2-15-4887/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

3. september 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-4887

Tsiviilasi

AS-i SEB Pank hagi X vastu käenduskohustuse täitmiseks.

Menetluse lõpetamine ja menetluskulude jaotus

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 26. mai 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja määruskaebemenetluses): AS SEB Pank,

lepinguline esindaja Martin Velling

Kostja (määruskaebuse esitaja): X, lepinguline esindaja

Kristjan Vahar

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 26. mai 2021 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. AS SEB Pank (hageja) esitas 30. märtsil 2015 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu

käenduslepingust tulenevas nõudes. Samal ajal nõudis hageja tasumist ka CGM Grupp OÜ

(põhivõlgnik) pankrotimenetluses (Pärnu Maakohtu tsiviilasi nr 2-09-55796). Viidatud

pankrotimenetluses sõlmiti kompromiss, mis hõlmas hageja nõude rahuldamist, aga käesolevas

asjas hagi esitamise ajaks polnud see veel täidetud.

2 (3)

2. Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et hageja pöördus kohtusse alusetult ja ennatlikult,

sest tasumist tuleks nõuda põhivõlgnikult, kes kompromissi ka täidab.

3. Maakohus jättis hagi 17. novembri 2015 määrusega läbi vaatamata, mille peale hageja

esitas 27. novembril 2015 määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kaebuse

14. aprilli 2016 määrusega ja tühistas maakohtu määruse hagi läbi vaatamata jätmise osas.

4. Poolte ühisel taotluse peatas maakohus tsiviilasja menetluse 19. oktoobri 2016 määrusega

ning pikendas peatamist 15. veebruari 2018 ja 3. detsembri 2018 määrustega.

5. Hageja teatas 29. märtsi 2021, et põhivõlgnik on kompromissi täitnud ja hageja ei soovi

enam asja menetluse jätkumist. Ühtlasi tegi hageja ettepaneku, et pooled võiksid lõpetada

menetluse kokkuleppel, sh kanda ise oma menetluskulud. Kostja sellega ei nõustunud, vaid

soovis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata

jätmist ja kulude hageja kanda panemist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus tegi 26. mail 2021 määruse (vaidlustatud määrus), millega uuendas tsiviilasja

menetluse (TsMS § 361 lg 1), jättis hagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2) ja menetluskulud

poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust põhjendas kohus järgmiselt.

6.1. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule

ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 168 lg-tes 3–5 sätestatu kohaldamiseks.

Hageja 29. märtsi 2021 teates sisaldunud hagist loobumine oli tingimuslik ja kostja asemel

rahuldas nõude kolmas isik. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus

tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik.

6.2. Hageja nõue kostja vastu tulenes põhivõlgniku ja hageja vahel 3. jaanuaril 2006 sõlmitud

laenulepingust ja selle täitmise tagamiseks hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust.

Maakohus tuvastas, et käenduslepingu kohaselt vastutas kostja hageja ees täies ulatuses

solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagas kõiki hageja nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekkisid või

võisid tekkida lepingu alusel. Põhivõlgnik rikkus laenulepingut, jättes nõuetekohaselt täitmata

laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustuse. Põhivõlgnik täitis kohustuse hilinemisega

alles käesoleva menetluse ajal.

6.3. Kirjeldatud olukorras on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi

kanda. Kostja vastutas solidaarselt põhivõlgnikuga. Põhivõlgniku hilinenud täitmine ei tähenda,

et hagi esitati ennatlikult või põhjendamatult. Põhivõlgnik tasus võla osade kaupa

pankrotimenetluses sõlmitud kompromisslepingu alusel ja kuni kompromissi täitmiseni polnud

hagejale selge, kas kokkulepet täidetakse. Hageja oli sunnitud käesoleva kohtumenetluse

algatama, et nõue kostja kui käendaja vastu ei aeguks.

6.4. Kui menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks

määrata.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

7. Kostja esitas 10. juunil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tema

menetluskulude jaotuse osas tühistada ja panna need hageja kanda.

7.1. Kostja ei nõustu maakohtuga, et hageja oli sunnitud kohtumenetluse algatama selleks, et

nõue kostja vastu ei aeguks ja kindlustada nõude sissenõudmise võimalus, kui põhivõlgnik

nõuet ei rahulda. Samuti ei nõustu ta, et hagi esitamine polnud ennatlik.

7.2. Käenduslepingu p 4.6. järgi on hagejal õigus esitada lepingu alusel nõue kostja kui

käendaja vastu üksnes juhul, kui põhivõlgnik ei täida kohaselt oma kohustusi. Kui täitmine on

3 (3)

lisaks käendusele tagatud pandiõigusega, siis lisandub tingimus, et panditud vara väärtus peab

olema väiksem hageja nõudest põhivõlgniku vastu. Need tingimused ei olnud hagi esitamisel

täidetud, sest põhivõlgnik oli asunud kohustusi kompromissi alusel täitma ja hageja ei

tõendanud, et pandiesemete väärtus oleks väiksem nõudest.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

Hageja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 12. juulil 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS §659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1). Kostja kannab kaebusega seonduvad kulud, aga

hagejal kulude puudumise tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

10. Maakohtu määruse vaidlustas ainult kostja ja üksnes kulude jaotuse osas. Seega on

menetluse uuendamise, hagi läbi vaatamata jätmise ja hageja kulude tema enda kanda jätmise

osas maakohtu määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi

kaebamata jõustunud. Samuti on juba varem jõustunud ringkonnakohtu 14. aprilli 2016 määrus

hageja 27. novembri 2015 määruskaebuse rahuldamise kohta.

11. Maakohus põhjendas menetlusõiguse normidega asjakohaselt menetluskulude poolte endi

kanda jätmist, sh kohaldas õigesti TsMS § 162 lg 4, sest TsMS § 168 sätted ei võimalda

käesoleval juhul õiglast kulujaotust. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendusega ja märgib

vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.

11.1. Ringkonnakohus põhjendas käesolevas asjas 14. aprillil 2016 tehtud määruses, miks

käendus ei lõppenud seoses põhivõlgniku pankrotimenetluses kompromissi sõlmimisega. Need

põhjendused on jätkuvalt asjakohased. Kostja käendajana vastutab põhivõlgniku kohustuste

täitmise eest (VÕS § 142 lg 1) ning kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja

käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja

vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku ees rahuldada (VÕS § 145

lg 1). Sellist piirangut käendusleping ei sisalda. Põhivõlgniku pankrotimenetluses kompromissi

kinnitamine ei oma tähtust käendaja vastu esitatava nõude osas, sest kui võlausaldaja on

loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud

täitma kohustuse täies ulatuses (VÕS § 66 lg 1).

11.2. Põhjendamatu on kostja arusaam, et hageja pidi tõendama pandiesemete väärtust.

Käenduslepingu p 4.6 teine lause käsitleb küll olukorda, kus pandiesemete väärtus on nõudest

väiksem, aga selles lepiti kokku üksnes nõude esitamise võimaluses. Viidatud punkti sisust ei

tulene, et hageja ei võiks käendajalt nõuda käenduskohustuse täitmist, kui nõue on tagatud

pandiga. Kui kostja leidis, et pandiesemete väärtus mõjutab tema vastu esitatud nõude

lahendamist, siis pidi vastavad asjaolud esile tooma ja tõendama kostja ise. Järelikult ei ole

hagejale ka etteheidetav, et ta sellekohaseid tõendeid ei esitanud.

12. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei

esitanud kulunimekirja ja toimikust ei nähtu tema kulusid kaebemenetluses. Järelikult pole vaja

kulusid rahaliselt kindlaks määrata.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)