2-20-3458/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 30.08.2021 Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3458

Kohtuasi

XX avaldus lastega suhtlemiskorra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.04.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

CC määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Meelis Pirn

Puudutatud isikud:

CC (isikukood XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat

Viive Kaur

QQ

(isikukood

XXXXXXXXX),

RR

(isikukood

XXXXXXXXXX) ja SS (isikukood XXXXXXXXX),

määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson

Eestkosteasutused:

Kiili vald (Kiili Vallavalitsuse kaudu), esindaja Karmen

Heinmaa

Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu), esindaja Anu Nõlve

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.04.2021 määruse resolutsiooni p II 1) kolmas lause,

millega maakohus määras „Lapsed võtavad neile vajalikud riided ja jalatsid isa

juurde kaasa“. Teha tühistatud osas uus määrus, millega asendada resolutsiooni p

II 1) kolmas lause järgmiselt „Lapsed võtavad isa juurde kaasa neile vajalikud

riided ja jalatsid ning õppevahendid, mis on vajalikud koju antud koolitööde

tegemiseks ning isa kohustub abistama lapsi vajadusel õppetöös.“ Muus osas on

maakohtu määrus jõustunud.

2. Määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

I Rahuldada XX avaldus osaliselt.

II Määrata kindlaks isa XX ja laste QQ, RR ja SS suhtlemise kord alljärgnevalt:

1) Lapsed viibivad isaga üle nädalavahetuse, alates reede õhtust kuni pühapäeva

lõunani. Isa võtab lapsed reedel kell 19 nende kodust ja ema läheb lastele järele

pühapäeval kell 12. Lapsed võtavad isa juurde kaasa neile vajalikud riided ja

jalatsid ning õppevahendid, mis on vajalikud koju antud koolitööde tegemiseks

ning isa kohustub abistama lapsi õppetöös. Juhul, kui lastel on isaga koos

veedetaval nädalavahetusel üritusi, kus nad peavad või soovivad osaleda,

korraldab laste viimise ja toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lastega

üritusel isa. Ema viib ja toob lapsi üritustelt, mis langevad emaga veedetavale

nädalavahetusele. Ema informeerib isa hiljemalt iga kalendrikuu viimasel

nädalal, millised päevad tulenevalt laste huviringide jm ürituste kavast

toimuvad järgmisel kalendrikuul.

2) Erinevalt muust graafikust jõulud (23.-24.12) veedavad lapsed paarisaastatel

isaga ja paaritutel aastatel emaga. Aastavahetuse (31.12.-01.01) veedavad lapsed

paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Isa võtab lapsed nende kodust

esimesel päeval kell 12 ja ema läheb lastele järgi teisel päeval kell 19.

3) Lapsed viibivad koolivaheaegadel (v.a suvevaheajal) võrdselt mõlema vanema

juures, paarisaastatel esimese poole ajast isaga ja paaritutel emaga. Isa võtab

lapsed nende kodust kell 10 ja ema läheb lastele järgi kell 19. Suvevaheajal

viibivad lapsed isa juures kokku neli nädalat nädalase perioodina ajal, kui

lapsed ei viibi laagris. Täpse ajagraafiku osas on paarisaastatel esimese valiku

õigus emal ja paaritutel aastatel isal. Esimese valiku tegija peab teatama oma

valiku teisele vanemale hiljemalt 01. aprilliks.

4) Isadepäeva veedavad lapsed alati isaga ja emadepäeva veedavad lapsed alati

emaga. Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa

lapsed nende kodust isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18 ja toimetab nad

tagasi koju isadepäeva õhtul kell kella 19-ks. Kui emadepäev langeb isaga

veedetavale nädalavahetusele, toimetab isa lapsed koju emadepäeva eelse

laupäeva õhtul kella 19-ks.

5) Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida

lastega

Euroopa

Liidu

piires,

samuti

Norra

Kuningriiki,

Šveitsi

Konföderatsiooni,

Türgi

Vabariiki

ja

Egiptuse

Araabia

Vabariiki,

informeerides enne sõitu teist vanemat vähemalt kolm nädalat reisigraafikust

(s.t sõiduajad või lennuajad, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Juhul, kui vanem

teisele vanemale sellist infot andnud ei ole, ta koos lastega Eesti Vabariigist

lahkuda ei tohi. Väljapoole nimetatud riike sõitmiseks peab vanemal olema teise

vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Vanem on kohustatud reisida

soovivale vanemale andma reisiks vajaliku laste isikut tõendava dokumendi.

6) Lapse haigestumisel viibib laps selle vanema juures, kus laps haigestus, kuni

tervenemiseni.

7) Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja ühekordsetes muudatustes on

vanemate kokkulepe sõlmitud, kui vastav kokkulepe on sõnaselge ja mõlemad

on sellega kirjalikult nõustunud e-kirja või sõnumite (SMS, Messenger) teel.

Kokkuleppeks juba antud nõusolek ei ole tagasivõetav.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste enda

kanda, välja arvatud lastele määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Isa avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (avaldaja/isa) esitas 04.03.2020 Harju Maakohtule avalduse lastega Q, RR ja SS (lapsed)

suhtlemiskorra määramiseks. Avaldaja ja CC (puudutatud isik I/ema) elasid koos kuni

oktoobrini 2018. Kooselu ajal sündis kolm last. Pärast kooselu lõppemist elasid lapsed ema

juures, isa sai lastega suhelda ebaregulaarselt. Pärast vanemate lahku kolimist tegi puudutatud

isik I kõik võimaliku selleks, et isal poleks võimalik või oleks väga keeruline lastega suhelda.

Vanemad kohtuväliselt kokkuleppele ei jõudnud.

Isa palus määrata lastega järgmine suhtluskord:

1) Lapsed elavad kooliperioodil (1. september – 15. juuni) laste isa juures iga kalendrikuu

teisel nädalalõpul, laupäeva hommikul kl. 11-st kuni pühapäeval kl. 20- ni.

2) Talvevaheajal (veebruaris) elavad lapsed paarisaastatel ema juures ja paaritutel aastatel

isa juures.

3) Kevadvaheajal (aprillis) elavad lapsed paarisaastatel isa juures ja paaritutel aastatel ema

juures.

4) Emadepäeva veedavad lapsed emaga.

5) Suvevaheajal (16. juuni – 31. august) elavad lapsed neli nädalat isa juures. Täpse

ajagraafiku osas on paarisaastatel esimese valiku õigus laste emal ja paaritutel aastatel

laste isal. Esimese valiku tegija peab teatama oma valiku teisele lapsevanemale hiljemalt

1. aprilliks.

6) Sügisvaheajal (oktoobris) elavad lapsed paarisaastatel ema juures ja paaritutel aastatel

isa juures.

7) Isadepäeva veedavad lapsed isaga.

8) Jõuluvaheaja (v.a. jõulupühade üks päev) elavad lapsed paarisaastatel laste isa juures ja

paaritutel aastatel laste ema juures. Aastat arvestatakse vaheaja alguskuupäeva aasta

järgi.

9) Jõulupühadest (24.-26. detsember) veedavad lapsed vähemalt ühe päeva kummagi

lapsevanemaga. Esimese valiku õigus täpse päeva osas on paarisaastatel laste isal ja

paaritutel aastatel laste emal. Esimese valiku tegija peab teatama oma valiku teisele

lapsevanemale hiljemalt 1. detsembriks.

10) Laste aja jaotust lapsevanemate juures on võimalik lapsevanemate vastastikusel

kokkuleppel muuta kummagi lapsevanema algatusel, kui mõlemad lapsevanemad on

muutusega nõus.

11) Lapsed võivad viibida ühe või teise vanema juures ka ühe- või kahekaupa, kui

lapsevanemad vastavalt on eelnevalt nii omavahel kokku leppinud.

12) Transport

a. Isa juures veedetud perioodi alguses korraldab laste ja nende asjade transpordi

ema juurest isa juurde laste isa.

b. Isa juures veedetud perioodi lõpus korraldab laste ja nende asjade transpordi isa

juurest ema juurde laste ema.

c. Transpordikorraldust, täpseid saabumis- ja lahkumisaegu võivad lapsevanemad

vastastikusel kokkuleppel muuta.

13) Üks lapsevanem ei planeeri lastele tegevusi teise lapsevanemaga määratud perioodile,

ilma eelneva teise lapsevanema poolse nõusolekuta.

14) Lapse haigestumisel viibib laps ema juures seni, kuni on terveks saanud. Haige lapse

puhul kokkulepitud aja jaotust lapsevanemate vahel ei järgita, kuni lapse tervenemiseni.

Kui laps haigestub isa juures, viib isa ta esimesel võimalusel tagasi ema juurde.

15) Laste isa haigestumisel laste isa teatab sellest laste emale ja vastava laste poolt laste isa

juurde planeeritud suhtluskorra perioodi algus lükkub edasi laste isa tervenemiseni, või

kui laste isa on haige kogu perioodi, siis selle perioodi on lapsed ema juures tervikuna.

16) Lapsevanemad teatavad üksteisele neile teatavaks saanud olulistest arengutest laste

koolielus, mida ei ole võimalik näha E-kooli kaudu. Lapsevanemate koosolekutel osaleb

laste ema, seetõttu et on paremini kursis laste õppetegevusega ja saab seda ka mõjutada.

17) Lapsevanem on kohustatud edastama olulise info lapse kohta teisele lapsevanemale

esimesel võimalusel peale selle info teada saamist. Oluline info on:

a. Lapse tervist puudutav info – näiteks kui laps on haige - mis on diagnoos.

Millised arsti visiidid on käidud, milliseid analüüse on tehtud, mis

tulemusega jne.

b. Laste huvid ja plaanid seoses hobitegevuste, harrastuste ja reisidega.

18) Lapse kooliväliste huvitegevuste ja spordiharrastuste valikute tegemisel tuleb saada

nõusolek mõlemalt lapsevanemalt. Üks lapsevanem ei või teise teadmata ja nõusolekuta

muuta lapse treeninguid või huviringe ega nendega seonduvaid kokkuleppeid.

19) Lapsele planeeritud kingitused sünnipäevadeks ja jõuludeks teatab üks lapsevanem

teisele enne vastava ostu sooritamist, et vältida sama või liiga sarnase kingi tegemist.

20) Lastega välisreiside puhul tuleb saada teise lapsevanema põhimõtteline nõusolek

(plaanitud ajagraafik, riik, regioon) enne reisi jaoks ettevalmistuste tegemist ja enne

reisi eest oluliste kulutuste tegemist. Kohe peale reisiks konkreetsete ettevalmistuste

(broneeringud, piletid) tegemist, tuleb teisele lapsevanemale esitada täpne reisiplaan

(graafik, sihtkohad, ööbimiskohad). Täpse plaani esitamise hiliseim tähtaeg on neli

nädalat enne reisi algust.

21) Teisel lapsevanemal on õigus keelduda välisreisiks loa andmisest, kui sihtriigi ja

piirkonna turvalisus jääb olulisel määral alla Eesti turvalisuse tasemele. Turvalisuse

hindamisel lähtutakse Eesti välisministeeriumi kodulehel antavatest hoiatustest ja

soovitustest. Samuti teadaolevast kuritegevuse statistikast ja uudiste põhjal täienevast

infost erinevate riikide ja piirkondade turvalisuse kohta.

22) Laste riided ja jalatsid.

a. Laste riided ja jalatsid asuvad üldjuhul laste ema elukohas ja neid haldab laste

ema.

b. Laste isal on õigus saada soovi korral ülevaade laste riiete ja jalatsite olukorrast

ja laste ema annab vajadusel sellekohase info laste isale

c. Lapsed võtavad neile isa juures oleku perioodil vajalikud riided ja jalatsid kaasa

laste ema juurest (küsides laste emalt sellekohast nõu vajadusel) ning viivad isa

juures veedetud perioodi lõppedes oma riided ja jalatsid ema juurde tagasi.

d. Lapsed võivad laste isa juures veedetud perioodi kestel vajadusel riideid ema

juures vahetamas käia, kui see on mõistlik ja otstarbekas.

Ema seisukoht isa avalduse osas

2. Ema pidas suhtluskorra määramist vajalikuks. Vanemate senised erimeelsused olid suures

osas tingitud sellest, et nende nägemused lastega koos veedetava aja sisustamises olid

kardinaalselt erinevad. Laste isa keeldus suhtluskorras arvestamast laste huve, aktsepteerimast

laste igakülgseks arenguks laste osalemist lapsi huvitavates ringides ja treeningutel, tegelemast

lastega lähtudes laste soovidest.

Ema palus kohtul määrata lastega suhtluskord järgmistel tingimustel:

1) Laste elukohaks on laste ema elukoht.

2) Lapsed elavad kooliperioodil laste isaga vaheldumisi iga kuu esimesel ja kolmandal

nädalavahetustel. Laste isa tuleb lastele järele laste elukohta reedel pärast laste

huviringide lõppemist kell 19.00 ja viib lapsed laste elukohta tagasi laupäeval kell

20.00.

3) Laste isa abistab iga last vähemalt ühe korra nädalas logistiliselt laste huviringidesse

viimisel ja toomisel. Igal uuel õppeaastal, kui on selgunud laste huviringide ajad, saab

laste isa kokkuleppel lastega valida endale sobiva aja/ajad nädalas, millal ta lapsi

logistiliselt abistab. Laste logistilisse abistamisse panustavad vanemad võrdselt.

4) Kui lapsed avaldavad soovi varem isa juurest ära minna, võtab laste isa seda arvesse ja

viib lapsed ema juurde. Kui laste isal on laste viimiseks ema juurde objektiivne takistus,

siis palub ta laste emal lastele järele tulla.

5) Kui lapsed soovivad olla isa juures kolmekesi ühel ja samal ajal või kui lapsed soovivad

ööbida oma kodus, mitte isa juures, siis lähtuvad vanemad laste soovist ega lahuta lapsi

oma soovide ja suva kohaselt.

6) Kui lapsed soovivad isa või ema juures elada kooliajal või koolivaheaegadel suurema

osa ajast, kui on suhtluskorras kokku lepitud, siis laste isa ja ema lepivad selles eraldi

kokku. Sel juhul tagab laste tavapärase elukorralduse täitmise see lapsevanem, kelle

juures lapsed on.

7) Laste soovil ja lapsevanemate kokkuleppel võivad lapsed viibida isa juures ka nädala

sees. Laste tavapärase elukorralduse täitmist tagab see lapsevanem, kelle juures lapsed

on.

8) Juhul, kui lapsel (lastel) on nädalavahetusel üritusi, kus ta peab või soovib osaleda,

korraldab lapse viimise ja toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lapsega üritusel see

lapsevanem, kelle juures laps (lapsed) sellel nädalavahetusel on.

9) Sellel nädalavahetusel või koolivaheajal, mille lapsed veedavad isaga, hoolitseb isa laste

koduste koolitööde tegemise eest, vajadusel aitab ja õpetab lapsi.

10) Mõlemal vanemal on õigus veeta lastega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel

(vanema või vanavanema, vendade sünnipäevad). Kui need langevad kokku teise

vanemaga veedetavale ajale, siis lepivad vanemad kokku suhtlemiskorra asendamises.

11) Talvevaheaja veedavad lapsed võrdselt mõlema vanema juures. Paarisaastatel veedavad

lapsed vaheaja esimese poole kuni vaheaja keskpaika märkiva päeva kella 10-ni ema

juures, ülejäänud vaheaja isaga kuni vaheaja viimase reedese päeva kella 19.00-ni.

Paaritutel aastatel veedavad lapsed isa juures vaheaja esimese poole esmaspäevast kella

10.00-st kuni vaheaja keskpaika märkiva päeva kella 10-ni, ülejäänud vaheaja emaga.

Isa tuleb lastele järele laste elukohta ja ema toob lapsed tagasi isa elukohast laste

elukohta eelnimetatud aegadel.

12) Jõulupühade 23-26.12 kaks esimest päeva veedavad lapsed paarisaastatel ema juures

ning paaritutel aastatel isa juures. Laste isa tuleb lastele järele laste elukohta ja ema toob

lapsed tagasi isa elukohast laste elukohta. Laste üleandmine toimub vastavalt esimese

päeva hommikul kell 12.00 ja viimase päeva õhtul kell 19.00. Antud perioodil ööbivad

lapsed isa juures, kui lapsed seda soovivad.

13) Aastavahetuse 31.12-01.01 veedavad lapsed paarisaastatel isa juures ja paaritutel

aastatel ema juures. Isa tuleb lastele järele laste elukohta ja ema toob lapsed tagasi isa

elukohast laste elukohta. Laste üleandmine toimub esimesel päeval kell 12.00 ja viimase

päeva päeval kell 19.00. Antud perioodil ööbivad lapsed isa juures, kui lapsed seda

soovivad.

14) Kevadvaheajal esimese poole alates esmaspäevast kell 10.00 kuni neljapäevani kell

10.00 elavad lapsed paarisaastatel isa juures ja paaritutel aastatel ema juures. Isa tuleb

lastele järele laste elukohta ja isa toob lapsed tagasi isa elukohast laste elukohta

eelnimetatud aegadel.

15) Sügisvaheaja esimese poole alates esmaspäevast kell 10.00 kuni neljapäevani kell 10.00

veedavad lapsed paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Isa tuleb lastele järele

laste elukohta ja isa toob lapsed tagasi isa elukohast laste elukohta eelnimetatud aegadel.

16) Isal on õigus veeta lastega suvepuhkust õppeaasta lõppemise ja uue õppeaasta alguse

vahelisel perioodil kokku 20 päeva. Lapsed veedavad isaga puhkust 5 päeva pikkuste

perioodide kaupa. Antud perioodil ööbivad lapsed isa juures, kui lapsed seda soovivad.

Suvepuhkuse veetmise ajas isaga lepivad vanemad kokku e-kirja teel hiljemalt vastava

aasta 1. maiks, arvestades laste osalemisega suvel toimuvates laagrites. Isa tuleb lastele

järele laste elukohta 5-päeva pikkuse perioodi esimesel päeval kell 10.00 ja toob lapsed

tagasi isa elukohast laste elukohta viimase päeva kell 22.00. Vanemad arvestavad laste

sooviga veeta juulikuu koos emaga.

17) Emadepäeva veedavad lapsed emaga.

18) Isadepäeva veedavad lapsed isaga. Isa tuleb isadepäeval lastele järele laste elukohta kell

10.00 ja isa toob lapsed tagasi laste elukohta kell 19.00.

19) Laste soovil võivad nad viibida ühe või teise vanema juures ka ühe- või kahekaupa.

20) Lapse haigestumisel viibib laps kuni tervenemiseni selle vanema elukohas, kus laps

haigestus. Nende laste puhul, kes ei ole haiged, järgitakse kokkulepitud suhtluskorda.

21) Lapsevanem kohustub edastama teisele lapsevanemale lastega soetud olulist

informatsiooni (eelkõige laste elukoht ja kontaktandmed, laste koolid, huviringid,

tervis).

22) Mõlemal lapsevanemal on õigus minna lastega reisile Eesti piires või välismaale.

Välisreiside plaanidest annab lapsevanem teisele lapsevanemale esimesel võimalusel

teada e-kirja teel.

23) Lapsed võtavad neile vajalikud kooliriided ja -jalatsid kaasa laste ema juurest. Kõik

muu vajaliku laste jaoks laste isa juures tagab lastele laste isa.

24) Vanemad suhtlevad last puudutavates küsimustes omavahel kirjalikult e-kirja teel.

Kirjadele vastavad lapsevanemad esimesel võimalusel.

25) Vanemad täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas laste

igakülgset heaolu.

26) Vanemad kinnitavad mõistmist selles, et lastel on üks elukoht ning et kasvõi ühes kuus

ühe järjestikuse nädala viibimine isa elukohas ei ole laste huvides.

27) Vanemad kinnitavad, et nad suhtuvad kõigisse lastesse ühtviisi, neist kedagi

eelistamata.

Lastele määratud esindaja seisukohad

3. Lapsed elasid emaga. Alates 2020 algusest polnud lapsed ja isa suhelnud. Lapsed kinnitasid,

et nad olid nõus isaga kohtuma. Lapsed ei osanud nimetada vahvaid tegevusi, mida nad koos

isaga oleksid ühiselt teinud. Kõigil lastel oli isa kodu lähedal sõpru, kellega kohtumistest lapsed

puudust tundsid. Lapsed õppisid koolis ja osalesid mitmetes huviringides. Vestlusest lastega jäi

esindajale mulje, et lastel polnud isaga lähedast suhet, kuid nad olid valmis isaga suhtlema.

Esindajal ei tekkinud kahtlusi, et ema oleks lapsi meelestanud isaga mitte kohtuma. Ema oli

nõus lapsi isa juurde lubama, kui isa vastava sooviavalduse esitab - isa polnud jaanuarist 2020

ema poole sellise sooviga pöördunud. Laste põhielukoht pidi jääma ema juurde ja lapsed saavad

isaga suhelda kaks korda kuus nädalavahetustel. Lisaks tuli kehtestada eriregulatsioonid

koolivaheaegade ja pühade osas. Kuna vanemad ei suuda omavahel kokkuleppeid sõlmida, siis

peaks suhtluskord olema detailne, välistamaks konfliktide tekkimist vanemate vahel.

Kohalike omavalitsuste seisukohad

4. Kiili vald oli seisukohal, et üldjoontes oli isa avalduses välja toodud suhtluskord asjaolusid

arvestades mõistlik ja vastas laste soovidele. Kuna vanemad polnud seni suutnud lastega

suhtlemises lastekaitsespetsialistide ega lepitaja vahendusel kokku leppida, oli vajalik määrata

kindlaks detailne suhtluskord kohtu poolt.

5. Rae vald leidis, et vanematel tuli lahendada suhtluskorra küsimused kokkuleppel. Kui

vanemad kokkuleppele ei jõua, siis palus vald kohtul kuulata ära lapsed ja suhtluskorra

määramisel arvestada laste seisukohtadega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt juhindudes perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-st 1, §

118 lg-st 1, § 145 lg-test 1, 2 ja 3, § 143 lg-test 1-2, § 123 lg-st 1 ja põhiseaduse § 27.

Asja materjalidest nähtuvalt oli vanematel ühine hooldusõigus, lapsed elasid koos emaga.

Kohtul ei õnnestunud vanemaid kokkuleppele suunata. Suhtlemiskorra kehtestamine oli

tulevikku suunatud nõue ja seeläbi ei omanud määravat tähtsust minevikus aset leidnud

asjaolud. Isa palus kehtestada suhtluskorra, mille kohaselt oleks tal õigus võtta lapsed enda

elukohta kooliperioodil üle nädalavahetuse, pooltel koolivaheaegadel (v.a suvevaheajal) ja

suvevaheajal kokku neljal nädalal. Pakutud suhtlemiskord oli arvestades kohtupraktikat

tavapärane. Ema pakutud suhtlemiskord sisaldas mitmes punktis ettepanekut lähtuda laste

soovidest. Kohus leidis, et suhtlemiskorda ei saanud määrata selliselt, et isaga suhtlemine

toimub üksnes lapse nõusolekul ja arvestades lapse soovidega. Vanemad kasvatavad lapsi,

mitte vastupidi. Mõlemad vanemad peavad tegema jõupingutusi, et laps sooviks kohtu poolt

kehtestatavat suhtluskorda täita. Vanemad ei saa toimida 13. ja 12. vanuste laste puhul vastu

nende tahtmist. Mil viisil laps suhtleb lahuselava vanemaga, ei saa panna lapse otsustada.

Vanema ja lapse kontakt on eelduslikult lapse parimates huvides.

Suhtluskorra määramisel tuli lähtuda, et kord on selge ja lihtsalt täidetav. Igas vanema ja lapse

suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuli lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise

kestus ja viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt asjaoludest lähtudes, arvestades lapse

väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Vanemate ettepanekud sisaldasid sätteid

(hooldusõiguse küsimused), mida polnud suhtluskorra vaidluses võimalik rahuldada.

Suhtluskorra määratlemisel pidid olema välistatud kokkuleppimiskohustusega sätted. Samuti ei

saanud määrusega anda vanematele õigusi ja kohustusi, mis tulenesid nende jaoks seadusest.

Vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama

vanema õigusi heas usu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1) ka ilma selleta, et kohus

määraks kindlaks detailse suhtlemiskorra. Vanematel oli laste ühine hooldusõigus ja kumbki

vanem ei ole taotlenud selle täielikku või osalist lõpetamist. Lapsed käivad huviringides ja

vanemad peavad austama laste soove nendes osalemiseks. Isa avaldas kohtumenetluses, et

kaugele ja kella peale sõidud võivad tekitada tal reaktsiooni. Sellest tulenevalt kohustub ema

lapse üritusest isale varakult teada andma selleks, et isa saaks sellega arvestada. Arvestades

seda, et õppimine oli laste jaoks väga oluline ja nad vajasid selles ka mõningast abi (isa arvab,

et lapsed peavad ise hakkama saama), viibivad lapsed pühapäeval isa juures kella 12-ni. Kuna

seaduses ei ole otseselt sätestatud, kuidas jaguneb sõidukulude kandmine vanemate vahel, saab

laste sõidukulusid pidada laste vajaduste rahuldamiseks PKS § 99 mõttes, mida vanemad

peavad PKS § 105 lg 3 järgi kandma osavõlgnikena.

7. Arvestades osaliselt vanemate ettepanekutega, laste esindaja ja kohalike omavalitsuste

seisukohtadega, määras kohus isa ja laste suhtlemise korra alljärgnevalt:

1) Lapsed viibivad isaga üle nädalavahetuse, alates reede õhtust kuni pühapäeva lõunani.

Isa võtab lapsed reedel kell 19 nende kodust ja ema läheb lastele järgi pühapäeval kell

12. Lapsed võtavad neile vajalikud riided ja jalatsid isa juurde kaasa. Juhul, kui lastel

on isaga koos veedetaval nädalavahetusel üritusi, kus nad peavad või soovivad osaleda,

korraldab laste viimise ja toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lastega üritusel isa.

Ema viib ja toob lapsi üritustelt, mis langevad emaga veedetavale nädalavahetusele.

Ema informeerib isa hiljemalt iga kalendrikuu viimasel nädalal, millised päevad

tulenevalt laste huviringide jm ürituste kavast toimuvad järgmisel kalendrikuul.

2) Erinevalt muust graafikust jõulud (23.-24.12) veedavad lapsed paarisaastatel isaga ja

paaritutel aastatel emaga. Aastavahetuse (31.12.-01.01) veedavad lapsed paarisaastatel

emaga ja paaritutel aastatel isaga. Isa võtab lapsed nende kodust esimesel päeval kell 12

ja ema läheb lastele järgi teisel päeval kell 19.

3) Lapsed viibivad koolivaheaegadel (v.a suvevaheajal) võrdselt mõlema vanema juures,

paarisaastatel esimese poole ajast isaga ja paaritutel emaga. Isa võtab lapsed nende

kodust kell 10 ja ema läheb lastele järgi kell 19. Suvevaheajal viibivad lapsed isa juures

kokku neli nädalat nädalase perioodina ajal, kui lapsed ei viibi laagris. Täpse ajagraafiku

osas on paarisaastatel esimese valiku õigus emal ja paaritutel aastatel isal. Esimese

valiku tegija peab teatama oma valiku teisele vanemale hiljemalt 01. aprilliks.

4) Isadepäeva veedavad lapsed alati isaga ja emadepäeva veedavad lapsed alati emaga. Kui

isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapsed nende kodust

isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18 ja toimetab nad tagasi koju isadepäeva õhtul

kell kella 19-ks. Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, toimetab

isa lapsed koju emadepäeva eelse laupäeva õhtul kella 19-ks.

5) Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lastega

Euroopa Liidu piires, samuti Norra Kuningriiki, Šveitsi Konföderatsiooni, Türgi

Vabariiki ja Egiptuse Araabia Vabariiki, informeerides enne sõitu teist vanemat

vähemalt kolm nädalat reisigraafikust (s.t sõiduajad või lennuajad, peatuspaik või hotell,

reisiplaan). Juhul, kui vanem teisele vanemale sellist infot andnud ei ole, ta koos lastega

Eesti Vabariigist lahkuda ei tohi. Väljapoole nimetatud riike sõitmiseks peab vanemal

olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Vanem on kohustatud reisida

soovivale vanemale andma reisiks vajaliku laste isikut tõendava dokumendi.

6) Lapse haigestumisel viibib laps selle vanema juures, kus laps haigestus, kuni

tervenemiseni.

7) Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja ühekordsetes muudatustes on vanemate

kokkulepe sõlmitud, kui vastav kokkulepe on sõnaselge ja mõlemad on sellega

kirjalikult nõustunud e-kirja või sõnumite (SMS, Messenger) teel. Kokkuleppeks juba

antud nõusolek ei ole tagasivõetav.

Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.

Määruskaebus

8. Ema palus tühistada maakohtu määrus osaliselt ja sõnastada resolutsiooni p 1. järgmiselt:

− Lapsed viibivad isaga üle nädalavahetuse, alates reede õhtust kuni pühapäeva lõuani.

Isa võtab lapsed reedel kell 19 nende kodust ja ema läheb lastele järele pühapäeval kell

12. Lapsed võtavad isa juurde kaasa neile vajalikud riided ja jalatsid ning õppevahendid,

mis on vajalikud koju antud koolitööde tegemiseks ning isa kohustub abistama lapsi

õppetöös. Juhul, kui lastel on isaga koos veedetaval nädalavahetusel üritusi, kus nad

peavad või soovivad osaleda, korraldab laste viimise ja toomise üritusele ja vajadusel

viibib koos lastega üritusel isa. Ema viib ja toob lapsi üritustelt, mis langevad emaga

veedetavale nädalavahetusele. Ema informeerib isa hiljemalt iga kalendrikuu viimasel

nädalal, millised päevad tulenevalt laste huviringide jm ürituste kavast toimuvad

järgmisel kalendrikuul.

Maakohus märkis, et kohus peab lahendi tegema tulenevalt laste huvidest ning õppimine oli

laste jaoks väga oluline. Lapsed vajasid õppimises ka mõningast abi. Asja materjalidest nähtus

läbivalt isa paindumatu seisukoht, et tema lapsi õppetöös ei aita ning lapsed pidid iseseisvalt

sellega hakkama saama. Seni polnud isa täitnud oma kohustust laste arengut igakülgselt toetada.

Koolikohustus oli kohustuslik. Laste isal oli lisaks õigustele ka kohustusi, sh abistada lapsi

hariduse omandamisel. Arvestades, et kõik kolm last olid pikalt distantsõppel, pidas kool väga

oluliseks lastevanemate abi ja toetust kodus õppimisel. Pikk distantsõppe periood oli väsitav nii

lastele, vanematele kui ka koolile. Kõige väiksem laps õppis algklassides ja vajas kõige rohkem

lapsevanema tuge õppimisel. Laste ema käis täiskoormusega tööl. Abistada oli vaja kolme last,

kes käisid eri klassides.

Kohus jättis suhtluskorras arvestamata laste koolikohustustega. Kohus põhjendas resolutsiooni

p 1 selliselt, et lastel oli vaja kodus õppida ja isa polnud nõus lapsi õppetöös abistama. Sisuliselt

sai seda tõlgendada vaid sellisena, et kui lapsevanem ei soovi last abistada, siis tal ka selline

kohustus puudub. Kohus oleks pidanud analüüsima ja arvestama, kas lastele jääb pühapäeval

piisavalt aega õppimiseks. Polnud mõeldav, et lapsed hakkavad õppima alles hilisel

pärastlõunal - õppimine võib venida õhtutundidesse. Lastel ei jääks piisavalt aega. Kohus oleks

pidanud märkima ka isa kohustuse abistada lapsi vajadusel õppetöös sellel nädalavahetusel, kui

lapsed on isaga.

Eeltoodule tuginedes palus ema täiendada maakohtu määratud suhtlemiskorra p 1 kolmandat

lauset järgmises sõnastuses: „Lapsed võtavad isa juurde kaasa neile vajalikud riided ja jalatsid

ning õppevahendid, mis on vajalikud koju antud koolitööde tegemiseks ning isa kohustub

abistama lapsi õppetöös“.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

9. Lastele määratud esindaja, Kiili vald ja Rae vald toetasid määruskaebust.

10. Isa vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Isa põhjendas, et talle

jääb kaks päeva kuus (kaks laupäeva), mil lapsed veedavad terve päeva temaga ja neil on

võimalik koos midagi ette võtta. Ema soovis, et ka nendel kahel päeval ei saaks isa lastega

midagi huvitavat ja eakohast ette võtta, vaid neil päevadel peab isa abistama lapsi nende

koolitööde tegemisel. Ema ise pidevalt toonitas, et lapsed peaksid tegema koolitöid oma kodus,

harjumuspärases keskkonnas ja ema juhendamisel. Lastel jääb pühapäeval piisavalt aega

koolitööde tegemiseks kodus ning lapsed polnud enam nii väikesed, et neil oleks koolitööde

tegemisel vaja püsivat abistamist. Tegemist oli ema katsega vähendada seda aega, mil lapsed ja

isa saaksid koos midagi koos teha. Vastupidiselt määruskaebuses väljendatule polnud isa

kunagi keeldunud lapsi nende õppetöös aitamast. Lastes tuli kasvatada iseseisvust ja aitama

peab siis, kui nad ise tõesti hakkama ei saa. Kui laste ema soovib, et lapsed valmistaksid isa

juures ette oma järgmise nädala õppetükid, siis peaks aeg, mil nad isa juures viibivad, olema

pikem – pühapäeva õhtul kella 19-ni.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas (resolutsiooni p II 1.

kolmas lause) tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel

ja tühistatud osas teeb ringkonnakohus ise uue määruse. Ringkonnakohus rahuldab

määruskaebuse ja täiendab maakohtu määruse resolutsiooni p II 1. kaebuses toodud viisil.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlustatud maakohtu määrust resolutsiooni p-de I ja II (2.-7.)

ja III osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud.

Juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg st 22 sõnastab ringkonnakohus määruse

tervikresolutsiooni.

13. Kohus peab PKS § 123 lg 1 järgi vanema ja lapse suhtlemise korra määramisel lähtuma

lapse huvidest. Hooldusõigusega lapsevanemal on kohustus last kasvatada ja tema igakülgse

heaolu eest hoolitseda. See hõlmab muuhulgas ka lapse toetamist ja abistamist õppetöös.

Vanematel on ühine hooldusõigus ja sellest tulenevalt võrdsed õigused ja kohustused laste

suhtes. Vanem on kohustatud õpilasele kodus looma õppimist soodustavad tingimused ja õppes

osalemise eeldused. Asjaoludest nähtub, et lapsed käivad koolis ja õppimine on neile oluline.

Laste ärakuulamise protokolli kohaselt avaldasid lapsed, et isa ei abista neid õppetöös, kui nad

on temalt seda palunud. Lisaks avaldasid lapsed, et nad ei taha kooli ajal isa juures olla, sest isa

ei aita koolitöödega. Isa oli ka suunanud lapsi abi otsima internetist.

Isa soov kasvatada lastes iseseisvust on mõistetav. Lapsevanema kohustus on valmistada laps

ette iseseisvaks eluks ja õpetada probleeme lahendama ning nendega toime tulema. Eeltoodu ei

tähenda, et lapsevanem koolitükid lapse asemel ära teeks või õppetöös juhendamine ja aitamine

pärsiks laste oskust tulevikus hakkama saada. Vanemal peab olema huvi, et lapsed saaksid

koolis võimalikult hästi hakkama. Selleks tuleb lapsi vajadusel suunata ja abistada.

Kaebaja tõi õigesti esile, et COVID-19 leviku tõttu suunati lapsed distantsõppele, mis oli

keeruline nii lastele, koolile kui vanematele. Kodus õppimisel muutus paratamatult vanemate

roll õppetöö abistamisel varasemast tähtsamaks. Lastel võivad tekkida koolitöödega erinevaid

probleeme ja küsimusi. Asjaolu, et isa hinnangul peavad lapsed oskama ise õppida, seda ei

välista. Kuivõrd suur osa õppetööst toimus kodus, siis oli vanema roll suurem. Lapsed peavad

omandama harjumuse õppimiseks ja seega oli ema mure eelkõige noorema lapse osas

põhjendatud, et ta vajab rohkem juhendamist.

Lisaks nähtub laste ärakuulamise protokollist, et poisid näevad isa abistamises enamat, kui vaid

koolikohustuse täitmise aitamist. Poisid näevad selles võimalust luua isaga emotsionaalne side

ja seeläbi saada vanema tähelepanu. Laste jaoks on oluline teadmine, et lapsevanem on tema

jaoks olemas, kui ta seda vajab ning ta on valmis vajadusel juhinduma ja selgitusi jagama.

Vanema suunamine internetist abi otsima võib teatud olukordades olla põhjendatud, kuid see ei

tohiks tekitada lapses tunde, et tema mure ei ole vanemale oluline. Asja materjalidest ei nähtu,

et lastel oleks õppeedukusega probleeme, mis vajaksid pidevat lapsevanema kodustes

ülesannetes juhendamist. Lapsed peavad pigem oluliseks isa osalemist nende õppetöös. Kohtu

hinnangul võimaldab see ka tugevdada vanema sidet lastega. Kohus lähtubki eelkõige laste

huvidest.

Kuna vanematel on võrdsed õigused ja kohustused laste suhtes, siis on põhjendamatu isa

seisukoht, et lapsed saavad õppida pühapäeviti peale kella 12. Sellisel juhul langeks abistamise

koormus üksnes emale (juhul kui selline vajadus peaks tekkima). Mõistlik oleks, kui lapsed

saavad mõnikord koolikohustusi täita (kasvõi osaliselt) isa juures viibimise ajal. Kuna lapsed

viibivad isa juures reede õhtust kuni pühapäeva lõunani, siis pole isa väide usutav, et terve see

aeg lapsed tegelevad õppimisega sellisel viisil, et vaba aja koosveetmine oleks oluliselt piiratud

või välistatud ning kogu selle aja peab isa lapsi aitama. Samuti ei nähtu, miks isal pole võimalik

määrata lastele mingi konkreetne aeg koolitükkide tegemiseks (aja planeerimine). Ülejäänud

aeg oleks isa ja laste päralt. Lisaks selliselt saaksid lapsed pühapäeval (enne uue koolinädala

algust) õhtul ka puhata. Lapsed peavad saama täita koolikohustust sõltumata sellest, kumba

vanema juures nad parasjagu viibivad. Isa väide, et kaebuse näol oli tegemist ema katsega

vähendada seda aega, mil lapsed ja isa saaksid koos midagi teha, on paljasõnalised ja

tõendamata.

Eeltoodut arvesse võttes on maakohtu määruse resolutsiooni p 1. täpsustamine põhjendatud

määruskaebuses toodud viisil. Kuna isa kinnitas määruskaebuses, et ta on valmis laste õppetöös

osalema, siis ei näe ringkonnakohus takistusi määruskaebuse rahuldamisel. Määruskaebuse

rahuldamine vastab laste huvidele.

14. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda TsMS

§ 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud. Riigi

õigusabi osutanud advokaadi kulud jätab kohus riigi kanda vastavalt TsMS § 172 lg-le 3.

Ringkonnakohus lahendab lastele riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse eraldi

määrusega.

15. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)