2-20-10928/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-10928

Kohtuasi

XX pankrotiavaldus ja kohustustest vabastamise

avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. novembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX 16. novembri 2020. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) XX

Ajutine haldur Svetlana Pilden

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 4. novembri 2020. a määrus ja saata asi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (võlgnik) esitas 29. juulil 2020 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 25. augustil

2020), milles palus kuulutada välja enda pankroti ja alustada kohustustest vabastamise

menetlust.

2. Harju Maakohus võttis 28. septembri 2020. a määrusega võlgniku pankrotiavalduse

menetlusse ja määras ajutise halduri.

2-20-10928

3. Ajutine haldur esitas 19. oktoobril 2020 kohtule aruande, milles palus teha võlgnikule,

võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti 1500 eurot

pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks. Deposiidi

tasumise korral palus ajutine haldur kuulutada välja võlgniku pankroti. Deposiidi tasumata

jätmise palus haldur lõpetada võlgniku pankrotiavalduse menetlemine raugemise tõttu pankrotti

välja kuulutamata.

Aruande kohaselt on võlgnikule määratud vangistus 1 aasta 11 kuud ja 8 päeva ning ta viibib

Tallinna Vanglas. Võlgnikul ei ole realiseeritavat vara ega sissetulekut, kuid tal on kokku

kohustusi 4130 euro 91 sendi ulatuses. Võlgnik on Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu

võlgu 2083 eurot 20 senti (kriminaalasjades nr 1-19-4733 ja nr 1-18-8732 väljamõistetud

menetluskulude hüvitis), Eesti Vabariigile Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 1323 eurot

40 senti (kriminaalasjas nr 1-13-3702 väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasu)

ning OMEGA INVEST OÜ-le 724 eurot 31 senti (tsiviilasjas nr 2-17-105011 väljamõistetud

võlg). Võlgniku suhtes on 2007. aastal algatatud täitemenetlused, mis on peatatud.

Täitemenetluses ei ole viimase kümne aasta jooksul nõudeid rahuldatud. Tagasivõitmise ja

tagasinõudmise võimalusi ei ole.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on süstemaatiliselt toime pandud

kuriteod ja väärteod ning kriminaalmenetluse raames välja mõistetud rahalised karistused ning

menetluskulude hüvitised, mis moodustavad ligikaudu 85% võlgniku kohustustest.

Kuigi võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, ei ole

kohustustest vabastamine perspektiivne. Võlgniku maksejõuetuse olukord on kestnud juba

vähemalt kümme aastat ning kuna võlgnik viibib vanglas, ei ole tal vahendeid võlausaldajate

nõuete arvestatavas ulatuses täitmiseks järgmise viia aasta jooksul.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus lõpetas 4. novembri 2020. a määrusega raugemise tõttu pankrotimenetluse

pankrotti välja kuulutamata, vabastas ajutise halduri tema kohustustest, määras ajutise halduri

tasu ja kulud ning mõistis need välja.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb pankrotimenetlus PankrS § 29 lg-te 1–3 alusel

raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata lõpetada. Arvestades ajutise halduri aruannet, on

võlgnik püsivalt maksejõuetu – võlgnikul ei ole vara ja tal on kohustusi 4130 euro 91 sendi

ulatuses. Kuna pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole makstud, on alus lõpetada

pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

Kuigi võlgnik esitas ka kohustustest vabastamise avalduse, ei ole pankroti väljakuulutamiseks

alust ka PankrS § 171 lg 11 alusel, sest võlgnikul ei ole avaldusega võimalik soovitud eesmärki

saavutada. Tuginedes analoogia korras TsMS § 371 lg 2 p-le 2 ning võttes aluseks PankrS § 2

ning PankrS § 176 lg 2, tuleb võlgniku pankrot jätta välja kuulutamata ning lõpetada menetlus

raugemisega. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole hetkel võlgniku kohustustest vabastamine

perspektiivne. Suurem osa võlgniku kohustustest on kriminaalasjadega seotud kulud (3406

eurot 60 senti kohustuste kogusummast 4130 eurot 91 senti), millest PankrS § 176 lg 2 kohaselt

võlgnik ei vabane. Võlgnikul puudub igasugune vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning

suuremas osas kohustustest võlgnik ei vabane.

2-20-10928

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning teha uue

määruse, millega kuulutada välja võlgniku pankrot, algatada tema suhtes kohustustest

vabastamise menetlus ja määrata võlgnik täitma enda usaldusisiku kohustusi.

Määruskaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt PankrS § 176 lg-t 2 ja leidis

ekslikult, et enamus võlgniku kohustusi on sellised, millest võlgnik ei vabane. Võlgnik on

pankrotiavalduses kinnitanud, et tema suhtes sissenõutavaks muutunud nõuded ei ole

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded. Ka ajutise halduri aruandest

nähtub, et enamus sissenõutavaks muutunud nõuded on menetluskulude hüvitised, sundraha,

kaitsja tasu ja ekspertiisitasu, mis ei kuulu tahtlikult õigusvastaselt tekitatud kahjunõude alla.

6. Pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt rahuldada,

maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule võlgniku

pankrotiavalduse uueks läbivaatamiseks.

9. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et praegusel juhul on võlgniku kohustused suures osas

sellised, millest võlgnik ei saaks PankrS § 176 lg 2 alusel vabaneda, mistõttu oleks kohustustest

vabastamise menetlus perspektiivitu.

Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustamisel tuleb arvestada PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele

isikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Riigikohus on

selgitanud, et selle eesmärgi saavutamise üle otsustamiseks on mh põhjendatud hinnata

võlgniku kohustuste struktuuri (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, p 9). Mh saab

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamisel

arvestada

asjaolu,

et

võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõppe PankrS § 176 lg 2

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Seega ei lõppeks võlgniku kohustustest vabastamise korral tema vastu kannatanu

esitatud tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja 1045

tähenduses koosmõjus VÕS § 104 lg-ga 5 ning juhul, kui võlgniku kohustused ei saaks lõppeda

kohustustest vabastamise menetluse läbi, oleks võlgniku kohustustest vabastamise avaldus

perspektiivitu.

Praegusel juhul nähtub ajutise halduri aruandest, et võlgnikul on kohustus hüvitada Eesti

Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu 2083 eurot 20 senti (kriminaalasjades nr 1-19-4733 ja

nr 1-18-8732 väljamõistetud menetluskulude hüvitis), Eesti Vabariigile Riigi Tugiteenuste

Keskuse kaudu 1323 eurot 40 senti (kriminaalasjas nr 1-13-3702 väljamõistetud sundraha,

kaitsjatasu ja ekspertiisitasu) ning OMEGA INVEST OÜ-le 724 eurot 31 senti (tsiviilasjas

nr 2-17-105011 väljamõistetud võlg). Ükski neist ei ole käsitatav tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise kohustusena PankrS § 176 lg 2 tähenduses. Seega ei ole ühelgi juhul tegemist

2-20-10928

PankrS § 176 lg-s 2 nimetatud kohustusega, millest võlgnik ei saaks kohustustest vabastamise

menetluse läbi vabaneda. Seetõttu ei saa pidada võlgniku kohustustest vabastamise avaldust

PankrS § 176 lg 2 alusel perspektiivituks.

10. Võlgniku kohustustest vabastamise avaldust ei saa pidada perspektiivituks ka seetõttu, et

võlgnikul ei ole praegu vara ega sissetulekut, mille arvel kohustustest vabastamise menetluse

ajal võlausaldajatele võlgu tasuda.

Kolleegium märgib, et juhul, kui pankrotimenetlus tuleks PankrS § 29 lg-te 1 ja 2 alusel

raugemise tõttu lõpetada pankrotti välja kuulutamata, sest võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, kuid

võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus PankrS § 171

lg 1¹ järgi pankroti välja. Sellisel juhul võib kohus jätta pankroti välja kuulutamata üksnes juhul,

kui esinevad PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud alused.

Praegusel juhul ei ole maakohus tuvastanud, et pankroti saaks jätta välja kuulutamata mõnel

PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud alusel ning asjaolu, et võlgnikul ei ole hetkel vara ega

sissetulekut, mille arvel kohustusi täita, ei anna kohtule alust jätta võlgniku pankrot välja

kuulutamata, kui võlgnik on ühes pankrotiavaldusega esitanud ka enda kohustustest

vabastamise avalduse.

Ringkonnakohus mõistab, et olukorras, kus võlgnik viibib vangistuses, ei pruugi ta kohustustest

vabastamise menetluse ajal suuta olulises osas täita võlausaldajate nõudeid, kuid tema avalduse

menetlusse võtmise etapis ei saa seda eeldada. Seda, kas võlgnik rikkus PankrS § 175 lg 2 p 2

ja § 173 lg 1 järgi süüliselt oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, saab

kohus hinnata siis, kui otsustab võlgniku kohustustest vabastamise üle. Pankrotiavalduse

menetlusse võtmise otsustamisel ei ole kohtul võimalik teha järeldust ka selle kohta, kas võlgnik

rikub süüliselt oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (vt ka Riigikohtu

27. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13, p 10).

Lisaks märgib kolleegium, et praegusel juhul nähtub ajutise halduri aruandest, et võlgnikule on

määratud alates 10. juunist 2019 vanglakaristus kestusega 1 aasta 11 kuud 8 päeva, mistõttu on

võlgnikul võimalus vanglast vabanemise järel asuda tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega.

11. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada ning asi saata samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik