2-21-9208/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

3. september 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-9208

Tsiviilasi

XX avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 29. juuni 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 29. juuni 2021 määrus tühistada ja saata asi avalduse menetlusse

võtmise ning eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas 8. juunil 2021 Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse

algatamiseks. Ta palus esmalt kohustada mittetulundusühingut EESTI ÄMMAEMANDATE

ÜHING (portaalipidaja) väljastama ajavahemikul 2. juuli 2020 – 26. mai 2021 veebiportaali

https://foorum.perekool.ee/ erinevate teemade juures avaldatud kommentaaride kirjutajate

tuvastamist võimaldavad andmed. Kui need andmed ei võimalda kirjutaja isiku tuvastamist, siis

palus avaldaja täiendavalt koguda andmeid sideettevõtjatelt.

Avaldaja tõi esile, et kommentaarid rikuvad tema õigust heale nimele ja sisaldavad nii ebaõigeid

andmeid kui ka ebakohaseid väärtushinnanguid. Tal on õigus nõuda kommentaaride autoritelt

ebaõigete andmete ümberlükkamist, ebakohaste hinnangute õigusvastasuse tuvastamist ja

mittevaralise kahju hüvitamist. Avaldaja põhjendas, miks tema hinnangul saab eeltõendamis-

menetluses koguda andmeid isikute kohta, kelle vastu ta soovib edaspidi hagi esitada.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus keeldus 29. juuni 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldust menetlusse

võtmast ja eeltõendamismenetlust algatamast. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Maakohus kohaldas TsMS § 244 sätteid ja leidis, et need ei võimalda eeltõendamismenetluse

algatamist tulevase kostja tuvastamiseks. Siinjuures viitas kohus sama sätte kommentaaridele

2 (4)

(p 3.1.3.2) ning kohtupraktikale (Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused

tsiviilasjades nr 2-20-18561 ja 2-20-19232).

Lisaks põhjendas maakohus, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016 määruse (EL)

2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) art 5 p 1 alapunktid a ja b ning art 6 lg 1 p f ega isikuandmete kaitse seaduse (IKS)

sätted ei võimalda samuti taotletud andmete kogumist. Sellega seoses viitas kohus Euroopa

Kohtu praktikale (kohtuasjad C-13/16, C-40/17 ja C-746/18). Sideettevõtjate osas märkis kohus

lisaks, et elektroonilise side seaduse (ESS) sätted nimeta võimalust nõuda soovitud andmeid

muul alusel kui tõe tuvastamiseks TsMS-is ettenähtud alustel ja korras.

TsMS-is kostja isiku väljaselgitamist võimaldavate sätete puudumine ei ole põhiseadusega (PS)

vastuolus, sest avaldaja saab esitada hagi portaalipidaja vastu.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

3. Avaldaja esitas 14. juulil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

ja saata asja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks maakohtule. Avaldaja leiab jätkuvalt, et

eeltõendamismenetlus on lubatav ning viitab samuti TsMS kommentaarile ja ringkonnakohtu

senisele praktikale.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 21. juulil 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja avalduse menetlusse võtmise

uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.

6. Maakohus viitas asjakohaselt TsMS § 244 sätetele. Samuti on õige arusaam, et need ei

sätesta expressis verbis võimalust algatada eeltõendamismenetlus kostja isiku kindlaks

tegemiseks. Ühtlasi on õige maakohtu käsitlus osas, et isikuandmete kaitse üldmäärus ei anna

avaldajale õigust vahetult nõuda portaalipidajalt ega sideettevõtjalt kommentaaride autorite

tuvastamist võimaldavate andmete esitamist. Samas ei tähenda see ringkonnakohtu hinnangul,

et kohtul on nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks ja vastavate tõendite kogumiseks esitatud

avalduse alusel eeltõendamismenetluse algatamisest absoluutne keeldumisõigus. Lisaks leidis

maakohus põhjendatult, et avaldaja pöördus kohtusse abi saamiseks oma põhiseadusliku õiguse

kaitseks, aga eksis hinnangu andmisel muude õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluse osas.

7. TsMS § 244 lg 1 esimene lause sätestab mh, et eeltõendamismenetluse saab mõjuval

põhjusel korraldada enne (põhi)menetluse algatamist, kui võib eeldada, et tõendid võivad

kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. TsMS § 246 lg 2 võimaldab jätta

avalduses vastaspool nimetamata, kui avaldaja põhistab mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei

saa. Ringkonnakohus leiab, et neid sätteid saab põhiseaduspäraselt tõlgendada nii, et need

võimaldavad tõendite kogumist andmete kohta, mille abil saab kindlaks teha kostja isiku ja

hiljem vaidluse korral tõendada, et väidetava rikkumise pani toime kostja. Ringkonnakohus

põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

7.1. Esmalt tuleb meenutada, et TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune

teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud

korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise,

samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 229 lg 2 esimene lause

loetelu järgi on hagimenetluses mh võimalik esitada dokumentaalseid tõendeid, st mis tahes

tajutavaid dokumente vm andmekandjaid, mis sisaldavad andmeid asja lahendamiseks tähtsate

asjaolude kohta (TsMS § 272 lg 1). Kui isiku valduses on asja lahendamiseks tähtsaid andmeid,

peab ta vastavalt TsMS § 279 lg 2 esimesele lausele kohtu nõudel koostama nende andmete

3 (4)

alusel dokumendi ja esitama selle kohtule. Järelikult on (menetlusvälise) isiku valduses olevate

andmete põhjal koostatud ja kohtule esitatud dokument teatavat liiki dokumentaalne tõend.

Sisuliselt taotleb avaldaja selliste tõendite kogumist.

7.2. Kumbki pool peab hagimenetluses TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui

avaldaja pöördub edaspidi kohtusse, siis peab ta väitma ja kostja vastuväite korral ka tõendama,

et just kostja on teatava kommentaari autor. Seega on avalduse eesmärk mh koguda tõendeid

oma tulevase hagi aluseks olevate väidete tõendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ilma

vastaspoole osaluseta toimuvas eeltõendamismenetluses ei saa kohus vähemalt üldjuhul

hinnata, kas järgnevas hagimenetluses võib tekkida vaidlus selle asjaolu üle, mille kohta praegu

soovitakse tõendeid koguda.

7.3. PS § 13 lg 1 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. PS § 14 kohaselt on

õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike

omavalitsuste kohustus. PS § 15 lg 1 tulenevalt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja

vabaduste rikkumise korral kohtusse. PS §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule

kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule

kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab

isiku õiguste tõhusa kaitse Ühtlasi ei anna PS alust järelduseks, et Eesti õiguskorras on

subjektiivseid õigusi, mille kohtulik kaitse on põhimõtteliselt välistatud. Kui kohus leiab, et

seadusandja ei ole loonud mingi põhiõiguse kaitsmiseks vajalikku menetluskorda, on kohtul

võimalik tunnistada isiku õiguste kaitset võimaldava menetluse puudumine põhiseadus-

vastaseks ja lahendada kohtuasi, lähtudes menetluskorrast, mille seadusandja oleks kohtu

hinnangul pidanud põhiseadusest tulenevalt selliseks olukorraks kehtestama. Eelnevast tuleneb

omakorda, et kui menetluskord või menetlusõiguse norm puudub, on kohus pädev tõlgendama

kehtivat menetlusõigust põhiõigustega kooskõlas laiendavalt (vt Tallinna Ringkonnakohtu

14. mai 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-4217 p-d 20–21; 22. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas

nr 2-20-3067 p 12 ja 13. märtsi 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-13636 p-d 36–38, samuti neis

viidatud Riigikohtu praktika).

7.4. Praegusel juhul soovib avaldaja kohtu abi rikutud põhiõiguse kaitseks olukorras, milles

selge tsiviilmenetlusõiguslik alus kommentaaride autorite kindlakstegemiseks vajalike andmete

ja tõendite kogumiseks puudub. Põhjendamatu on maakohtu arusaam, et avaldaja peaks

piirduma üksnes hagi esitamisega portaalipidaja vastu. Avaldajal on TsMS § 3 lg 1, § 4 lg 1 ja

§ 205 lg 2 teise lause järgi õigus ise otsustada, kelle vastu ta soovib edaspidi esitada hagi (vrd

nt Riigikohtu 9. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-2243, p 20). Kirjeldatud olukorras tuleb

TsMS § 244 lg 1 tõlgendada laiendavalt nii, et eeltõendamismenetluse algatamine on lubatav

ka nende tõendite kogumiseks, mis võimaldavad teha kindlaks kostja isiku ja tulevases

hagimenetluses vaidluse korral tõendada, et just see isik on kommentaari autor. Siinjuures

peavad olema täidetud eeltõendamismenetluse üldised tingimused (tõendid võivad kaduma

minna või nende kasutamine võib raskeneda, vastaspoole nimetamata jätmine peab olema

põhistatud ja kogutavad tõendid peavad olema asjakohased). TsMS § 244 lg 1 vastupidisel

tõlgendamisel ei ole kaitstud avaldaja põhiseaduslik õigus enda õiguste tõhusale kaitsele,

milline olukord ei saa olla õigusriigis lubatav (vt eelmises alapunktis viidatud lahendid,

vastavalt p-d 21, 12 ja 39–40).

7.5. Eeltoodud kaalutlustel tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja taotlus saata tagasi

maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus peab avalduse lahendamisel

siiski kontrollima, kas ja millises ulatuses on andmete kogumine põhjendatud. Selleks on

maakohus õigustatud mh hindama, kas ja millised avaldaja väited viitavad tema põhiõiguste

rikkumisele.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei mõjuta eelnevat tõlgendust maakohtu viidatud kohtupraktika

ega isikuandmete kaitse üldmääruse, ESS-i ja IKS-i sätted.

4 (4)

8.1. Euroopa Kohus otsustas 2. märtsi 2021 otsuses kohtuasjas C-476/18 sisuliselt, et

kohtuvaidluse menetlemise eesmärgil ei tohiks võimaldada juurdepääsu liiklus- või

asukohaandmete kogumile, millest võib saada teavet elektroonilise side vahendi kasutaja

sideseansside või tema kasutatavate lõppseadmete asukoha kohta ja teha tema eraelu kohta

täpseid järeldusi (põhjendava osa p 45 ja resolutsiooni p 1). Käesoleval juhul ei taotle avaldaja

aga selliste andmete kogumist. Portaalipidajalt ega sideettevõtjalt nõutavad andmed ei võimalda

teha järeldusi kommentaari autori eraelu kohta.

8.2. Euroopa Kohtu 4. mai 2017 otsusest kohtuasjas C-13/16 nähtub, et EL-i andmekaitse-

eeskirjadega ei ole vastuolus see, kui tsiviilkohtusse nõude esitamiseks vajalikke andmeid

avalikustatakse riigisisese õiguse alusel (p 34). Seevastu 29. juuli 2019 otsus kohtuasjas

C-40/17 käsitleb portaalipidajaga mõneti sarnases õiguslikus olukorras oleva isiku õigusi ja

kohustusi. Kummastki lahendist ei järeldu, et kohus ei saaks eeltõendamismenetluse raames

nõuda ning portaalipidaja ja vajadusel ka sideettevõtjad esitada avalduses märgitud andmeid.

8.3. Tsiviilasjas nr 2-20-18561 tehtud ringkonnakohtu 10. veebruari 2021 määrusest ei saa

teha sisulisi järeldusi, sest see ei sisalda põhjendavat osa. Lisaks jäi samas asjas

eeltõendamismenetlus algatamata mh põhjusel, et avalduse esitamise ajaks oli möödunud ESS

§ 1111 lg-s 4 sätestatud tähtaeg (maakohtu 1. veebruari 2021 määruse p 5). Samuti puuduvad

põhjendused ringkonnakohtu 17. veebruari 2021 määruses tsiviilasjas nr 2-20-19232, aga

maakohus jättis eeltõendamismenetluse algatamata põhjusel, et avalikkusele suunatud avalduse

teinud isikud olid teada (1. veebruari 2021 määruse p 5). Käesoleval juhul on avaldaja toonud

esile teistsugused asjaolud.

8.4. Isikuandmete kaitse üldmääruse ja ESS-i sätted võimaldavad teatavate sideandmete

kogumist ja kohtu korraldusel edastamist. Avaldaja taotletud andmed on eeldatavasti sellised,

mis on vähemalt osaliselt õiguspäraselt kogutud ja salvestatud. Ringkonnakohus põhjendas

eespool p 7 alapunktides, et nende kohtu nõudmisel edastamine on õiguspärane. Ühtlasi selgitas

ringkonnakohus alapunktides 8.1 ja 8.2, et see on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga ELi

andmekaitseõiguse tõlgendamisel. IKS sätted ei kohaldu olukorras, mis on juba hõlmatud

isikuandmete kaitse üldmäärusega, st need ei saa ka takistada avalduse menetlusse võtmist.

8.5. Lõpuks märgib ringkonnakohus, et TsMS-i kommentaarides ei ole otseselt kinnitatud

maakohtu ega avaldaja õiguslikku seisukohta. Eelkõige nähtub § 244 kommentaari p 3.1.3.2

alapunktidest b ja c, et kostja isiku välja selgitamisele suunatud andmete kogumine

eeltõendamismenetluses on vaieldav. Alapunkti g järelduse kohaselt on eeltõendamismenetluse

algatamine pigem siiski põhjendatud olukorras, kus avalajal puudub muu tõhus õiguskaitse-

võimalus ning asjaolude väljaselgitamine on kohtu hinnangul õiglane ja sobiv. Käesoleval juhul

on need tingimused täidetud.

9. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 247 lg 4

teise lause kohaselt ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)