2-19-3860/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-3860

Kohtuasi

XX hagi OÜ Kodu Uhkus vastu kahjuhüvitise, lepingu

alusel saadu tagastamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.06.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Kodu Uhkus apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ronald Riistan

Kostja (apellant): OÜ Kodu Uhkus (registrikood

12401135), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert

Sarv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda OÜ Kodu Uhkus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada

kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-19-3860

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX esitas 13.03.2019 Harju Maakohtule hagi OÜ Kodu Uhkus vastu kahjuhüvitise 792,80

eurot, lepingu alusel saadu 40 euro tagastamise ja viivise nõudes. Viivisena palus hageja kostjalt

välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 21,48 eurot ning täiendavalt põhinõudelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

1.1. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 2017. a oktoobris voodi Opera MBox-160. Hageja ja

kostja sõlmisid voodi puhastamiseks töövõtulepingu. Kostja viis 19.07.2018 läbi voodi

puhastuse, mille tulemusena sai voodi polstrikangas pöördumatult kahjustada. Kostja teostas

25.07.2018 järelpuhastuse, kuid kahju likvideerimine ei õnnestunud. Voodi kangas sai

kahjustada kostja poolt ebaõigete puhatusvahendite ja -võtete kasutamise tulemusena. Hageja

kannatas kanga rikkumise tulemusena kahju 504,80 eurot. Kostja ei nõustunud kahju hüvitama,

mistõttu pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadi poole. Kostjale nõudekirja

koostamisega seonduvalt kandis hageja täiendavalt kahju (kohtueelseid õigusabikulusid) 288

eurot. Hageja taganes lepingust 11.06.2018 ning palus tagastada puhastusteenuse eest makstud

40 eurot. Kostja ei ole kahju hüvitanud ega puhastusteenuse eest tasutud summat tagastanud.

Kostja hageja nõudeid ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata. Kostja teostas 40

euro eest 19.07.2018 voodi puhastuse ning 25.07.2018 voodi järelpuhastuse. Ülejäänud hagi

aluseks olevate asjaoludega kostja ei nõustu.

2.1. Hageja ja kostja vahel ei ole töövõtulepingut sõlmitud. Töövõtuleping oli sõlmitud kostja

ning CC (C) vahel. Ka ekspertiisi on tellinud ning õigusabiteenust on osutatud CC-le. Seega on

kahju kandnud CC, mitte hageja. Hagejal ei saa kostja vastu nõuet olla ning ta ei saanud

puhastusteenuse osutamise lepingust taganeda.

2.2. Hageja nõue on tõendamata. Ekspertiisiaktist ei nähtu, kuidas on ekspert jõudnud

järeldusele, et defektid on põhjustatud kostja tegevusest. Puuduvad analüüsid, mille põhjal

saaks järeldada, kui suur oli kostja kasutatud puhastusseadmest väljunud ja kangaga kokku

puutunud auru temperatuur, samuti et just kostja puhastusseadme auru temperatuur põhjustas

ekspertiisiaktis loetletud defektid. Esimeses pretensioonis ei kirjeldanud CC ekspertiisiaktis

nimetatud defekte, mureks olid vaid masina jäetud triibud ehk kraapimisjäljed.

Maakohtu otsus

Maakohus rahuldas 11.06.2021 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

792,80 eurot, viivise hagi esitamiseni summas 20,33 eurot ning edasiulatuvalt 792,80 eurolt

alates 13.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus 94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda.

3.1. Maakohtu tuvastas, et vaidlusalune voodi kuulub hageja ja tema abikaasa ühisvara hulka.

Hageja ja kostja vahel sõlmiti puhastusteenuse leping, mille raames puhastas kostja 19.07.2018

voodit lahjendatud üldpuhastusvahendiga. Voodi puhastamise käigus tekkisid voodile

ekspertiisiaktis märgitud kahjustused. Hageja ja tema abikaasa kandsid voodi polstrikanga

vahetamise tõttu kahju 504,80 eurot, mille eest vastutab kostja. Kostja ei ole tõendanud, et ta

hooldas voodit toote tehnilises passis toodud kanga hooldusjuhendile vastavalt ega ole kahju

tekitamises süüdi. Samuti ei ole kostja tõendanud, et voodi kahjustused oleks põhjustanud teine

puhastusettevõte. Kostjale nõudekirja ja hagihoiatuse koostamisega on hagejale kostja

rikkumisega seonduvalt tekkinud täiendavalt kahju 288 eurot. Rahuldamisele ei kuulu aga

hageja nõue lepingu alusel tasutud 40 euro tagastamiseks, kuna kahjuhüvitis kompenseerib

2-19-3860

kogu hagejale tekkinud kahju. Hageja viivisenõue kuulub rahuldatud põhinõude ulatust arvesse

võttes rahuldamisele 20,33 euro ulatuses, samuti edasiulatuvalt kuni nõude täitmiseni.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda ning

märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

Apellatsioonkaebus

Kostja esitas 12.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud tervikuna hageja kanda.

5.1. Kostja hinnangul puudus hageja ja kostja vahel töövõtuleping. Töövõtuleping oli sõlmitud

kostja ning CC (C) vahel. Ka lepingust taganemise avaldus on esitatud selgelt CC poolt. Hageja

ei ole kostjaga sõlmitud lepingu pooleks, mistõttu ei saa hagejal kostja vastu nõuet olla.

Niisamuti on õigusabiteenust osutatud CC-le, mitte hagejale. Voodikanga defektide

tekkepõhjus on tõendamata ega ole tekkinud kostja tegevusest. Kostjat ekspertiisi teostamisse

ei kaasatud, ekspertiisiakt on paljasõnaline ja ebausaldusväärne.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas

TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel

keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada.

Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS

§ 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioon-

kaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid kaebuse

menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi osalise rahuldamise otsus ei ole maakohtu poolt selgelt

ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu

otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust.

8.1. Maakohus tegi õige lõppjärelduse, kui mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise

792,80 eurot ja viivise summas 20,33 eurot ning edasiulatuvalt kuni põhinõude rahuldamiseni.

Maakohus märkis küll iseenesest ekslikult, et leping puhastusteenuse osutamiseks sõlmiti

hageja ja kostja vahel, kuid maakohtu eksimus ei ole aluseks kohtulahendi lõppjärelduse

muutmiseks. Maakohus tuvastas, et vaidlusalune voodi kuulub hageja ja tema abikaasa ühisvara

hulka. Kuna varaühisuse puhul lähevad perekonnaseaduse § 25 järgi abikaasade ühisomandisse

varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused, sh

nõudeõigused, siis on ühisvarasse kuuluva voodi kahjustuste hüvitamisega seotud nõudeõigus

samuti ühisvarasse kuuluv ja seda õigust võib teostada ka teine abikaasa (vrd Riigikohtu

13.12.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15138, p 17 jj). Samuti ei ole maakohus kolleegiumi

hinnangul selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid, sh hageja esitatud asjatundja arvamust (dtl 5).

Tsiviilasja materjalid kostja vastuväiteid ei toeta. Eelnevat arvestades ei anna

apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks.

2-19-3860

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks.

Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul

ja

võimalikult

väikeste

kuludega.

Sellest

tulenevalt

arvestab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid

menetluskulusid.

Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus on õigesti TsMS § 163 lg 1 alusel jaganud menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega, kuna hagi rahuldati osaliselt.

TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

11.1. Kostjal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist.

Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS

§ 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm