Legislator Case Law & Legislation
3-21-1828/6 AI generated

3-21-1828/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-21-1828/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla kohaldas 05.06.2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 X (edaspidi ka kaebaja) ning ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Käskkirja kohaselt kohaldatakse täiendavaid

Legislator headnote

AI generated

3-21-1828/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 X (edaspidi ka kaebaja) ning ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Käskkirja kohaselt kohaldatakse täiendavaid

Keywords

AI generated
expulsion despite health conditions serious illnesses unfit notwithstanding health condition proven health deterioration standing of victims consumer credit revocation
AI generated
3-23-1786/42
Jätta A.K-le antud menetlusabi kulud riigi kanda ning poolte muud võimalikud jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
3-20-1188/6
Viru Vangla kohaldas 27. juuli 2018. a käskkirjaga nr 6-4/212-1 M. M suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, paigutades ta eraldatud lukustatud kambrisse ning piirates vanglasisest liikumisja suhtlemisvabadust ning keelates kasutada spordiväljakut ja -saale. Käskkirja kohaselt pritsis kinnipeetav 27. juulil 2018 inspektor-kontaktisikut ja valvurit Fairy pudelist pruunika tugevalt fekaali järgi haiseva vedelikuga. Tal oli käskkirja andmise seisuga üheksa distsiplinaarkaristust. Kuna kinnipeetav on oma tegudes muutunud järjest ründavamaks ja agressiivsemaks, kohaldas vangla täiendavaid julgeolekuabinõusid vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste raskete õigusrikkumiste ennetamiseks.
3-19-656/30
Viru Vangla 8. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-4/38-1 pikendati X. suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Käskkirjaga kohaldati X. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist (1), piirati kinnipeetava vanglasisest liikumisja suhtlemisvabadust (2) ning keelati kehakultuuriga tegelemine, mis seisneb spordivahendite kasutamise keelamises, samuti spordiväljakute ja spordisaali kasutamise keelamises (3). Kinnipeetav võis kehakultuuriga tegeleda jalutuskäigul, kambris ning ka ruumis 3426. Sama käskkirjaga määrati leevendavate meetmetena kinnipeetavale õigus liikuda nelja tunni jooksul päevas eluosakonna koridori lõpus ning ka grupitööruumis, kus kinnipeetaval on õigus vaadata televiisorit ning tegeleda kehakultuuriga. Samuti määrati kindlaks koristajana töötamise kord ning võimaldati kinnipeetaval kolmel korral nädalas tegeleda süntesaatori mängimisega konkreetses ruumis.
3-15-2010/26
Viru Vangla 18.03.2015 käskkirjaga nr 6-4/145 (tl 20-21p) kohaldati alates 18.03.2015 kinnipeetav A.
3-14-51446/25
03.12.2013 käskkirja nr 6-1/1699 alusel on Viru Vangla kohaldanud kinnipeetav E.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1828

Määruse kuupäev

19.08.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla 12.07.2021. a käskkirja nr 6-3/549-1,

30.07.2021. a käskkirja nr 6-3/622-1 ja 05.08.2021. a käskkirja nr

6-3/634-1 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlustega

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Tartu Halduskohtu

08.07.2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-1423 ja Tartu

Halduskohtu 14.07.2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-1557.

2. Tagastada X kaebus.

3. Võtta

asja

materjalide

juurde

X

vanglasisese

vabakasutuskonto

väljavõte

ajavahemiku

08.04.2021–

07.08.2021 kohta.

4. Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse

õiguskaitse taotluste esitamisel.

5. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 05.06.2021.

a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks läbi

vaatamata.

6. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 12.07.2021.

a käskkirja nr 6-3/549-1 ja 30.07.2021. a käskkirja nr 6-3/622-

1 kehtivuse peatamiseks rahuldamata.

7. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 05.08.2021.

a käskkirja nr 6-3/634-1 täitmise peatamiseks rahuldamata.

8. Jätta kaebaja taotlus haldusasjade nr 3-21-1828 ja

nr 3-21-1557 liitmiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 5–7 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale ning edastatakse teadmiseks

Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla kohaldas 05.06.2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 X (edaspidi ka kaebaja)

3-21-1828

suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist,

kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist

ning ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Käskkirja kohaselt kohaldatakse täiendavaid

julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni.

2. Viru Vangla tunnistas 12.07.2021. a käskkirjaga nr 6-3/549-1 X süüdi vangistusseaduse

(VangS) § 67 p 1 rikkumises ja karistas teda noomitusega. Käskkirja aluseks oli 34 ettekannet

perioodist 11.06.2021–30.06.2021. Käskkirja kohaselt olid ettekanded sisult sarnased – kaebaja

ei allunud hommikuste ja õhtuste loenduste ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade

paigaldamiseks kambriluugi või trellukse juurde.

3. Viru Vangla tunnistas 30.07.2021. a käskkirjaga nr 6-3/622-1 X süüdi VangS § 67 p 1

rikkumises ja karistas teda noomitusega. Käskkirja aluseks oli 10 ettekannet perioodist

30.06.2021–05.07.2021. Käskkirja kohaselt olid ettekanded sisult sarnased – kaebaja ei allunud

hommikuste ja õhtuste loenduste ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade

paigaldamiseks kambriluugi või trellukse juurde.

4. Viru Vangla tunnistas 05.08.2021. a käskkirjaga nr 6-3/634-1 X süüdi VangS § 67 p 1

rikkumises ja karistas teda iga rikkumise eest isikliku televiisori kasutamise keelamisega

kolmeks päevaks. Käskkirja aluseks oli 23 ettekannet perioodist 05.07.2021–17.07.2021.

Käskkirja kohaselt olid ettekanded sisult sarnased – kaebaja ei allunud hommikuste ja õhtuste

loenduste ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks kambriluugi või

trellukse juurde.

5. X esitas 08.08.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla

12.07.2021. a käskkiri nr 6-3/549-1, 30.07.2021. a käskkiri nr 6-3/622-1 ja 05.08.2021. a

käskkiri nr 6-3/634-1 juhul, kui vangla kaebaja vaiet ei rahulda. Samuti palub kaebaja esialgse

õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135, 12.07.2021.

a käskkirja nr 6-3/549-1, 30.07.2021. a käskkirja nr 6-3/622-1 ja 05.08.2021. a käskkirja nr 6-

3/634-1 täitmine.

Kaebaja selgitab, et vangla 05.06.2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 lukustati ta suletud

kambrisse, võeti temalt õigus sportida ning pandi kohustus kanda saatmise ja loenduse ajal käsi

selja taga käeraudades. Kaebaja käitumine ja vangla otsused kinnitavad, et kaebaja ei ole

agressiivne ega vägivaldne, mistõttu käeraudade kohaldamine ei ole põhjendatud. Kaebajat on

hoitud 65 päeva suletud kambris, tal ei lubata kasutada veloergomeetrit ning teda sunnitakse

kandma käeraudu, kuigi ta ei saa ilma enda tervist ohtu seadmata seda teha. Kuna kaebaja

keeldus loenduste ajal käeraudade kandmisest, määras vangla 12.07.2021. a ja 30.07.2021. a

käskkirjadega vastavalt 34 rikkumise ja 10 rikkumise eest kaebajale kokku 44 noomitust.

05.08.2021. a käskkirjaga määras vangla toimepandud rikkumiste eest karistuseks 23 korral

isikliku televiisori äravõtmise kolmeks päevaks (s.o kokku 69 päevaks). Kaebaja hinnangul

määrati karistused talle seetõttu, et vangla pani talle kohustuse, mille täitmine on tema jaoks

tervist ohtu seadmata võimatu. Kõik piirangud jätkuvad seni, kuni vangla 05.06.2021. a käskkiri

on kehtiv. Kaebajale on juba määratud distsiplinaarkaristused ning iga päev lisandub kaks

karistust, mis muutuvad raskemaks. Karistuste määramine jätkub, kuni 05.06.2021. a käskkiri

tühistatakse või selle täitmine peatatakse.

Vangla on rikkunud VangS § 64 lg-s 41 sätestatut, mille kohaselt viiakse distsiplinaarmenetlus

läbi mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Seega on

12.07.2021. a, 30.07.2021. a ja 05.08.2021. a käskkirjad antud seadusega sätestatud tähtaega

ületades. Vangla on eiranud nii vangla arsti kui ka ekspertarstide tehtud otsuseid ning andnud

ise hinnangu kaebaja tervisele.

Kaebuses on esitatud menetlusabi taotlus kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumise

kohustusest.

3-21-1828

6. X esitas 21.06.2021 vaide Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 tühistamiseks

ja nõudis selle täitmise kohest peatamist. X esitas 08.07.2021 (registreeritud 09.07.2021) vaide

muu hulgas Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 tühistamiseks osas, milles see

paneb talle käeraudade kandmise kohustuse. Viru Vangla jättis 09.08.2021. a vaideotsusega nr

6-12/181-2 X taotluse käskkirja peatamiseks ja vaide rahuldamata.

7. X esitas 09.08.2021 vaide Viru Vangla 12.07.2021. a käskkirjale nr 6-3/549-1, 30.07.2021.

a käskkirjale nr 6-3/622-1 ja 05.08.2021. a käskkirjale nr 6-3/634-1 ning palus nende

käskkirjade täitmine peatada.

8. Viru Vangla palus 17.08.2021. a vastuses kohtunõudele jätta kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata.

8.1. Käskkirja nr 3-21/1-2/135 osas on kohus esialgse õiguskaitse taotlust korduvalt läbi

vaadanud, mistõttu ei ole see enam lubatud.

8.2. Käskkirjade nr 6-3/549-1, nr 6-3/622-1 ja nr 6-3/634-1 osas on taotlus vangla hinnangul

lubatav ning eitada ei saa ka esialgse õiguskaitse vajadust. Samas on vangla julgeoleku

tagamine avalik huvi. Vangla jääb kohtuasjas nr 3-21-1423 esitatud seisukoha juurde, et kaebaja

on füüsiliselt liikuv. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust

hinnatakse jooksvalt – kaebaja jätkab mitteallumist vangla korrale ning seetõttu ei ole vangla

veendunud, et temast lähtuv oht on möödunud.

8.3. Antud juhul on avalik huvi vangla julgeoleku, sh ametnike julgeoleku kaitseks oluliselt

kaalukam kui kaebajale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest tulenevad piirangud.

Vajadus tagada vanglas kord, sh distsiplinaarmeetmete kohaldamise läbi, on oluline avalik huvi

HKMS § 249 lg 3 tähenduses. Kaebaja ei näita üles mingitki koostöömärki, et oleks võimalik

anda temast lähtuvale julgeolekuohule teistsugune hinnang. Distsiplinaarkaristuste täitmisele

pööramiseks on VangS § 65 lg 6 järgi piiratud tähtaeg ning esialgse õiguskaitse kohaldamine

võib välistada selle täitmise.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus lahendab esmalt kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse

õiguskaitse taotluste esitamisel (I), seejärel hindab esialgse õiguskaitse taotluste lubatavust ja

lahendab need (II), kontrollib kaebuse tagastamise aluse esinemist (III) ning lahendab

viimasena kaebaja taotluse kohtuasjade liitmiseks (IV).

I

10. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda

riigilõiv 15 eurot. Kuigi kokku on kaebaja esitanud neli esialgse õiguskaitse taotlust, kuulub

lähtudes analoogiast HKMS § 104 lg 1 teise lausega tasumisele siiski riigilõiv 15 eurot. Kaebaja

on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.

Kuigi kaebaja ei ole eraldiseisvalt välja toonud, et ta taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist

ka esialgse õiguskaitse taotluste esitamisel, võib kohtu hinnangul kaebaja sellist tahet siiski

järeldada. Taotluse lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide

juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 08.04.2021–07.08.2021

kohta, s.o menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta. Nimetatud väljavõttest

nähtub, et kaebajale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine

(HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu

vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse

õiguskaitse taotluste esitamisel.

II

Viru Vangla 05.06.2021. a käskkiri nr 3-21/1-2/135

3-21-1828

11. Kohus on seisukohal, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 05.06.2021. a

käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus võtab selle

taotluse lahendamiseks HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde Tartu

Halduskohtu 08.07.2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1423 ja 14.07.2021. a määruse

haldusasjas nr 3-21-1557.

12. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu

poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel

esitatud korduva avalduse.

13. Kaebaja palus haldusasjas nr 3-21-1423 tühistada Viru Vangla 05.06.2021. a

käskkiri nr 3-21/1-2/135 ja tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus käeraudade kohaldamisel

ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse igapäevasel kontrollimata jätmisel.

Koos kaebusega esitas kaebaja samas asjas esialgse õiguskaitse taotluse vangla 05.06.2021. a

käskkirja täitmise peatamiseks. Tartu Halduskohus tagastas 08.07.2021. a määrusega asjas

nr 3-21-1423 kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud käskkirja täitmise

peatamiseks rahuldamata. Kohtute infosüsteemist ilmneb, et kaebaja on esitanud viimati

nimetatud kohtumäärusele määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Kohus selgitab, et

ringkonnakohtul on võimalik ka vaidemenetluse lõppemisel varem esitatud esialgse õiguskaitse

taotlust ja selle taotluse lahendamisel tehtud määruse peale esitatud määruskaebust lahendada

ja vajadusel esialgset õiguskaitset kohaldada kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja

lõpuni või kaebuse lahendamiseni (Riigikohtu 05.03.2020. a määrus nr 3-19-2221, p 9).

14. Eelnevast nähtub, et praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla

05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks on samadel asjaoludel ja samal

alusel esitatud korduv taotlus, mis on sama kohtu poolt juba lahendatud ja kohus jätab selle

HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.

15. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja esitas ka haldusasjas nr 3-21-1557 kaebuse ühe

nõudena Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 tühistamise nõude, paludes

ühtlasi peatada esialgse õiguskaitse korras vangla 05.06.2021. a käskkirja täitmine. Tartu

Halduskohus jättis 14.07.2021. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla

05.06.2021. a käskkirja täitmise peatamiseks läbi vaatamata, kuna kohtu hinnangul oli tegemist

korduva taotlusega. Kohus võttis kaebaja nõude tühistada vangla 05.06.2021. a käskkiri

19.08.2021. a määrusega asjas nr 3-21-1557 menetlusse.

Viru Vangla 12.07.2021. a käskkiri nr 6-3/549-1 ja 30.07.2021. a käskkiri nr 6-3/622-1

16. Kaebaja on palunud peatada Viru Vangla 12.07.2021. a käskkirja nr 6-3/549-1 ja

30.07.2021. a käskkirja nr 6-3/622-1 täitmine. Kuna distsiplinaarkaristusena määratud

noomitust ei saa täitmisele pöörata, mõistab kohus taotlust eelnimetatud käskkirjade kehtivuse

peatamise taotlusena (HKMS § 251 lg 1 p 1). Kaebaja on esitanud nimetatud käskkirjadele

09.08.2021 vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav

(HKMS § 249 lg 2).

17. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas

taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas kohtumenetluse käigus saabuvad taotleja jaoks

pöördumatud tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse

vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldustest. Eelnevast tulenevalt tuleb kohtul esmalt kindlaks

teha, kas kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus.

18. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus Viru Vangla

12.07.2021. a käskkirja nr 6-3/549-1 ja 30.07.2021. a käskkirja nr 6-3/622-1 kehtivuse

3-21-1828

peatamiseks, mistõttu tuleb jätta vastavad esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata.

19. Vaidlustatud 12.07.2021. a ja 30.07.2021. a käskkirjadega määrati kaebajale

distsiplinaarkaristuseks noomitused vanglateenistuse ametniku korralduste täitmata jätmise

eest (vt määruse p-d 2 ja 3). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja jättis vanglateenistuse ametniku

korraldused täitmata ning vangla määras selle eest distsiplinaarkaristused. VangS § 63 lg 1 p 1

kohaselt on noomitus üks distsiplinaarkaristuse liikidest.

Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas rikuvad talle määratud noomitused tema õigusi või millised

pöördumatud tagajärjed talle käskkirjade kehtivuse peatamata jätmisega kaasnevad. Sellised

tagajärjed ei ole käesolevas menetlusstaadiumis äratuntavad ka kohtule. Kohus leiab, et kaebaja

karistamine distsiplinaarkorras noomitusega ei too talle kaasa täiendavaid piiranguid ega

pöördumatuid tagajärgi, mille saabumist peaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega vältima,

mistõttu ei ole täidetud esmased esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused. Kaebajal on

võimalik kaitsta oma õigusi käskkirjade vaidlustamisel kohtumenetluses. Kuna kaebajal

puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, ei kaalu kohus asjas esinevaid

vastanduvaid huve.

20. Kohus jätab kaebaja taotlused Viru Vangla 12.07.2021. a käskkirja nr 6-3/549-1 ja

30.07.2021. a käskkirja nr 6-3/622-1 kehtivuse peatamiseks rahuldamata.

Viru Vangla 05.08.2021. a käskkiri nr 6-3/634-1

21. Kaebaja on palunud peatada ka Viru Vangla 05.08.2021. a käskkirja nr 6-3/634-1 täitmine

(HKMS § 251 lg 1 p 1). Vaidlusaluse käskkirjaga karistati teda iga rikkumise eest isikliku

televiisori kasutamise keelamisega kolmeks päevaks. Käskkirja aluseks olid 23 ettekannet

perioodist 05.07.2021–17.07.2021. Kaebaja on esitanud nimetatud käskkirjale 09.08.2021

vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav (HKMS § 249 lg 2).

22. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab kaebajal olema esialgse õiguskaitse

vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmine toob kaebajale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad

tagajärjed.

Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, millised pöördumatud või hiljem raskesti

kõrvaldatavad tagajärjed talle saabuvad, kui tal ei ole võimalik kasutada 69 päeva jooksul

isiklikku televiisorit. Kaebaja põhjendused seonduvad pigem vangla 05.06.2021. a käskkirjaga,

mille alusel kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh käeraudasid, ning

kaebaja ei nõustu just käeraudade kohaldamise vajadusega. Kaebaja hinnangul on käeraudade

kohaldamine alusetu, mistõttu on ta ka käskkirja vaidlustanud. Kaebaja selgitab, et kuna ta ei

saa käeraudade kandmise korraldust täita ilma enda tervist ohtu seadmata, siis muutuvad

karistused järjest rangemaks.

Kohus märgib, et hindas kaebaja eeltoodud põhjendusi ja esialgse õiguskaitse taotluse

kohaldamise põhjendatust vangla 05.06.2021. a käskkirja osas haldusasjas nr 3-21-1423 ning

võttis ühtlasi kaebuse selle käskkirja tühistamise nõudes asjas nr 3-21-1557 menetlusse. Kuna

kaebaja ei ole esitanud kohtule põhjendusi selle kohta, millised pöördumatud tagajärjed

saabuvad talle isikliku teleri kasutamise võimaluseta 69 päeva jooksul ning televiisori omamine

ja kasutamine vanglas ei ole kohtu arvates hädavajalik, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse

vajadus. Kohtu hinnangul on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi kohtumenetluses käskkirja

vaidlustamisega. Kui kaebajale saab selgeks, et televiisori kasutamise võimaluse puudumisega

kaasnevad talle tagajärjed, mille saabumist tuleks tingimata esialgse õiguskaitse korras juba

kohtumenetluse ajal vältida, on tal õigus esitada kohtule koos kaebusega esialgse õiguskaitse

taotlus ja põhistada selles tal esinevat esialgse õiguskaitse vajadust (s.o kirjeldades talle esialgse

õiguskaitse kohaldamiseta saabuvaid kahjulikke tagajärgi). Kuna esialgse õiguskaitse vajadus

3-21-1828

ei ole seega kohtule käesoleval ajal äratuntav, ei kaalu kohus ka asjas esinevaid vastanduvaid

huve.

23. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 05.08.2021. a

käskkirja nr 6-3/634-1 täitmise peatamiseks rahuldamata.

III

24. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks.

25. Kaebaja on palunud tühistada Viru Vangla 12.07.2021. a käskkirja nr 6-3/549-1,

30.07.2021. a käskkirja nr 6-3/622-1 ja 05.08.2021. a käskkirja nr 6-3/634-1.

26. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).

27. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras

tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on

vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Praegusel juhul on kaebaja esitanud 09.08.2021 Viru Vanglale vaide 12.07.2021. a,

30.07.2021. a ja 05.08.2021. a käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks ja täitmise peatamiseks,

kuid vaie on vangla menetluses ning seda ei ole veel tagastatud, osaliselt rahuldatud või jäetud

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Seega on kaebajal täitmata kohtusse pöördumise

eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ning kaebus tuleb

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

IV

28. Kaebaja on esitanud taotluse haldusasjade nr 3-21-1828 ja 3-21-1557 liitmiseks.

HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad

pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama

vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks

võinud sama seadustiku § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste

ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kuivõrd kohus tagastab

käesoleva määrusega haldusasjas nr 3-21-1828 esitatud kaebuse ning sellega haldusasja

menetlus Tartu Halduskohtus lõppeb, ei ole põhjendatud haldusasja liitmine teise haldusasjaga,

milles menetlus veel jätkub. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-21-1828 ja

nr 3-21-1557 liitmiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)