2-21-116437/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-116437

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-116437

Tsiviilasi

S. OÜ hagi A. W. OÜ vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: S. OÜ (rk XXX; aadress XXX), lepinguline

esindaja: R. L. (e-post XXX)

kostja: A. W. OÜ (rk XXX; aadress XXX), lepinguline

esindaja: advokaat M. P. (e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata S. OÜ hagi A. W. OÜ vastu võla väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Välja mõista S. OÜ-lt menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 90 eurot A. W. OÜ

kasuks.

S. OÜ-l tasuda A. W. OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses

ettenähtud ulatuses.

4. Toimetada määrus kätte pooltele.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda

riigilõiv 50 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. S. OÜ (hageja) esitas 02.06.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse A. W. OÜ-lt (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohtunikuabi lõpetas 25.06.2021

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja esitas vastuväite.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 1 kohaselt kohustab asja

hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus

ei vasta hagiavalduse nõuetele. TsMS § 487 lg 3 näeb ette, et kui avaldaja ei esita nõude

põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast.

TsMS § 147 lg 5 järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku

korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks

ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu

tasumist. TsMS § 147 lg 1 III lause järgi määratakse avaldajale tähtaeg riigilõivu

tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse

võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata,

jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

05.07.2021 määrusega kohustas Tartu Maakohus hagejat esitama oma nõude ja

põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu

14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Hageja esindaja sai määruse kätte

e-toimiku kaudu 06.07.2021, seega oli viimane päev puuduste kõrvaldamiseks

20.07.2021. Kuna hageja ei ole tähtaegselt esitanud nõuetekohast hagiavaldust, eelkõige

nõude põhjendust, ja andmeid või tõendit täiendava riigilõivu tasumise kohta, tuleb hagi

jätta menetlusse võtmata.

3. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

4. TsMS 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Kostja 27.07.2021 nimekirja järgi on tema menetluskuluks õigusteenuse kulu 432 eurot

(360 eurot (3 t * 120 eurot) + käibemaks). Kostja palub endale hüvitada ja mõista hagejalt

välja menetluskulu 360 eurot, samuti kohustada hagejat tasuma viivist.

Hageja 23.08.2021 seisukoha järgi on kostja kulud ja nende mahud põhjendamatud,

mõistlik ja põhjendatud aeg on kokku maksimaalselt 0,5 t. TsMS § 484² kohaselt määrab

kohus maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot. Lakoonilise

vastuväite koostamise tasu on kostjale/võlgnikule hüvitatav samuti 20 euro ulatuses.

Eeltoodut arvestades palub hageja jätta kõik kostja menetluskulud 20 eurot ületavas osas

kostja enda kanda.

Kostjat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja. Tunnitasu 120 eurot,

millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase

õigusteenuse

eest

makstavat

tasu.

Kostja

ei

ole

kinnitanud,

et

ei

ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 10), ega taotle ka käibemaksu hüvitamist. Kostja esindaja

ajakulu oli järgmine: 1 t konsultatsioon kliendiga, 1 t asja materjalidega tutvumine, 0,5 t

vastuväite koostamine, 0,5 t menetluskulude nimekirja koostamine. Kohus peab ajakulu

põhjendatuks 0,75 t ulatuses. Antud juhul oli tegemist maksekäsu kiirmenetlusega, mis

võimaldab hagimenetlusest kiiremini ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat

kohtulahendit rahalistes nõuetes. Kostja esindaja ajakulu ei ole asja menetlusliiki, asja

lihtsust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud.

Kostja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib ka eeldada, et ajakulu on pigem väiksem

kui suurem. Hagejalt tuleb mõista kostja kasuks välja menetluskuluna lepingulise esindaja

kulu 90 eurot (0,75 t * 120 eurot). Vastuseks hageja esindajale märgib kohus, et

menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud ei pea olema võrdsed.

Kostja taotlust ja TsMS § 177 lg-t 4 arvestades tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik