3-21-1826/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1826

Haldusasi

P. Dussmann Eesti OÜ kaebus Tallinna Haridusameti

riigihankes „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine

Tallinna

linna

koolidele“

(viitenumber

234323)

21.06.2021 antud käskkirja nr 1.-40/34 p 2 tühistamiseks

osas, millega tunnistati hanke osas nr 7 vastavaks Baltic

Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ

pakkumused, hanke osas nr 10 vastavaks Baltic

Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ

pakkumused ning hanke osas nr 17 vastavaks AS-i

Tuleleek, Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK

Teeninduse

OÜ

pakkumused,

ning

riigihangete

vaidlustuskomisjoni

28.07.2021

otsuse

nr

127-

21/234323 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – P. Dussmann Eesti OÜ, esindaja

v.adv Ott Saame

Vastustaja (hankija) – Tallinna Haridusamet, esindajad

v.adv Kaido Künnapas ja adv Mario Sõrm

Kolmas isik I (pakkuja) – AS Tuleleek

Kolmas isik II (pakkuja) – Baltic Restaurants Estonia

AS, esindaja v.adv Siret Siilbek

Kolmas isik III (pakkuja) – RK Teeninduse OÜ

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. augusti 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Haridusameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Haridusameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.

augusti 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1826 resolutsiooni punkt 9 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 252 lg 7).

3-21-1826

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Haridusamet alustas 22.03.2021 sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena

läbiviidavat riigihanget „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tallinna linna koolidele“

(viitenumber 234323). Hange on jaotatud 24 osaks ehk toitlustusteenust tellitakse kokku 24

põhikoolile ja gümnaasiumile.

2. Hanke osades nr 7 ja 10 esitasid pakkumuse P. Dussmann Eesti OÜ, Baltic Restaurants

Estonia AS ja RK Teeninduse OÜ ning hanke osas nr 17 esitasid pakkumuse lisaks

eelnimetatutele AS Tuleleek ja AS Eesti Eine.

3. Tallinna Haridusamet otsustas 21.06.2021 käskkirja nr 1.-40/34 p-ga 1 mh hanke osades

nr 7, 10 ja 17 kõik pakkumuse esitanud pakkujad kvalifitseerida ning tunnistas p-ga 2 kõik

esitatud pakkumused vastavaks.

4. Tallinna Haridusamet tunnistas 22.06.2021 käskkirja nr 1.-40/49 p-ga 1 hanke osas nr 17

edukaks Baltic Restaurants Estonia AS-i, AS-i Tuleleek ja RK Teeninduse OÜ pakkumused.

5. P. Dussmann Eesti OÜ esitas 05.07.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse Tallinna Haridusameti 21.06.2021 käskkirja nr 1.-40/34 p 2 kehtetuks

tunnistamiseks osas, millega tunnistati hanke osas nr 7 vastavaks Baltic Restaurants Estonia

AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused, hanke osas nr 10 vastavaks Baltic Restaurants Estonia

AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused ning hanke osas nr 17 vastavaks AS-i Tuleleek, Baltic

Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused. Samuti taotles kaebaja Tallinna

Haridusameti 22.06.2021 käskkirja nr 1.-40/49 p 1 kehtetuks tunnistamist.

6. Tallinna Haridusamet tunnistas 06.07.2021 käskkirja nr 1.-40/58 p-ga 1 oma 22.06.2021

käskkirja nr 1.-40/49 kehtetuks.

7. VAKO jättis 28.07.2021 otsusega nr 127-21/234323 P. Dussmann Eesti OÜ vaidlustuse

Tallinna Haridusameti 22.06.2021 käskkirja nr 1.-40/49 p 1 peale läbi vaatamata ja ülejäänud

osas rahuldamata ning jagas menetluskulud.

8. P. Dussmann Eesti OÜ esitas 09.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Haridusameti 21.06.2021 käskkirja nr 1.-40/34 p 2 tühistamiseks osas, millega tunnistati hanke

osas nr 7 vastavaks Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused, hanke

osas nr 10 vastavaks Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused ning

hanke osas nr 17 vastavaks AS-i Tuleleek, Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse

OÜ pakkumused, ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.07.2021 otsuse nr 127-21/234323 p

de 2 ja 3 tühistamiseks.

Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras peatada VAKO 28.07.2021 otsuse kehtivus ja

täitmine ning Tallinna Haridusameti 21.06.2021 käskkirja nr 1.-40/34 p 2 kehtivus ja täitmine

hanke osades nr 7, 10 ja 17, samuti keelata Tallinna Haridusametil viidatud riigihankes hanke

osades nr 7, 10 ja 17 hankelepingu sõlmimine. Kaebaja oli seisukohal, et kaebusega

vaidlustatud haldusaktide kehtivus ja täitmine kohtumenetluse kestel võib kaasa tuua

hankelepingu sõlmimise, mis omakorda võib viia selleni, et hankeleping sõlmitakse pakkujaga,

kelle pakkumus on tunnistatud vastavaks õigusvastaselt. See tähendab kaebaja õiguste

pöördumatut riivet (kaebajal pole enam võimalik saavutada riigihankemenetluses hankelepingu

sõlmimist) ja kaebajale kahju tekkimist.

9. Tallinna Halduskohus rahuldas 10.08.2021 määruse resolutsiooni p-ga 9 esialgse

õiguskaitse taotluse osaliselt, keelates Tallinna Haridusametil sõlmida riigihankes

„Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tallinna linna koolidele“ (viitenumber 234323) hanke

3-21-1826

3(6)

osades nr 7, 10 ja 17 hankelepingut 30 päeva jooksul (10.08.2021–09.09.2021). Halduskohus

rakendas esialgset õiguskaitset HKMS § 252 lg 4 alusel põhjendusi esitamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Tallinna Haridusamet palub 16.08.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 10.08.2021 määruse resolutsiooni p 9 ning jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Riigihanke alusdokumentide (RHAD) kohaselt oli

hommiku- ja koolieine maksumuste ristsubsideerimine keelatud üksnes koolilõuna arvelt

(RHAD lisad 1.7, 1.10. 1.17 p-d 3.2.16 ja 3.2.18). Ükski teine RHAD-i punkt ei keela

hommiku- ja koolieinete maksumuste ristsubsideerimist pakkujate teiste tulude arvelt.

Olukorras, kus pakkujatel oli lubatud hommiku- ja koolieine maksumuste ristsubsideerimine

kõigist muudest allikatest peale koolilõuna, puudus vastustajal kohustus mingisuguse kontrolli

läbiviimiseks. Kaebaja ei ole vaidlustusmenetluses ega kaebuses toonud välja ühtegi RHAD-i

punkti, mis keelaks ühe koka esitamist mitmes menetluse osas.

Tallinna Prantsuse Lütseumi, Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi ja Jakob Westholmi

Gümnaasiumi õpilaste toitlustamise suhtes on väga kaalukas avalik huvi, mida esialgse

õiguskaitse kohaldamine kahjustab ülemääraselt. Tekkinud on olukord, milles kattuvates

riigihanke osades (osad 7 ja 10) on halduskohus ühes haldusasjas seadnud esialgse õiguskaitse

(praegune haldusasi) ja teises sellest keeldunud (haldusasi nr 3-21-1809).

Vastustajal ei ole võimalik sõlmida ajutisi lepinguid, mille kaudu toitlustusteenuse jätkumist

tagada või pikendada varasemaid toitlustusteenuste hankelepinguid. Tallinna Prantsuse

Lütseum, Tallinna Linnamäe Vene Lütseum ja Jakob Westholmi Gümnaasium on avaliku

sektori hankijad riigihangete seaduse (RHS) § 5 lg 2 mõttes. Seetõttu ei saa koolid ega

vastustaja niisama kohase riigihankemenetluseta toitlustusteenust tellida, vaid peavad järgima

RHS-s ja hankekordades sätestatud menetlusi. Sama põhimõte laieneb olemasolevate

toitlustusteenuse lepingute tähtaja pikendamistele, kuna sellisel juhul oleks tegemist

hankelepingu muutmisega, mis peab olema kooskõlas RHS §-ga 123. Hankelepingust endast

tulenevaid selgeid, täpseid ja ühemõttelisi tähtaja pikendamise klausleid (vt RHS § 123 lg 1 p

2) varasemad hankelepingud (määruskaebuse lisad 1–3) ette ei näe. Seega pole koolidel kohast

riigihankemenetlust läbi viimata võimalik peagi algaval kooliaastal oma õpilasi toitlustada.

11. P. Dussmann Eesti OÜ palub 19.08.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebus ei ole perspektiivitu. Halduskohus hindas kaebuse perspektiivkuse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks piisavaks. Nõuetele vastava riigihanke läbiviimine on oluline avalik huvi.

Vastustajal on võimalik ka muul moel tagada õpilaste toitlustamine kui üksnes käesoleva hanke

raames hankelepingute sõlmimise teel.

12. Baltic Restaurants Estonia AS palub 19.08.2021 vastuses jätta määruskaebus

rahuldamata.

Kuigi kolmas isik ei nõustu kaebusega, ei saa ta nõustuda vastustaja määruskaebuse

põhjendustega. Ebaõige on vastustaja väide, nagu ei oleks võimalik toitlustusteenust tagada

ajutise lepinguga. Lepingud, mille vastustaja kohtule esitas, on tegelikult juba ajutise lepinguna

pikendatud. Ei esine ühtegi ülekaalukat huvi, mis ei võimaldaks sama teha käesoleva aasta

sügisel kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Kolmandale isikule teadaolevalt on pikendatud

peaaegu kõik vaidlusaluses hankes praegu kehtivad lepingud (s.o olid juba enne hanke välja

kuulutamist pikendatud). Hankija väide selle kohta, et lepingute pikendamiste või ajutiste

3-21-1826

4(6)

lepingute sõlmimisega kaasneks hankija ametnike vastutus, ei ole asjakohane. Hankija on juba

aastaid lepinguid sarnaselt pikendanud, sh teinud seda ka VAKO loal. Kolmas isik viitab

VAKO 07.08.2018 otsusele vaidlustusasjas nr 150-18/199249 (vastuse lisa 1), milles VAKO

on leidnud, et hankijale ei ole põhjendatud anda nõusolekut lepingu sõlmimiseks VAKO

menetluse ajal, sest „isegi siis, kui riigihanke hankelepingut ei õnnestu enne õppeaasta algust

sõlmida, on võimalik ajutine leping. Lähtudes sellest, et hankija alustas riigihanget alles

02.07.2018, pidi ta olema valmis ka ajutise lepingu sõlmimiseks, sest arvestada oleks tulnud

võimalike vaidlustuste esitamisega ja vaidlustusmenetlusele kuluva ajaga.“ Arvestades, et

kaebaja õigused saavad esialgse õiguskaitse rakendamata jätmise korral pöördumatult

kahjustatud, pidi hankija olema valmis ajutisi lepinguid sõlmima mitte üksnes vaidlustus-, vaid

ka samas asjas toimuva kohtumenetluse ajaks. Hankija õigusvastane käitumine (s.o

õigusvastaste otsuste vastuvõtmine) ei saa iseenesest olla õigustuseks pakkujate õiguste

rikkumisel ega aluseks esialgse õiguskaitse mitteandmisel.

RHAD p-s 3.2 on hankija näinud ette regulatsiooni juhuks, kui lepingu täitmine ei alga selle

eeldataval ajal. Juba tänaseks on selge, et koolides, mille osas ei ole lepingut sõlmitud, ei ole

hankelepingu sõlmimine selliselt, et toitlustusteenuse pakkumine uue toitlustaja poolt oleks

realistlik, võimalik. Toitlustajad on muutunud kõigis koolides, seega peab enne õppeaastat

jõudma vana toitlustaja välja kolida, uus toitlustaja värvata täiendava tööjõu ning tellima

seadmed ning need paigaldama. Lisaks on enne teenuse pakkumist vajalik loa väljastamine

Põllumajandus- ja Terviseameti poolt, kus menetlus kestab 20–30 päeva. Sellises olukorras

lepingu pikendamist on pidanud põhjendatuks ka VAKO oma 21.03.2016 otsuses

vaidlustusasjas nr 33-16/159295 (p 15.2).

Hankija on tunnistanud oma otsused pakkuja edukaks tunnistamise, kvalifitseerimise ning

kõrvaldamata jätmise kohta kehtetuks (vt Tallinna Haridusameti 16.08.2021 käskkiri nr 1.-

40/87; kolmanda isiku II vastuse lisa 2). Otsusest ei ole võimalik aru saada, millisel põhjusel

on hankija nüüdseks jõudnud järeldusele, et tal on vajadus täiendavalt kontrollida hindepunkte.

Seega on hankija teinud 16.08.2021 otsused, mis välistavad nendes kahes koolis nagunii

hankelepingu sõlmimise. Hankijapoolne hanke läbiviimise viis annab ühest kinnitust, et hankija

kas ei pea avalikke huvisid tegelikult niivõrd kaalukaks, et hankelepingu viivitamatu sõlmimine

on vajalik, või peab hankes esitatud ühte või mitut vaidlustust tegelikult põhjendatuks. Hankija

loodud segadusele riigihanke läbiviimisel on tähelepanu juhtinud ka VAKO. Asjaolud, mis

seonduvad hanke ebaselge ning ebakorrektse läbiviimisega ja on toonud kaasa hankelepingu

sõlmimise viivituse, ei ole pakkujate riisiko. Hankemenetluse korralda(ma)tuse tulemusena

tekib ilma esialgse õiguskaitse andmiseta olukord, kus pakkujate õiguste kaitse muutub sisutuks

– hankija saab vaidlustamisõiguse välistada sellega, et ei ole hanget läbi viinud piisavalt

aegsasti, selgelt ja arusaadavalt, mistõttu tuleb uue õppeaasta algus niivõrd lähedale, et

pakkujatel ei ole enam lihtsalt mõtet oma õiguseid kaitsma hakatagi.

13. Kolmandad isikud AS Tuleleek ja RK Teeninduse OÜ oma seisukohta määruskaebusele

ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Halduskohus tugines määruse tegemisel HKMS § 252 lg-le 4, mis võimaldab kohtul kuni

30-päevaseks tähtajaks kohaldada esialgset õiguskaitset määrusega, mis ei sisalda põhjendusi.

Põhjendusteta määruse tegemine on võimalik olukorras, kus kohus nõustub kaebajal esialgse

õiguskaitse vajaduse olemasoluga, ei pea teiste menetlusosaliste huve kaalukamaks ega kaebust

ilmselgelt perspektiivituks.

3-21-1826

5(6)

15. HKMS § 252 lg 4 alusel tehtud põhjendusteta määruse kontrollimisel saab ringkonnakohus

reaalselt hinnata üksnes seda, kas n-ö ajutise õiguskaitse kohaldamist oleks alust pidada

ilmselgelt põhjendamatuks või mitte. Halduskohtu määrust oleks põhjust pidada õigusvastaseks

siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei saaks kohtumenetluse ajal mingil juhul

kaasa tuua neid tagajärgi, mida kaebaja soovib kaebuse esitamisega ära hoida, kaebusel

puuduks igasugused usutavad eduväljavaated või esineks ülekaalukas vastanduv huvi, mis

saaks ebaproportsionaalselt riivatud juba 30 päeva jooksul.

16. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja eesmärk on

jõuda ise hankelepingu sõlmimiseni vastustajaga. See on võimalik seni, kuni hankija pole

kolmandate isikutega hankelepinguid sõlminud. Tulenevalt HKMS § 267 lg-test 3 ja 4 ei saaks

halduskohus pärast kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimist enam kehtivat hankelepingut ega

lepingu sõlmimise aluseks olevat haldusakti tühistada. Seega minetaks kaebaja esialgse

õiguskaitse kohaldamiseta võimaluse saavutada hankelepingu sõlmimine. See oleks kaebaja

jaoks pöördumatu tagajärg, mis muudaks tema õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Kaebaja õiguskaitsevajadust ei kõrvalda asjaolu, et tal oleks

võimalik hiljem esitada hankija tegevuse peale kahju hüvitamise nõue. Kuigi kaebajal on pärast

hankelepingu sõlmimist võimalik esitada kahju hüvitamise nõue (RHS § 185 lg 6), ei asenda

see hankelepingu sõlmimist ega kõrvalda kaebajale tekkinud tagajärgi. Ka menetlusökonoomia

kaalutlustel tuleks ennetada võimalikke kahju hüvitamise nõudeid. Lisaks oleks kahju suuruse

kindlakstegemine ja tõendamine keerukas ja võib kaasa tuua täiendava kohtumenetluse

algatamise vajaduse.

17. Esialgse õiguskaitse vajaduse korral saab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmise

aluseks üldjuhul olla üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitus või kolmandate isikute ja

avalikkuse ülekaalukas huvi. Kaebuse ilmselge perspektiivitusega on tegemist juhul, kui

kaebuse eduväljavaated on olematud ning tegemist on õiguslikult selge olukorraga (vrd

Riigikohtu 15.12.2011 määrus nr 3-3-1-57-11, p 16; 15.12.2011 määrus nr 3-3-1-57-11, p 16).

Kaebuse eduväljavaateid ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt olematuteks.

Kaebuse sisulist perspektiivi saab halduskohus hinnata edasise menetluse käigus (nt otsustades

ajutiselt kohaldatud esialgse õiguskaitse pikendamise üle).

18. Määruskaebuse esitaja on välja toonud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustab

ülemääraselt avalikku huvi, milleks on koolides laste toitlustamine. Ringkonnakohus jagab seda

seisukohta – koolis toitlustamise tagamine on kahtlemata kaalukas avalik huvi (põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 42 lg 1; Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2019 määrus nr 3-19-1491, p

11; 28.05.2021 määrus nr 3-21-991, p 21). Samas on avalikes huvides ka aus ja õiglane

hankemenetlus. Praegusel juhul on küll hankemenetlusega alustatud varakult (hanketeade on

avaldatud 22.03.2021), kuid siiski on hankija tegevuse ebaselgus põhjustanud hankelepingute

sõlmimise viibimise, millist riski ei saa panna praegusel juhul pakkujate kanda. Segadusele

käesolevas hankemenetluses on tähelepanu juhtinud ka VAKO (vt VAKO 20.07.2021 e-kiri;

kolmanda isiku II vastuse lisa 5). Asja materjalidest selgub, et hankija on käesolevaks ajaks

16.08.2021 käskkirjaga nr 1.-40/87 on tunnistanud kehtetuks riigihanke osa 10 „Tallinna

Prantsuse Lütseum“ ja osa 17 „Tallinna Linnamäe Vene Lütseum“ pakkumuse edukaks

tunnistamise, eduka pakkuja kvalifitseerimise ning kõrvaldamata jätmise otsused. Seega on

viidatud koolide osas hankelepingute sõlmimine hetkel välistatud. Lisaks ei ole ringkonnakohtu

hinnangul tõendatud vastustaja väide, et toitlustusteenuse jätkumise tagamiseks ei ole võimalik

sõlmida ajutisi lepinguid või pikendada varasemaid toitlustusteenuse hankelepinguid.

Vastustaja on koos määruskaebusega esitanud Jakob Westholmi Gümnaasiumi, Tallinna

Prantsuse Lütseumi ja Tallinna Linnamäe Vene Gümnaasiumi toitlustusteenuse osutamise

lepingud, millest ilmneb, et neid on juba ajutiste lepingutega pikendatud. Kolmas isik II on

vastuses määruskaebusele kinnitanud, et hankija on aastaid lepinguid sarnaselt pikendanud.

3-21-1826

6(6)

Ajutise lepingu sõlmimise võimalusele juhul, kui riigihanke hankelepingut toitlustusteenuse

osutamiseks ei õnnestu enne õppeaasta algust sõlmida, on viidanud ka VAKO 07.08.2018

otsuses vaidlustusasjas nr 150-18/199249 (kolmanda isiku II vastuse lisa 1). Hankija peab

riigihanget alustades olema valmis ka ajutise lepingu sõlmimiseks, sest hankeprotsessi

planeerides tuleb arvestada võimaliku vaidlustus- ja kohtumenetlusele kuluva ajaga. Seejuures

on praegusel juhul hankija RHAD p-s 3.2 ise näinud ette regulatsiooni juhuks, kui lepingu

täitmine ei alga selle eeldataval ajal. RHAD p 3.2 sätestab, et: „Lepingu eeldatav jõustumise

aeg on 01.08.2021. Kui lepingu sõlmimine viibib, sh tulenevalt käesoleva erimenetlusega

seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ja seetõttu ei osutu võimalikuks

lepingu alusel teenuse osutamise alustamine käesolevas punktis nimetatud kuupäeval, siis

alustatakse teenuse osutamist hankija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud

asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lüheneb ka lepingu kestus perioodi võrra, mille osas

teenuse osutamise alustamine viibis.“ Ringkonnakohus jagab kolmanda isiku II seisukohta, et

vaidlusalustes koolides uue toitlustaja poolt toitlustusteenuse osutamisega alustamine

2021/2022. õppeaastast ei ole enam selleni jäänud aja tõttu kuigi realistlik. Seega tuleks hankijal

ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel toitlustuse tagamiseks tõenäoliselt leida

muu lahendus, nt ajutise lepingu sõlmimise või lepingu pikendamise teel.

19. Eelneva põhjal pole praegusel juhul põhjust arvata, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega

30-päevaks kaasneks avalikule huvile sedavõrd kahjulikke tagajärgi, mis õigustaksid olukorra

loomist, kus kaebuse eesmärgi saavutamine ei oleks enam mõistlikult võimalik. Samuti ei saa

pidada

ajutise

esialgse

õiguskaitse

kohaldamist

kolmandate

isikute

suhtes

ebaproportsionaalseks ja ülemäära koormavaks ning tühistada esialgse õiguskaitse

kohaldamine sel põhjusel. Nii kaebaja kui kolmandate isikute huvid on suunatud lepingu

sõlmimisele ning on seetõttu võrdväärsed. Kui huvid on võrdse kaaluga, tuleb eelistada selle

osapoole õigusi, kelle huvi on olemasoleva olukorra säilitamine kohtuvaidluse ajaks.

Soodustusi ei tohiks luua isikule, kelle huvi on olukorra muutmine pöördumatus suunas

(Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 6).

20. Kuna halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise osas vaidlustati, kehtib

hankelepingu sõlmimise keeld kuni 09.09.2021 (k.a) ning halduskohus peab enne seda esialgse

õiguskaitse taotluse uuesti läbi vaatama.

21. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.08.2021

määruse resolutsiooni p 9 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)