4-19-3633/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2021, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

4-19-3633

Kohtunik

Kristel Vedro

Kohtuasi

N L kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

18.06.2019 otsusele väärteoasjas nr 2590,19,002137

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: N L (isikukood xxxx, elukoht

xxxx, töökoht: xxxx, e-post: xxxx)

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveamet Ida

prefektuur, esindaja Ave Uue, e-post: ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON:

Tühistada Viru Maakohtu 27.09.2019 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-19-3633 ja Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.06.2019 otsus väärteoasjas nr 2590,19,002137.

Lõpetada väärteomenetlus nr 2590,19,002137 N L’i süüdistuses LS § 227 lg 3 järgi VTMS

§ 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus toimetada kätte kohtuvälisele menetlejale.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja

menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula koostas 18.06.2019

otsuse väärteoasjas nr 2590,19,002137, milles määras KarS § 56 lg 1 alusel menetlusalusele

isikule N Lile LS § 227 lg-s 3 sätestatud teo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 80

trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmise 3 kuuks.

02.07.2019 esitas menetlusalune isik Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 18.06.2019 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,19,002137. Viru Maakohus jättis

27.09.2019 otsusega N Li kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

18.06.2019 otsuse väärteoasjas nr 2590,19,002137 muutmata. Kohtuotsus on käesoleva ajani

jõustumata, kuna otsust ei ole õnnestunud menetlusalusele isikule kätte toimetada.

Kohus leiab, et väärteomenetlus kuulub lõpetamisele seoses väärteo aegumistähtaja

möödumisega.

Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha järgi on väärteo aegumine selline

menetlustakistus, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või

alustatud menetluse jätkamise mistahes eesmärgil (Riigikohtu 12.06.2012 otsus asjas nr 3-1-1-

52-12; Riigikohtu 27.04.2010 otsus asjas nr 3-1-1-20-10).

KarS § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud

otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast

aegumistähtaega. Liiklusseaduses ei ole § 227 lõikele 3 ettenähtud kolmeaastast

aegumistähtaega.

KarS § 81 lg 7 kohaselt süüteo aegumine peatub 1) kahtlustatava, süüdistatava või

menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või

kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde; 2) väärteo tunnustega

teo

kohta

kriminaalmenetluse

alustamisel

kuni

kriminaalmenetluse

lõpetamiseni;

3) tahtevastase abielu, naise suguelundite sandistava moonutamise, raseduse ebaseadusliku

katkestamise ning seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo korral noorema kui

kaheksateistaastase isiku suhtes kuni kannatanu kaheksateistaastaseks saamiseni, kui

kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema poolt nimetatud vanuse saavutamist. Kohtule

edastatud väärteoasja toimikust ei nähtu aegumise peatumise asjaolusid.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-78-10 märkinud, et kriminaalmenetlusest

kõrvalehoidumine eeldab isiku tahtlikku käitumist, millega ta püüab vältida enda suhtes

menetluse läbiviimist. Kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest võib põhimõtteliselt seisneda

nii

tegevuses

kui

ka

tegevusetuses.

Juhul,

kui

menetleja

hinnangul

seisneb

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine tegevusetuses, tuleb ära näidata, milliste isikult

nõutavate käitumisaktide tegematajätmist saab kõrvalehoidumisena käsitada. Olukord, kus

isiku asukoht on teadmata ja menetleja ei suuda seda välja selgitada, ei pea aga iseenesest

tähendama seda, et see isik hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale. Samuti pelgalt fakti põhjal,

et isik ei ela enda rahvastikuregistri järgsel aadressil, ei saa järeldada, nagu hoiduks ta

kriminaalmenetlusest kõrvale. Kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumiseks ei saa kuidagi pidada

ka asjaolu, et isiku lähedased ei tea tema asukohast.

Käesolevas asjas on N L’ile etteheidetav väärtegu pandud toime 26.05.2019, s.t teo

toimepanemise lõpuleviimisest on praeguseks möödunud enam kui kaks aastat ning otsus

väärteoasjas ei saa enam mingil moel enne aegumistähtaja lõppu jõustuda.

Eelnevale tuginedes tuleb Viru Maakohtu 27.09.2019 kohtuotsus nr 4-19-3633 tühistada ning

N L suhtes alustatud väärteomenetlus nr 2590,19,002137 VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo

aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetada.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro