2-18-8389/50 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-18-8389

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2021, Pärnu

Tsiviilasi

AXIS INKASSO OÜ hagi XX vastu pärandvara

jagamiseks ja tahteavalduste asendamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AXIS INKASSO OÜ (registrikood 14018392,

asukoht Lille 4, Pärnu), esindaja vandeadvokaat Hannes

Toodu (e-post hannes@reinmaa.ee)

Kostja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post

xxx)

Kohtuistung

26.08.2021 osalesid Hannes Toodu, XX ja Jelena

Smorodina

RESOLUTSIOON

I. Määrata AXIS INKASSO OÜ poolt XX vastu esitatud nõuetega hagi hinnaks 7000 eurot.

II. Kinnitada hageja AXIS INKASSO OÜ ja kostja XX vahel kirjalikult sõlmitud, AXIS

INKASSO OÜ esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu ning kostja XX poolt 26.07.2021

kohtuistungil allkirjastatud järgmine kompromiss:

„AXIS INKASSO OÜ ja XX, edaspidi eraldi ja koos nimetatud ka kui „Pool“ või „Pooled“,

võtnud arvesse, et:

-

Kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx II jakku on kinnisasja ühisomanikena sisse

kantud CC (CC, isikukood xxxxxxxxxxx) ja XX (isikukood xxxxxxxxxx);

-

AXIS INKASSO OÜ omandas 27.02.2018 Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi poolt

täiteasjas nr 025/2016/3369 korraldatud enampakkumisel CCile (praeguse nimega CC)

kuuluva 1/4 suuruse mõttelise osa DD pärandvara ühisusest. Pärandvara hulgas on ka

Pärnus, aadressil xxx asuv korteriomand, registriosa nr xxxxxxx.

-

Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-18-8389, AXIS INKASSO OÜ hagi XX ja

CCi vastu pärandvara ühisuses kaasomandi lõpetamiseks ja kostjate kohustamiseks anda

kaasomandi

lõpetamiseks

ja

kinnistusraamatus

kannete

muutmiseks

vajalikud

tahteavaldused;

on sõlminud asja kokkuleppel lahendamiseks kohtuliku kompromissi

(edaspidi

Tsiviilasi nr 2-18-8389

2 (6)

„Kompromiss“) järgmiste tingimustega:

Võlaõiguslikud kokkulepped

1. AXIS INKASSO OÜ ja XX on kokku leppinud DD (isikukood xxxxxxxxxxx, surnud xx xx

xxxx) pärandvara ühisuse lõpetamises selliselt, et korteriomand, asukohaga, xxx, registriosa

nr xxxxxxx, antakse XX ainuomandisse ja XX maksab AXIS INKASSO OÜ-le hüvitist

enamsaadud pärandavara eest.

2. AXIS INKASSO OÜ ja XX on kokku leppinud, et XX omandab AXIS INKASSO OÜ

omandis oleva ¼ mõttelise osa DD (isikukood xxxxxxxxxxx, surnud xx xx xxxx) pärandvara

ühisusest ning tasub selle eest AXIS INKASSO OÜ-le 9000 eurot.

3. XX

tasub

nimetatud

summa

käesoleva

kompromissi

sõlmimise

päeval

Rahandusministeeriumi

kontole

EE571010220229377229,

mis

kasutatakse

kohtu

deposiitkontona. Kolme päeva jooksul peale käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse

jõustumist kantakse eelnimetatud summa kohtu deposiitkontolt AXIS INKASSO OÜ-u

arvelduskontole nr EE161700017003959714.

Asjaõiguslikud kokkulepped

Käesolevas kompromisslepingus sisalduva(te)le kinnisasja käsutustehingu(te)le kohaldatakse

asjaõigusseaduse (AÕS) §-des 641, 119 ja 120 asjaõiguslepingu kohta käivat. Kompromissi

kohtumäärusega kinnitamisel lõpeb tsiviilasja menetlus TsMS § 430 kohaselt ning TsMS § 430 lg

6 kohaselt see asendab kokkuleppe notariaalse tõestamise.

4. AXIS INKASSO OÜ ja XX on kinnisasja (registriosa nr xxxxxxx) ¼ mõttelise osa omandi

üleandmises kokku leppinud. AXIS INKASSO OÜ annab üle ja XX võtab vastu AXIS

INKASSO OÜ-le pärandvara ühisuses kuuluva omandiosa suurusele vastava mõttelise osa

kinnistu (registriosa nr xxxxxxx), asukohaga xxx, , ühisomandist.

5. Kompromissi allkirjastamisega loetakse DD pärandvara ühisus lõppenuks.

Nõusolekud ja tahteavaldused

6. Kompromissile alla kirjutamisega annavad XX (isikukood xxxxxxxxxxx) ja AXIS INKASSO

OÜ (registrikood xxxxxxx) kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku

kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx teises jaos kande nr 3 all CC’i (isikukood

xxxxxxxxxxx, kehtiv isikunimi CC) kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande

tegemiseks, millega kantakse kinnisturaamatusse kinnistu ainuomanikuna XX (isikukood

xxxxxxxxxxx). Juhul, kui eelnimetatud kande tegemiseks on vaja hageja täiendav

tahteavaldus, siis kohustub hageja andma vastavasisuline tahteavaldus 3 päeva jooksul alates

vastava nõude esitamist.

7. Jõustunud kohtumäärus asendab XX ja AXIS INKASSO OÜ nõusolekuid (TsÜS § 68 lg 5,

KRS § 341 lg 8).

8. CC’i (isikukood xxxxxxxxxxx, kehtiv isikunimi CC) nõusolekut tema kohta kinnistusraamatu

registriosa nr xxxxxxx teises jaos kande nr 3 all tehtud omanikukande kustutamiseks ja XX

(isikukood xxxxxxxxxxx) ainuomandiõiguse kohta uue kande tegemiseks asendab tsiviilasjas

nr 2-18-8389 tehtav ja viivitamata täitmisele kuuluv tagaseljaotsus, millega tuvastatakse CCi

kohustus anda kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikud tahteavaldused.

Kinnistamisavaldus

9. XX (isikukood xxxxxxxxxxx) ja AXIS INKASSO OÜ (registrikood xxxxxxxx) avaldavad

soovi kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel järgnevate kannete tegemiseks

kinnistusraamatusse: kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu

registriosa nr xxxxxxx teisest jaost senine kanne XX ja CCi ühisomandi kohta ja kinnisasja

ainuomanikuna kanda sisse XX.

10. Pooled on kokku leppinud, et kõik eelnimetatud kinnistusraamatu kanded tehakse kogumis,

st juhul kui ühte eelnimetatud kannetest ei ole võimalik teha, ei tehta ka teist kannet.

Tsiviilasi nr 2-18-8389

3 (6)

11. Riigilõivu omanikukande muutmise eest tasub XX.

12. Pooled taotlevad, et kinnistusosakond teavitaks XX`t tasumisele kuuluva riigilõivu suurusest

ning selle tasumise tähtajast.

Edasiste pretensioonide puudumine

13. Hageja ja kostja I kinnitavad tingimusteta ja tagasivõtmatult, et Kompromissi täitmise järel ei

esita nad kohtule uut hagi neil asjaoludel, millele nad on tuginenud tsiviilasja nr 2-18-8389

menetluses.

14. Hageja AXIS INKASSO OÜ kinnitab, et pärast Kompromissi punktis 2 märgitud rahasumma

täielikku tasumist puuduvad tal kostja XX vastu mistahes nõuded, mis on seotud Pärnu linnas,

aadressil xxx asuva korteriomandiga (registriosa nr xxxxxxx).

15. Kostja XX kinnitab, et pärast kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx teisse jakku kinnistu

ainuomanikuna XX (isikukood xxxxxxxxxxx) kandmist puuduvad tal hageja AXIS

INKASSO OÜ vastu mistahes nõuded, mis on seotud Pärnu linnas, aadressil xxx asuva

korteriomandiga (registriosa nr xxxxxxx).

Menetluskulude jaotus

16. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda.“

III. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-18-8389.

IV. Jelena

Smorodina

poolt

26.08.2021

Rahandusministeeriumi

kontole

nr

EE571010220229377229 tasutud deposiidisumma 9000,00 eurot kanda kompromissi kinnitava

määruse jõustumise järel kolme päeva jooksul AXIS INKASSO OÜ arvelduskontole nr

EE161700017003959714.

V. Menetluskulud on jaotatud poolte kokkuleppega ja jäävad nende endi kanda. Kohus täiendavalt

kulusid ei jaota ega määra kindlaks kulude suurust.

VI. Vabastada AXIS INKASSO OÜ vähem tasutud riigilõivu 150 euro riigituludesse tasumise

kohustusest, kuid arvestada seda kompromissi sõlmimise tõttu riigilõivu osalisel tagastamisel.

Tagastada AXIS INKASSO OÜ-le tema kontolt 30.05.2018 Rahandusministeeriumi kontole

tasutud 300,00 euro suurusest riigilõivust 75 eurot, ja kanda see AXIS INKASSO OÜ

arvelduskontole nr EE161700017003959714.

VII. Tagastada XXle 29.10.2018 tema kontolt Rahandusministeeriumi kontole tasutud riigilõiv

300,00 eurot ja kanda see XX arvelduskontole nr EExxx.

VIII. Määrus

saata

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonnale

kompromissis

sisalduva

kinnistamisavalduse alusel kinnistu registriossa nr xxxxxxx kannete tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled

kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele

kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohus 01.06.2018 määrusega võttis menetlusse AXIS INKASSO OÜ hagi J. B., A.P.,

M.F. ja A.L. vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks. Menetluse ajal

M.F. ja A.L.. J. B., M. F. ja A.L. võõrandasid oma omandiosad DD pärandvara ühisusest

kaaspärijale A.P.-le, kes omakorda võõrandas kogu talle selleks ajaks kuuluva osa pärandvara

ühisusest XXle. 06.12.2018 kohtuistungil kohus hageja nõusolekul lubas XXl astuda menetlusse

kostjana esialgsete kostjate asemel.

2. 18.09.2019 määrusega kohus hageja taotlusel kaasas kostjana menetlusse ühisomanikuna

kinnistusraamatusse kantud CCi, kelle omandiosa DD pärandvara ühisuses oli täitemenetluses

enampakkumisel võõrandatud hagejale.

Tsiviilasi nr 2-18-8389

4 (6)

CCi kaasamise järel täpsustatud hagiavalduses hageja taotles xx xx xxxx surnud DD pärandvara

ühisuse lõpetamist, pärandvara jagamist selliselt, et korteriomand xxx, jääb hageja ühisomandisse

ja hageja maksab XX-le tema omandiosa eest hüvitist, ning kostjate CCi ja XX tahteavalduste

andmiseks kohustamist.

3. Kostjale CCile toimetas kohus menetlusdokumendid kätte avalikult. Kostja CC hagile ei ole

vastanud ning kohus tegi 26.08.2021 tagaseljaotsuse, millega kohustas CC. andma nõusolekud

pärandvarasse

kuuluva

korteriomandi

omandiõiguse

hagejale

üleandmiseks

ning

kinnistusraamatus vastavate kannete tegemiseks. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav ning CCi

osas on tsiviilasjas menetlus lõppenud.

4. 26.08.2021 toimunud kohtuistungil esitasid AXIS INKASSO OÜ lepinguline esindaja Hannes

Toodu ja XX kohtule paberil allkirjastatud kompromisslepingu. Pooled on jõudnud kokkuleppele

pärandvara ühisuse lõpetamises hageja taotletust erineval viisil. Kompromisslepingu kohaselt XX

omandab AXIS INKASSO OÜ omandis oleva ¼ mõttelise osa DD pärandvara ühisusest ning tasub

selle eest AXIS INKASSO OÜ-le 9000 eurot. Nimetatud summa on kostja enne kompromissi

allkirjastamist tasunud kohtu deposiiti Rahandusministeeriumi kontole ja esitanud selle kohta

maksekorralduse. Kompromissi kohaselt kolme päeva jooksul peale kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumist kantakse eelnimetatud summa kohtu deposiitkontolt AXIS INKASSO

OÜ arvelduskontole. Kompromissleping sisaldab omandiõiguse muutmiseks vajalikke poolte

võlaõiguslikke ja asjaõiguslikke kokkuleppeid, tahteavaldusi ja nõusolekuid kokkulepitud

õigusmuudatuse kohta kinnistusraamatusse kannete tegemiseks.

5. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et

on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kokkuleppel

loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.

6. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

7. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku

ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine

kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 119 lg 1 näeb ette, et tehing, millega

kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Sama

paragrahvi 2. lõike järgi muutub vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing kehtivaks, kui

tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse.

AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt

tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis.

Kinnistusraamatusse

kande

tegemiseks,

muutmiseks

või

kustutamiseks

on

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle

kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt

kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka

kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8.lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku

andmise kohustus.

8. Pooled on kinnitatavas kompromissis andnud nõusoleku omanikukannete muutmiseks ja

hüpoteegi seadmiseks, taotlevad vastavate kannete tegemist kinnistusraamatusse ning kohtul

esitada määrus kannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale täitmiseks.

Praegusel juhul on puudutatud isikuteks, kelle õigusi sõlmitud kokkulepped ja taotletavad kanded

puudutavad, AXIS INKASSO OÜ, XX ja CC.

Tsiviilasi nr 2-18-8389

5 (6)

Pärimisseaduse (PärS) § 147 teise lause kohaselt kohaldatakse pärandvara ühisusele ja kaaspärijate

vahelistele suhetele kaasomandi sätteid. PärS § 148 lg-st 2 tulenevalt lähevad pärandvara osa

omandajale üle üksnes kaaspärija varalised õigused ja kohustused, eelkõige õigus nõuda seda osa

pärandvarast, mille pärandvara jagamisel oleks saanud kaaspärija.

9. AXIS INKASSO OÜ omandas pärandvara osa omandamisel kaaspärija CCi õigused, seega ka

pärandvarasse kuuluva korteriomandi ühisomandiõiguse. Kinnistusraamatus kanne CCi (CCi)

omandiõiguse kohta on sellega muutunud valeks. Hageja on AÕS § 65 lg 1 alusel nõudnud CCilt

tahteavaldust ebaõige kande parandamiseks ning viivitamata täidetava tagaseljaotsusega samas

tsiviilasajas on asendatud CCi tahteavaldused kinnistusraamatu kande muutmiseks ja hageja

ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks.

Kompromissi määruse alusel kannete tegemise võimaldamiseks võib hagejal olla vajalik esitada

täiendavalt kinnistamisavaldus tagaseljaotsuse alusel kinnistusraamatust CC omandiõiguse kande

kustutamiseks ja hageja ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks.

10. Kõike eelnevat arvesse võttes kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt

lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui

seadusest ei tulene teisiti.

Kohus teeb korraldused kompromissi täitmiseks kohtu deposiiti tasutud summa 9000,00 euro

kandmiseks hageja kontole ja riigilõivude tagastamiseks.

Tsiviilasja hinna määramine

11. TsMS § 136 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses

ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja

või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele.

12. Kohus on selles asjas jätnud tähelepanuta, et kostja CCi menetlusse kaasamise järel ei ole

hageja täpsustatud hagiavalduse esitamisel avalduses täpsustanud tsiviilasja hinda. Sellest

tulenevalt on hageja tasunud XX vastu esitatud nõuetelt vähem riigilõivu.

Kohus on asja menetlenud 3500 euro suuruse hinnaga, millelt hageja tasus riigilõivu 300 eurot.

CCi ja XX vastu esitatud nõuded on käsitatavad eraldiseisvate hagidena, millele mõlemale tuleb

määrata oma hind. Kahe kostja vastu esitatatud nõuete puhul ei ole tegemist nõuetega, mille

täitmist hageja saaks nõuda kostjatelt ühiselt, ega nõuetega, mida TsMS § 134 lg 1 alusel saaks

hagihinna määramisel liita.

13. Tahteavalduste andmiseks kohustamise nõue on oma olemuselt tuvastusnõue – hagi

rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et kostja on kohustatud nõutavad tahteavaldused tegema.

TsMS §-st 125 sätestatakse, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on

eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks

määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Kohus leiab, et selles asjas tuleb haginõue lugeda

mittevaraliseks. XX vastu esitatud osas hagi rahuldamise korral saanuks hageja küll korteriomandi

ainuomanikuks, kuid tal tulnuks selle eest maksta rahalist hüvitist, hagi rahuldamisega ei saanuks

hageja mingit täiendavat hüve.

14. Hageja taotles XXlt kahte tahteavaldust: pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja vara jagamise

tulemusel omandiõiguse üleandmiseks asjaõiguslepingu sõlmimise tahteavaldust ning

kinnistusraamatus kannete muutmise tahteavaldust. Kummagi nõude hind on 3500 eurot, need

nõuded on käsitatavad TsMS § 134 lg 1 kohaselt ühes hagis sisalduvate nõuetena ning need tuleb

hagihinna määramiseks liita. Eeltoodu alusel kohus määrab XX vastu esitatud hagi hinnaks 7000

eurot. Sellise hinnaga hagi esitamisel tuleb TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja

lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 450 eurot.

Nagu märgitud, tasus hageja riigilõivu 300 eurot, seega 150 eurot vähem. TsMS § 179 lg-s 1

sätestatakse, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest

kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja

Tsiviilasi nr 2-18-8389

6 (6)

mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asja tehtavas

lahendis või eraldi määrusega.

See mõjutab kompromissi korral tagastatava riigilõivu suurust.

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei

lepi kokku teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, vaid on ka kompromissi tingimustes esile

toonud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ja

hüvitatavate kulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

16. Hageja taotleb tema poolt menetluses tasutud riigilõivust poole, s.o 150 euro, tagastamist.

TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad

kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise,

kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

Kohtute infosüsteemi andmetel on 30.05.2018 hagiavalduse esitamisel AXIS INKASSO OÜ

kontolt tasutud riigilõivu 300,00 eurot. Vastavalt poolte kokkulepitud menetluskulude jaotusele ja

TsMS § 179 lg-s 1 sätestatule, tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista 150 eurot vähem tasutud

riigilõivu katteks.

Kuna aga pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, oleks nõutavas summas (450 eurot)

riigilõivu summa tasumise järel hagejal TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel õigus nõuda tasutud riigilõivust

poole, s.o 225 euro, tagastamist.

Kohus leiab, et ei ole mõistlik nõuda hagejalt täiendava riigilõivu tasumist, et siis sellest suurem

summa hagejale tagastada. Kohus võtab tasumata riigilõivu osa arvesse kompromissi tõttu

tagastatava summa suuruse määramisel ja tagastab hagejale 75 eurot (450/2-150). Kohus kannab

tagastatava riigilõivu hageja näidatud arvelduskontole.

17. Kostja XX taotleb, et seoses vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumisega tagastataks temale

TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel vastuhagi esitamise eest 29.10.2018 tasutud riigilõiv 300,00 eurot.

TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse.

Kohtute infosüsteemi andmetel on XX 29.10.2018 tasunud riigilõivu 300,00 eurot. Kuna kohus

keeldus XX vastuhagi menetlusse võtmisest, tuleb TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel XXle tagastada

menetluses tasutud riigilõiv 300,00 eurot. Kohus kannab tagastatava riigilõivu kostja taotluses

näidatud arvelduskontole.

18. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse

välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel

täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik