Legislator Case Law & Legislation
2-21-3798/17 AI generated

2-21-3798/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-21-3798/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta hagi tagamise ning kolmanda isiku ja kostja kaasamise taotlustega seotud Välja mõista OÜ-lt IMERA KAUBANDUS riigilõiv hagiavalduselt 1000 eurot ja

Legislator headnote

AI generated

2-21-3798/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Jätta hagi tagamise ning kolmanda isiku ja kostja kaasamise taotlustega seotud Välja mõista OÜ-lt IMERA KAUBANDUS riigilõiv hagiavalduselt 1000 eurot ja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-21-3798

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-3798

Tsiviilasi

Park 169 OÜ (likvideerimisel) hagi OÜ IMERA

KAUBANDUS

vastu

asjaõiguslepingu

sõlmimiseks

ja

kinnistusraamatu

kannete

tegemiseks

vajalikke

tahteavaldusi

andma

kohustamiseks

Tsiviilasja hind

35 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja:

Park

OÜ

(likvideerimisel)

(rk 11261494; aadress Lai 11, Tartu), lepinguline

esindaja: advokaat K. L. (e-post XXX)

kostja: OÜ IMERA KAUBANDUS (rk 10663457;

aadress Ojari tee 13, Kärevere küla, Tartu vald,

Tartumaa), seaduslik esindaja: I. A. (e-post XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Kohustada OÜ-d IMERA KAUBANDUS andma tahteavaldus asjaõiguslepingu

sõlmimiseks,

millega

OÜ

IMERA

KAUBANDUS

annab

Tartu

Maakohtu

kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu (katastritunnus XXX, asukoht

XXX) omandi üle Park 169 OÜ-le (likvideerimisel). Asendada OÜ IMERA

KAUBANDUS vastav tahteavaldus TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega.

3. Kohustada

OÜ-d

IMERA

KAUBANDUS

andma

nõusolek

Tartu

Maakohtu

kinnistusregistri registriosa nr XXX teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnistu

omanik OÜ IMERA KAUBANDUS, kustutamiseks ja registriosa nr XXX teise jakku

OÜ IMERA KAUBANDUS asemel Park 169 OÜ (likvideerimisel) omanikuna

sissekandmiseks. Asendada OÜ IMERA KAUBANDUS vastavad nõusolekud TsÜS §

68 lg 5 alusel kohtuotsusega.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hagi tagamise ning kolmanda isiku ja kostja kaasamise taotlustega seotud

menetluskulud Park 169 OÜ (likvideerimisel) kanda ning muud menetluskulud

OÜ IMERA KAUBANDUS kanda.

2/4

7. Välja mõista OÜ-lt IMERA KAUBANDUS riigilõiv hagiavalduselt 1000 eurot ja

lepingulise esindaja kulust 720 eurot, kokku menetluskulu 1720 eurot Park 169 OÜ

(likvideerimisel) kasuks.

8. OÜ-l IMERA KAUBANDUS tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

Park 169 OÜ-le (likvideerimisel) käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tartu Maakohtu menetluses on Park 169 OÜ (likvideerimisel; hageja) hagi

OÜ IMERA KAUBANDUS (kostja) vastu järgmistes nõuetes:

-

kohustada kostjat andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kostja

annab registriossa nr XXX kantud kinnistu omandi üle hagejale, asendada kostja

vastav tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel

kohtuotsusega;

-

kohustada kostjat andma nõusolek registriosa nr XXX teise jao omanikukande, mille

kohaselt on kinnistu omanik kostja, kustutamiseks ja registriosa nr XXX teise jakku

kostja asemel hageja omanikuna sissekandmiseks; asendada kostja vastavad

nõusolekud TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega.

Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled 08.03.2007 notariaalselt tõestatud võlaõigusliku

müügilepingu, mida osaliselt muudeti 25.11.2010 lepinguga. Müügilepingu alusel kostja

müüs ja hageja ostis registriossa nr XXX kantud kinnistu (katastritunnus XXX, asukoht

XXX) hinnaga 400 000 krooni (25 564,66 eurot). Müügilepingu p-s 3.1.3 leppisid pooled

kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu omandiõiguse üleandmiseks kostjalt hagejale

hiljemalt ühe kalendrikuu jooksul järgnevate tingimuste täitmisest: 1) kinnistu registriosa

nr-ga XXX suhtes on kehtestatud detailplaneering, mis võimaldab jagada kinnistu selliselt,

et tekiks kaks kinnistut; 2) hageja on tasunud kogu kinnistu müügihinna. Registriossa nr

XXX on kantud eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks hageja kasuks.

Kostja jagas kinnistu 03.11.2020, eraldatud kinnistu kanti kinnistusraamatusse

3/4

05.11.2020. Hageja ja tema osanik E. O. on tasunud müügihinnast 20 282,78 eurot

perioodil 25.11.2010–18.11.2013, ülejäänud 5281,88 eurot loeti tasutuks laenulepingust

tulenevate kohustuste tasaarvestamisega. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt

pöördunud kostja poole asjaõiguslepingu sõlmimiseks, kostja ei ole lubadustele

vaatamata seda teinud.

2. Kostja kinnitas hagiavalduse ning menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse

nõude kättesaamist 29.03.2021 (tlk 53). Kohus andis kostjale vastamiseks 14 päeva

määruse kättesaamisest. Kostja ei ole hagile vastanud.

3. Kohus on jätnud rahuldamata hageja taotlused järgmiselt: 11., 12. ja 17.03.2021

määrustega hagi tagamise taotlused; 02.06.2021 määrusega kostja kaasamise taotluse;

16.06.2021 määrusega kolmanda isiku kaasamise taotluse.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse

kirjeldava osata ning märgib põhjendavas osas vaid menetluskuludega seonduva.

Lisaks märgib kohus seda, et käesoleva hagi menetlemist ei mõjuta asjaolu, et menetluse

ajal omandas vaidlusaluse kinnistu täitemenetluse käigus I. T. O. Kinnistule on hageja

kasuks seatud eelmärge. Riigikohus on 14.02.2020 otsuse kohtuasjas nr XXX p-s 13

märkinud, et ostueesõiguslaste esitatud ostjate omanikukande kustutamise nõue on

eraldiseisev nõue; asjaõigusseaduse § 257 lg 3 järgi on asjaõigusliku toimega

ostueesõigusel eelmärke tähendus.

5. TsMS § 169 lg 3 alusel tuleb jätta hagi tagamise ning kostja ja kolmanda isiku

kaasamise taotlustega seotud menetluskulud taotluste rahuldamata jätmise tõttu hageja

kanda. Muud menetluskulud tuleb hagi rahuldamist arvestades jätta TsMS § 162 lg 1

kohaselt kostja kanda.

6. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse.

25.06.2021 menetluskulude nimekirjas (tlk 83) palub hageja mõista kostjalt enda kasuks

välja 2440 eurot (riigilõiv 1150 eurot, õigusabikulu 1290 eurot (käibemaksuta; 10,75 t *

120 eurot/t)) ja viivise. Kohus andis kostjale hageja menetluskulude kohta seisukoha

esitamiseks 10 päeva kirja kättesaamisest. Kostja sai kirja kätte TsMS § 3141 alusel

14.07.2021, st kolme tööpäeva möödumisel 08.07.2021 e-kirja saatmisest (tlk 87). Kostja

ei ole seisukohta esitanud.

6.1. TsMS § 126 lg 1 alusel on hagihind 35 000 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse § 59

lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 1000 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud. Hagejale

tuleb hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1000 eurot. Hagi tagamise taotlustelt tasutud

riigilõivu kokku 150 eurot (3 * 50 eurot) ei tule kostjal hagejale menetluskulude jaotust

arvestades hüvitada.

6.2. TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud.

Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab

nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt nt Riigikohtu

12.06.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe

tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-115-13,

p 25). Esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole määrav, kas menetluskulude suurusele

on esitatud vastuväide. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi

(TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses kehtib aga uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7)

(vt Riigikohtu 08.05.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3).

Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja, vandeadvokaat K. L..

Esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetluskulude nimekirja järgi oli esindaja

ajakulu järgmine: asja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine 4,5 t;

4/4

kohtumääruse ja täiendavate materjalidega tutvumine ning puuduste kõrvaldamine 1,5 t;

hagiavalduse täienduse koostamine 4,75 t. Kohus peab ajakulu põhjendatuks kokku 6 t

ulatuses. Asi ei olnud keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Hagiavalduse

täiendustes on osaliselt korratud eelnevates menetlusdokumentides toodut. Igas

hagiavalduses sisaldus ka hagi tagamise taotlus, millega seonduvad menetluskulud

jäävad menetluskulude jaotust arvestades hageja enda kanda.

Eeltoodut arvestades tuleb hagejale hüvitada lepingulise esindaja kulust 720 eurot (6 t *

120 eurot/t).

6.3. Hagejale hüvitatavaks menetluskuluks tuleb määrata kokku 1720 eurot (riigilõiv

1000 eurot ja lepingulise esindaja kulu 720 eurot). Nimetatud summa tuleb mõista kostjalt

hageja kasuks välja.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik