkuleppe

sõlmimine selliselt, et ühele vanemale jääb lapse ainuhooldusõigus. Lapse hooldusõiguse

käsutamisest tuleb eristada vanemate vahelist faktilist kokkulepet, millele kohtumäärus annab

õigusliku tähenduse. Antud juhul ongi sellise kokkuleppega tegemist ja sellest tulenevalt

puudus maakohtul alus kompromissi kinnitamata jätmiseks.

2-21-1228

10. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 järgi jätta kaebemenetluse kulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis

jäävad riigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

Lapse esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.

11. TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm