2-20-17805/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. august 2021

Tsiviilasja number

2-20-17805

Tsiviilasi

Brigitte Susanne Hundi hagi Sirle Küti vastu

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

ja

viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. juuni 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Brigitte Susanne Hundi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Brigitte Susanne

Hunt (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

Vastustaja

(kostja):

Sirle

Kütt

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Meree Punab

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Brigitte Susanne Hundi määruskaebus

osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 11. juuni 2021. a

määrus väljamõistetud menetluskulude suuruse

osas.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega

rahuldada Sirle Küti avaldus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt, määrata

Sile Küti menetluskuludeks maakohtu menetluses

783 eurot (käibemaksuga). Mõista Brigitte Susanne

Hundilt Sirle Küti kasuks välja menetluskulud

maakohtus 783 eurot (käibemaksuga).

4. Lugeda maakohtu määruse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Asendada tsiviilasjas nr 2-20-17805 senine kostja

Sirle

Kütt

uue

kostja

A.A.ga

(isikukood

XXXXXXXXXXX).

4.2. Jätta Brigitte Susanne Hundi hagi Sirle Küti

vastu tsiviilasjas nr 2-20-17805 läbi vaatamata.

4.3. Jätta menetluskulud, mis on tekkinud seoses

Sirle Küti menetluses osalemisega, Brigitte Susanne

Hundi kanda.

4.4. Määrata kindlaks Sirle Küti menetluskulude

suuruseks 783 eurot (käibemaksuga).

4.5. Välja mõista Brigitte Susanne Hundilt Sirle Küti

kasuks

menetluskulude

katteks

eurot

(käibemaksuga).

4.6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.7. Kohustada hagejat esitama asendatud kostja A.A.

jaoks 14 päeva jooksul arvates käesoleva määruse

kättesaamisest hagiavalduse ärakiri koos lisadega.

5. Jätta määruskaebuse menetlemisega kaasnenud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Brigitte Susanne Hunt (hageja) esitas 2. detsembril 2020 hagi Sirle Küti (kostja) vastu kahju

hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime, avaldades ajakirja

Kroonika võrguväljaandes hagejat puudutava artikli all solvava sisuga kommentaari.

Hageja esitas 13. mail 2021 taotluse asendada senine kostja uuega. Senine kostja on menetluses

avaldanud, et tema ei ole hageja au teotanud, vaid hagi aluseks oleva kommentaari avaldas tema

abikaasa B.B.. Kuna B.B. on surnud ja tema pärijaks on A.A., palub hageja asendada senine

kostja kostjaga A.A..

Kostja S. Küti menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel

jätta TsMS § 162 lg 4 alusel tema enda kanda. Kohtupraktika kohaselt võib menetluskulud jätta

poolte endi kanda seepärast, et menetlusosaline oleks saanud kohtueelselt vastaspoolega läbi

rääkides probleemi lahendada (Harju Maakohtu 1. märtsi 2021. a määrus tsiviilasjas

nr 2-20-16475). TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka TsMS §-s 168 sätestatud eriregulatsiooni puhul

(Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-63-11, p-d 13–14).

Hageja tegi enda poolt kõik võimaliku, et vaidlus kohtuväliselt lahendada. Asjaolu, et kostja ei

võtnud tähitud kirja vastu ning ignoreeris hagejat, tekitaski olukorra, kus hageja esitas

hagiavalduse eeltõendamismenetluse raames saadud andmete alusel. Koos TsMS § 162 lg 4

rakendamisega tohib võtta arvesse ka TsMS § 170 lg-s 2 sätestatut. TsMS § 170 lg 2 järgi

võetakse eeltõendamismenetluse kulud arvesse ka põhiasjas. Hageja saigi hagi esitamisel

tugineda üksnes eeltõendamismenetlusest selgunud asjaoludele ning hagejal ei saanudki olla

teavet B.B. surma kohta. Hageja tegi kõik endast oleneva, et esitada hagi õige kostja vastu.

2. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on

kostja kandnud menetluskulusid kokku 1970 eurot 40 senti (käibemaksuga).

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus asendas 11. juuni 2021. a määrusega senise kostja uuega, jättis hagi kostja

vastu läbi vaatamata, kostja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulud 1218 eurot, märkides, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses.

Maakohus jättis TsMS § 168 lg 4 alusel kostja vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud

hageja kanda. Ka õiguskirjandus viitab üheselt, et hagi tagasivõtmise korral peab hageja

kandma nii enda kui kostja menetluskulud (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne, § 424). Seega ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et kostja

menetluskulude jätmine hageja kanda oleks asjaolusid arvestades ebaõiglane. Hageja viide,

justkui oleks kostja jätnud kasutamata võimaluse lahendada vaidlus kohtuväliselt, ei ole

piisavaks põhjenduseks menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks.

Maakohus määras kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1218 eurot (7 tundi

x 145 eurot + käibemaks) taotletud 1970 euro 40 sendi asemel. Kohtu hinnangul on kostja

esindaja ajakulu olnud põhjendatud ja vajalik vaid osaliselt, arvestades käesoleva vaidluse sisu

ja nõude olemust ning hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid, nende

vajalikkust, mahtu ja sisu.

Maakohus luges põhjendatuks kostja esindaja tunnitasuks 145 eurot (ilma käibemaksuta).

Kostja lepingulise esindaja tasumäär on menetluskulude nimekirja kohaselt olnud 145

eurot/tund (ilma käibemaksuta) 2020. aastal ja alates 2021. aastast 170 eurot/tund (ilma

käibemaksuta). Tunnitasu 145 eurot on senises kohtupraktikas peetud põhjendatuks. Küll pole

tunnitasu tõus menetluse kestel 170 euroni põhjendatud, kuivõrd kostja vastuste sisu ja olemus

ega ka maht pole menetluse jooksul oluliselt muutunud, mistõttu ei ole alust sarnaste

dokumentide koostamise eest arvestada varasemast kõrgemat tunnihinda.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda, mõistis kostja

menetluskulud hagejalt välja ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud

poolte endi kanda või alternatiivselt vähendada kostja menetluskulusid 638 euro 40 sendini.

Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.

Kohtupraktika kohaselt on menetluskulud jäetud poolte endi kanda juhul, kui hageja võttis hagi

tagasi põhjusel, mida ta ei saanud enne hagi esitamist teada ega mõjutada ning menetluskulude

väljamõistmine oleks selle taustal äärmiselt ebaõiglane (Harju Maakohtu 28. aprilli 2021. a

määrus tsiviilasjas nr 2-20-17181, p-d 10 ja 12).

Asjas kohaldub ka käibekohustuse analoogia. Üldine käibekohustus on isiku kohustus tegutseda

oma õigusi kasutades viisil, mis ei kahjusta teisi isikuid, ning teha kõik mõistlikult vajalik

selleks, et teised isikud ei saaks tema tegevuse tagajärjel kahjustada (Riigikohtu 20. juuni

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 10; 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-161-12, p 10). Kostja sai kohtuasja vältida, kui oleks edastanud samad tõendid

kohtuväliselt. Kostja hea usu põhimõtte vastane tegevus viis hagejale kahju tekkimiseni, sest

hageja peab hüvitama kostja menetluskulud (kui kohus nii otsustab). Kõik hagivastusele lisatud

tõendid olid kostjal juba varem olemas. Järelikult valis kostja ise teadlikult tee heade kommete

vastaselt hagejale kahju tekitamiseks ning pole õiglane jätta kostja menetluskulud hageja kanda.

Hageja tegi endast kõik võimaliku, et vaidlus kohtuväliselt lahendada ning hageja ei saanud

teada, kas kommentaari autor on elus või mitte.

Alternatiivselt palub hageja vähendada kostja kasuks väljamõistetud kulude suurust. Kuivõrd

pooltel ei tekkinud sisulist vaidlust, ei saa pidada kostja kulusid põhjendatuks suuremas

summas kui 638 eurot 40 senti, sest tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega mahuka asjaga.

Kohtupraktika suuniste kohaselt ei peeta põhjendatuks suuremat ajakulu suuremalt kui üks tund

ühe lehekülje kohta. Kostja vastus sisaldab u 5 lk sisulist teksti, ajakulu selle koostamiseks on

aga u 9 tundi.

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning määruskaebuse

menetlemisega seotud kulud hageja kanda.

TsMS § 208 lg 1, § 423 lg 1 p 2 ja § 168 lg 4 kohaselt kannab hagi tagasivõtmise korral kostja

menetluskulud hageja. Ka õiguskirjanduses on kinnitatud põhimõtet, et hagi tagasivõtmisel

peab hageja arvestama, et ta peab kandma nii hageja kui enda menetluskulud. Hageja viidatud

Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11 ei tulene, et TsMS § 162 lg 4 saab kohaldada

olukorrale, kus hageja võtab hagi tagasi. Viidatud lahend käsitles olukorda, kus hageja loobus

hagist, misjärel ei saa hageja enam kostja vastu kohtusse pöörduda (erinevalt hagi

tagasivõtmisest). Seega on hagist loobumine olemuslikult oluliselt erinev hagi tagasivõtmisest.

Hageja võttis hagi esitamisel teadliku riski, et võib esitada hagiavalduse vale isiku vastu.

Seadusest ei tulene, et kostja kui väidetav IP-aadressi omanik vastutab automaatselt iga

kommentaari avaldamise eest, mis on postitatud sellelt IP-aadressilt. Seega võttis hageja

teadliku riski, et võib esitada hagiavalduse vale isiku vastu, mistõttu tuleb jätta taolise riski

realiseerumise korral kostja menetluskulud hageja kanda. Asjakohane pole ka hageja viide

Harju Maakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-20-17181. Hageja ei saa väita, et ta võttis hagi tagasi

põhjusel, mida ta ei saanud enne hagi esitamist teada ega mõjutada.

Isegi kui kohalduks TsMS § 162 lg 4, ei ole hageja põhistanud, et temalt menetluskulude

väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sätte kohaldamiseks ei piisa hageja

märkusest, et pooltel oli teoreetiliselt võimalik asi lahendada kohtuväliselt.

Kostja menetluskulude tema enda kanda jätmine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. B.B.

oli enne surma pikalt haige. Menetluskulude jaotamisel kostja kahjuks ei oma tähendust asjaolu,

et kostja ei võtnud vastu tähitud kirja, kostjat ei olnud tol hetkel kodus. Arvestades meedias

levinud kriitikat kommentaatoritele saadetud nõudekirjade kohta, pidas kostja hiljem

postkastist leitud lihtpostiga tulnud nõudekirja alusetuks.

Viited käibekohustuse väidetavale rikkumisele ja hea usu põhimõtte vastasele käitumisele on

väärad. Väide, et kostja jättis kasutamata võimaluse lahendada vaidlus kohtuväliselt, on

asjakohatu ega ole piisav põhjendus menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Ühestki

hageja viidatud kohtulahendist, hea usu põhimõttest ega õigusnormist ei tulene kostjale

kohustust anda teavet ja tagada hagejale asja kohtuvälise lahendamise võimalus. Väide, et

kostja saanuks vältida kohtuasja, kui oleks edastanud samad tõendid kohtuväliselt, on

tõendamata. Hageja märkis hagiavalduses selgesõnaliselt, et kommentaari avaldamise eest

vastutab igal juhul kostja. Seega on väide, et oleks nõudest kostja vastu loobunud, kui oleks

teada saanud, et B.B. oli surmavalt haige või hagi esitamise ajal surnud, vale ja tõendamata.

Alternatiivne taotlus menetluskulude vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Väide, et vaidlus

ei olnud keerukas, kuna kostjal piisanuks teatada B.B. surmast ja tõendada enda viibimist mujal,

on eksitav. Hageja märkis hagiavalduses selgesõnaliselt, et kommentaari avaldamise eest

vastutab igal juhul kostja, mistõttu oli vaidlus keskmisest keerukam, kuivõrd kostja oli sunnitud

otsima võimalusi tõendamaks üle aasta hiljem, kus kostja kommentaari avaldamise hetkel

viibis. Lisaks sellele puudutas kohtuasi ka küsimust isiku, kelle nimel on internetiteenuse

leping, vastutusest kommentaaride eest. Viidatud õigusliku küsimuse osas puudub

kohtupraktika nii Eesti kui Euroopa Liidu tasandil. Ka väide, et põhjendatuks ei saa pidada

suuremat ajakulu kui üks tund ühe lehekülje kohta, on väär. Määruskaebus ei sisalda ühtegi

viidet kohtupraktikale, kust väidetavalt taoline põhimõte tuleneb. Määruskaebusest ei nähtu,

mille alusel saaks väita, et kohus on rikkunud diskretsiooni piire.

Väide, et TsMS § 162 lg 4 rakendamisel tuleks koos sellega arvesse võtta ka TsMS § 170 lg-s

2 sätestatut, ei ole asjakohane, sest viidatud säte on kehtetu alates 1. jaanuarist 2009.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

määruskaebus kuulub TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldamisele osaliselt. Maakohus

on määruse tegemisel rikkunud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus tühistab maakohtu

määruse kostja kasuks väljamõistetud menetluskulu suuruse osas ning teeb TsMS § 667 lg 2

alusel tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab kostja avalduse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 783

eurot (käibemaksuga). Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kaebuses ei

vaidlustata kostja asendamist ning hagi senise kostja vastu läbivaatamata jätmist. Maakohtu

määrus on selles osas jõustunud (TsMS § 466 lg 3 esimene lause).

8. TsMS § 168 reguleerib menetluskulude jaotust menetluse lõppemisel muudel juhtudel peale

asja sisulise lahendamise. Kui hageja võtab omal initsiatiivil hagi tagasi, seega loobub

menetluse kestel oma hagiga taotletud eesmärgist (kostja suhtes), tuleb tal kui menetluse

põhjustajal kanda TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulud.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja võttis hagi esitamisel teadliku riski, et võib esitada

hagiavalduse vale isiku suhtes. Saades eeltõendamismenetluses sideettevõtjatelt nende

lepinguliste klientide andmed, peab hageja möönma, et õige kostja ei pruugi olla isik, kelle

nimel vastav leping on sõlmitud. Seetõttu ei ole asjakohane ka hageja viide Harju Maakohtu

määrusele tsiviilajas 2-20-17181, kuivõrd kõnealuses asjas võeti hagi tagasi põhjusel, mis ei

olnud hagejale hagi esitamise hetkel teada ega ettenähtav. Asjaolu, et õige kostja ei pruugi olla

isik, kelle nimel on sideteenuse leping sõlmitud, on ettenähtav.

TsMS § 208 lg 1 kohaselt kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks

olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja

taotlusel menetlust lõpetamata asendada kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse

kostja suhtes tagasivõetuks. Kuna TsMS § 208 lg 1 teise lause kohaselt loetakse hagi esialgse

kostja suhtes tagasivõetuks, tuleb hagi senise kostja vastu jätta TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel

läbivaatamata. Kui hagi jäetakse läbivaatamata, kannab TsMS § 168 lg 2 ja 4 järgi

menetluskulud hageja. Seega tuleb hagejal hagi tagasivõtmise korral arvestada, et TsMS § 168

lg 2 ja 4 järgi peab ta kandma nii enda kui kostja menetluskulud. Sellest tulenevalt jättis

maakohus põhjendatult menetluskulud hageja kanda ning määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

9. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ületanud

diskretsioonipiire.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks maakohtu menetluses

lepingulise esindaja kulu 1970 eurot 40 senti (käibemaksuga). Lepinguline esindaja on kostja

esindamiseks teostanud toiminguid 10,6 tunni ulatuses, tunnitasuks on 2020. aastal olnud 145

eurot ning 2021. aastal 170 eurot.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas saab põhjendatud ja

vajalikuks esindaja tunnitasuks lugeda 145 eurot. Lepingulise esindaja tasu võib menetluse

kestel küll tõusta, kuid käesolevas asjas asja keerukust ja mahtu silmas pidades ei saa tõusu

kuni 170 euroni tunnis pidada mõistlikuks ja vajalikuks, mis kuuluks vastaspoolelt

väljamõistmisele.

10. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.

Maakohus pidas põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja ajakuluks 7 tundi.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus oleks käesolevas asjas pidanud

arvestama asjaoluga, et kostja oleks saanud tekkinud kulusid vähemalt osaliselt vähendada,

vastates hageja nõuetele. Hageja nõudele vastamine ei nõudnud ilmtingimata kostjalt juriidilisi

teadmisi ja lepingulise esindaja olemasolu. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et nõudekirja

saades oleks kostja pidanud sellele koheselt reageerima. Ringkonnakohus leiab aga, et kui

kostja pidas nõudekirja alusetuks, oleks ta vastamisega eelduslikult saanud menetluskulusid

vähendada.

Ringkonnakohtu hinnangul on taotletud ajakulu 10,6 tundi ilmselgelt ülepaisutatud.

Ringkonnakohus leiab käesolevat vaidlust ning kostja käitumist arvesse võttes, et põhjendatud

ja vajalik on kostja lepingulise esindaja ajakulu 4,5 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 783 eurot

(käibemaksuga) (4,5*145*1,2), mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.

11. Kuigi ringkonnakohus rahuldab osaliselt määruskaebuse, tuleb käesoleva vaidluse sisu ja

olemust arvesse võttes jätta määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 162 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke