3-21-1945/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1945

Määruse kuupäev

31.08.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Dmitry Pronini esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla

23.08.2021. a käskkirja nr 6-3/688-1 kehtivuse ja täitmise

peatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Dmitry Pronin

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Dmitry Pronini vanglasisese

vabakasutuskonto

väljavõte

ajavahemiku

23.04.2021–

22.08.2021 kohta.

2. Vabastada Dmitry Pronin riigilõivu tasumise kohustusest

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

3. Jätta

Dmitry

Pronini

esialgse

õiguskaitse

taotlus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse

otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale ning edastatakse teadmiseks

Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla 14.05.2021. a käskkirjaga nr 6-2/353-1 määrati Dmitry Pronin tööle finants- ja

majandusosakonna majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates

18.05.2021.

2. Viru Vangla tunnistas 23.08.2021. a käskkirjaga nr 6-3/688-1 (digitoimiku leht (dtl) 18–

21) D. Pronini süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning karistas

teda kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse ajendiks oli kaks

ettekannet, kuid karistus määrati seoses 21.07.2021. a ettekandega nr 3-21-5297. Ettekande

kohaselt ei allunud D. Pronin vanemvalvuri 21.07.2021 antud korraldusele asuda tööle

osakonna koristajana. Kinnipeetav väitis, et tal aeg-ajalt valutab selg ja ta kardab, et see võib

juhtuda ka töö tegemise ajal. Meditsiinilist abi kinnipeetav ei soovinud.

3. D. Pronin esitas 23.08.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub

kohtul peatada Viru Vangla 23.08.2021. a käskkirja nr 6-3/688-1 kehtivus ja täitmine. Taotleja

märgib, et esitas vangla käskkirjale vaide. Taotleja põhjendab taotlust lühidalt järgmiselt.

3-21-1945

1) Käskkirjaga määratud kartserikaristuse täitmisega kaasnevad tagajärjed, mida ei ole

võimalik hiljem kõrvaldada. Kui taotleja kannab kartserikaristuse enne vangla poolt vaidele

vastuse saamist ning vangla peaks vaide rahuldama või kohus võimaliku kaebuse rahuldama,

saab taotleja küll alusetult kartseris viibitud aja eest taotleda hüvitist, kuid kartseris viibimist ja

sellega kaasnevaid negatiivseid mõjusid ning rikutud õigusi ei saa teha tagantjärele olematuks

ega taastada. Õigusvastaselt kartserisse paigutamisega rikutakse taotleja põhiõigusi

ja -vabadusi, mida ei ole võimalik hiljem taastada. Taotluse rahuldamine aga ei rikuks vangla

õigusi, sest vanglal on võimalus pöörata käskkiri täitmisele kaheksa kuu jooksul.

2) Taotleja keeldus tööle asumast, tuginedes töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

§ 14 lg 5 p-le 4, sest tal selg valutas. Vangla ei tohiks määrata kartserikaristust ametniku

korralduse rahumeelselt täitmata jätmise eest, mistõttu on vaidlusalune käskkiri õigusvastane.

3) Esitatavat tühistamiskaebust ei saa pidada perspektiivituks, sest tegemist on ilmselgelt

kaalutlusvigase otsusega. Ükski vangla tervishoiutöötaja ei vaadanud kaebajat üle vastavalt

VangS § 37 lg-le 3 ning seega ei tuvastanud vangla, et kaebaja oli korralduse andmise hetkel

töövõimeline, kuigi see oli vangla kohustus.

Ühes esialgse õiguskaitse taotlusega esitas D. Pronin taotluse enda vabastamiseks riigilõivu

tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

4. Viru Vangla leiab 30.08.2021. a vastuses, et arvestades vaidluse sisu ning perspektiivi, ei

ole taotlus põhjendatud, ning palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 41).

Taotleja terviseseisund ei õigustanud tööst keeldumist. Valvuri ettekandest nähtub, et taotlejal

valutab selg aeg-ajalt, kuid ta ei soovinud tervishoiutöötaja poolt ülevaatamist. Seega läks

tõendamiskoormis terviseprobleemi olemasolu kohta taotlejale endale. Menetluses puuduvad

tõendid taotleja väite kinnitamiseks. Vanglas töötamisel on oluline taasühiskonnastav eesmärk

VangS § 6 lg 1 tähenduses. Samuti on ametnike korralduste täitmine oluline vangla julgeoleku

tagamise seisukohalt ning korralduse mittetäitmist on kohtupraktikas peetud raskeks

rikkumiseks. Menetluses ei ole tehtud ilmselgeid vigu ning määratud karistus on

proportsionaalne. Vanglas distsipliini järgimine on oluline avalik huvi HKMS § 249 lg 3

tähenduses ning taotleja ei ole välja toonud, milline raske ja pöördumatu tagajärg talle

distsiplinaarkaristuse ära kandmisega kaasneks. Kartserikaristus on täiendav vabaduse piirang

isikule, kelle vabadus on juba vangistuse tõttu piiratud. Kui hilisemas menetluses tuvastatakse

vangla otsuse õigusvastasus, on seda võimalik kompenseerida mittevaralise kahju hüvitamise

teel.

KOHTU SEISUKOHT

5. Taotleja on palunud peatada Viru Vangla 23.08.2021. a käskkirja nr 6-3/688-1 kehtivuse ja

täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1). Taotleja on esitanud käskkirjale 23.08.2021 vaide, mistõttu on

esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav.

6. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda

riigilõiv 15 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks

riigilõivu tasumise kohustusest. Taotleja isikukonto väljavõttest ajavahemiku 23.04.2021–

22.08.2021, s.o menetlusabi taotlusele eelneva nelja kuu kohta nähtub, et taotlejale menetlusabi

andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu

12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1

alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

7. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

3-21-1945

HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku

huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi.

8. Kohus leiab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kartserisse paigutamine piirab

taotleja õigusi ja vabadusi ning seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab

kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda

vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Seega on esitatud taotlus lubatav, kuid see ei

tähenda veel seda, et taotlus tuleks rahuldada.

9. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid,

esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.

10. Kohus on seisukohal, et esitatud väidete ja materjalide pinnalt ei saa pidada vanglale

esitatud vaiet ega võimalikku esitatavat kaebust edukaks. Vaidlusaluse käskkirjaga otsustatud

kartserikaristus on määratud korralduse täitmata jätmise eest. Kinnipeetav on kohustatud täitma

vanglateenistuse ametnike seaduslikke korraldusi (VangS § 67 p 1). Taotleja põhjendab tööle

asumise korralduse täitmata jätmist enda terviseseisundiga, s.o seljavaluga. Samas ei soovinud

taotleja enda läbivaatamist vangla meediku poolt. Kohus ei nõustu taotleja väitega, et vangla

peab tõendama tema töövõimelisust korralduse täitmisest keeldumisel seljavalu tõttu, kui

taotleja ei ole selliseks töövõimelisuse kontrolliks soovi avaldanud. Vangla arst on varasemalt

hinnanud taotleja töövõimelisust, kui otsustati tema tööle määramine 14.05.2021. a käskkirjaga

(VangS § 37 lg 3). Seega ka olukorras, kus taotleja leiab, et ta ei saa terviseseisundist tulenevalt

tööle asuda, teeb tema töövõimelisuse kindlaks arst. Kuna taotleja ei soovinud vangla meediku

poolt enda läbivaatamist, siis ei oleks kohtu hinnangul olnud taotleja tahte vastane ja

sunniviisiline läbivaatus põhjendatud.

10.1. Kohus leiab ka, et arvestades VangS § 64 lg-t 41, tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 136 lg-d 3 ja 8 ning haldusmenetluse seaduse § 33 lg-t 3, ei ole 23.08.2021. a käskkirjaga

otsustatud distsiplinaarkaristus 21.07.2021 toime pandud rikkumise eest määratud tähtaega

rikkudes.

10.2. Kuna VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava paigutada

kartserisse kuni 45 ööpäevaks, siis ei saa kohtu hinnangul praegusel juhul asuda seisukohale, et

taotlejale määratud 10 ööpäeva kartserikaristust oleks ebaproportsionaalne.

11. Kohus märgib veel, et ei saa üldjuhul esialgse õiguskaitse rakendamisega välistada

käskkirja täitmist üldse, s.t täitmisele pööramise tähtaja möödumise tõttu (VangS § 65 lg 6).

Kuigi taotlejale määratud karistus vaidlusaluse käskkirja alusel pöörati täitmisele 27.08.2021,

siis olukorras, kus kohus peatab karistuse edasise täitmise, võib võimalik kohtumenetlus koos

sellele eelneva kohustusliku vaidemenetlusega VangS § 65 lg-s 6 sätestatud tähtaega ületada.

Kinnipeetava huvid on kaitstud seeläbi, et vangla kindlustab tema tervise kaitse ja tagab taotleja

tervisliku seisundi jälgimise ning vajadusel katkestab kartserirežiimi. Kui karistuse määramine

peaks osutuma õigusvastaseks, on taotlejal võimalus taotleda alusetult kartseris viibimise eest

kahju hüvitamist.

12. Kuna kaebuse eduväljavaated on vähesed, siis ei saa kohus esialgse õiguskaitse taotlust

rahuldada ning puudub vajadus kaaluda muid asjaolusid. Kohus jätab D. Pronini esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

13. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada

määruskaebuse

kõrgemalseisvale

kohtule,

kusjuures

määruskaebuse

kohta

tehtud

ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt)