2-21-7442/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Vahur-Peeter Liin, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. august 2021

Tsiviilasja number

2-21-7442

Tsiviilasi

Makker

Grupp

OÜ

avaldus

täitemenetluse

peatamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. juuni 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Makker Grupp OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Makker Grupp OÜ

(registrikood

14628127),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Elmer Muna ja advokaat Liis Venelaine

Vastustaja (puudutatud isik): Viljar Siilbaum (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Lea Kurbel-

Kalamees

RESOLUTSIOON

1. Jätta Makker Grupp OÜ määruskaebus rahuldamata

ja Tartu Maakohtu 15. juuni 2021. a määrus muutmata.

2. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud Makker Grupp OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Makker Grupp OÜ (avaldaja) esitas 10. mail 2021 Tartu Maakohtule avalduse täitemenetluse

peatamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX.

Alternatiivselt palub avaldaja pikendada täiteasjas kohustuse vabatahtliku täitmise kulgemise

algustähtaega kuni tsiviilasjas nr 2-21-7339 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Avalduse kohaselt tegi avaldaja ainuosanik 20. aprillil 2020 otsuse, millega kutsus äriühingu

juhatuse liikme kohalt tagasi A.A.. Juulis 2020 sõlmisid avaldaja ja Viljar Siilbaum (puudutatud

isik) suulise töölepingu ning puudutatud isik asus avaldaja juurde tööle veoautojuhina.

11. detsembril 2020 ütles avaldaja puudutatud isikuga sõlmitud töölepingu üles usalduse

kaotuse tõttu. 11. jaanuaril 2021 esitas puudutatud isik töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise nõudes. 22. jaanuaril 2021 tegi

TVK otsuse, millega rahuldas puudutatud isiku avalduse osaliselt. 5. märtsil 2021 edastas TVK

otsuse avaldaja e-posti aadressile ning palus kinnitada selle kättesaamist. Avaldaja esindaja

seda ei teinud, kuna ta viibis operatsioonil. 12. märtsil 2021 toimetati otsus tähitud kirjaga kätte

A.A.le, kes ei olnud enam äriühingu juhatuse liige. 23. aprillil 2021 edastas kohtutäitur Jaanika

Pajuste avaldajale täitmisteate otsuse sundtäitmiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX. TVK

otsusest sai avaldaja teada täitmisteatega. Otsust ei ole avaldajale nõuetekohaselt

kättetoimetatud. 7. mail 2021 esitas avaldaja Tartu Maakohtule taotluse puudutatud isiku

avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses ning menetlustähtaja ennistamiseks tsiviilasjas nr

2-21-7339. Avalduse esitamise seisuga ei ole kohus otsustanud taotluse menetlusse võtmist.

Täitemenetluses saabub kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg 24. mail 2021.

Täitemenetluse jätkamine avaldaja suhtes on ebaõiglane, kuna tsiviilasjas nr 2-21-7339 otsustab

kohus, kas täitedokument on kehtiv. Seega kuni nimetatud tsiviilasjas ei ole menetlust lõpetav

lahend jõustunud, ei ole välistatud, et täitedokument on kehtetu ning täitmisteade tuleb

tühistada. Täitemenetluse jätkamine on ebaõiglane ka arvestades avaldaja majanduslikku

seisundit. Avaldajal on märkimisväärne maksuvõlg 7712 eurot 32 senti. 2021 I kvartalis oli

avaldaja käive vaid 8907 eurot 45 senti. Avaldaja majanduslikku seisu õõnestas ka fakt, et

puudutatud isik omastas korduvalt talle tööülesannete täitmiseks ettenähtud kütusekaardiga

kütust. Avaldaja peab otsuse kättetoimetamise vea tõttu tasuma puudutatud isikule 6641 eurot

46 senti, mis on väga suur summa. TsMS §-s 221 sätestatud sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamine pole võimalik, kuivõrd selle eelduseks on kehtiva täitedokumendi

olemasolu. TVK otsusest tuleneva nõude täidetavus ei ole selge.

Täitemenetluse peatamine ei riiva puudutatud isiku õigusi. Kui kohus tsiviilasjas nr 2-21-7339

avaldaja taotlust menetlusse ei võta, jääb otsus TvLS § 59 lg 1 p 2 kohaselt jõusse. Kui kohus

leiab, et avaldaja taotlus ei ole põhjendatud ning puudutatud isiku hagiavaldus tuleb jätta

rahuldamata, säilib puudutatud isikule täitedokument. Otsuse sundtäitmise viibimise

kompenseerib viivis. Olukorras, kus avaldaja ei oleks kohtule hagiavaldust esitanud, oleks

avaldajal olnud vältimatult vajalik sõlmida maksegraafik, mis ei kahjusta sissenõudja huve.

Puudutatud isikul tuleb igal juhul arvestada kohustuse täitmise viibimisega. Avaldaja huvi

täitedokumendi kehtivuse väljaselgitamiseks kaalub üles puudutatud isiku huvi nõude

rahuldamisele. Täitedokumendi kehtivuse väljaselgitamine on oluline, sest vastasel juhul

kohustub avaldaja tasuma puudutatud isikule kahjuhüvitist, millel tegelikkuses puudub alus.

2. Puudutatud isik leidis, et avaldus tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Erandliku normina tuleb TMS §-i 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik

esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale

kuuluvat vara (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11).

Kohtupraktika kohaselt ei ole raske majanduslik olukord erandlik asjaolu, mille alusel võiks

täitemenetluse peatada. Seejuures saab täitemenetluse peatamine olla ajutine, ehk selle aluseks

olevad erandlikud asjaolud peavad samuti olema ajutise iseloomuga. Avaldaja ei toonud välja

asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et avaldaja raske majanduslik olukord oleks ajutine ning

millele tuginedes saaks väita, et avaldaja on tulevikus võimeline oma kohustusi täitma. Samuti

on kohtupraktikas leitud, et täitemenetluse peatamise avalduses ei saa tugineda asjaoludele, mis

seavad kahtluse alla täitedokumendi enda või sundtäidetava nõude olemasolu. Kui avaldaja

soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, peab täitemenetlus olema

TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on aga võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1

nimetatud hagi rahuldamise teel. Kohus kontrollib TMS § 45 kohaldamisel ainult seda, kas

võlgnikul endal esinevad erandlikud asjaolud, mis tingivad täitemenetluse peatamise.

Eeltoodust tulenevalt saab kohus TMS § 45 kohaldamisel arvestada üksnes võlgniku isikust

tulenevate erakordsete asjaoludega. Asjaolu, et hagimenetluses võidakse teha TVK-st

teistsugune otsus, ei saa lugeda TMS § 45 kohaldamise mõttes erandlikuks.

Eeltoodust lähtudes ei ole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Avaldaja eesmärgiks on vabaneda

sundtäitmisel oleva kohustuse täitmisest, millist eesmärki ei ole võimalik avalduse

rahuldamisega võimalik saavutada. Lisaks ei ole avaldaja toonud esile asjaolusid, mis kaaluksid

üles sissenõudja huvi täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta. Ei ole õige, et

täitemenetluse peatamine või vabatahtliku täitmise alguskuupäeva edasilükkamine ei tekita

kahju puudutatud isikule. TVK otsusega on puudutatud isiku kasuks mh välja mõistetud

saamata jäänud töötasu ajavahemiku 1. oktoober kuni 11. detsember 2020 eest brutosummas

3244 eurot 47 senti. Otsus jõustus 20. aprillil 2021. Seega töötasu väljamakse oli otsuse

jõustumise ajaks viibinud juba ligikaudu 5 kuud. Kohane ei ole väita, et viivituse

kompenseeriks viivis 8% aastas.

Avaldaja on tahtlikult esitanud perspektiivitu avalduse ja taotluse TVK jõustunud otsuse

hagimenetluses läbivaatamiseks eesmärgiga täitemenetlust alusetult venitada. Kui kohus ei jäta

avaldust TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, tuleb jätta avaldus rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 15. juuni 2021. a määrusega avaldaja avalduse täitemenetluse

peatamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p-s 2 sätestatud korras.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole TMS § 45 eesmärgiks võlgniku huvide eelistamine

sissenõudja huvidele. TMS § 45 eesmärgiks on vältida olukorda, kus ettenägematute

ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt

raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese

täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Seega ei ole normi eesmärk täitedokumendiga

tunnustatud nõude üle jätkuv vaidluse pidamine, vaid asjaolude arvestamine, mis on

lahutamatult seotud avaldaja isikuga. Avalduse esitamisega kaasnev ootus, et kohus otsustaks

vaidluse avaldaja kasuks, ei ole täitemenetluse peatamise aluseks. Kohtute Infosüsteemi

andmetel on kohus 4. juuni 2021. a määrusega jätnud avaldaja taotluse ennistada avalduse

hagimenetluse korras hagina läbivaatamise tähtaeg rahuldamata ning taotlus loeti tagastatuks.

Seega on ära langenud avaldaja väide, et TVK otsuse kui täitedokumendi osas on ebaselgus.

Avaldaja väited tema majandusliku seisundi kohta on tõendamata. Avaldaja ei ole selgitanud,

kuidas on tal võimalus täitedokumendist tulenevat kohustust pärast täitemenetluse peatamise

äralangemist täita. Lisaks ei ole avaldaja tõendanud, et tal oleks muud vara, mille arvel

sundtäidetavat nõuet tasuda. Esile toodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et avaldajal

tekib lähitulevikus suure tõenäosusega raha, mille arvel sissenõudjale võlgnevus tasuda. Seega

ei nähtu, et avaldaja viidatud majanduslikud raskused oleksid tekkinud ootamatult ning sellega

kaasnevad probleemid on lahendatavad täitemenetluse peatamise aja jooksul.

Äriregistrist nähtuvalt oli 2019. aastal avaldaja käive 104 705 eurot ja kasum 16 931 eurot.

Seega oli tegemist jätkusuutlikult tegutseva ettevõttega. Puuduvad andmed, et käesoleval ajal

oleks olukord oluliselt muutunud. Avaldajal on maksuvõlg ca 8000 eurot, millest tasumise

graafikus umbes 6500 eurot ja võla tasumise lõppkuupäev saabub aastal 2023. Eeltoodu viitab,

et avaldaja näol on tegemist tavapärase ja oma kohustustega üldiselt toimetuleva äriühinguga.

Maksukohustuse ajatamine viitab, et avaldaja tegutseb jätkuvalt ja tal on võimalik jätkuvalt ka

oma kohustusi täita.

Ka poolte huvide kaalumisel ei saa järeldada, et võlgniku huvid võiksid üles kaaluda

sissenõudja õiguse nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale, milles palub tühistada maakohtu

määrus ning teha asjas uus määrus, millega avaldus täitemenetluse peatamiseks rahuldada.

Alternatiivselt palub avaldaja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Maakohus kohaldas valesti TMS §-i 45, kui asus seisukohale, et täitemenetluse peatamiseks ei

esine erandlikke asjaolusid, mis on seotud avaldaja isikuga. Nii avaldaja majanduslikud

raskused kui TVK otsuse ebaselgus on avaldaja isikuga seotud ning TMS § 45 tähenduses

erandlikud asjaolud, mille esinemisel tuleb täitemenetlus peatada.

Täitedokumendi ebaselgus on TMS § 45 tähenduses erandlik asjaolu ainuüksi seetõttu, et

jõustumata täitedokument ei ole TMS § 2 lg 1 p 73 kohaselt täitedokument. Seni, kuni

täitedokumendi kehtivus ei ole kahtlusteta välja selgitatud, ei saa seda käsitleda

täitedokumendina. Tartu Maakohtu 4. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-7339 ei ole

jõustunud ning on avaldaja poolt edasi kaevatud. Viidates maakohtu 4. juuni 2021. a määrusele

kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 456 lg-t 1. Kuni tsiviilasjas nr 2-21-7339 ei ole

jõustunud menetlust lõpetavat lahendit, ei ole täitedokumendi kehtivus selge ning ei ole

välistatud, et täitemenetlust viiakse läbi kehtetu täitedokumendi alusel.

Täitemenetluse peatamine on nii avaldaja kui puudutatud isiku huvides. Täitedokumendi

kehtetuks osutumise korral on avaldaja sunnitud tegema enda vara tagasi saamiseks täiendavaid

kulutusi. Seetõttu võib avaldaja esitada puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõude.

Täitemenetluse jätkamisel on avaldaja eesmärk leppida puudutatud isikuga kokku võla

tasumine maksegraafikuga, sest avaldajal puudub rahaline võimekus tasuda võlg koheselt täies

ulatuses. Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et täitemenetluse peatamine või

vabatahtliku tasumise tähtaja pikendamine saavutab sama tulemuse nagu võla tasumises

maksegraafiku kokkuleppimine (A. Alekand. Täitemenetlusõigus. Juura. Tallinn: 2017, lk 85).

Seega ei sõltu puudutatud isiku huvide realiseerumine sellest, kas kohus peatab täitemenetluse

või avaldaja sõlmib kohustuse täitmiseks maksegraafiku. Kui täitemenetluse jätkamine ning

peatamine omavad puudutatud isiku suhtes samasugust mõju, tuleb avalduse lahendamisel

arvestada, et täitemenetluse jätk seab ohtu avaldaja majandustegevuse jätku.

Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et avaldajal ei esine majanduslikke raskuseid. Avaldaja

käive oli 2019. aastal 101 377 eurot 70 senti ning 2020. aastal 102 735 eurot 20 senti. Seevastu

2021. aasta I kvartalis oli avaldaja käive kõigest 8907 eurot 45 senti. 2021. aastal langes

avaldaja müügitulu oluliselt COVID-19 viiruse tõttu, ent langus on ajutise iseloomuga.

Maksuvõla ajatamine maksukorralduse seaduse (MKS) § 112 lg 1 kohaselt kinnitab, et

avaldajal tekib lähitulevikus raha, mille arvelt täitedokumendist tulenevaid kohustusi täita.

Kuna avaldaja majanduslik seisund lähitulevikus paraneb, tuleb täitemenetlus ajutiselt peatada

ning jätkata siis, kui avaldaja on võimeline enda kohustusi täitma, ilma et täitemenetlus peataks

avaldaja majandustegevuse lõplikult.

4. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub see rahuldamata ning menetluskulud

määruskaebuse esitaja kanda jätta.

Puudutatud isik jääb enda maakohtus avaldatud seisukohtade juurde ning vastuseks

määruskaebusele märgib, et avaldaja maksuvõlg on suurenenud, moodustades 15. juuli 2021

seisuga 9222 eurot 37 senti, tasumisgraafikut sõlmitud ei ole. Seega on tõendatud, et

maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et avaldaja ei ole võimeline oma kohustusi järk-järgult

täitma ja avaldaja majanduslikke raskusi tuleb lugeda püsivaks. Seega ei ole määruskaebuse

esitaja majandusraskused isegi juhul, kui nõustuda, et need on erandlikeks asjaoludeks

TMS § 45 mõttes, ajutise iseloomuga.

Väited, nagu teeniks täitemenetluse peatamine mõlema poole huve, on arusaamatud. Olukorras,

kus avaldaja majanduslikud raskused on ilmselgelt süvenenud, kujutab igasugune viivitus võla

sissenõudmisel riski, et avaldaja vahenditest ei piisa nõude rahuldamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks ega muutmiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse

rahuldamata ja määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid

korrata vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 ja § 659.

7. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Avaldaja taotleb tema suhtes algatatud täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel. TMS § 45

näeb ette, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada

või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada

sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja

majanduslikku olukorda.

Avaldaja on täitemenetluse peatamist õigustava olukorrana tuginenud kahele asjaolule, milleks

on TVK otsuse ebaselgus ning avaldaja majanduslikud raskused.

8.Ringkonnakohtule jäävad arusaamatuks avaldaja viited jõustumata täitedokumendile.

Asjaolu, et avaldaja on üritamas saavutada TVK otsuse edasikaebetähtaja ennistamist, ei

tähenda, et täitedokument ei oleks jõustunud. Seega on TVK 20. jaanuari 2021. a otsus TMS §

2 lg 1 p-s 73 nimetatud täitedokument ning sellest tulenevaid nõudeid on TMS alusel võimalik

täita. Täitedokumendi ebaselgust avaldaja esile toodud asjaoludest ei nähtu. Juhul, kui avaldaja

on esitanud kohtule avalduse TVK otsuse vaidlustamise tähtaja ennistamiseks, saab ta

TsMS § 68 lg 6 alusel taotleda täitemenetluse peatamist selles kohtuasjas.

Ka avaldaja majanduslik seisund ei ole selline asjaolu, mis õigustaks täitemenetluse peatamist

TMS § 45 alusel. Võlgniku majanduslikud raskused on tavapärane põhjus, miks sissenõudjate

nõuded üldse sundtäitmisele satuvad. Üldjuhul ei ole raske majanduslik olukord erandlik

asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse peatada. Veelgi enam, avaldaja on veendunud, et tema

majanduslik seisund lähitulevikus paraneb. Eeltoodu ei saa õigustada puudutatud isiku kui

sissenõudja huvidega mittearvestamist ning täitemenetluse peatamist. See ei ole TMS § 45

eesmärk.

9. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Menetluskulud määrab

TsMS § 177 lg 1 p-s 2 sätestatud korras kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Vahur-Peeter Liin

Triin Uusen-Nacke