2-20-12826/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-12826

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 1. september 2021

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Kohtuasi

SilTruck Service OÜ hagi Sillamäe Vetelpäästeühing

MTÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1912 eurot 12 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. juuli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ

(registrikood 80069129), juhatuse liige Ilja Kudrjavtsev

Vastustaja

(hageja):

SilTruck

Service

OÜ

(registrikood

12475464),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ apellatsioonkaebust

Viru Maakohtu 18. juuli 2021. a otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Sillamäe

Vetelpäästeühing MTÜ-le tagastatuks.

2(3)

2. Jätta

apellatsioonkaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

Sillamäe

Vetelpäästeühing

MTÜ

kanda.

Apellatsioonimenetluses

kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline

võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS

1. Viru Maakohtu menetluses oli SilTruck Service OÜ (hageja) hagi Sillamäe

Vetelpäästeühing MTÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mille maakohus

rahuldas 18. juuli 2021. a otsusega. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse

1770 eurot 48 senti ning võlgnevuselt viivise alates 4. septembrist 2020 kuni põhinõude

täitmiseni võlaõigusseadusse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja esitas 23. augustil 2021 apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale. Koos

apellatsioonkaebusega esitas kostja ka menetlusabi taotluse apellatsioonkaebuselt riigilõivu

tasumisest vabastamiseks.

2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et Viru

Maakohtu 18. juuli 2021. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

tuleb keelduda.

Käesolevas asjas on hagihind 1912 eurot 12 senti. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole,

menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause järgi

oma

õiglase

äranägemise

kohaselt

lihtsustatud

korras,

järgides

üksnes

üldisi

menetluspõhimõtteid.

Seadusest

tulenevalt

on

lihtmenetluses

tehtud

asjades

edasikaebeõigus

apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

3. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid põhjuse

väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi

või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei

anna vastupidise väitmiseks alust.

Apellatsioonkaebuse peamiseks väiteks on, et maakohus ei ole igakülgselt hinnanud

tõendeid, s.o eelkõige kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusi. Kostja leiab

apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et poolte vahel ei ole suulist lepingut sõlmitud.

Kuigi maakohtu põhjendused kostja seadusliku esindaja ütlustega arvestamata jätmise kohta

on lakoonilised, on maakohtu seisukoht kostja seadusliku esindaja ütluste usutavuse kohta

3(3)

põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja seadusliku esindaja

poolt antud ütlused on vastuolus asjas kogutud tõenditega.

Maakohtu menetluses ei olnud vaidluse all asjaolu, et aprillis 2017. a teostati kostjale

kuuluvas hoones betoonpõranda valamise tööd. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et töid

teostati suulise kokkuleppe alusel. Pooled vaidlesid selle üle, kelle vahel oli kokkulepe

sõlmitud.

Hageja kinnitusel on leping sõlmitud hageja ja kostja, s.o kahe juriidilise isiku vahel, mitte

nende seaduslike esindajate vahel. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja enda nimele

väljastatud tellimuse nr 5679 (tl 9), arve nr 1704013 (tl 10), saatekirja betooni üleandmise

kohta (tl 11), arve nr 10145506 (tl 12), hageja poolt kostja seadusliku esindaja nimele

väljastatud volikirja (tl 73, 95) ning hageja poolt kostjale väljastatud arve nr 6606 (tl 13).

Puudub mõjuv põhjus, miks oleks hageja tellinud materjale ja rentinud tehnikat hageja kui

juriidilise isiku nimel olukorras, kui lepinguline suhe oleks olnud füüsiliste isikute vahel.

Hageja seaduslik esindaja kinnitas 31. märtsi 2021. a istungil vande all, et kokkulepe oli

hageja ja kostja, ehk kahe juriidilise isiku vahel. Asjaolu, et kokkulepe oli sõlmitud just

juriidiliste isikute vahel kinnitas tunnistajana üle kuulatud A.A. 31. märtsi 2021. a

kohtuistungil (tl 85 pöördel). Töid teostati kostjale kuuluval kinnistul (tl 21–22). Kostja

väited selle kohta, et tegemist oli füüsiliste isikute vahelise kokkuleppega jäi ringkonnakohtu

hinnangul kohtumenetluses tõendamata.

Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja poolt nõutud summade kohta. Kostja ei

tugine enam apellatsioonkaebuses aegumisele. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus

põhjendatult, et nõue ei ole aegunud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole eksinud hagi aluseks olevate asjaolude

tuvastamisel, tõendite hindamisel ega õigusnormide tõlgendamisel.

4. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, puudub

vajadus kostja menetlusabi taotluse lahendamiseks.

Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg

4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb

selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

5. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole selles

menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale

apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke