2-20-5518/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.08.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5518

Kohtuasi

X hagiavaldus Y vastu mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 12.02.2021 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

X apellatsioonkaebus, hind 3 500 eurot

Y vastuapellatsioonkaebus, hind 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

X

(isikukood

XXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaat Robert Sarv

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX), esindaja Õnneli

Matt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 12.02.2021 otsus muutmata osas, milles maakohus rahuldas

hagi 75 euro ulatuses ja tühistada osas, milles kohus jättis kostjalt hageja kasuks

välja mõistmata 225 eurot ning tühistada menetluskulude jaotus.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada mittevaralise hüvitise

saamiseks täiendavalt 225 euro ulatuses ning jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud kostja kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgimine:

4.1. Hagi rahuldada.

4.2. Mõista Y-lt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot.

4.3. Kohustada Y tasuma X-le viivist 300 eurolt alates 13.04.2020 kuni põhinõude

rahuldamiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Y kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 13.04.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes. Hageja palus kohtul määrata õiglase hüvitise suuruse. Hageja

hinnangul oli õiglane hüvitis 5 000 eurot. Samuti palus hageja kohustada kostjat tasuma

hüvitiselt viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.

Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

2. Asjaolude kohaselt avaldas kostja Facebookis kasutaja XXX 30.11.2018 postituse juurde

alljärgneva kommentaari: „Nilbik tädi. Lapsed saavad eluaegse psühhotrauma.“ Sellise

kommentaariga rikkus kostja hageja au ja väärikust. Kostja kahjustas oluliselt hageja mainet.

Hageja maine rikkumine seisnes ebakohaste väärtushinnangute avaldamises.

Kostja avaldas väärtushinnangu, et hageja oli nilbik tädi. Eesti keele seletava sõnaraamatu

kohaselt tähendas sõna „nilbe“ siivutut, rõvedat, roppu. Kostja kasutatud „nilbik“ oli tuletis

sõnast „nilbe“. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi mulje, justkui oleks hageja eriti sündsusetu

ja labane inimene. Eesti Keele Instituudi poolt välja töötatud Emotsioonidetektori hinnangu

järgi kandis kostja avaldatud väärtushinnang endas negatiivset konnotatsiooni.

Kostja avaldas väärtushinnangu, justkui saaksid lapsed hageja tegevuse tagajärjel eluaegse

psühhotrauma. Kostja avaldatud väärtushinnang oli ebaadekvaatne, kuna polnud mingit

põhjust, miks peaks hageja tegevus lapsi traumeerima. Eesti keele seletava sõnaraamatu

kohaselt tähendas sõna „psühhotrauma“ psüühilist traumat, rasket hingelist üleelamist.

Keskmisele mõistlikule lugejale jäi mulje, justkui põhjustaks hageja tegevus lastele hingelise

vapustuse. Selline väärtushinnang kandis endas negatiivset konnotatsiooni. Seega oli kostja

avalduse näol tegemist räige solvanguga ja see oli hageja au teotav.

Avaldatud väärtushinnang ei baseerunud ühelgi faktilisel asjaolul, see teotas tugevalt hageja au

ning oli avaldatud eesmärgiga teha hagejale haiget. Kostja avaldatud väärtushinnang oli

ebaadekvaatne, kuna hagejat polnud mingil põhjusel võimalik nimetada nilbikuks tädiks.

Selline väärtushinnang põhjustas hagejale ja tema lähedastele ebamugavustunnet avalikes

kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häiris oluliselt hageja

igapäevaelu. Inimesed pöördusid hageja poole väidetega, et hageja ei ole pädev õpetama, ta

näeb „kahtlane“ välja, ta käitub ebasündsalt lastega jms. Hageja oli varem avalikkusele

vähetuntud isik, kuid sai endale üleöö negatiivse kuulsuse seoses meedias ülesastumisega ja

sellele järgnenud kommentaaridega. Hageja oli olnud nii algklasside õpetaja, lasteaiakasvataja

kui ka lasteaia juhataja. Hageja õppis Soomes sihtasutuses Sexpo seksuaalkasvatajaks. Hageja

tegevuse eesmärk oli tutvustada lastele nende seksuaalsust.

Vaadates kogu kostja avaldatud teksti tervikuna, jättis see hagejast inetu mulje.

Väärtushinnangutest jäi kõlama mõte, nagu tegeleks hageja ebamoraalsete ja kõlvatute

asjadega. Kostja tekitas oma tekstiga hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi. Keskmisele

mõistlikule lugejale jäi ekslik mulje, justkui oleks hageja täiesti kõlvatu ja põlastusväärne

inimene. Hagejal esines meeleolu langusi ning negatiivseid emotsioone seoses teadmisega, et

oli olemas inimesi, kes mõnitasid tema omandatud teadmisi. Kõik see häiris hageja igapäevaelu.

Kõige ilmekamalt avaldus kostja laimava tegevuse negatiivne mõju hageja maine muutumises.

Lisaks olid ebakohased väärtushinnangud toonud kaasa negatiivseid muudatusi hageja

elukorralduses, kuna hageja pidi korduvalt ja väsimatult selgitama, et tema tegevus lastega oli

õige ja kohane. Kostja tekitas hagejale hingevalu ja psüühilist häiritust.

Kostja vastuväited hagile

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja kommentaar polnud au teotav. Hageja pani ise ennast olukorda, kus ühiskond ei mõista

tema kasvatuslikke meetodeid ja esitab sellele kriitikat. Kostja avaldatud kommentaar oli

kriitika hageja aadressil - kostja sõnavabaduse väljendus. Hageja tegevuse suunal oli esitanud

kahtlusi ka kasvatusteadlane D. Hageja õppis Soome sihtasutuses Sexpo, mis propageeris

polüamooriat. Seetõttu oli põhjendatud, et ühiskond asus kahtlema, kas meie lasteaedadesse oli

vaja tuua sellist seksuaalkasvatust. Kostja eesmärgiks ei olnud kommentaari kirjutades

seadusevastaselt käituda ega hageja tundeid riivata. Kommentaari kirjutades lähtus kostja

väljendusvabadusest. Arvutikauge inimesena ei olnud kostja teadlik, et kommentaar oli avalik.

Kostja eesmärgiks ei olnud hagejat laimata ja solvata. Kostja avaldas oma seisukohta ja

reaktsiooni hageja tegevuse osas lähtuvalt oma kogemusest. Isegi kui hageja õpetusstiil vastas

Euroopa standarditele, oli kostjal õigus oma arvamusele. Kostja ei pidanud hageja tegevust ja

tema õpetusstiili lasteaias õigeks. Kommentaar oli suunatud hageja tegevuse kritiseerimisele.

Kostja pidas hagejat süsteemi ohvriks, kelle läbi valmistatakse lapsi liiga vara ja ebakohaselt

seksuaalselt ette. Kommentaar oli ehmatusreaktsioon hageja tegevusele, sest hageja tegevus oli

suunatud laste psüühika kahjustamisele.

Sõna „nilbik“ oli slängisõna ja tähendab siivutut. Kui öelda kellegi kohta siivutu, ei ole see

vulgaarne ega sõimav. Isegi vulgaarne väljendamine ei tee väärtushinnangut automaatselt

ebakohaseks. Sõna „nilbik“ ei eksisteeri eesti keeles. Antud sõna puhul esines

tõlgendamisruum. Kostja pidas sõna „nilbik“ sõna „rumaluke“ sünonüümiks. Kostja

kommentaari osa „Lapsed saavad eluaegse psühhotrauma“ ei sisaldanud midagi vulgaarset ega

hageja au teotavat. Tegemist polnud väärtushinnanguga hageja suunas, vaid kostja arvamusega

kogu situatsioonist. Kostja tõstatas kommentaaris kahtluse, et lapsed saavad hageja

kasvatusmeetodist vaimselt mõjutatud ja seda negatiivses suunas. Kostjal endal oli kokkupuude

lapsepõlvest seksuaalse ahistamisega, mistõttu oli kostja selles osas tundlikum antud teemadel

kui mõni teine inimene.

Kui kohus peaks asuma seisukohale, et tegemist oli väärtushinnanguga, mis rikkus hageja

isiklikke õigusi, siis ei olnud alust rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Hageja ei tõendanud ega

põhjendanud, kuidas kostja lühike kommentaar Facebooki grupis põhjustas olulisi

ebamugavusi ja negatiivseid muutusi hageja elukorralduses. Hageja väited ei olnud usutavad.

Kui lasteaiakasvataja teeb endast video väikelaste keskel ja laseb selle Youtubes avaldada, siis

ta peab arvestama võimalusega, et teda võidakse kritiseerida ka põhjendamatult. Seetõttu ei

pruugi tehtud kriitika olla õigusvastane. Kui sellise video oleks lasknud teha meessoost

lasteaiakasvataja, siis oleks sekkunud juba õiguskaitseorganid ja kaasnenud vastavad

menetlused. Tegemist polnud laimuga, vaid väärtuste kollisiooniga. Olukord ei puudutanud

ainult hagejat ja kostjat, vaid tervet Eesti riiki. Tegemist oli sõnavabaduse küsimusega. Hageja

oli avaliku elu tegelane, kelle tegevus sai meediakaja enne kostja poolt avaldatud kommentaari.

Hageja väited terviseprobleemidest kostja tegevuse tõttu olid paljasõnalised ja tõendamata.

Kostjal jäi arusaamatuks, kuidas tema kommentaar, mida suurem osa inimesi ei ole kunagi

lugenud, mõjutas hageja kuvandit. Ühe kommentaari põhjal ei olnud võimalik hinnata

moraalset kahju. Konkreetse postituse all oli mitukümmend kommentaari, mistõttu jäi

arusaamatuks, kuidas just kostja kommentaar põhjustas hageja tervise ja kuvandi halvenemise.

Maakohtu otsus

4. Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise

75 eurot ja kohustas kostjat tasuma seadusjärgses määras viivist hagi esitamisest (13.04.2020)

kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus jättis kostja kanda menetluskulud, mis olid seotud

rahuldamata jäetud tsiviilasjade liitmise taotlusega ja tõendi kogumise taotlustega, millest

kostja loobus. Muus osas jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulusid

rahaliselt kindlaks ei määratud.

Kostja kommentaar „Nilbik tädi. Lapsed saavad eluaegse psühhotrauma.“ oli avaldatud

Facebooki kasutaja XXX 30.11.2018 postituse all (I kd tl 12). Kommentaari näol oli tegemist

väärtushinnanguga ja avaliku postitusega (I kd tl 117, 122). Pooled vaidlesid sõna „nilbik“

tähenduse üle. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt oli sõnal „nilbe“ kaks tähendust.

Murdes tähendas see libedat. Teise tähendusena oli märgitud „siivutu, rõve, ropp“ (I kd tl 25).

Emotsioonidetektori kohaselt oli väljend „nilbik tädi“ negatiivse tähendusega (I kd tl 26).

Hageja tugines „nilbiku“ puhul tähendusele siivutule, rõvedale, ropule (tl 2-3). Kostja oli

seisukohal, et kui kellegi kohta öelda siivutu tädi, siis ei ole see vulgaarne ega sõimav (I kd tl

51). Kostja pidas sõna „nilbik“ sõna rumaluke sünonüümiks (I kd tl 96). Kostja tugines Eesti

Keele Instituudi sõnaveebile, mille kohaselt tähendas „nilbik“ ebameeldivat, nõmedat inimest

(I kd tl 168).

Kohus nõustus hagejaga, et sõna „nilbik“ tähenduse hindamisel tuli lähtuda tänapäevasest

kirjakeelest. Kohtu hinnangul möönas seda kaudselt ka kostja, mis tulenes tema seisukohast, et

kommentaari puhul oli tegemist internetis avaldatuga, kus oli lubatud lodev kirjaviis (I kd tl

97). Seega ei saanud sõnale „nilbik“ tähenduse andmisel käesolevas kaasuses arvestada

murdekeele tähendusega „libe“. Kohtule hageja poolt esitatud tõendid - artiklid erinevatest

meediaväljaannetest aastatel 2008-2017, kinnitasid, et sõna „nilbik“ tähendus on siivutu, rõve,

ropp (I kd tl 146-150). Seega tähendusega, mida märgib Eesti keele seletav sõnaraamat. Kostja

poolt esitatud tõendid, Õhtulehe artikli pealkiri ja ürituse kuulutus sisaldavad küll sõna „nilbe“,

kuid tegemist oli kontekstiga, kus oli soovitud lugejas tekitada uudishimu reklaamitavate

ürituste vastu (I kd tl 189-190). Kommentaar „nilbik tädi“ oli otseselt seotud hagejaga. VÕS §

1046 lg 1 järgi isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või

kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on

õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kommentaar polnud ebatsensuurne, kuid

see oli halvustava tähendusega hinnang. Tegemist polnud lodeva kirjaviisiga, vaid halvustava

negatiivse hinnanguga hagejale kui isikule. Seetõttu oli hinnang ebakohane ja kuulus VÕS §

1046 lg 1 kaitsealasse.

Kostja ei vaidlustanud hageja seisukohta, et psühhotrauma tähendas hingelist vapustust. Eesti

keele seletav sõnaraamat kinnitas hageja seisukohta (I kd tl 27). Kostja leidis, et see

kommentaari osa ei sisalda midagi vulgaarset ega hageja au teotavat. Tegemist ei ole ka

väärtushinnanguga, vaid kostja arvamusega kogu situatsioonist (I kd tl 52). Kohus nõustus, et

kommentaari osa „Lapsed saavad eluaegse psühhotrauma“ ei olnud hageja au teotav. Nimetatud

kommentaar ei puudutanud hagejat. Seega ei olnud kostja selle osaga kommentaarist hageja au

teotanud ebakohase väärtushinnanguga.

Kostja, andes hagejale ebakohase väärtushinnangu „nilbik tädi“, oli teotanud hageja au. Hageja

esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude, paludes välja mõista hüvitise kohtu õiglasel

äranägemisel. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest, sealhulgas au teotamisest

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma. Kostjal oli kahju hüvitamise kohustus. VÕS

§ 134 lg 5 ja 6 sätestavad, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise

raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast

rikkumist. Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga isikuõiguse rikkumise

eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada

vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse

kahju tekitaja varalist seisundit.

Kostja oli seisukohal, et hageja oli avaliku elu tegelane, kes pidi arvestama kõrgendatud

tähelepanuga ja taluma enda aadressil kriitikat ka siis, kui see ei olnud alati põhjendatud. Selle

kohta esitati tõendina videoülesvõte, kus hageja tutvustas seksuaalkasvatuse meetodeid. Video

oli kättesaadav erinevates meediaväljaannetes. See ei andnud alust asuda seisukohale, et hageja

tegeles oma loomingu esitamisega. Video kättesaadavus ei muutnud hagejat avaliku elu

tegelaseks. Seega ei olnud hageja isikuks, kes pidi taluma kõrgendatud tähelepanu.

Kommentaar oli avaldatud Facebooki avalikus postituses ja jõudis eelduslikult suure hulga

inimesteni (Riigikohtu lahend 3-2-1-18-13 p 28). Kostja kommentaar oli kättesaadav alates

avaldamisest kuni detsemberini 2020, seega ligi kahe aasta kestel (II kd tl 18). Tegemist oli

pika ajavahemikuga, mil kostja poolt antud ebakohane väärtushinnang hageja kohta oli

kättesaadav suurele hulgale isikute ringile. Kostja ükskõikset suhtumist hagejasse kui

kahjustatud isikusse näitas, et ka pärast hagi kättetoimetamist 30.04.2020 kostjale (I kd tl 47-

48) ei teinud kostja aktiivseid tegusid, et kommentaar eemaldada. Kommentaar eemaldati

kohtumenetluse ajal.

Hagejal oli kvalifikatsioon koolieelsetes lasteasutustes seksuaalkasvatuse õpetuse andmiseks.

Seetõttu oli mõistatavad ja arusaadavad hageja emotsionaalsed üleelamised, kui ebakohaste

väärtushinnangutega tema au teotati. Samas ei tõendanud hageja muid negatiivseid tagajärgi.

Kostja poolt avaldati ebakohane väärtushinnang, mis oli eelduslikult kättesaadav kahe aasta

jooksul suurele hulgale inimestele. Kostja väärtushinnang ei olnud ebatsensuurne, vaid

halvustav. Hagejal esinesid emotsionaalsed üleelamised. Kostja vabandas hageja ees (I kd tl

103, II kd tl 21, II kd tl 22). Eeltoodud asjaoludel oli mõistlik ja põhjendatud mittevaralise kahju

hüvitis 75 eurot. Kohus arvestas, et hageja soovis mittevaralise kahju hüvitist kahe kostja poolt

avaldatud lause eest. Seejuures üks nendest lausetest „Nilbik tädi“ rikkus hageja subjektiivseid

õigusi. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kahjuhüvitise võis jätta välja mõistmata (I

kd tl 103-104). Mõistliku rahasumma väljamõistmise aluseks oli VÕS § 134 lg 2 . Kohus ei

tuvastanud, et kostja varaline seis ei võimaldaks tal kahju hüvitamise kohustust täita. Kostja oli

tööealine isik, kes tõstis oma kvalifikatsiooni ratsatreenerina (II kd tl 11-12). Kostja varalise

seisundi hindamisel ei omanud tähtasust asjaolu, et 08.12.2020 seisuga puudus kostjal kehtiv

tööleping (I kd tl 199). Hageja viivisenõue kuulus rahuldamisele TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg-

te 1-2 alusel.

Hageja apellatsioonkaebus

5. Hageja palus tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus rahuldas hagi osaliselt, sh mõistis

kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 75 eurot ja jättis menetluskulud poolte

endi kanda. Hageja palus teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks

välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, sh kohustada kostjat tasuma

viivist seadusjärgses määras hagi esitamisest kuni nõude rahuldamiseni. Menetluskulud tuli

mõlemas kohtuastmes jätta kostja kanda.

Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt ulatuses, milles maakohus ei lugenud kommentaari

„Lapsed saavad eluaegse psühhotrauma.“ hagejat puudutanud väiteks. Maakohus ei arutanud

pooltega kohtu soovi käsitleda faktilist asjaolu erinevalt poolte esitatud väidetest, st pooled ei

vaielnud selle üle, et eelviidatud lauseosa käsitles hagejat ning kostja tõi ise esile, et kogu

kommentaar puudutas hagejat. Kahte kostja kommentaaris sisalduvat lauset ei saanud vaadata

kontekstist eraldi. Keskmine mõistlik lugeja, kes loeb kostja kommentaari, loob koheselt

järelduse, et kommentaaris märgitud „nilbik tädi“ ongi see põhjus, miks lapsed eluaegse

psühhotrauma saavad. Kohus jättis ebaõigesti selle asjaolu tuvastamata ning oli tõendeid valesti

hinnates jõudnud järeldusele, nagu poleks viimane lause hageja kohta käinud. Kui

ringkonnakohus asub seisukohale, et kommentaari teine lause puudutab ka hagejat, siis tuleb

ringkonnakohtul muuta maakohtu määratud moraalse kahju hüvitise summat. Hageja palub

moraalse kahju ulatuse määramisel arvestada kohtupraktikaga. Maakohus ei arvestanud

kahjuhüvitise määramisel ka mittevaralise kahju preventsioonifunktsiooniga. Hageja hinnangul

oleks õiglane kahjuhüvitis vahemikus 300-700 eurot.

Kostja vastuapellatsioonkaebus

6. Kostja taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus mõistis välja mittevaralise

kahju hüvitise 75 eurot ja palus teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud

mõlemas kohtuastmes tuli jätta hageja kanda.

Kohus rikkus mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmisel diskretsiooniõigust ja väljus

kommentaari au teotavaks määramisega põhiseaduse (PS) § 17 koosmõjus § 45 kaitsealast ja

piiridest. Kohus ei võtnud arvesse kõiki seisukohti ja tõendeid kommentaari hindamisel ja seega

jõudis ebaõige järelduseni nagu termin „nilbik“ oleks ebakohane. Kohus ei võtnud arvesse

kostja selgitusi ja täiendavaid seisukohti, kus kostja põhjendas termini „nilbik“ tähendust ja

miks ta sellist väljendit kasutas. Kostja eesmärk ei olnud käituda seadusevastuselt. Kostja lähtus

oma väljendusvabadusest ja väärtuspõhimõtetest. Kommentaari avaldamisega ei olnud kostja

eesmärk hagejat laimata ega solvata ning see polnud suunatud hageja isiku vastu. Kostja

kommentaar polnud au teotav ja kostja ei käitunud õigusvastaselt.

Vastustajate seisukohad

7. Hageja vaidles kostja vastuapellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

8. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud

osas,

milles

maakohus

hagi

rahuldas

75 euro

ulatuses.

Kostja

vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas otsuse tühistamiseks. Kohtuotsus tuleb

selles osas jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja kostja vastuapellatsioonkaebus

rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus hagi rahuldamisel

menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus oli oma

seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud ja tõendeid hinnanud. Ringkonnakohus nõustub selles

osas esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles kostjalt jäeti hageja kasuks välja mõistmata hüvitis 225 eurot kohtupoolse

menetlusõiguse rikkumise tõttu (diskretsiooni piiride ületamine). Hageja apellatsioonkaebus

tuleb rahuldada. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotuse.

Maakohtus kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohtus poolte

kantud menetluskulud jäävad samuti kostja kanda.

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

10. Hageja nõudis kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel. Selleks,

et tuvastada, kas kostja vastutab hageja ees, tuleb kindlaks teha alljärgnevad kostja vastutuse

eeldused ehk tuvastada, kas kostja on tekitanud hagejale kahju hageja isikliku õiguse

rikkumisega (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4), kahju tekitamine on õigusvastane ja

õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine (VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2) ning kostja on kahju

tekitamises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050). Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse

kindlakstegemiseks tuleb kohtul teha kaalutlusotsus (Riigikohtu 25.11.2020 otsus tsiviilasjas

nr 2-18-15284, p 14).

Kostja leidis vastuapellatsioonkaebuses, et hagi tuli jätta rahuldamata, kuna väljend „nilbik

tädi“ polnud ebakohane väärtushinnang. Kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja

mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-161-05, p 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega „niblik tädi“ osas.

Ringkonnakohtu arvates ei nähtu praeguse asja materjalidest, et maakohus oleks rikkunud

materiaalõigust, oluliselt menetlusõiguse norme või ületanud diskretsiooni piire, kui leidis, selle

kommentaari näol oli tegemist ebakohase hagejat halvustava negatiivse hinnanguga. Asjaolu,

et kostja polnud nõus maakohtu järeldustega, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui

puudub kohtupoolne rikkumine. Sõna „nilbe“ eksisteerib eesti keeles. Maakohus tuvastas

nõuetekohaselt selle sõna tähenduse. Kostja kasutatud sõna „nilbik“ on tuletatud sellest sõnast

ja omab sisuliselt sama tähendust (sõna omab kirjeldavat iseloomu). Mõistliku inimese

arusaama järgi on nende sõnade kasutamine ja tähendus omavahel selliselt seotud, et ei saa

tekkida kahtlust, mis on sõna sisu ja tähendus. Väide, et kostja kasutatud sõna otseselt ei

eksisteeri eesti keele sõnavaras (võib esineda slängisõnastikus), ei anna alus praegu maakohtu

järelduste muutmiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks.

Kostja esitas kommentaari: „Nilbik tädi. Lapsed saavad eluaegse psühhotrauma.“ Kommentaar

oli avaldatud suhtluskeskkonnas Facebook postituse all, mis puudutas ETV-s avaldatud saadet

laste seksuaalkasvatuse teemal. Kostja kommentaar oli hagejat kujutava videolõigu all.

Arvestades kommentaari avaldamise konteksti ei ole põhjendatud arvata, et kostja eesmärk oli

väljendada, et hageja oli „rumaluke“. Arvestades, et tegemist oli laste seksuaalkasvatuse teema

küsimusega, mille osas võttis hageja videos sõna, siis oli usutav, et kostja kasutas sõna „nilbik“

tähenduses, et hageja on „siivutu“, „rõve“, „ropp“. Loogiliselt võttes seondub ka kommentaari

teine lause („Lapsed saavad eluaegse psühhotrauma.“) sellega. Kostja ise selgitas kaebuses, et

temale polnud vastuvõetavad hageja seisukohad laste seksuaalkasvatuse osas. Mistahes viiteid

hageja rumalaks olemisele ei seondu aga postitatud videoga ega asjaoludega. Juhul kui kostja

eesmärk oli avaldada vaid mittenõustumist hageja seisukohaga, siis võis seda teha viisakalt ilma

alatoonita. Asjaolu, et kostja seostas hageja sõnavõtuga enda varasemad negatiivsed kogemusi,

ei õigusta kostja positsiooni käesolevas menetluses hageja suhtes. Seega tuleb kostja

vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Maakohus leidis, et kommentaar „Lapsed saavad eluaegse psühhotrauma“ ei puuduta hagejat.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesolevas asjas toodud asjaolusid, on maakohtu järeldus

ekslik. Samuti ei põhjendanud kohus nõuetekohaselt oma seisukohta selles osas. Kahte lauset

ei saanud konteksti arvestades vaadelda eraldi. Keskmine mõistlik lugeja, kes loeb

kommentaari, loob järelduse, et need kaks lauset on omavahel seotud ja puudutavad hagejat.

Esimene osa kommentaarist sisaldas kostja arvamust hagejast ja teine lause järeldust. Seega

tuleb neid kahte lauset käsitleda koos. Mõlemad laused koosmõjus on hageja au, head nime ja

eneseväärikust teotavad. Kostja avaldatud väärtushinnang oli hagejat halvustav ja ebakohane.

Kostja väärtushinnangu avaldamist mõlema lause osas tuleb lugeda õigusvastaseks.

11. Juhul kui isik vastutab deliktiõiguslikult teise isiku isikliku õiguse rikkumise eest, peab ta

VÕS § 134 lg 2 järgi maksma kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistliku

rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel

rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse

pärast rikkumist.

Mittevaralise kahju eest välja mõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus

diskretsiooniõiguse alusel (VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1). Maakohus

leidis, et õiglane hüvitis oli 75 eurot. Hageja leidis kaebuses, et õiglane hüvitis jääb vahemikku

300-700 eurot.

Arvestades maakohtu tuvastatud asjaolusid ja kehtivat kohtupraktikat, ei ole maakohtu

väljamõistetud hüvitis õiglane, kooskõlas kohtuparktikaga ja arvestades tuvastatud asjaolusid

proportsionaalne rikkumise asjaoludega. Praegusel juhul saab pidada õiglaseks mittevaralise

kahju hüvitiseks internetis avaldatud halvustava ja au teotava väärtushinnangu eest 300 eurot.

Maakohus rikkus praegusel juhul oluliselt menetlusõiguse norme (diskretsiooni piire) ja mõistis

välja kostjalt ilmselgelt sümboolse hüvitise (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

18-13, p 22). Riigikohus on korduvalt märkinud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju

hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise

võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel

võrreldavad (Riigikohtu 09.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13).

Senisest Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse kõiki

kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (Riigikohtu 22.10.2008 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 11). Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada kostja rikkumise

intensiivsust ja mõju (Riigikohtu 19.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-12, p 14). Hüvitise

määratlemisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja

süüd ja selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja kannatanu enda osa (Riigikohtu

13.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 16). Mittevaralise kahju suurust ei saa

tõendada. Mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav nende asjaolude

tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (Riigikohtu

22.10.2008 otsus tsiviilasjas 3-2-1-85-08, p 13). Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise

kahju hüvitise suuruse määratlemisel ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma

siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kui andmeid avaldati Internetis, jõuab

see eelduslikult oluliselt suure hulga inimesteni. Samuti on Riigikohus leidnud, et igasugune

mittevaralise kahju hüvitis kannab endas alati tõrjuvat eesmärki ning väljendab ühiskonna

hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

18-13, p-d 21, 28 ja 29).

Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja apellatsioonkaebus rahuldamisele ja kohus mõistab

kostjalt

hageja

kasuks

täiendavalt

välja

hüvitist

225 eurot

(300-75).

Kostja

vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi

asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude

jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb jätta kõik poolte

maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Ringkonnakohtus

poolte kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel samuti kostja kanda, kuna kohus

rahuldab hageja apellatsioonkaebuse ja jätab kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata.

Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei määra ka

ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 174 lg-le 4. Menetluskulude

rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2

sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)