2-08-77029/75 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-08-77029

Kohtuasi

Piiratud teovõimega täisealise isiku XX üle seatud

eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise

otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2021. a kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja liik

Lääne-Nigula valla 31. märtsi 2021. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Asjast

puudutatud

isik

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Asjast

puudutatud

isik

YY

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Asjast

puudutatud

isik

Lääne-Nigula

vald

(vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75038598),

lepinguline esindaja Andrus Post

Asjast puudutatud isik Pärnu linn (linnavalitsuse

kaudu) (registrikood 75000064), esindaja Tõnu

Poopuu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2021. a määrus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata Lääne-Nigula valla avalduse XX eestkostja vahetamiseks ja pikendas

XX-le määratud eestkostja Lääne-Nigula valla Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu

ametiaega. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata XX-le eestkostjaks

Pärnu linn Pärnu Linnavalitsuse kaudu.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

2-08-77029

3.1. Pikendada XX (isikukood XXXXXXXXXX) üle seatud eestkostet 5 (viie) aasta

võrra alates 28. märtsist 2021. a kuni 27. märtsini 2026. a (k.a) ja võtta XX-lt

täielikult ära tsiviilkohtumenetlusteovõime.

3.2. Rahuldada Lääne-Nigula valla avaldus XX eestkostja vahetamiseks.

3.3. Määrata XX eestkostjaks Pärnu linn Pärnu Linnavalitsuse kaudu (registrikood

75000064) ametiajaga 5 (viieks) aastaks alates 28. märtsist 2021. a kuni 27.

märtsini 2026. a (k.a).

3.4. Eestkostetaval ei ole õigust teha iseseisvalt tehinguid ja eestkoste on seatud XX

kõigi asjade ajamiseks (sh varaliste ja mittevaraliste õiguste kaitseks, tema huvide

esindamiseks ning vajalike rahaliste toimingute tegemiseks).

3.5. Eestkostja on kohustatud:

3.5.1. kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti

hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja

sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1);

3.5.2. esindama eestkostetavat kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel

ning kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes;

3.5.3. hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma

tegevuses eestkostetava huvidest;

3.5.4. kindlustama eestkostetava järelevalve ja hoolduse;

3.5.5. teatama kohtule asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või

eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2);

3.5.6. esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete

täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku eestkostja aruande. Aruandes

tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad

dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse

aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid

dokumente ei lisata. Järgmine aruanne tuleb kohtule esitada 1. jaanuariks

2022. a. Aruanne esitada Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja (asukoht

Kuninga

Pärnu

80010,

elektrooniline

menetlusposti

aadress

pmkparnu.menetlus@kohus.ee).

3.6. Eestkostetav XX tunnistada valimisõiguse tähenduses jätkuvalt teovõimetuks.

3.7. Eestkostetav

XX

lugeda

perekonnaõiguslike

tehingute

osas

jätkuvalt

otsusevõimetuks.

3.8. Kohus otsustab käesoleva määrusega seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise

eestkostja või eestkosteasutuse avalduse alusel hiljemalt 27. märtsil 2026. a.

3.9. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle eestkostjale teatavakstegemisest.

3.10. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud

menetluskulud jätta riigi kanda.

3.11. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3.12. Edastada kohtumäärus menetlusosalistele, XX-le edastada kohtumääruse

sissejuhatav- ja resolutiivosa.

4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

5. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

2-08-77029

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asjaolud

1. 18. veebruari 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-77029 pikendas Pärnu Maakohus XX

üle seatud eestkostet alates 28. märtsist 2016. a kuni 27. märtsini 2021. a ja pikendas eestkostja

Lääne-Nigula valla (endine Kullamaa vald) ametiaega viie aasta võrra. 3. detsembri 2021. a

Pärnu Maakohtu määrusega otsustas kohus algatada hagita menetlus piiratud teovõimega

täisealise isiku XX üle seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise otsustamiseks.

Menetlusosaliste seisukohad

2. Kohus kuulas puudutatud isiku XX ära 29. jaanuaril 2021. a video vahendusel Uus-Sauga

üksusest. XX ei suhelnud väga meelsasti video teel, tundis ennast ebamugavalt. XX sõnul

mäletab ta, et eestkoste on seatud, kuid ei tea, kes eestkostjaks on. Teadis, kus asub ja kaua seal

olnud on. Rääkis enda päevastest tegevustest. Hooldekodus ei ole kedagi, kellega suhtleb,

samuti ei ole kedagi, kellega suhtleks väljaspool hooldekodu. Tunnistas, et vajab abi. Ei tea,

kes abi osas saaks aidata.

3. Tugiisik MV sõnul on XX väga tubli, aitab alati süüa teha. Juhendamise järgi toimib, teeb

koristustöid. Rahaga iseseisvalt ümberkäimisega hakkama ei saaks. Kliendi- ja tiimitöö juht KL

tõi välja, et vallavalitsus oli suhelnud hooldekoduga suhtelistelt tihti eelkõige rahasummade ja

ostude osas. Lääne-Nigula Vallavalitsus on igapäevase X elukorraldusega kursis. KL märkis,

et XX käekäiguga on senine eestkostja kursis ja ilmselt saaks ka Pärnu linn olema kursis.

Erihoolekanne sobib XX-le väga hästi.

4. XX ema YY esitas kohtule seisukoha, et ta nõustub eestkoste ja eestkostja ametiaja

pikendamisega.

5. Eestkosteasutuse Lääne-Nigula Vallavalitsuse hinnangul tuleb XX üle seatud eestkostet viie

aasta võrra pikendada, kuid senine eestkostja tuleks ametist vabastada ning uueks eestkostjaks

määrata Pärnu linn. Lääne-Nigula vald oli seisukohal, et kuna eestkostetava alaline elukoht on

muutunud, siis oleks vajalik muuta eestkostjat. Eestkosteasutus viitas kohtupraktikale, mille

kohaselt on isik, kes vajab eestkostet, kõige rohkem seotud just selle omavalitsusega, kelle

hooldekodus isik viibib ja kellega on sõlmitud ööpäevaringne erihooldusteenuse osutamise

leping. Lääne-Nigula vald oli seisukohal, et kõige olulisem kriteerium eestkosteasutuse valikul

peaks olema see, millise omavalitsusega on eestkostetav seotud tulevikus. AS

Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekodu on suletud juba alates 2019. a ja Lääne-Nigula valla

territooriumil puuduvad ööpäevaringsed erihoolekandeasutused ning kuna neid ei ole valda

planeeritud ka tulevikus, siis ei teki XX-l Lääne-Nigula vallaga tulevikus mingit seost. Kõige

efektiivsemalt saab eestkostetava huvisid kaitsta ja temale vajalikke sotsiaalteenuseid osutada

temale kõige lähemalt ja kõige rohkem seotud kohalik omavalitsus. Määrates sellele

omavalitsusele kohustuse, kus isik tegelikult ei ela, on see omavalitsusele ebamõistlikult

koormav – kulukam ja halduslikult keerukam.

2-08-77029

6. Lääne-Nigula vald esitas kohtule Uus-Sauga üksuse kliendijuhi iseloomustuse XX kohta, kus

oli muuhulgas märgitud, et XX saabus Uus-Sauga üksusesse Koluvere kodust 15. oktoobril

2018. a. Nii iseloomustuse kui ka XX 30. oktoobri 2017. a rehabilitatsiooniplaani kohaselt vajab

XX jätkuvalt eestkostet.

7. Pärnu Linnavalitsus tõi välja, et Pärnu Linnavalitsusel puudub varasem kokkupuude XX-ga,

mistõttu tugineb ta seisukoha andmisel Lääne-Nigula Vallavalitsuse poolt esitatud

dokumentidele. Pärnu linna hinnangul ei ole Pärnu Linnavalitsuse eestkostjaks määramine

põhjendatud ning eestkostjana peaks jätkama Lääne-Nigula vald, kes on olnud aastaid XX

eestkostja. XX-l puudub tugev seotus Pärnu linnaga: ta ei ole pärit Pärnu linnast, ta ei oma seal

lähedasi ega vara ning tal pole seal muid olulisi sidemeid peale hoolekandeasutuse asukoha.

Eestkostja määramine üksnes hoolekandeasutuse asukoha järgi ei ole eestkostetava huvides,

sest eestkostetaval on olnud pikaajaline kontakt Lääne-Nigula vallaga. Lääne-Nigula vald on

rohkem kursis XX elukorraldust puudutavaga ning omab rohkem ülevaadet ja põhjalikumat

infot XX suhtes, mistõttu suudab paremini täita eestkostja ülesandeid. Praktika on näidanud, et

hoolekandeteenusel viibivaid kliente suunatakse tihti mujale edasi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Pärnu Maakohus pikendas 17. märtsi 2021. a määrusega XX üle seatud eestkostet 5 aasta

võrra alates 28. märtsist 2021. a kuni 27. märtsini 2026. a (k.a) ja võttis XX-lt täielikult ära

tsiviilkohtumenetlusteovõime. Lääne-Nigula valla avalduse XX eestkostja vahetamiseks jättis

kohus rahuldamata ning pikendas XX-le määratud eestkostja Lääne-Nigula valla Lääne-Nigula

Vallavalitsuse kaudu ametiaega 5 aasta võrra alates 28. märtsist 2021. a kuni 27. märtsini 2026.

a (k.a). Kohus määras, et eestkostetaval ei ole õigust teha iseseisvalt tehinguid ja eestkoste on

seatud XX kõigi asjade ajamiseks ning määras kindlaks eestkostja kohustused. Kohus tunnistas

XX valimisõiguse tähenduses jätkuvalt teovõimetuks ning luges perekonnaõiguslike tehingute

osas jätkuvalt otsusevõimetuks. Kohus määras, et otsustab määrusega seatud eestkoste

lõpetamise või pikendamise eestkostja või eestkosteasutuse avalduse alusel hiljemalt 27. märtsil

2026. a. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle eestkostjale teatavakstegemisest.

Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda ning muud menetluskulud

riigi kanda.

9. Kohus asus seisukohale, et tulenevalt menetlusosaliste seisukohtadest ning esitatud

tõenditest on põhjendatud XX üle seatud eestkostet pikendada. Kohus leidis, et XX eestkostjana

peab jätkama senine eestkostja s.o Lääne-Nigula vald. XX-l puuduvad seosed Pärnu

Linnavalitsusega ning asjaolu, et XX on viimased kaks aastat selle omavalitsuse territooriumil

asuvas hooldekodus asunud, ei anna alust pidada seda omavalitsust temaga kõige lähemalt

seotuks ja seda olukorras, kus hoolekandeasutuste vahetamine on võimalik ka tulevikus. Kohtu

hinnangul ei ole XX eestkostja vahetamine ainuüksi hoolekandeasutuse vahetamise tõttu

põhjendatud ega ole ka eestkostetava huvides. XX on alates 1995. a elanud praeguse Lääne-

Nigula valla territooriumil. Ka hoolekandeasutuse töötajate ärakuulamisest selgus, et

hooldekodu suhtleb vallaga tihti, seega on XX-l kõige tihedam seos Lääne-Nigula vallaga.

Määruskaebus

10. Lääne-Nigula vald esitas Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2021. a määruse peale määruskaebuse,

milles palus rahuldada määruskaebus ning määrata XX eestkostjaks Pärnu linn (linnavalitsuse

kaudu) ja seetõttu tühistada Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2021. a määruse resolutsiooni punkt 2

ning muuta kohtumääruse resolutsiooni punkti 3 sõnastust selliselt, et asendada sõnad “Lääne-

Nigula vald Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu (registrikood 75038598) sõnadega “Pärnu linn

Pärnu Linnavalitsuse kaudu (registrikood 75012802)“. Määruskaebuse esitaja palus

2-08-77029

õigusselguse huvides teha uus tervikmäärus ning määruskaebusega seotud menetluskulud jätta

poolte endi kanda.

11. Lääne-Nigula valla hinnangul tõlgendas maakohus liiga kitsalt ja seega vääralt PKS § 205

lg 3, mis viis ebaõige kohtulahendini osas, kus XX eestkostjaks määrati Lääne-Nigula vald.

Lääne-Nigula vald jäi enda 21. detsembril 2020. a esitatud seisukohtade juurde. Määruskaebuse

esitaja heitis maakohtule ette, et viimane on lähtunud ekslikult eeldusest, et XX osas on

hoolekandeasutuse vahetamine võimalik ka tulevikus, samas on kohus seisukohal, et XX

seisund ei ole paremaks muutunud – seega ei ole põhjust ka eeldada, et XX osas peaks

hoolekandeasutust vahetama. Lääne-Nigula vallal ei saa tulevikus tekkida XX-ga mingit seost.

Tulevikus saab just Pärnu linn säilitada eestkostetavaga paremini sidet. Lähem eestkostja

asukoht eestkostetavale on XX huvides.

12. Määruskaebuse esitaja tõi välja, et eestkostja ülesandeid ei saa täies ulatuses teostada nö

kaugjuhtimise teel, kui Covid-19 viiruse levik peaks mööduma. Eestkostja ülesandeks on mh

jälgida, kuidas on täidetud eestkostetava huvid hooldekodus, kas ta saab ettenähtud ravi ja muid

teenuseid. Selleks on eestkostja esindaja vähemalt kord-kaks aastas viibinud ka kohapeal ja

suhelnud hooldekodu personali ja eestkostetava endaga.

13. Pärnu linn esitas linnavalitse kaudu enda seisukoha Lääne-Nigula valla 31. märtsi 2021. a

seisukoha osas, vaidles sellele vastu ning jäi enda maakohtumenetluses esitatud seisukohtade

juurde ja nõustus maakohtu põhjendustega. Pärnu linn väljendas seisukohta, et eestkostetava

huvides ei ole praegu eestkostja vahetamine. Lääne-Nigula valla poolt eestkostja ülesannete

täitmist ei takista asjaolu, et eestkostetav asub Pärnu linnas asuvas hoolekandeasutuses. Pärnu

linn selgitas, et kuigi ei ole ette näha, et XX tervislik seisund muutuks, ei saa sellest järeldada,

et XX jääb Pärnu linnas asuvasse Uus-Sauga üksusesse erihoolekandeteenusele ka tulevikus.

Senine praktika on näidanud, et AS Hoolekandeteenused teeb tihti muudatusi klientide asukoha

suhtes ning näiteks sarnase diagnoosiga kliendid kolitakse ühte kohta või koha vabanemisel

kolitakse klient enda kodukohale lähemale teenusele või klient ise soovib elada mujal. Pärnu

linn märkis, et RRS § 70 lg 2 p 2 alusel ei ole isiku asumine või paigutamine ööpäevaringset

sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha

aadressi muutmise aluseks, mistõttu on XX elukohaandmed õiged ning ei vaja muutmist –

hoolekandeasutuse puhul ei ole tegemist isiku elukohaga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 tühistada osas, millega maakohus jättis Lääne-Nigula valla avalduse XX

eestkostja vahetamiseks rahuldamata ning pikendas XX-le määratud eestkostja Lääne-Nigula

vald Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu ametiaega. Ringkonnakohus saab teha asja maakohtule

uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse, millega määrab puudutatud isiku eestkostjaks

Pärnu linna (Pärnu linnavalitsuse kaudu) koos sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.

Määruskaebus rahuldatakse.

15. Ringkonnakohus kontrollib vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 Lääne-

Nigula valla määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas,

millega määrati puudutatud isiku eestkostja ülesannete täitmine Lääne-Nigula vallale.

Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega

maakohus tuvastas eestkoste seadmise ja pikendamise eeldused, sest määruskaebusega ei ole

maakohtu määrust vaidlustatud muus kui Lääne-Nigula valla eestkostjaks määramise osas.

16. Lääne-Nigula valla ja Pärnu linna vahel on vaidlus, kes neist peaks olema puudutatud isiku

eestkostja. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik ise ei ole selles küsimuses võimeline oma tahet

2-08-77029

avaldama. XX ema enda seisukohta kohtule ei esitanud. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud

määruskaebuse väide, et tuvastatud asjaoludel tuleb puudutatud isiku eestkostjaks määrata

Pärnu linn, sest eestkostja valikul tuleb kohtul lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest.

17. Eestkostja valikul tuleb kohtul lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest ning PKS § 205 lg

3 ei anna omavalitsusüksustele alust vaidluseks, kellel neist on eestkostetavaga tugevam side.

Ringkonnakohus märgib, et PKS § 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule

eestkostjaks valla- või linnavalitsust, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu,

pikemaajaline elamine, vara asukoht ja rahvastikuregistri järgne elukoht). Kohtul tuleb silmas

pidada ka sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega

tulevikus (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-4855,

p 9).

18. Maakohus nõustus Pärnu linna seisukohaga ja määras PKS § 205 lg 3 alusel puudutatud

isiku eestkostjaks Lääne-Nigula valla, sest puudutatud isik on alates 1995. a elanud Lääne-

Nigula (endine Kullamaa) vallas ning see on isiku rahvastikuregistri järgne elukoht. Maakohus

leidis, et XX-l puuduvad seosed Pärnu linnaga ning arvestades tulevikus võimalikku kolimist,

ei anna asjaolud kogumis alust eestkostja muutmiseks. Maakohus märkis, et hooldekodu

suhtleb Lääne-Nigula vallaga tihti, seega on XX-l kõige tihedam seos just Lääne-Nigula

vallaga.

19. Iseenesest leidis maakohus õigesti, et hoolekandeasutuse vahetumine ei ole automaatselt

aluseks eestkostja vahetamisele. Omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea

automaatselt saama kõigi selles hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks (vt nt

Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-4855, p 10). Samas on

kolleegiumi arvates maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata, kuidas on XX kohanenud

Uus-Sauga üksuses ning kuivõrd tõenäoline on puudutatud isiku tagasipöördumine Lääne-

Nigula valda. Teadaolevate andmete põhjal tuleb arvestada nii läheduse (seotuse) kui kestvuse

põhimõtet, s.o isikule eestkostjaks määratav kohalik omavalitsus peaks suutma võimalikult

efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset nii käesoleval ajal kui ka

tulevikus.

20. Ringkonnakohtu arvates ei saa esitatud asjaoludest järeldada, et puudutatud isik on Lääne-

Nigula vallaga PKS § 205 lg 3 mõttes tugevamalt seotud kui Pärnu linnaga. Puudutatud isiku

sünnikoht on Noarootsis Läänemaal, tema ema elab Haapsalus. XX ise on elanud ka Ridala

vallas ning õppinud ja käinud tööl Tallinnas, 1. oktoobril 1987. a suunatud Koluvere

hooldekodusse, vahepeal viibinud ka Valkla Kodus, Tallinna psühhiaatriahaiglas, Rapla

Haiglas (vt tl 84-85). Uus-Sauga üksusesse saabus XX 15. oktoobril 2018. a, seega Koluvere

hooldekodus viibis puudutatud isik ca 33.5 aastat. Uus-Sauga üksuses on puudutatud isik

elanud ca 2.5 aastat. Seega sidus puudutatud isikut Lääne-Nigula vallaga üksnes seal paiknenud

Koluvere hooldekodu. Muid seosesid Lääne-Nigula vallaga XX-l ei ole.

21. Eelnevat arvestades sobib kolleegiumi hinnangul puudutatud isiku eestkostja ülesandeid

paremini täitma Pärnu linn. Puudutatud isik on viibinud Pärnu linna territooriumil asuvas

hooldekodus ca 2.5 aastat ning on alust arvata, et ta on seal kohanenud (tl 126-127).

Eksperdiarvamusest ja rehabilitatsiooniplaanist nähtuvalt on vähetõenäoline, et puudutatud

isiku vaimne tervis paraneks ettenähtavas tulevikus sedavõrd, et ta suudaks taas asuda

iseseisvalt oma elu korraldama ja tal oleks põhjust pöörduda tagasi elama näiteks Lääne-Nigula

valda. Arvestades Lääne-Nigula valla seisukohta, et AS Hoolekandeteenused Koluvere

Hooldekodu on suletud alates 2019. a ja Lääne-Nigula valla territooriumil puuduvad

ööpäevaringsed erihoolekandeasutused ning neid ei ole planeeritud valda ka tulevikus, ei ole

tõenäoline, et isegi juhul, kui AS Hoolekandeteenused peaks XX kusagile ümber paigutama,

2-08-77029

suunatakse ta tagasi Lääne-Nigula valda. Seega puudub alus arvata, et puudutatud isiku seos

Lääne-Nigula vallaga taastuks.

22. Kuigi eelduslikult ei oleks Lääne-Nigula valla jaoks ülemäära koormav külastada kord-kaks

aasta jooksul (tl 104) XX ka Uus-Sauga üksuses või täita eestkostja ülesandeid meili, telefoni-

või videokõnede teel, leiab kolleegium, et mõistlikum oleks eestkostja ülesandeid täita Pärnu

linnal. Ringkonnakohtul ei ole põhjust arvata, et Pärnu linn ei oleks suuteline efektiivselt ja

mõistlikult korraldama eestkostetava huvide kaitset nii käesoleval ajal kui ka tulevikus.

23. Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isiku rahvastikuregistri järgne elukoht oli eestkoste

seadmise ja eestkostja määramise menetluse algatamise ja ka kohtumääruse tegemise aja

seisuga Lääne-Nigula vallas. Iseenesest leidis Pärnu linn õigesti, et isiku paigutamine

hoolekandeasutusse ei too kaasa tema rahvastikuregistri järgse elukoha muutumist. Isiku

rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei oma sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt määravat

tähendust isikule sotsiaalteenuste osutamisel. SHS § 5 lg-st 1 tulenevat kohustust tõlgendatakse

nii, et sotsiaalteenuseid tuleb osutada neile registrijärgsetele elanikele, kes ka tegelikult selle

omavalitsuse territooriumil elavad. See tähendab, et omavalitsusüksusel ei ole kohustust

korraldada sotsiaalteenuste osutamist neile registrijärgsetele elanikele, kes elavad mõne teise

omavalitsusüksuse territooriumil, st kelle andmed ei ole registris õiged (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 5-18-7, p

137). Pärnu linna on teavitatud, et nende territooriumile asub elama püsivalt inimene, kes ei

kasuta enam rahvastikuregistrisse kantud elukohana Lääne-Nigula valda ning on soovitatud

kanda XX rahvastikuregistris uueks elukoha aadressiks XXX, Pärnu (tl 124).

Omavalitsusüksus, kelle territooriumil selline inimene viibib, peab algatama rahvastikuregistris

elukoha andmete muutmise menetluse RRS § 86 järgi.

24. Määruskaebuse esitaja on taotlenud muuta kohtumääruse resolutsiooni punkti 3 sõnastust

selliselt, et asendada sõnad “Lääne-Nigula vald Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu

(registrikood 75038598) sõnadega “Pärnu linn Pärnu Linnavalitsuse kaudu (registrikood

75012802)“. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et Pärnu

Linnavalitsuse registrikood on äriregistri andmetel ning ka Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu)

käesolevas menetluses esitatud 22. aprilli 2021. a seisukoha järgi 75000064, mistõttu

märgitakse resolutsioonis antud registrikood.

25. Selguse huvides märgib ringkonnakohus määruses kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse (TsMS § 654 lg 22 ja § 659).

26. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

27. TsMS § 532 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)