2-20-116737/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Neve Uudelt ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-116737

Kohtuasi

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i hagi Kimm

Invest OÜ vastu põhivõla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. juuni 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kimm Invest OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS

(registrikood

10361578),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Raini Nõu

Kostja

(apellant)

Kimm

Invest

OÜ

(registrikood

11499273), seaduslik esindaja MŠ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kimm Invest OÜ 28. juuli 2021. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

30. juuni 2021. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-20-116737 Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Kimm Invest OÜ kanda. LEADELL Pilv

Advokaadibüroo AS-il ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid

menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-116737

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS (hageja) esitas 28. aprillil 2020 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kimm Invest OÜ (kostja) vastu 1932 euro 80 sendi

saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 18. juunil 2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõla 1500 eurot, 18. juuni 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 410 eurot 20 senti ning alates 19. juunist 2020 kuni põhivõla 1500 euro tasumiseni sellelt

viivise 0,1% päevas, kuid selliselt, et viivis ei ületaks kokku 1500 eurot. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 9. mail 2019 kliendilepingu nr 99-2019/LP,

mille alusel hageja nõustas ja esindas kostjat tsiviilasjas nr 2-19-6190. Hageja esitas kostjale

26. septembril 2019 kliendilepingu alusel osutatud õigusteenuste eest 2304 euro suuruse arve

tasumistähtajaga 3. oktoober 2019. a. Arvel kajastatud toimingud ja neile kulunud aeg oli kostja

õiguste ja huvide kaitseks vajalik. Kostja ei esitanud pärast arve saamist hagejale küsimusi ega

vastuväiteid. Vastupidi, kostja asus arvet tasuma, kuid üksnes osaliselt. Kuigi hageja palus

kostjal korduvalt arve täies ulatuses tasuda ja kostja lubas seda teha, oli maksekäsu

kiirmenetluse avalduse seisuga tasumata 1600 eurot ja hagi esitamise seisuga tasumata

1500 eurot. Hageja ei nõustu võlgnevuse tasumisega osamaksetena. Selleks ei ole ka õiguslikku

alust. Võlgnetav summa ei ole niivõrd suur, et kostja kui ettevõtlusega tegelev isik ei suudaks

seda mitmete kuude jooksul tasuda. Kuna arve tuli tasuda hiljemalt 3. oktoobril 2019, ei saanud

Covid-19 pandeemia selle tasumist enne 2020. a märtsi mõjutada. Kostja ei ole oma rasket

majanduslikku seisundit tõendanud.

Kliendilepingu järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% tasumata summalt päevas.

Hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 410 eurot 20 senti ning see koosneb

ajavahemikul 4. oktoobrist 2019 kuni 7. maini 2020 1600 eurolt sissenõutavaks muutunud

viivisest 347 eurot 20 senti ja ajavahemikul 8. maist 2020 kuni 18. juunini 2020 1500 eurolt

sissenõutavaks muutunud viivisest 63 eurot.

3. Hageja esitas 24. augustil 2020 avalduse, millega loobus põhinõudest 300 euro ulatuses ning

taotles vastavas osas menetluse lõpetamist. Avalduse järgi tasus kostja 26. juunil 2020 hagejale

100 eurot ja 5. juulil 2020 veel 200 eurot. Sellest lähtuvalt täpsustas hageja ka viivisenõuet ning

palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 18. juuni 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 410 eurot 20 senti, ajavahemikul 19. juunist 2020 kuni 25. juunini 2020 sissenõutavaks

muutunud viivise 10 eurot 50 senti, ajavahemikul 26. juunist 2020 kuni 4. juulini 2020

sissenõutavaks muutunud viivise 12 eurot 60 senti ning alates 5. juulist 2020 kuni põhivõla

1200 euro tasumiseni sellelt viivise 0,1% päevas, kuid selliselt, et viivis ei ületaks kokku

1500 eurot.

4. Maakohus võttis 3. mai 2021. a määrusega hagist osalise loobumise vastu ja lõpetas

1200 eurot ületavas osas menetluse.

5. Hageja esitas 18. mail 2021 avalduse, millega loobus põhinõudest 600 euro ulatuses ning

taotles vastavas osas menetluse lõpetamist. Avalduse järgi tasus kostja 9. novembril 2020

2-20-116737

hagejale 100 eurot ja 1. märtsil 2021 veel 500 eurot. Sellest lähtuvalt täpsustas hageja ka viivise

nõuet ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 18. juuni 2020. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 410 eurot 20 senti, ajavahemikul 19. juunist 2020 kuni 25. juunini 2020

sissenõutavaks muutunud viivise 10 eurot 50 senti, ajavahemikul 26. juunist 2020 kuni 4. juulini

2020 sissenõutavaks muutunud viivise 12 eurot 60 senti, alates 5. juulist 2020 kuni

28. veebruarini 2021 sissenõutavaks muutunud viivise 123 eurot 20 senti ning alates 1. märtsist

2021 kuni põhivõla 600 euro tasumiseni sellelt viivise 0,1% päevas, kuid selliselt, et viivis ei

ületaks kokku 1500 eurot.

Vastuväited hagile

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle täielikult või osaliselt rahuldamata. Hagi

rahuldamise korral palus kostja võimaldada tal tasuda võlg 100 euro suuruste osamaksetena

kuus. Menetluskulud palus kostja jätta menetlusosaliste enda kanda.

Vastuväidete kohaselt ei nõustunud kostja arve suurusega. Arvel kajastatud toimingud on

kohati arusaamatud ja toimingute maht ülemäärane. Kostja ei tellinud kahte juristi ja ei ole

osutatud teenusega rahul. Kostja on koroonakriisi tõttu olnud suurtes raskustes, mis kajastub

kostja käibes. Paljud arendused ja ehitustööd lükati edasi ning töötajad lahkusid. Hageja kasutab

kostja abitut seisundit ära. Hageja ei arvesta, et kostja on võlga vastavalt võimalustele tasunud.

Kostja jätkab arve tasumist osamaksetena selle täieliku tasumiseni. Kostja ei väldi arve

tasumist, tal on majanduslikult keeruline aeg. Kostja ei ole viivistega nõus. Majanduskriisi ajal

ei saa viiviste tasumist nõuda. Kostja palub arvestada kriisiolukorda ja tema majanduslikku

seisundit ning võimaldada tasuda põhivõlg osamaksetena 12 kuu jooksul.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus võttis 30. juuni 2021. a määrusega vastu hagist loobumise ja lõpetas

põhivõlanõude menetluse 600 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas rahuldas maakohus hagi ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 600 eurot, 30. aprilli 2021. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 708 eurot 90 senti ja alates 1. märtsist 2021 kuni põhivõla

tasumiseni põhivõlalt viivise 0,1% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 791 eurot 10 senti.

Maakohus ei rahuldanud kostja taotlust kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ja võla

tasumiseks osamaksetena. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 250 eurot koos kohustusega tasuda sellelt

seadusjärgses määras viivist.

7.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

hageja ja kostja sõlmisid 9. mail 2019 kliendilepingu, millega hageja kohustus osutama

kostjale õigusteenust ja esindama teda tsiviilasjas nr 2-19-6190 ning kostja kohustus

hagejale selle eest tasuma;

-

hageja esitas 26. septembril 2019 kostjale 2304 euro suuruse arve;

-

otsuse tegemise seisuga on arvest tasumata 600 eurot;

-

hagejal on kliendilepingu alusel õigus nõuda arve tasumisega viivitamisel kostjalt viivist

0,1% tasumata summalt päevas.

7.2. Hageja täiendav hagist osalise loobumise avaldus tuleb võtta vastu ning menetlus lõpetada

osas, milles põhinõue ületab 600 eurot. Hageja nõue põhivõla 600 euro saamiseks on

põhjendatud. Tööaja arvestuses märgitud toimingutele kulunud aega ei saa pidada selgelt

ülemääraseks ning toimingud olid vajalikud. Arve suurus vastab kokkulepitud tasumääradele

2-20-116737

ja tööaja arvestusele. Kostja käitumine on olnud vastuoluline ega viita õiguste heas usus

teostamisele.

7.3. Hageja viivisenõue on samuti põhjendatud. Alates 4. oktoobrist 2019 kuni 28. veebruarini

2021 arvestatud viivis on kokku 708 eurot 90 senti. Viivise vähendamiseks ei ole alust. Viivise

nõue ei ületa põhivõlga ja seda ei saa kohtu ette toodud asjaoludel pidada ebamõistlikult

suureks. Kostja on küll teinud põhivõla katteks mitmeid makseid, kuid võlg tekkis juba ligi

kaks aastat tagasi. Hageja on kostjale soodsalt arvestanud kõik laekumised põhivõla katteks.

Kostja ei ole välja toonud ühtegi kaalukat erandlikku asjaolu, mis takistas tal oma kohustusi

pikema aja jooksul täita. Viited raskele majanduslikule olukorrale ja koroonakriisile on

üldsõnalised. Võlg tekkis juba 2019. a oktoobris ja koroonapandeemia ei saanud mõjutada

kostja tegevust enne 2020. a märtsi.

7.4. Kostja taotlust võimaldada tal võlgnevust tasuda osamaksetena 100 eurot kuus saab

käsitada otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 445 lg 1 mõttes. Taotlus ei ole põhjendatud. Kohtuotsuse täitmise ajatamine enam

kui aasta pikkusele perioodile on ebamõistlik. Hagejal on õigus oma nõude rahuldamisele

mõistliku aja jooksul ning kostja esile toodud asjaolude põhjal ei saa teha järeldust, et kostja

huvid kaaluvad hageja vastava õiguse üles.

7.5. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel kostja kanda. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude (riigilõivu) hüvitise 250 eurot ning vastavalt hageja

taotlusele viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebus

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse viivise

väljamõistmise, otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluse rahuldamata jätmise,

menetluskulude jaotuse ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

Tühistatud osas palub kostja teha uue otsuse, millega jätta viivised välja mõistmata või

vähendada viivise määra 7% või arvestada viivist ainult põhivõlalt 600 eurot ning jätta hageja

menetluskulud tema enda kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on viivis valesti arvutatud ja viivise määr liiga kõrge.

Kostjal on raskusi tööde hankimisega ja koroonapiirangute tõttu palju peatatud või lõpetatud

töövõtulepinguid. Kuigi on raske tõestada, miks keegi lepingu peatas või lõpetas, on selge, et

2020. a ei olnud Eesti majanduses kerge aasta. Menetluskulud tuleks jätta menetlusosaliste enda

kanda. Kostja on näidanud üles head tahet tasuda arve osamaksetena pikema perioodi vältel

ning seda näitab asjaolu, et põhivõlg on kahanenud 600 euroni. Kostja ei soovinud

kohtumenetlust ja hageja keeldus kompromissidest. Kostjal on tahe võlga tasuda, kuid tal ei ole

selleks võimalusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

2-20-116737

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

10. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi

apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei

saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik

perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui

faktilised asjaolud,

millele apellatsioonkaebuses

tuginetakse, osutuksid tõendatuks

(vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab

ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende

kohta asjas esitatud tõendeid.

11. Praegusel juhul ei nõustu kostja maakohtu otsusega viiviste väljamõistmise, otsuse täitmise

korra kindlaksmääramata jätmise, menetluskulude jaotuse ja menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise osas. Põhivõlast osalise loobumise ja põhivõla väljamõistmise osas ei ole

kostja maakohtu otsust vaidlustanud.

11.1. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja esitanud apellatsioonkaebuses selliseid väiteid, mis

annaksid alust tühistada maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja viivise.

Kuigi kostja väitel on maakohus viivised valesti arvutanud, ei ole kostja täpsustanud, milles

maakohtu eksimus täpsemalt seisneb. Samuti ei ole kostja maakohtu menetluses esitanud

hageja viivisearvutustele ühtki vastuväidet. Arvestades seda, et nii hageja kui ka maakohus

lähtusid viivist arvutades tasumata põhivõla suurusest vastaval ajavahemikul, võttes viivist

arvutades arvesse ka kostja põhivõla katteks tasutud summasid, ning juhindusid kliendilepingus

kokku lepitud viivisemäärast, ei ole kolleegiumil alust järeldada, et viivist oleks valesti

arvutatud. Seda, et maakohtu otsuses oleks mõni arvutusviga, ei ole kostja esile toonud.

Kuigi kostja väitel on viivisemäär liiga kõrge, ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mis annaksid

alust arvata, et viivisemäära kokkulepe võiks olla vastuolus heade kommetega TsÜS § 86

tähenduses või kostjat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ja seetõttu VÕS § 42 järgi tühine.

Poolte lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,1% tasumata põhivõlalt päevas on majandus- ja

kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul praktikas tavapärane ega anna alust pidada vastavat

kokkulepet tühiseks. Ka Riigikohus on möönnud, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud

lepingu osaks saanud tüüptingimusega määratud viivisemäära 0,2% päevas ei saa pidada

seadusega vastuolus olevaks (vt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-5-13, p 49).

Samuti ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust pidada viivisenõuet tervikuna

ebamõistlikult suureks, sest hageja on viivisenõuet piiranud algse põhivõla suurusega.

Kostja esiletoodud asjaolud ei anna alust ka viivist VÕS § 113 lg 8 alusel koosmõjus §-ga 162

vähendada, sest kostja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et viivis

on ebamõistlikult suur. Samuti ei ole toonud kostja esile asjaolusid, mis annaksid alust viivist

vähendada. Kuigi kostja väitel on tal koroonakriisi ja -piirangute tõttu majanduslikud raskused,

mis on takistanud tal võlga kogu ulatuses tasuda, ei ole kostja toonud esile konkreetseid

asjaolusid, millest kohus seda järeldada saaks. Arvestades asjaolu, et hageja esitas kostjale

põhivõla tasumiseks arve juba 26. septembril 2019 tasumistähtajaga 3. oktoobril 2019, kuid

Covid-19 piirangud kehtestati Eestis alles 2020. aasta märtsis, ei saanud kostjal jääda arve õigel

ajal tasumata väidetud piirangute tõttu. Samuti ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mis

annaksid alust järeldada, et just piirangute kehtestamise tõttu tekkisid tal hiljem makseraskused.

2-20-116737

11.2. Kostja apellatsioonkaebuse väiteid arvestades ei oleks ringkonnakohtul alust tühistada

maakohtu otsust ka osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse määrata

kohtuotsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et kostja tasub võla osamaksetena.

TsMS § 445 lg 1 alusel saab täitmist ajatada erandlikel asjaoludel ja ajatamise aluseks olevad

asjalud peab esile tooma ja tõendama taotluse esitaja. Praegusel juhul ei ole kostja toonud esile

selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid temalt välja mõistetud summade täitmist

ajatada. Kostjal tekkis võlg juba 2019. aasta oktoobris ja hagejal on õigustatud huvi selle

täitmise vastu mõistliku aja jooksul.

11.3. Kuna ülaltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsust tühistada, ei

oleks ringkonnakohtul alust tühistada maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas.

Arvestades seda, et hageja loobus osaliselt hagist seetõttu, et kostja tegi pärast hagi rahuldamist

põhinõude katteks mitmeid makseid, ja maakohus rahuldas hagi, tuleb kohtul menetluskulude

jaotamisel juhinduda TsMS § 162 lg-st 1 ja § 168 lg-st 4 ja jätta kulud kostja kanda.

Menetluskulud saaks jaotada kostja soovitud viisil juhul, kui oleksid täidetud TsMS § 162 lg-s 4

sätestatud eeldused, s.o hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks kostja suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja ei ole aga selliseid asjaolusid esile toonud. Kostja

üldsõnalised väited koroonakriisi ja majandusraskuste kohta ei anna selleks alust.

11.4. Arvestades menetluskulude jaotust ja asjaolu, et hagejale hüvitatav menetluskulu on

üksnes hagilt tasutud riigilõiv 250 eurot, ei saaks ringkonnakohus maakohtu otsust tühistada ka

osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 250 eurot.

Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 järgi hüvitatavate menetluskululude rahalise suuruse kindlaks

vastavalt sellele, millises ulatuses on kulud olnud põhjendatud ja vajalikud. Kolleegiumi

hinnangul ei saa riigilõivuseaduses sätestatud määras tasutud riigilõivu pidada põhjendamatuks

ega ebavajalikuks kuluks ja see tuleb igal juhul hüvitada.

12. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades hageja kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioon-

kaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

13. Ringkonnakohus lisab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest saaks täiendavalt

keelduda ka TsMS § 637 lg 21 alusel.

Nimelt, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab

2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 I lause

järgi

oma

õiglase

äranägemise

kohaselt

lihtsustatud

korras,

järgides

üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Kuna

hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on tegemist

lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti

2-20-116737

kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua

kaasa ebaõige otsuse.

14. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil

vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (50 eurot). Kolleegium märgib, et kuigi apellant ei ole apellatsioonkaebuselt seaduses

sätestatud ulatuses riigilõivu tasunud, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel

apellandil täiendavalt riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3)

enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise korral oleks apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.

15. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 II lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb

selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Neve Uudelt, Gea Lepik