Legislator Case Law & Legislation
2-21-4349/12 AI generated

2-21-4349/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-21-4349/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja S. J. suhtes osaliselt, kuna kostja ei ole Mõista kostjalt S. J.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Osaühingu Aktiva Finants

Legislator headnote

AI generated

2-21-4349/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: J. suhtes osaliselt, kuna kostja ei ole Mõista kostjalt S. J.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Osaühingu Aktiva Finants

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2021, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-4349

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi S. J. vastu võlgnevuse,

kõrvalnõuete ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

6 595,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus

Inkasso OÜ, e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: S. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, rahvastikuregistri

järgne elukoht ja elukoht hagiavalduses xxx, tegelik

elukoht teadmata; e-post: xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja S. J. suhtes osaliselt, kuna kostja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt S. J.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Osaühingu Aktiva Finants

(registrikood 10746479) kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud

Laenulepingu nr 2101708370, Laenulepingu nr 2101741493, Laenulepingu nr

2101771592, Laenulepingu nr 2101817510, Laenulepingu nr 2101852607 ja

Laenulepingu nr 2101876127 alusel põhivõlgnevus 2 450,03 eurot, intress 1 954,63

eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, lepingutasu 338,16 eurot ja viivis

(perioodi 27.08.2019-19.03.2021 eest) 306,09 eurot, kokku 5 098,91 eurot.

3. Mõista kostjalt S. J.lt hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis

põhinõudelt (2 450,03 eurot) alates 20.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte

enam kui 2 143,94 eurot.

4. Jätta rahuldamata hageja hagi S. J. vastu sissenõutavaks muutunud viiviste

nõudes summas 1 300,86 eurot.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja

kanda.

5.2.

Mõista kostjalt S. J.lt hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 552 eurot.

5.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (552 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja lepingulisele esindajale.

8. Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte kostjale S. J.le väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu. Lugeda dokumendid S. J.le avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja Osaühing Aktiva Finants esitas 19.03.2021 Pärnu Maakohtule hagi kostja S. J. vastu

ja tasus hagilt riigilõivu kokku 450 eurot. Kohus jättis 19.03.2021 määrusega hageja hagi

käiguta ning andis hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks. Kohus võttis hagi

06.04.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

2. Nõude aluseks on BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud Laenuleping 2101708370,

24.03.2017; Laenuleping 2101741493, 26.09.2017; Laenuleping 2101771592, 29.01.2018;

Laenuleping 2101817510, 10.09.2018; Laenuleping 2101852607, 10.02.2019; Laenuleping

2101876127 12.05.2019. Laenulepingute alusel sai kostja laenu summas kokku 5311,00 eurot

(1495 + 72 + 204 + 352 + 1434 + 1754). Kostja on teostanud tagasimakseid kogu summas

2860,97 eurot. Kostja põhivõlg on summas 2450,03 eurot (5311,00 – 2860,97 = 2450,03).

Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles BB Finance OÜ

lepingu üles 26.08.2019. BB Finance OÜ loovutas 23.09.2019 kostja vastase nõude Aktiva

Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 2450,03 eurot, intressi 1954,63 eurot, võla

sissenõudekulu 50 eurot, lepingutasu 338,16 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

(perioodi 27.08.2019-19.03.2021 eest) 1606,95 eurot tasumist. Hageja on viivisenõude

esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi

esitamisest protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja

nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu 450 eurot ja õigusabikulude 480 eurot) hüvitamist

ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

3. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 06.04.2021 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise

teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14.07.2021.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid S. J.le kättetoimetatuks 30.07.2021

dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. S. J. kohustus

vastama hagiavaldusele hiljemalt 23.08.2021. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole

kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

5. Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt – ulatuses, milles see on

hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Kohus märgib, et hageja nõuab lisaks põhinõudele, intressile, sissenõudmiskuludele ja

lepingutasule kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 1606,95 eurot alates

27.08.2019 kuni 19.03.2021 laenulepingus nr 2101708370 kokkulepitud laenuintressi aastase

määraga võrdses viivisemääras, s.o 42,00%. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab

seadusjärgset viivisemäära enam kui viis korda. Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 42 lg

3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe,

kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure

viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda

viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on seega

tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega.

Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras ehk perioodi 27.08.2019-19.03.2021 eest summas 306,09 eurot. Sissenõutavaks

muutunud viivise summas 1300,86 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, s.o lahendi

tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 2450,03 eurot täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui

2143,94 eurot.

6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174

lg 1).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

7. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

8. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista

riigilõivu 450 eurot ja õigusabikulud 480 eurot (4 tunni eest 120 eurot/h, ilma käibemaksuta).

Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 450 eurot, kuna nimetatud

summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust

ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust

ega istungeid, tegemist on nn tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud korduvalt. Eeltoodust

tulenevalt ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks

hageja lepingulise esindaja kulusid 2 töötunni eest, s.o summas 240 eurot. Kokku peab kohus

põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 690 eurot (450+240).

9. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 20% ulatuses ja kostja kanda 80% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks on 690 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest

lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 80% menetluskuludest, s.o 552 eurot. Vastavalt TsMS

§ 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses..

10. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

11. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

13. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte

toimetada avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik