Legislator Case Law & Legislation
3-21-123/16 AI generated

3-21-123/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-21-123/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Sima Ehituse OÜ (maakorraldustööde tegevuslitsents nr 275 MA-k) (maamõõtja) esitas nr LY1809276476 Kärgu katastriüksuse jagamise eesmärgil. Mõõdistustööde tulemusel

Legislator headnote

AI generated

3-21-123/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Mõõdistustööde tulemusel

Keywords

AI generated
damage to electrical installations metal pollution irreparable harm changed circumstances metal waste substantive defects
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.08.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-123

Haldusasi

T. V.i kaebus Maa-ameti 16.08.2019 korralduse nr

1-17/19/2106 ja 16.12.2020 korralduse nr 1-17/20/2994

osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – T. V.

Vastustaja – Maa-amet, esindaja Anneliina Siitan

Kolmandad isikud – L. L., E. G.-O. ja T. R.

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16.09.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sima Ehituse OÜ (maakorraldustööde tegevuslitsents nr 275 MA-k) (maamõõtja) esitas

27.09.2018 Maa-ametile taotluse katastrimõõdistamise tingimuste väljastamiseks Harju

maakonnas

Kuusalu

vallas

Salmistu külas

paikneval Kärgu

(kt

35201:002:0077,

mõõdistatud

L-Est

92,

maakatastris

registreeritud

12.12.2000) katastriüksusel

maakorraldustööde

teostamiseks. Katastripidaja

väljastas

05.10.2018

lähteülesande

nr LY1809276476 Kärgu katastriüksuse jagamise eesmärgil. Mõõdistustööde tulemusel

tähistati looduses seitse uut katastriüksust: Kärgu, Laane ühistu 9a, Laane ühistu 20a, Laane

ühistu 33a, Laane ühistu 32a, Laane ühistu 21a ja Laane ühistu 31a. Maamõõtja esitas

21.03.2019 katastriüksuste moodustamise toimikud (maakatastri menetlus nr 19032106473)

registreerimiseks katastripidajale.

2(16)

Katastripidaja tagastas dokumendid andmete parandamiseks ning 10.06.2019 esitas maamõõtja

parandatud piiriprotokolli (dtl 164-171). Katastripidajale registreerimiseks esitatud

mõõdistusdokumentide kohaselt on loodusest mõõdistustööde käigus leitud raudtorud

moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunktides nr 2, 3 ja 4 koordineeritud lubatust suurema

mõõdistusveaga võrreldes varem maakatastris registreeritud mõõdistusandmetega ning

piiripunktis nr 6 tuvastas maamõõtja looduses topelt piirimärgid (raudtoru ja piirikivi). Piiride

määramiseks

viis

maamõõtja

03.02.2019

looduses

läbi

piiride

kindlakstegemise

toimingu, millest võtsid osa Pedassaare tee 2, Pedassaare tee 12 ja Metsa-Annukse

katastriüksuste maaomanikud V. V. ja T. V. ning Kase ja Pedassaare tee 10 katastriüksuste

omanik T. V.. Jagatava Kärgu katastriüksuse omanik L. L. tutvus looduses leitud piirimärkidega

mõõdistustööde käigus.

T. V. ei olnud nõus allkirjastama piiride kindlakstegemise kokkulepet. Seega otsustas Maa-

amet maakorralduse läbiviija esitatud dokumentide alusel 16.08.2019 korraldusega

nr 1-17/19/2106 „Otsus Kärgu, Pedassaare tee 2, Kase, Pedasssaare tee 10, Pedassaare tee

12 ja Metsa-Annukse ühiste piiripunktide asukoha kohta“ maakorraldusseaduse (MaaKS)

§ 15 lg 5 alusel eelnimetatud katastriüksuste ühise piiri asukoha (dtl 93-97). Nimetatud

korraldusega otsustati Kärgu katastriüksuse piiripunktide nr 2, 3, 4 ja 6 asukohad.

2. T. V. teatas Maa-ametile, et temani ega V. V. ei jõudnud katastripidaja 21.06.2019 edastatud

e-kiri piiride kindlakstegemise tulemuste osas seisukoha avaldamiseks. Seega Maa-amet

uuendas 20.09.2019 kirjaga nr 1-17/19/2106-2 katastrimenetluse nr 19032106473 ning andis T.

V.ile ja V. V.le võimaluse esitada katastrimenetluses enda seisukoht hiljemalt 25.09.2020 (dtl

278-280). T. V. ja V. V. esitasid 25.09.2019 katastripidajale seisukoha piiride

kindlakstegemise tulemustele (dtl 61-66). Maa-amet edastas 04.10.2019 kirjaga nr

11-2/19/14913-2 Kärgu katastriüksuse omanikule T. ja V. V. tehtud ettepaneku määrata ühine

katastriüksuste piir kulgema mööda looduses oleva kiviaia telgjoont (dtl 289-291), millele

Kärgu katastriüksuse omanik esitas 10.10.2019 kirjaga (registreeritud nr 11-

2/19/14913-4) omapoolsed selgitused piiride määramise ettepanekule (dtl 292-295).

3. Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond viis 16.10.2019 vaidlusalusel

piirilõigul läbi kontrollmõõdistuse, mille tulemusel muu hulgas tuvastati, et maamõõtja on

koordineerinud loodusest leitud metalltorud riikliku geodeetilise põhivõrgu suhtes nõutava

täpsusega. Maamõõtja on piiri asukoha määranud maastikul olemasolevate, kuid osaliselt

varem maakatastris registreeritud piiriandmetega mittesobivate piirimärkide järgi. Piirimärgid

nr 2, 3 ja 4 olid maastikul loogilises asukohas, vahetult kiviaia servas (23.10.2019 - 04.11.2019

koostatud akt nr 16002/19 koos lisaga, dtl 27-36).

4. Maa-amet esitas 27.11.2019 maamõõtjale menetlusnõude mõõdistusdokumentides ilmnenud

puuduste kõrvaldamiseks (dtl 296). Menetlusnõudes paluti läbi viia uus piiride

kindlakstegemine piiripunktis nr 6 (endiselt maastikul topelt piirimärgid) ja piiripunkti nr 5

paigaldada nõuetekohane piirimärk (tsentripeaga). Piiripunktis nr 4 paluti läbi viia täiendav

piiride kindlakstegemine, kuna välikontrolli käigus selgitas T. V., et tegemist ei ole

piiritähisega, vaid loodusest leitud metalltoru on tema paigaldatud. Samuti vajas korrastamist

piiripunkt nr 3, kuna ei olnud kohtkindlalt maapinnaga ühendatud.

Maamõõtja esitas 21.02.2020 katastripidajale korrigeeritud katastrimõõdistamise andmed ja

dokumendid, millest nähtuvalt viis maamõõtja 03.02.2020 maastikul läbi teistkordse piiride

kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu piiripunktides nr 2, 3, 4 ja 6 (dtl 101-109). Piiride

kindlakstegemise tulemustega nõustus Kärgu katastriüksuse omanik L. L.. T. V. nõustus piiride

kindlakstegemise tulemustega piiripunktides nr 5 ja 6 ning esitas katastripidajale 10.02.2020

3(16)

allkirjastatud vastuväited piiride kindlakstegemise tulemustele piiripunktides nr 1-4 (dtl

9-14).

5. Maa-amet tagastas 05.05.2020 menetlusnõudega katastrimõõdistamise dokumendid

maamõõtjale täiendamiseks ja parandamiseks, paludes viia läbi piiride kindlakstegemine

piiripunktis nr 1 ja korduv piiride kindlakstegemine piiripunktis nr 4 (dtl 303).

Maamõõtja viis 29.06.2020 ja 21.09.2020 piiripunktides nr 1 ja 4 läbi korduva piiride

kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu ning esitas katastrimõõdistamise dokumendid ja

-andmed 26.10.2020 katastripidajale katastriüksuste moodustamiseks (dtl 304-323).

Piiriprotokolli allkirjastasid Kärgu kinnisasja omanik ja Kärka kinnisasja omanikud, kuid

piiride kindlakstegemise tulemustega ei nõustunud T. V. ja V. V..

6. Maa-ameti 16.12.2020 korraldusega nr 1-17/20/2994 „Maa-ameti 16.08.2019

korralduse nr 1-17/1/2106 muutmine“ (dtl 37-45) muudeti Maa-ameti 16.08.2019 korraldust

selliselt, et katastripidaja tegi otsuse piiripunkti nr 1 asukoha kohta ning jättis resolutsioonist

välja otsuse piiripunkti 6 asukoha kohta ning täpsustas täiendava mõõdistamise järgseid

katastriüksuse andmeid tulenevalt piiripunktide nr 2, 3 ja 4 koordinaatide täpsustumisest.

7. T. V. esitas 18.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 26.02.2021), milles

taotleb Maa-ameti 16.08.2019 korralduse nr 1-17/1/2106 ja 16.12.2020 korralduse

nr 1-17/20/2994 tühistamist osas, millega muudetakse Kärgu ja kaebajale kuuluvate Pedassaare

tee 2, Kase ja Pedassaare tee 10 katastriüksuste vahelist kehtivat piiri ning vähendatakse sellega

kaebaja kinnistute pindala (Maa-ameti 16.12.2020 korralduse p-d 3.1, 3.4, 3.5, 3.6 ja 3.7).

Halduskohus võttis kaebuse 15.03.2021 määrusega menetlusse ning kaasas kolmandate

isikutena menetlusse Kärgu katastriüksuse (kt 35201:002:0078) omaniku L. L. ning Kärka

katastriüksuse (kt 35201:002:0950) omanikud E. G.-O. ja T. R.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja palub tühistada osaliselt Maa-ameti 16.08.2019 korralduse nr 1-17/1/2106 ja

16.12.2020 korralduse nr 1-17/20/2994 (täiendavad seisukohad 26.02.2021 ja 28.06.2021) ning

mõista kaebaja menetluskulud vastustajalt välja.

1) Kaebajale kuuluvad Pedassaare tee 2, Kase, Pedassaare tee 10, Pedassaare tee 12 ja Metsa-

Annukse kinnistud, millede läänepiiri markeerib 415 m pikkune, ühe kerge käänukohaga, sirge

ajalooline kiviaed. Teisel pool kiviaeda asub põhjapoolses osas 145 m ulatuses Kärka kinnistu,

ülejäänud 270 m ulatuses asub teisel pool kiviaeda Kärgu kinnistu. Kinnistute omanike vahel

pole kunagi olnud piiri osas vaidlust, kuna on olnud selge, et ühel pool kiviaeda on Kärgu ja

teisel pool kaebaja kinnistud. Kärgu kinnistu jagamisega seoses tellitud Kärgu katastriüksuse

mõõdistamise käigus leidis või paigaldas maamõõtja piiripunktideks raudtorud ning määras

neile uued koordinaadid, millega nihutas Kärgu ja kaebaja kinnistute vahelise piiri 238 m

pikkuses lõigus piiripunktide nr 1-5 vahel kaebaja poole. See vähendab oluliselt kaebaja

kinnistute pindala ning rikub tema subjektiivset õigust omandi puutumatusele.

2) Käesoleval juhul ei ole tegemist varasemate mõõdistuste ebatäpsusega, vaid maamõõtja P.

Kirsiste omavoliga tellija huvide elluviimisel. Vastustaja on jätnud sisulise vastuseta kõik

kaebaja ja tema abikaasa (kinnistute kaasomanik) vastuväited ning määranud kaebaja

kinnistutele uute koordinaatidega piiripunktid selliselt, nagu maamõõtja heaks arvas. Kaebaja

on esitanud 10.02.2020 maamõõtjale põhjalikud vastuväited iga piiripunkti uue asukoha kohta,

milliseid vastustaja küll korralduses nimetab, kuid ei põhjenda nendega mittearvestamist.

4(16)

3) Alates 2019. a algusest on maamõõtja saatnud kaebajale ja kaebaja abikaasale

allkirjastamiseks seitse varianti piiriprotokollist ning survestas kaebajat protokollidele alla

kirjutama. Kaebaja pöördus 20.02.2019 ja 28.02.2019 e-kirjaga Maa-ameti poole

järelepärimisega. Väljavõtted neist kirjadest, tõendavad, et maamõõtja P. Kirsiste viis kaebajat

sihilikult eksitusse. Välistatud on, et litsentseeritud maamõõtja ei teadnud, et kinnistu pindala

arvutatakse piiripunktide koordinaatide järgi. Lisaks valetamisele pani maamõõtja

piiriprotokolli võltsingu. 06.02.2019 saadetud piirprotokollis nr LY1809276476 märkis

maamõõtja, et „piiripunkt nr 5, raudtoru kraavi põhjas, on olemasolev“. Kaebajale saatis

maamõõtja 11.02.2019 tema poolt 02.02.2019 pildistatud fotod piirimärkidest, kus on näha

selle asukoht ojas. 30 aasta jooksul ei ole selles kohas mingit piiripunkti tähistavat raudtoru

olnud. Ilmselgelt oli maamõõtja selle ise oja kaldale löönud jaanuaris-veebruaris 2019. a. Kuigi

see toru ei asu ei kiviaia joonel ega oja voolusängi keskel, nõustub kaebaja piiripunkti nr 5

asukohaga, eeldusel, et ka piiripunktid 1-4 jäävad kehtivate koordinaatidega määratud

kohtadesse.

Maa-amet teostas 16.10.2019 kontrollmõõdistamise, mille kohta koostatud akti lk-l 2 (viimases

lõigus) on toodud, et „Piiriprotokolli kohaselt peaks üleliigne piirimärk (metalltoru) olema

eemaldatud, kuid välikontrolli ajal oli metalltoru maastikul alles“. See tõendab, et maamõõtja

sõnad ja tema allkirjaga protokoll ei lähe kokku tegeliku olukorraga maastikul.

Kontrollmõõtmisega on tuvastatud mitmeid maasse löödud raudtorusid, mis piiripunkte ei

tähista ning on teadmata, kes, millal ja millisel eesmärgil need maastikule on löönud. Kaebaja

ei nõustu olukorraga, kus tema piiril Kärgu katastriüksusega loeb maamõõtja piiripunktideks

juhuslikud leitud (sh lahtiselt samblas asuva piiripunkti nr 3 ja kaebaja poolt aia ehituseks

löödud piiripunkti nr 4) või tekitatud raudtorud, mitte kehtivad koordinaadid ning omistab neile

uued koordinaadid, mis nihutavad piiri kaebaja kinnistute poole. Kärgu kõrvalkinnistul asuvatel

piiripunktidel loeb maamõõtja primaarseks kehtivad koordinaadid ning tekitab koordinaatidega

määratud kohtadesse uued piiripunktid (raudtorud).

4) Kärgu omaniku tellimusel koostas Hoerdel Arhitektuuribüroo 04.05.2009 Kärgu ja Nõmme-

Tülli (praegune Pedassaare tee 2) maaüksuste detailplaneeringu (DP) eskiisi, millel asuvad

Kärgu piiripunkt nr 1 ning piiripunkt nr 2 kiviaiast läänes Kärgu poolel. Kärgu omanik ei ole

seda vaidlustanud. Samamoodi asuvad nimetatud piiripunktid kiviaiast Kärgu poolel KBT

Ehitusprojekt OÜ poolt 07.02.2013 koostatud Kärgu DP eskiislahendusel, mida Kärgu omanik

ei ole vaidlustanud. Kaebajal ei ole alust arvata, et mitu maamõõtjat on eksinud rohkem kui

meetri võrra piiripunkti nr 2 mõlema koordinaadi ning piiripunktide vaheliste lõikude pikkuste

määramisel. Mõistlik seletus on, et P. Kirsite poolt väidetavalt loodusest leitud raudtoru ei asu

enam piiripunktis ning korrektne on selle piiripunkti määramine vastavuses kehtivate

koordinaatidega.

Vastustaja korraldus põhineb maamõõtja P. Kirsiste pahatahtlikul või asjatundmatul tegevusel

piiri nihutamisel tundmatu päritoluga „leitud“ raudtorude, samblas lahtiselt asuvate raudtorude

ning kaebaja poolt löödud juhuslike raudtorude kuulutamisega piirimärkideks. Kui kohus leiab,

et piiri määramine kiviaia teljele ei ole võimalik, ei ole kaebajal vastuväiteid selle kulgemiseks

raudtorust raudtoruni. Küll aga ei nõustu kaebaja uutest kohtadest „leitud“ raudtorude

lugemisega piiripunktideks.

5) Kinnisasja müümisel arvutatakse tehingu väärtus kinnistusraamatusse kantud pindalast

lähtuvalt, mis omakorda võetakse katastriandmetest. Katastriüksuse pindala vähendamine

vähendab automaatselt ka võimalikku müügiväärtust. Kokku vähendab Maa-ameti 16.12.2020

korraldus kaebaja kolme kinnistu pindala võrreldes kehtivaga 157 ruutmeetrit. Kaebaja ei soovi

oma kinnistute piiri nihutamist ega pindalade suurendamist ühtegi sentimeetrit võrreldes täna

kehtivaga ning leiab, et piirimärgid tuleb paigutada sinna, kuhu kehtivad koordinaadid neid

5(16)

osundavad. Mitte mingit põhjust seni kehtinud piiripunktide ja nende katastrisse kantud

koordinaatide muutmiseks ei ole. Kaebuses esitatud vastuväited piiripunktide 1, 3 ja 4 uutele

asukohtadele omavad pigem põhimõttelist ja illustreerivat tähendust, kuid piiripunkti nr 2

tekkimine kaebaja poolele kiviaeda omab olulist mõju kaebaja kinnistu pindala vähenemisele.

6) Leitud torud asuvad registreeritud andmetest kaugemal kui mõõdistusandmetega lubatud

ning nad ei vasta piirimärkidele kehtestatud vorminõuetele. Kärka ja Pedassaare tee 2

katastriüksuste moodustamise ajal (vastavalt 1997 ja 1998) kehtinud Riigi maa-ameti

peadirektori 01.07.1994 käskkirjaga nr 41 „Katastrimõõdistamise ajutise juhendi“ p 33 nägi

ette, et piiripunktide ristkoordinaatide määramine peab olema tagatud 0,1-0,4 m täpsusega ning

p 69 nõudis, et erinevate tehniliste vahendite kasutamine peab vastama juhendiga nõutud

täpsusele. Raudtoru piiripunkti nr 1 juures erineb koordinaatidega määratud kohast 0,63 m ja

piiripunkti nr 2 juures 1,52 m võrra.

Piirimärkide vorminõuete osas kehtis Kärgu moodustamise ajal 1999. a detsembris Vabariigi

Valitsuse 05.01.1999 määrusega nr 7 kinnitatud „Katastrimõõdistamise kord“, mille p 9 nägi

ette, et hajaasustusega aladel ümbritsetakse maastikule asetatud piirimärgid 2-meetrise

läbimõõduga kupitsaga. Samasugust piirimärkide tähistamist nõudis ka Kärka ja Pedassaare tee

2 moodustamise ajal kehtinud ajutise juhendi punkt 13. Ükski piiripunktide nr 1-4 lähedusest

leitud raudtorudest ei ole ümbritsetud ettenähtud kupitsaga, st nende puhul ei ole tegemist

nõutud korras paigaldatud piirimärkidega ning puudub alus neid sellisteks lugeda.

7) Kummaline on uutest asukohtadest leitud torudele uute koordinaatide määramist põhjendada

sellega, et need on vormilt torud. Pealegi, piiripunkti nr 4 tähistav raudtoru ei ole oma

välimuselt ja pikkusest sarnane mitte ühegi teise piirimärgiga. Kõik piiripunktid, mille asukoha

muutmist kaebaja vaidlustab, asusid enne samuti loogilises asukohas kiviaia servas. Maamõõtja

andmete alusel katastris registreeritud piiripunktide koordinaate ei saa kõrvalised isikud muuta,

küll aga võib metalltorusid lüüa sobivasse asukohta igaüks. Kui torude asukoha õigsuse osas ei

ole vastustajal kahtlust ja kaebajal on, siis oleks õigem lähtuda koordinaatidest, mida keegi ei

ole saanud muuta. 21. sajandi e-riigis kehtivad digitaalsed andmed.

Kaebaja käsitlus langeb kokku Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-67-12 tooduga, mille kohaselt

eeldatakse piirivaidluses katastrikannete õigsust. Riigikohus rõhutab, et katastriüksuse piiride

õigsuse eelduse saab vaidluses ümber lükata, kui piirimärgid paiknevad piiripunktidest

erinevalt või kahtluseks annab alust kinnisasjade valduse ulatus. Käesoleval juhul ei ole

millegagi tõendatud, et piirimärgid-raudtorud oleksid paiknenud õiges kohas ja katastriandmed

(piiripunktide ristkoordinaadid) oleksid valed. Vastustaja on rikkunud maakatastriseaduse

(MaaKatS) § 2 p-s 91 sätestatut, mille kohaselt piiripunkt on maaüksuse välispiiri punkt, millele

on õigusaktides kehtestatud korras määratud koordinaadid. Seega määratleb seadus piiripunkti

eelkõige koordinaatide kaudu, misjärel selliselt määratletud piiripunkt tähistatakse looduses

piirimärgiga (MaaKatS § 2 p 10). Primaarne on koordinaatidega määratud piiripunkt, selle

tähistus looduses piirimärgiga on sekundaarne. Ka MaaKS § 15 lg-s 3 on piiri asukoha

kindlakstegemisel seatud esikohale maakatastris ja registrites leiduvad andmed.

9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata (täiendavad seisukohad 09.07.2021) ja kaebaja

menetluskulud tema enda kanda.

1) Kuna Maa-ameti 16.08.2019 korralduse vastuvõtmise järgselt selgusid haldusorganile

asjaolud, millega korralduse vastuvõtmisel ei arvestatud, siis uuendati haldusmenetlus ja võeti

vastu 16.12.2020 korraldus, millega muudeti esialgset korraldust. See tähendab, et 16.08.2019

korraldus on kehtiv 16.12.2020 korralduse sõnastuses. Maa-ameti 16.12.2020 korraldus on

vastu võetud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 2, MaaKatS § 4 lg 41, § 8 lg-te 1 ja 31,

6(16)

§ 16 lg-te 7 ja 8, § 17 lg 10 ning MaaKS § 15 lg 5 ja maakorralduse läbiviija esitatud piiri

kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel.

Põhiline erinevus, mille osas 16.08.2019 korralduse sõnastust 16.12.2020 korraldusega

muudeti, seisnes selles, et 16.08.2019 korraldusega otsustati Kärgu maaüksuse piiripunktide

nr 2, 3, 4, ja 6 asukohad, kuid kuna maaomanikud saavutasid kokkuleppe piiripunkti nr 6

asukohas ja maaomaniku taotluse tõttu tehti piiri asukoht kindlaks ka piiripunktis nr 1, siis

otsustas katastripidaja 16.12.2020 korraldusega piiripunkti nr 1 asukoha ning puudus vajadus

otsustada piiripunkti nr 6 asukoht. Piiripunktide nr 2, 3 ja 4 asukohad looduses 16.08.2019

korralduse vastuvõtmise järgselt ei muutunud, kuid kuna maamõõtja mõõtis üle nende

asukohad ning korrastas piiripunkti nr 3 tähise maastikul, siis täpsustusid nende piiripunktide

koordinaadid ja puudutatud maaüksuste pindalad.

2) Katastripidaja pädevus otsustada piiri asukoht tuleneb MaaKS § 15 lg-st 5, mille kohaselt

otsustab kinnisasja piiri asukoha katastripidaja juhul, kui kinnisasjade omanikud piiri asukohas

kokkuleppele ei jõua. Käesolevas asjas piiri kindlakstegemise käigus on arvestatud MaaKS

§ 15 lg-s 3 tooduga ja sellest lähtuvalt saab otsustada ka piiri asukoha. Sh on katastripidajal

MaaKatS § 16 lg-st 8 tulenevalt õigus otsustada uute mõõdistusandmete alusel ka kõikide

puudutatud katastriüksuste piiripunktide andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete

alusel puudutatud katastriüksuste pindala ja kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud.

Piiride kindlakstegemise menetluses tuleb kõiki piiriandmeid hinnata ühtses kogumis. Muu

hulgas hindas Maa-amet maakatastris registreeritud katastriüksuste varasemaid piiriandmeid

ning tuvastas, et piirnevad Kärgu, Nõmme-Tülli (kehtiv aadress Pedassaare tee 2) ja Männi-

Tülli (pärast katastriüksuse jagamist käesolevasse haldusasja puudutatud kinnisasi – Kase)

katastriüksused on moodustatud sama maamõõtja (A-Projekt OÜ) poolt umbes aastase vahega.

Katastriüksuste plaanidele kantud ristkoordinaadid on identsed, mis annab katastripidajale alust

arvata, et maamõõtja tegi katastriüksuste esmasel mõõdistamisel vea ning kasutas

naaberkatastriüksuste moodustamise toimikutes samu andmeid ning tegelikkuses ei viinud läbi

korduvat mõõdistust maastikul, mille käigus oleksid vead mõõdistusandmetes avaldunud.

Seega on katastripidaja hinnangul maastikult leitud metalltorud usaldusväärsemad kui

maakatastris registreeritud ristkoordinaadid. Praktikas ei ole võimalik mõõdistada selliselt, et

piiripunktide koordinaadid tulevad igal mõõdistusel identsed – kas või 1 cm tuleb alati vahet.

Kui kõik ühised koordinaadid on identsed, siis väga suure tõenäosusega on maamõõtja ühel

korral looduses mõõdistatud koordinaate kasutanud ka kõikide teiste naabermaaüksuste

mõõdistusdokumentides nõutavat mõõdistamist läbi viimata.

Iga piiripunkti kindlakstegemisel hinnatakse selle asukohta individuaalselt, mh jälgides

piiritähise asukoha loogikat ja kaugust maakatastris registreeritud ristkoordinaatidest.

Käesoleval juhul ei saa tuua analoogiat maastikult leitud metalltorudega Metsa-Annukse

katastriüksuse piiripunktis nr 12 / Pedassaare tee 24 piiripunktis nr 1 (erinevus

ristkoordinaatidest 9,52 m) ja Metsa-Annukse katastriüksuse piiripunktis nr 13 / Pedassaare tee

24 katastriüksuse piiripunktis nr 15 (topelt piiritähised, erinevus ristkoordinaatidest kuni 7,65

m). Nimetatud piiripunktid ei puuduta käesolevas menetluses piiritähiste asukoha

kindlakstegemist.

3) Piiripunktis nr 1 leiti maastikult mõõdistustööde käigus metalltoru, mille osas taotlesid

piirneva Pedassaare tee 2 kinnisasja omanikud piiride kindlakstegemist MaaKS § 15 alusel,

kuna ei nõustunud leitud piirimärgi asukohaga. Maa-ameti poolt 16.10.2019 teostatud

kontrollmõõdistamise tulemusel erinesid maastikult leitud metalltoru asukohaandmed 0,63 m

võrra loodusest leitud metalltoru asukohast. Kõnealune metalltoru paigaldati maastikule Kärka

katastriüksuse mõõdistuse käigus, mil mõõdistatav piirkond paiknes hajaasustusalas. Piirimärgi

7(16)

nr 1 asukoha kindlakstegemisel lähtus maamõõtja Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr

30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 17 lg-s 14 sätestatust, mille kohaselt

katastrimõõdistamisel määratud piiripunkti plaanilise asendi suurim lubatud erinevus võrreldes

varasemate mõõdistamisandmetega on tiheasustusega alal 0,20 m ja muul alal 0,70 m. Samuti

sobib maastikul olev piirimärk Kärka katastriüksuse alusdokumentidele vastava kujuga. Maa-

ameti poolt 16.10.2019 tehtud kontrollmõõdistamise tulemusi analüüsides selgus, et

moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunktis nr 1 asuv piirimärk (metalltoru) sobib väga

hästi Kärka katastriüksuse piiripunktides nr 1 ja 2 olevate piirimärkidega (piirikividega). Kärka

katastriüksuse piirimärkide nr 4 ja 1 vahelises diagonaalses joonepikkuses erinevust ei ole.

Kärka katastriüksuse piirimärkide nr 4 ja 2 vahelises diagonaalses joonepikkuses on erinevus 5

cm. Kõigi piirnevate kinnisasjade piiriprotokollides kirjeldatakse moodustatava Kärgu

katastriüksuse piiripunkti nr 1 tähisena metalltoru (Kärka piiripunkt nr 4 – tähis piiriprotokolli

kohaselt metalltoru; Pedassaare tee 2 piiripunkt nr 4 – tähis piiriprotokolli kohaselt metalltoru).

Lisaks võrdles maamõõtja Kärka piiripunktide nr 4-5 ja maakatastris registreeritud Kärgu

piiripunktide 12-13 vahelist joonepikkust maastikult leitud piiritähistevahelise joonepikkusega,

saades erinevuseks 0,10 m. Seega puudub kahtlus, et Kärgu katastriüksuse piiripunkt nr 1

paikneks ida-lääne suunaliselt vales asukohas. Samuti paikneb maastikult leitud piiritähis

Kärgu ja Kärka kinnisasjade vahelise maakasutuse mõistes loogilises asukohas kiviaia kõrval

ning Kärka omanike sõnul ligikaudu 15-20 aastat tagasi rajatud lattaedade ristumiskohas.

Maastikult leitud metalltoru on sirge ja kohtkindlalt maapinnaga ühendatud ning maamõõtja

hinnangul ei ole alust arvata, et piiritähist oleks pärast esialgseid mõõdistustöid maastikul

pahatahtlikult ümber paigutatud. Kärgu ja Kärka kinnisasjade omanikud kinnitavad, et

maastikult leitud metalltoru on asunud alati samas asukohas. Eespool toodust saab järeldada, et

metalltoru piiripunktis nr 1 oli esmasel mõõdistamisel koordineeritud 0,63 m suuruse veaga.

Piiride kindlakstegemise tulemusel piiripunktis nr 1 määras maamõõtja piiritähiseks maastikult

leitud metalltoru selle asukohas.

Piiripunktis nr 2 leidis maamõõtja maastikult metalltoru, mille mõõdistamisel selgus, et

piiritähis on varem registreeritud andmete kohaselt koordineeritud lubatust suurema veaga. Nii

Kärgu kui ka piirneva Pedassaare tee 2 kinnisasjade maakatastris registreeritud piiriandmete

kohaselt paikneb moodustatava Kärgu kinnisasja piiripunktis nr 2 metalltoru. Seega on

loodusest leitud piiritähis kooskõlas maakatastris registreeritud piirimärgi vormiga. Lisaks

paikneb piiritähis maakasutuse mõttes loogilises asukohas, vahetult kiviaia kõrval selle

murdepunktis. Kärgu kinnisasja omanik kinnitab, et maastikult leitud metalltoru on paiknenud

alati samas asukohas. Piiride kindlakstegemise tulemusel määras maamõõtja piiripunktiks

maastikult leitud metalltoru selle asukohas.

Piiripunktis nr 3 leidis maamõõtja maastikult metalltoru, mis oli koordineeritud lubatust

suurema mõõdistusveaga. Lisaks ei olnud maastikult leitud metalltoru kohtkindlalt maapinnaga

ühendatud. Maamõõtja korrastas piiritähise ning paigaldas nõuetekohase metalltoru leitud toru

asukohta. Maastikult leitud metalltoru paikneb loogilises asukohas kiviaia servas puitaia ja

kiviaia ristumiskohas. Maamõõtja kontrollis leitud piiritähise asukohta, mõõdistades lisaks

Pedassaare tee 2 piiripunkti nr 8, saades tulemuseks Pedassaare tee 2 piiripunktide nr 8-10

vaheliseks joonepikkuseks 0,17 m pikema piirijoone, kui see on maakatastris registreeritud.

Seega puudub kahtlus, et piiripunkti nr 3 asukoht peaks paiknema teisel pool kiviaeda, nagu

seda näitavad maakatastris registreeritud ristkoordinaadid. Piiride kindlakstegemise tulemusel

määras maamõõtja piiripunktiks maastikul korrastatud metalltoru selle asukohas.

Piiripunktis nr 4 leidis maamõõtja maastikult metalltoru, mis oli koordineeritud lubatust

suurema mõõdistusveaga. Kase kinnisasja omaniku sõnul on tegemist metalltoruga, mille ta on

sinna paigaldanud Kase ja Pedassaare tee 10 katastriüksuste vahelise kiviaia ehituse eesmärgil

8(16)

kiviaia rihtimiseks. Maakasutuse mõistes paiknes leitud metalltoru loogilises asukohas ning oli

välimuse poolest sarnane kõigi teiste piiritähistega, mida katastriüksuste esmamoodustamistel

kasutati. Maakatastris registreeritud piiriandmete järgne piiripunkti asukoht satub ajaloolise

kiviaia sisse, kus ei ole suure tõenäosusega metalltoru kunagi paiknenud. Kaebaja selgitab oma

11.03.2019 e-kirjas maamõõtjale, et piiripunktist nr 4 leitud metalltoru jäi pärast kiviaia

pikendamist

maastikult

eemaldamata.

Piiride

kindlakstegemise

protokolli

kantud

informatsiooni kohaselt kinnitab maamõõtja, et Kase ning Pedassaare tee 10 katastriüksuste

vahel puudub korrastatud kiviaed, mis kinnitaks toru kasutamist valminud kiviaia ehitustöödel.

Kõigi piirnevate kinnisasjade maakatastris registreeritud dokumendid kinnitavad, et

moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunkt nr 4 on tähistatud metalltoruga. Loodusest leitud

metalltoru paikneb loogilises asukohas kiviaedade ristumiskohas ning on kohtkindlalt

maapinnaga ühendatud. Lisaks on leitud toru välimuselt sarnane ülejäänud Pedassaare AÜ

piirkonna piiritähistega, mida katastriüksuste esmamoodustamisel kasutati. Seega puudub

kahtlus, et tegemist on piiripunkti tähistava metallist toruga oma esialgses asukohas maastikul.

Piiride kindlakstegemise tulemusel määras maamõõtja piiripunkti nr 4 asukohaks maastikult

leitud metalltoru selle asukohas.

Kui kaebaja on piiripunktis nr 4 leitud raudtoru sinna ise paigaldanud, jääb selgusetuks, kuhu

on kadunud piirimärkideks olnud raudtorud nende asukohas. Kui need oleks säilinud, siis oleks

pidanud maamõõtja need looduses leidma koordinaadile vastavast või ligilähedasest asukohast.

Samuti on vähetõenäoline, et metsas piirimärgile loogilises asukohas oleks maa sisse löödud

raudtorud, mis ei ole piirimärgid. Samuti ei ole kiviaia fotodelt praegu võimalik tuvastada, kas

kiviaeda on üldse korrastatud. Kuna katastripidajal ei ole alust arvata, et keegi on piirimärke

pahatahtlikult ümber paigutanud ja kuna sarnaseid koordinaatide arvutusvigu tuleb 90-ndatel

aastatel mõõdistatud maaüksuste puhul paraku sageli ette, siis sellest tulenevalt ongi järeldatud,

et kõige tõenäolisemalt on arvutatud valesti koordinaat, kui et piirimärk on looduses vales

kohas.

Piiripunktide 5 ja 6 asukohtadega on kaebaja nõustunud, kinnitades seda allkirjaga

piiriprotokollil.

4) Kaebaja on varasemalt nõustunud piiripunktide nr 3 ja 4 piiritähiste vormidega, mis on

ühised Kase maaüksuse vastavate piiripunktidega nr 3 ja 4, kinnitades seda oma allkirjaga

21.02.2008 koostatud Kase maaüksuse piiriprotokollil. Samuti on kaebaja allkirjastanud

Pedassaare tee 10 piiriprotokolli, mille piirimärgi 229 vormiks on samuti märgitud raudtoru

ning mis on ühine Kärgu maaüksuse piiripunktiga nr 4. Seega on kaebaja ise varasemalt

nõustunud, et temale kuuluvate Kase ja Pedassaare tee 10 maaüksuste piir on Kärgu maaüksuse

piirpunktides nr 3 ja 4 tähistatud raudtorudega, mitte kiviaia teljega. Kaebaja ettepanek määrata

piir kulgema ajaloolisele kiviaia teljele, ei ole piiride kindlakstegemise maakorralduslikus

toimingus võimalik, kuna kõigi maakatastris registreeritud alusdokumentide kohaselt kulgeb

kinnisasjade vaheline piir sirgjooneliselt mööda metalltorusid. Kõnealused metalltorud on

maastikul olemas, kuid nende asukohtade koordineerimisel on tehtud mõõdistusvead.

Käesoleva piiride kindlakstegemise eesmärk on täpsustada ja korrigeerida maastikult leitud

piiritähiste asukohtade andmed maakatastris.

5) Olukorras, kus katastripidaja teeb otsuse piiri asukoha kohta MaaKS § 15 lg 5 alusel,

otsustatakse kinnisasja piiri asukoht maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja

katastrimõõdistamise dokumentide alusel. Kui piir on juba kindlaks tehtud, teeb otsuse

kinnisasja piiri asukoha kohta katastripidaja maamõõtja esitatud andmete alusel. Katastripidajal

on küll pädevus hinnata, kas maakorralduse läbiviija ehk maamõõtja esitatud andmed on õiged

ja kas maamõõtja on piiride kindlakstegemise toimingus kõiki asjaolusid kogumina arvesse

9(16)

võtnud, kuid kaalutlusõigus piiri asukoha määramiseks mujale, kui loodusest leitud piirimärgid,

on piiratud.

Oluline on eristada piiri kindlakstegemist ja piiride muutmist (MaaKS § 12). Olukorras, kus

piirinaabrid ühiselt leiavad, et kinnisasjade vaheline piir võiks otstarbekama maakasutuse

huvides olla kiviaia teljel, saaksid nad piiride muutmise maakorraldusliku toiminguga piiri

muuta. See tähendab, et maaomanikel endil on võimalik kokkuleppel piire muuta.

Katastripidaja saab otsustada piiri asukoha vaid selliselt, nagu see olemasolevate andmete

(looduslik olukord, dokumendid jms) järgi maamõõtja poolt on määratud. Juhul, kui

katastripidaja tuvastab, et maamõõtja poolt esitatud piiri kindlakstegemise andmed ei vasta

õigusaktides toodud nõuetele, siis teeb katastripidaja menetlusnõude, milles palub maamõõtjal

andmeid parandada ja vajadusel korduvalt. Piiri kindlakstegemisel juhindutakse mh ka sellest,

kuidas piir maareformi käigus kohaliku omavalitsuse poolt kindlaks määrati. Vaidlusaluste

maaüksuste maareformi toimikutes puuduvad andmed, et piir oleks kunagi määratud kiviaia

teljele.

6) Koordinaadid määrati pärast piirimärkide paigaldamist maastikule selleks, et katastriüksuse

kuju ja asukoht maakatastrisse kanda. Kuna koordinaatide määramisega võidi eksida, siis pole

need piiri asukoha määramisel esmatähtsad. Olukorras, kus puudub teadmine, kas piirimärk

võib olla maastikul ringi tõstetud, tähistab piiri asukohta piirimärk isegi siis, kui see ei sobi

maakatastris registreeritud koordinaatidega. Seega on esmatähtis maastikul olev piiritähis ning

katastrimõõdistamise käigus viiakse andmed registris kooskõlla olukorraga maastikul. Piiri

määramisel maareformi käigus võis maamõõtja eksida maastikule paigaldatud piiritähisele

ristkoordinaatide määramisega, mistõttu võib maakatastris registreeritud ristkoordinaat olla

vale.

Tulenevalt AÕS § 128 lg-st 1 määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja

piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Riigikohus on 12.06.2012 otsuses nr 3-2-1-67-12

p-s 23 öelnud, et seaduses ei ole sätestatud katastriandmete õiguslikku tähendust, mh ei ole ette

nähtud nende andmete õigsuse eeldamist ega võimaldatud neile andmetele tuginedes kinnisasja

heauskselt omandada. See tähendab, et olukorras, kus looduses on leitud piirimärgid, mis

vastavad piiriprotokollides olevale piirikirjeldusele (raudtorud), kuid on tuvastatud, et

maakatastris on nende koordinaadid ebatäpsed, ei saa lähtuda piiri asukoha otsustamisel

maakatastris registreeritud koordinaatidest ega nende alusel arvutatud pindalast. Vastavalt

kinnistusraamatuseaduse § 13 lg 1 p-le 5 ja lõike 2 teisele lausele ei ole kinnistu pindala kandeks

AÕS ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) tähenduses. Sellest tulenevalt ei kohaldu

kinnistusraamatu I jakku kantud andmetele, sh pindalale, AÕS § 56 lõikes 1 sätestatu, mille

kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.

7) Kärgu katastriüksuse esmamoodustamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 05.01.1999

määrusega nr 7 kinnitatud „Katastrimõõdistamise korra“ p 9 nägi küll ette hajaasustusega aladel

maastikule asetatud piirimärgi ümbritsemise 2-meetrise kupitsaga, kuid praktikas tehti seda

juhuslikult. Samamoodi oli see ka perioodil, mil mõõdistustöid teostati vastavalt Riigi Maa-

ameti peadirektori 01.07.1994 käskkirjaga nr 41 kinnitatud „Katastrimõõtmise ajutisele

juhendile“. Üldjuhul eeldati, et kupitsa rajab kinnisasja omanik, sest nii katastrimõõdistamise

kord kui ka katastrimõõdistamise ajutine juhend ei reguleerinud, kelle kohustus on kupitsa

rajamine piiritähise ümber. Küll aga lasus maaomanikul piirimärgi alalhoiukohustus, st ta ei

tohtinud piirimärki eemaldada ega ümber tõsta. Samuti võib kupitsate puudumine olla

mõjutatud piirimärkideks olevate raudtorude asukohast, sest raudtorud on paigaldatud kiviaia

äärde, kuhu kupitsa rajamine ei olnud kiviaedade säilimist arvestades mõistlik. Kupitsa puhul

ei ole tegemist piiritähisega, vaid piiri tähistab kupitsale paigaldatud metalltoru. Ainuüksi

asjaolu, et ükski piirmärkideks nr 1-4 olevatest metalltorudest ei ole ümbritsetud ettenähtud

10(16)

kupitsaga, ei tähenda, et maastikul olevad metalltorud pole piirimärgid ja puudub alus neid ka

piirimärkideks nimetada.

8) Ekslik on kaebaja seisukoht, et piiripunktide määramisel on primaarseks piirpunktile

määratud ristkoordinaadid. Piirivaidluses eeldatakse küll katastri-kannete õigsust, kuid nagu

kaebaja ise on Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-67-12 viidates välja toonud, siis piiride õigsuse

eelduse saab vaidluses ümber lükata, kui piirimärgid paiknevad piiripunktidest erinevalt.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-143-12 p-s 15 leidnud, et sisuliselt tuleb hinnata kõiki esitatud

väiteid ja tõendeid piiri asukoha ja selle vale kaardistamise kohta, mitte aga lähtuda üksnes

maakatastri andmetest (ehk piiripunktide ristkoordinaatidest). Eeltoodust tulenevalt ei saa

lähtuda ainult piiripunktide ristkoordinaatidest.

10. L. L. (kolmas isik) palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Kärgu kinnistu piiride kindlaksmääramine võttis ca kaks aastat. Menetluse käigus teostasid

korduvalt mõõdistusi nii maamõõtja kui ka Maa-ameti kontrollosakond. Kaebaja on piiride

kindlaksmääramise menetlusse kaasatud olnud. Pika protsessi tulemusel määrati looduses

olemasolevatele piiripunktidele nr 1–4 uued ja täpsemad koordinaadid. Täpsustatud

koordinaatidega piiripunktid järgivad senist maakasutust ja vastavad kõigi piiriprotokolli

allkirjastanute arusaamale piiri asukohast (s.o piiripunktide asupaika looduses ei ole

muudetud). Kaebaja seisukohti (sh, et piir kulgeb piki kiviaeda) ei toeta loodusest leitud

piirimärgid ega piirinaabrite teadmised piirimärkide asupaikadest. Nii sisaldab kehtiv

piiriprotokoll märget, et Kärka kinnistu esindaja hinnangul oli piiripunkti nr 1 juures varasemalt

täiendav, kiviaiast ida pool asuv piirimärk, mis kinnitab, et kiviaed ei ole olnud Kärgu ja

Pedassaare tee 2 kinnistute vaheliseks piiriks, vaid kuulub Kärgu kinnistu koosseisu.

2) Kaebuse taotlus jätta piiripunktid 1–4 seni kehtinud koordinaatidega määratud kohtadesse ei

tähenda tegelikkuses piiri jätmist sinna, kus see kogu aeg on olnud. Vastupidi, senistest

ebatäpsetest koordinaatidest lähtumine tähendaks looduses uute piirimärkide loomist, looduses

piiri nihutamist ja senise maakasutuse muutmist. Piirimärkide asukohad looduses ei ole

muutunud, mis tähendab, et kaebajale kuuluvate kinnistute reaalne suurus ja kuju looduses ning

reaalne pindala ei ole samuti muutunud. Koordinaatide täpsustumisel toimuv arvestuslik

„vähenemine“ on näiline, kuivõrd seda maad pole kaebajal tegelikkuses kunagi olnud.

Tegelikult on kaebaja piiride kindlaksmääramise menetluse kestel maad juurde saanud –

kolmas isik oli piiripunkti nr 6 puhul nõus kompromissiga, mille tulemusel suurenes kaebajale

kuuluv Pedassaare tee 10 kinnistu looduses 44 ruutmeetri võrra.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

12. Kaebaja vaidlustab Maa-ameti 16.09.2019 korraldust nr 1-17/19/2106, millega otsustati

MaaKS § 15 lg 5 alusel Kärgu, Pedassaare tee 2, Kase, Pedassaare tee 10, Pedassaare tee 12 ja

Metsa-Annukse katastriüksuste ühise piiri asukoht. Samuti vaidlustab kaebaja Maa-ameti

16.12.2020 korraldust nr 1-17/20/2994, millega muudeti pärast haldusmenetluse uuendamist ja

kaebajale ärakuulamisõiguse tagamist Maa-ameti 16.09.2019 korraldust nr 1-17/19/2106.

Maa-ameti 16.09.2019 korraldusega otsustati Kärgu katastriüksuse piiripunktide nr 2, 3, 4 ja 6

asukohad ning 16.12.2020 korraldusega muudeti esialgset korraldust selliselt, et täiendavalt

otsustati Kärgu katastriüksuse piiripunkti nr 1 asukoht, jäeti resolutsioonist välja otsus

piiripunkti nr 6 asukoha kohta ning korrigeeriti täiendava mõõdistamise järgseid katastriüksuse

andmeid tulenevalt piiripunktide nr 2, 3 ja 4 koordinaatide täpsustumisest. Vastustaja on

selgitanud, et 16.09.2019 korraldus kehtib alates 16.12.2020 korralduses nr 1-17/20/2994

11(16)

toodud sõnastuses. Maa-amet ei ole 16.09.2019 korraldust oma 16.12.2020 korraldusega

kehtetuks tunnistanud, vaid üksnes muutnud. Kuna kaebaja ei vaidlusta üksnes esialgse

korralduse muutmist, vaid üleüldiselt Kärgu katastriüksuse piiripunktide nr 1-4 asukohtade

otsustamisest tulenevalt seniste katastriandmete muutmist enda kinnistute osas, saab kaebaja

vaidlustada nii Maa-ameti 16.08.2019 kui ka 16.12.2020 haldusakti.

Kaebaja ei ole nõus Maa-ameti 16.08.2019 korralduse ja 16.12.2020 korralduse alusel tema

kinnistute osas maakatastrisse 01.01.2019 seisuga kantud andmete muutmisega, st tema

katastriüksuste piiripunktidele uute koordinaatide omistamisega ja seeläbi tema kinnistute

pindala vähendamisega. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldused tuginevad

maamõõtja omavolilisel ja pahatahtlikul tegevusel – maamõõtja on määranud piiripunktideks

maastikult leitud või tekitatud juhuslikud raudtorud, mis asuvad registreeritud andmetest

kaugemal kui mõõdistusandmetega lubatud ega vasta piirimärkidele kehtestatud vorminõuetele.

Kaebaja leiab, et puudub igasugune põhjus seni kehtinud piiripunktide ja nende kohta

katastrisse kantud koordinaatide muutmiseks.

13. Antud juhul ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes:

1) kaebaja omandisse kuuluvad Pedassaare tee 2 (kt 35201:002:1480), Kase (kt

35201:002:0839), Pedassaare tee 10 (kt 35201:006:0070), Pedassaare tee 12 (kt

35201:006:0020) ja Metsa-Annukse (kt 35201:002:0824) kinnistud, mis piirnevad

Kärgu katastriüksusega (kt 35201:002:0077).

2) Piiride kindlakstegemise vajadus ilmnes katastrimõõdistamise tingimuste nr

LY1809276476 alusel teostatud Kärgu katastriüksuse jagamisel (maakatastri menetlus

nr 19032106473), mille raames teostatud välimõõdistuse tulemusel tuvastas maamõõtja

lubatust suuremad erinevused moodustatava Kärgu katastriüksuse loodusest leitud

piiripunktis nr 2 (raudtoru; ühine piirneva Pedassaare tee 2 katastriüksuse piiripunktiga

nr 5), piiripunktis nr 3 (raudtoru; ühine piirneva Pedassaare tee 2 katastriüksuse

piiripunktiga nr 10 ja Kase katastriüksuse piiripunktiga nr 4), piiripunktis nr 4

(raudtoru; ühine Kase katastriüksuse piiripunktiga nr 3 ja Pedassaare tee 10

katastriüksuse piiripunktiga nr 229) ja piiripunktis nr 6 (piirikivi; ühine Pedassaare tee

12 katastriüksusega ning Metsa-Annukse katastriüksuse piiripunktiga nr 11).

3) Piiride määramiseks viis maamõõtja 03.02.2019 looduses läbi piiride kindlakstegemise

toimingu. Piiriprotokollist nr LY1809276476 nähtuvalt on loodusest mõõdistustööde

käigus leitud raudtorud moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunktides nr 2, 3 ja 4

koordineeritud lubatust suurema mõõdistusveaga võrreldes varem maakatastris

registreeritud mõõdistusandmetega ning piiripunktis nr 6 tuvastas maamõõtja looduses

topelt piirimärgid (raudtoru ja piirikivi). Maa-amet otsustas 16.08.2019 korraldusega nr

1-17/19/2106 Kärgu katastriüksuse piiripunktide nr 2, 3, 4 ja 6 asukohad.

4) Maa-amet uuendas 20.09.2019 kirjaga nr 1-17/19/2106-2 katastrimenetluse ja andis

kaebajale võimaluse esitada oma seisukoht piiride kindlakstegemise tulemustele.

Kaebaja esitas oma seisukoha 25.09.2019.

5) Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond viis 16.10.2019 vaidlusalusel

piirilõigul läbi kontrollmõõdistuse, mille tulemusel muu hulgas tuvastati, et maamõõtja

on koordineerinud loodusest leitud metalltorud riikliku geodeetilise põhivõrgu suhtes

nõutava täpsusega. Maamõõtja on piiri asukoha määranud maastikul olemasolevate,

kuid osaliselt varem maakatastris registreeritud piiriandmetega mittesobivate

piirimärkide järgi. Piirimärgid nr 2, 3 ja 4 paiknevad maastikul loogilises asukohas,

vahetult kiviaia servas (vt 23.10.2019-04.11.2019 koostatud akt nr 16002/19

Kärgu katastriüksuse kontrollimise kohta, dtl 27-32).

12(16)

6) Maa-amet esitas 27.11.2019 maamõõtjale menetlusnõude mõõdistusdokumentides

ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks, paludes maamõõtjal muu hulgas piirimärgis nr 4

läbi viia täiendav piiride kindlakstegemine (tulenevalt kaebaja selgitusest, et tegemist ei

ole piirimärgiga, vaid tema poolt paigaldatud metalltoruga) ja korrastada piirimärk nr 3

(kuna see pole kohtkindlalt ühendatud maapinnaga).

Maamõõtja viis 03.02.2020 maastikul läbi teistkordse piiride kindlakstegemise

maakorraldusliku toimingu piiripunktides nr 2, 3, 4 ja 6. Vaidlust pole, et kaebaja

nõustus piiripunktide nr 5 ja 6 asukohtadega, kuid ei nõustunud piiripunktide nr 1-4

asukohtadega (vt piiriprotokoll nr LY1809276476/2, dtl 101-109).

7) Maa-amet

palus

maamõõtjal

05.05.2020

menetlusnõudes

viia

läbi

piiride

kindlakstegemine piiripunktis nr 1 (vastavalt kaebaja taotlusele) ja korduva piiride

kindlakstegemine piiripunktis nr 4, kuna piirimärk on taastatud riikliku geodeetilise

põhivõrgu suhtes lubamatu veaga ja esitatud materjalidest ei selgu, et piirimärk on

taastatud Kase ja Pedassaare tee 10 katastriüksuste alusandmetega kooskõlas olevas

asukohas.

Maamõõtja viis 29.06.2020 ja 21.09.2020 piiripunktides nr 1 ja 4 läbi korduva piiride

kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu ning esitas katastrimõõdistamise

dokumendid ja -andmed 26.10.2020 katastripidajale katastriüksuste moodustamiseks

(dtl 304-323). Piiriprotokolli allkirjastasid ning piiride kindlakstegemise tulemustega

nõustusid Kärgu kinnisasja omanik ning Kärka kinnisasja omanikud. Kaebaja ei

nõustunud piiride kindlakstegemise tulemustega.

8) Maa-amet otsustas vastavalt MaaKS § 15 lg-le 5 kinnisasja piiri asukoha maakorralduse

läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel.

Maa-ameti 16.12.2020 korraldusega nr 1-17/20/2994 muudeti esialgset 16.09.2019

korraldust selliselt, et otsustati piiripunkti nr 1 asukoht, jäeti resolutsioonist välja otsus

piiripunkti nr 6 asukoha kohta (kuna selles osas vaidlus puudus) ning korrigeeriti

täiendava mõõdistamise järgseid katastriüksuse andmeid tulenevalt piiripunktide nr 2,

3 ja 4 koordinaatide täpsustumisest. Piiripunktide nr 2, 3 ja 4 asukohad looduses ei

muutunud, kuid kuna maamõõtja mõõtis üle nende asukohad ning korrastas piiripunkti

nr 3 tähise maastikul, siis täpsustusid nende piiripunktide koordinaadid ja puudutatud

maaüksuste pindalad.

14. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele.

Kohus märgib, et ei saa asuda maamõõtja asemel kindlaks määrama piiripunktide asukohti

looduses ega otsustada, kust peaks Kärgu ja kaebaja kinnistute vaheline piir kulgema.

Halduskohus ei lahenda tsiviilkohtu pädevusse kuuluvaid piirivaidlusi, vaid saab kontrollida

haldusorgani tegevuse (toimingute ja haldusaktide) õiguspärasust. Käesoleva vaidluse

lahendamisel saab halduskohus niisiis üksnes kontrollida, kas vaidlustatud Maa-ameti

korraldused vastavad haldusakti õiguspärasuse eeldustele.

15. MaaKatS § 8 lg 31 kohaselt on katastripidajal õigus moodustada maakorraldustoimingu

dokumentide alusel katastriüksus ja otsustada piiride kindlakstegemise dokumentide alusel

katastriüksuse piiri asukoht. Katastrikanne on aluseks kinnistusraamatu kande tegemisel.

MaaKS § 15 lg 1 kohaselt teeb kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlaks maakorralduse

läbiviija, kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb. Sama sätte lõike 3 kohaselt

teeb maakorralduse läbiviija piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis

või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Kui eelnimetatud andmete

13(16)

alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS

§ 129 lõigete 2 ja 3 kohaselt. Tulenevalt MaaKS § 15 lg-st 5, kui kinnisasja omanikud ei saavuta

kokkulepet piiri asukohas, otsustab kinnisasja piiri asukoha maakatastri pidaja maakorralduse

läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel. MaaKS

§ 10 lg 63 kohaselt käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras kindlakstehtud piiri andmed

registreeritakse maakatastris maakorralduse läbiviija esitatud katastrimõõdistamise ja piiri

kindlakstegemise dokumentide alusel.

MaaKatS § 17 lg 10 sätestab, et MaaKS §-s 15 sätestatud kinnisasja piiri kindlakstegemise

korral määrab katastripidaja katastriüksuse andmed käesoleva seaduse § 16 lõike 7 alusel, mis

näeb ette, et katastripidaja moodustab katastriüksuse esitatud mõõdistusandmete ja

olemasolevate katastriandmete alusel ning määrab selle pindala piiripunktide andmete alusel ja

kõlvikud kõlvikukaardi andmete alusel. MaaKatS § 16 lg 8 kohaselt on katastripidajal õigus

uute mõõdistamisandmete alusel otsustada kõikide puudutatud katastriüksuste piiripunktide

andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete alusel puudutatud katastriüksuste pindala ja

kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud. Puudutatud katastriüksuste andmete muutmise

otsustamisel tuleb arvestada katastriüksuse alusandmete kvaliteeti ja muid tähtsust omavaid

asjaolusid.

KAHOS eelnõu seletuskirjas (598 SE) on MaaKS § 15 lg 5 osas märgitud järgmist: „Katastri

põhifunktsioon on tagada ühtsed ja selgesti arusaadavad kinnisasja piirid ja nende asukoht.

Maareformi läbiviimisel on erineval ajal kasutatud erinevaid katastriüksuste moodustamise

viise ja maamõõtjate mõõdistamistööde kvaliteet on olnud erinev. Samuti on olnud aluskaardid

erineva täpsusega. Nende ajalooliste tegurite koosmõjul on tekkinud ja uute täpsemate

mõõdistamistulemuste katastrisse kandmisel ilmnenud, et katastris esineb vastuolulisi

piiriandmeid. Riigi põhiregistri andmed aga peavad olema usaldusväärsed. Selleks, et viia

riiklike registrite andmed tegeliku olukorraga vastavusse, on otstarbekas kasutada

haldusmenetluse võimalusi. Kui kinnisasjade omanikud piiride kindlakstegemise käigus

kokkulepet ei saavuta või kui mõni puudutatud kinnisasjaomanik ei nõustu maakorralduse

läbiviija poolt kindlaks tehtud piiri asukohaga, on maakatastripidajal õigus otsustada piiri

asukoht. Seetõttu on seadust täiendatud selliselt, et kui piir on juba kindlaks tehtud, kuid kui

mõni kinnisasjaomanik ei nõustu piiri asukohaga, teeb katastripidaja otsuse kinnisasja piiri

asukoha kohta. Piiride kindlakstegemise toimingu ja läbiviidava haldusmenetluse tulemuste

põhjal teeb maakatastripidaja kaalutlusõigusel põhineva otsuse, mis toimetatakse kätte

puudutatud kinnisasjade omanikele. Tegemist on haldusotsusega, millele kohalduvad kõik

haldusmenetluse üldised põhimõtted (selgitamiskohustus, menetlusosalise arvamuse ja

vastuväidete ärakuulamine, haldusakti teatavakstegemine, vaidemenetlus)“ (vt seletuskirja

lk 71).

Eeltoodut arvestades oli Maa-ametil õigus MaaKS § 15 lg 5 alusel otsustada piiride

kindlakstegemise dokumentide alusel piiri asukoht, sõltumata sellest, et kaebaja maamõõtja

poolt kindlaks tehtud piiri asukohaga ei nõustunud.

16. Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud korralduste andmisel arvestanud kõikide asjas

tähtsust omavate asjaoludega ja lähtunud asjakohastest andmetest. Puudub alus pidada

vastustaja otsust vaidlusaluse piiri asukoha kindlakstegemise osas meelevaldseks.

16.1 Vastustaja on selgitanud, miks praegusel juhul on peetud maastikult leitud metalltorusid

usaldusväärsemateks kui maakatastris registreeritud ristkoordinaate. Nimelt tuvastas vastustaja

maakatastris registreeritud katastriüksuste varasemaid piiriandmeid hinnates, et piirnevad

Kärgu, Nõmme-Tülli (hetkel Pedassaare tee 2) ja Männi-Tülli (pärast katastriüksuse jagamist

Kase) katastriüksused on moodustatud sama maamõõtja (A-Projekt OÜ) poolt umbes aastase

14(16)

vahega. See, et katastriüksuste plaanidele kantud ristkoordinaadid on identsed, andis

katastripidajale alust arvata, et maamõõtja tegi katastriüksuste esmasel mõõdistamisel vea ning

kasutas naaberkatastriüksuste moodustamise toimikutes samu andmeid ning tegelikkuses ei

viinud läbi korduvat mõõdistust maastikul, mille käigus oleksid vead mõõdistusandmetes

avaldunud. Vastustaja on selgitanud, et praktikas ei ole võimalik mõõdistada selliselt, et

piiripunktide koordinaadid tulevad igal mõõdistusel identsed (st esineb suuremaid või

väiksemaid ebatäpsusi mõõdistamisel).

Kohtul ei ole alust vastustaja eeltoodud hinnangus kahelda ning ka kaebaja ei ole eeltoodule

vastu vaielnud. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et 21. sajandi e-riigis kehtivad digitaalsed

andmed ning kui torude asukoha õigsuse osas on kaebajal kahtlus, siis oleks õigem lähtuda

maakatastrisse kantud koordinaatidest. Kui on selgunud, et ajalooliselt on piiripunktide asukoha

määramisel tehtud mõõdistusvead, siis peab Maa-amet katastriandmed kohase menetluse

tulemusel parandama, kuna katastriandmed peavad olema kooskõlas looduses kajastuva

tegeliku olukorraga. Katastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja

maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni

kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine (MaaKatS § 11 lg 1).

16.2 Vastustaja on iga vaidlusaluse Kärgu katastriüksuse piiripunkti (s.o piiripunktide nr 1-4)

osas arusaadavalt välja toonud, millistest asjaoludest on nende asukohtade otsustamisel lähtutud

(vt Maa-ameti 16.12.2020 korralduse lk 6-7; vastustaja 14.04.2021 menetlusdokumendi

punktid 36-40).

Vastustaja on õigesti selgitanud, et vastavalt MaaKS § 15 lg-le 5 tuli otsustada piiri asukoht

maamõõtja esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel. Alusetu

on kaebaja süüdistus, et maamõõtja on tegutsenud omavoliliselt ja pahatahtlikult. Maamõõtja

omavolilisele tegevusele ei viita ainuüksi see, et maamõõtja poolt tuvastatu ei ühti kaebaja

arusaamaga piiri kulgemisest. Samuti ei tõenda seda kaebaja viited 2009. a koostatud Kärgu ja

Nõmme-Tülli (praegune Pedassaare tee 2) maaüksuste DP eskiisilahendusele ja 2013. a

koostatud Kärgu DP eskiisilahendusele (piiripunktide nr 1 ja 2 osas). Maamõõtja ei pidanud

Kärgu katastriüksuse jagamise eesmärgil piiride kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu

läbiviimisel juhinduma kaebaja viidatud DP dokumentidest, vaid pidi tegema piiri asukoha

kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete

ning piirimärkide alusel (MaaKS § 15 lg 3). Piiripunktide nr 3 ja 4 osas on vastustaja

vaidlustatud korralduses samuti piisavalt selgitanud, millistest asjaoludest tulenevalt määrati

nende asukohaks maastikult leitud metalltorud nende asukohtades ja miks kaebaja vastuväiteid

ei saa pidada põhjendatuks. Vastustajal ei ole kohustust määrata piir kulgema selliselt, nagu

peab õigeks kaebaja, kui tema arusaamist piiri asukohast ei toeta maamõõtja poolt tuvastatud

andmed.

Piiripunktide 5 ja 6 asukohtadega on kaebaja nõustunud, kinnitades seda allkirjaga

piiriprotokollil.

16.3 Katastripidajal on olenevalt olukorrast kohustus täiendavalt kontrollida maakorralduse

läbiviija esitatud piiride kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumente. Praegusel juhul

ongi Maa-amet hinnanud, kas maamõõtja esitatud andmed on õiged ja kas piiride

kindlakstegemise toimingus on kõiki asjaolusid kogumina arvesse võetud. Seda kinnitab muu

hulgas asjaolu, et Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond viis 16.10.2019

vaidlusalusel piirilõigul läbi kontrollmõõdistuse; samuti viis maamõõtja Maa-ameti nõudel

03.02.2020 maastikul läbi teistkordse piiride kindlakstegemise toimingu piiripunktides nr 2, 3,

4 ja 6 ning 29.06.2020 ja 21.09.2020 omakorda korduva piiride kindlakstegemise toimingu

piiripunktides nr 1 ja 4.

15(16)

Kohtule nähtub, et Maa-amet on rakendanud nõuetekohaselt uurimispõhimõtet (HMS § 6) ning

arvestanud vaidlusaluse piiri asukoha kindlakstegemisel piiriandmeid kogumis. Asjaolu, et

kaebaja on avaldanud mittenõustumist maamõõtja poolt vaidlusaluste piiripunktide asukohtade

määramisega, ei tähenda, et Maa-amet ei oleks tohtinud talle maamõõtja poolt esitatud

andmetest lähtuda pärast nende korrektsuses veendumist.

16.4 Kaebaja ettepanekut, et piir tuleks määrata kulgema kiviaia teljele, on vastustaja

korralduses käsitanud ja arusaadavalt selgitanud, miks see võimalik ei ole – kõigi maakatastris

registreeritud alusdokumentide kohaselt kulgeb kinnisasjade vaheline piir sirgjooneliselt

mööda metalltorusid. Vaidlust ei ole seejuures, et metalltorud piiripunktides 1-4 olid looduses

olemas. Ühtlasi on vastustaja selgitanud, et kaebaja on ise varasemalt nõustunud, et Kase ja

Pedassaare tee 10 maaüksuste piir on Kärgu maaüksuse piirpunktides nr 3 ja 4 tähistatud

raudtorudega, olles allkirjastanud 21.02.2008 koostatud Kase maaüksuse piiriprotokollil (dtl

213) ja Pedassaare tee 10 piiriprotokolli (dtl 263). Ka on vastustaja välja toonud, et

vaidlusaluste maaüksuste maareformi toimikutes, millest samuti piiri kindlakstegemisel

juhindutakse, puuduvad andmed selle kohta, et piir oleks kunagi määratud kiviaia teljele.

17. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et piirimärkide nr 1-4 ümber kupitsa puudumine ei

tähenda veel seda, et maastikul olevad metalltorud ei ole piirimärgid. Vastustaja on märkinud,

et Vabariigi Valitsuse 05.01.1999 määrusega nr 7 kinnitatud „Katastrimõõdistamise kord“ ega

Riigi Maa-ameti peadirektori 01.07.1994 käskkirjaga nr 41 kinnitatud „Katastrimõõtmise

ajutine juhend“ ei reguleerinud, kelle kohustus on kupitsa rajamine piiritähise ümber ning

praktikas tehti seda juhuslikult. Eluliselt usutavaks saab pidada ka vastustaja hinnangut, mille

kohaselt võib antud juhul kupitsate puudumine olla tingitud piirimärkideks olevate raudtorude

asukohast – raudtorud on paigaldatud kiviaia äärde, kuhu kupitsa rajamine ei olnud kiviaedade

säilimist arvestades mõistlik. Õige on vastustaja märkus, et piiritähiseks ei ole mitte kupits, vaid

kupitsale paigaldatud metalltoru.

18. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et piiri kindlakstegemisel MaaKS § 15 lg 5 alusel on

primaarne koordinaatidega määratud piiripunkt ja selle tähistus looduses on sekundaarne.

Puudub alus väita, et Maa-amet oleks pidanud käesoleval juhul piiri asukoha kindlakstegemisel

juhinduma üksnes maakatastris kajastatud ristkoordinaatidest.

18.1 Seaduses ei ole selgelt sätestatud katastriandmete õiguslikku tähendust, mh ei ole ette

nähtud nende andmete õigsuse eeldamist. Maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist

reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel ka maa mõõdistamise

alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab

kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid

määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel (vt Riigikohtu 05.12.2012

otsus nr 3-2-1-143-12, p 15; 12.06.2012 otsus nr 3-2-1-67-12, p-d 20–24). Katastriüksus ja selle

tegelikud piirid eksisteerivad looduses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsus

nr 3-19-1297, p 30.2).

Kuigi Riigikohtu 12.06.2012 otsuse nr 3-2-1-67-12 p 25 esimese lõigu kohaselt eeldatakse

katastrikannete õigsust, siis sama punkti teise lõigu kohaselt saab selle õigsuse ümber lükata

muu hulgas sellega, et piirid võivad olla valesti kaardistatud. Kui piiride kaardistamise õigsuses

kaheldakse, siis tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid

kogumis. Eeltoodust tulenevalt ei ole seadusandja omistanud maaüksuse (katastriüksuse)

plaanil kajastatud koordinaatidele määravat tähtsust teiste andmete ees (vt ka eelviidatud

Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsus, p 30.3).

16(16)

18.2 Kuna praegusel juhul vastustaja tuvastas, et looduses leitud piirimärkide (mis vastavad

piiriprotokollides olevale piirikirjeldusele) koordinaadid on maakatastris ebatäpsed, ei pidanud

ta piiri asukoha kindlakstegemisel lähtuma üksnes registrites leitavatest andmetest. Eeltoodut

ei väära kaebaja viide, et Kärgu kõrvalkinnistul asuvatel piiripunktidel luges maamõõtja

primaarseks kehtivad koordinaadid.

Ka ainuüksi asjaolu, et Kärgu katastriüksuse piiripunktis nr 5 määras maamõõtja piirimärgi

asukoha maakatastris registreeritud piiriandmete järgi, ei tähenda, et samamoodi tuleks talitada

ka vaidlusaluste piiripunktide osas. Vastustaja on selgitanud, et erinevalt muudest

piiripunktidest ei olnud looduses olemasolevat metalltoru piiripunktis nr 5 olemas, mistõttu

ainsad andmed, mille alusel piiripunkti asukohta taastada sai, olid koordinaadid. Vastustaja ei

tuvastanud seejuures piirkonnas üldist nihet piiriandmetes (koordinaatides), mis andnuks aluse

selle piiripunkti taastamiseks mujale, kui koordinaatide järgsesse asukohta. Teistes

piiripunktides tuli aga lisaks koordinaatide asukohale arvestada ka loodusest leitud

metalltorudega.

18.3 Täiendavalt märgib kohus, et nii nagu on ka vastustaja selgitanud, et takista käesoleval

juhul MaaKS § 15 lg 5 alusel piiri asukoha kindlakstegemine edaspidi maaomanike

kokkuleppel piiride muutmist (vt MaaKS § 12). Samuti ei välista Maa-ameti poolt

haldusmenetluses piiri asukoha kindlakstegemine piiri muutmist tsiviilkohtumenetluses (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 määrus nr 3-19-1782, p 13).

19. Kaebaja menetluslikke õigusi rikutud ei ole. Kaebajale on tagatud nõuetekohaselt

ärakuulamisõigus (Maa-ameti 20.09.2019 kiri nr 1-17/19/2106-2) ning kaebaja esitas

25.09.2019 katastripidajale seisukoha piiride kindlakstegemise tulemustele. Vaidlustatud Maa-

ameti 16.12.2020 korraldusest nähtuvalt on vastustaja kaebaja seisukohtadega arvestanud. Seda

kinnitab kas või see, et vastustaja on muu hulgas vastavalt kaebaja seisukohtadele nõudnud

maamõõtjalt korduvate maakorralduslike toimingute läbiviimist teatud piiripunktides. Samuti

on vastustaja piisavalt põhjalikult käsitanud kaebaja ettepanekut määrata piir kulgema kiviaia

teljele. Kaebaja on saanud esitada oma vastuväited ka korduvate piiride kindlakstegemise

toimingute tulemustele. See, et vastustaja ei ole kaebaja vastuväidetega nõustunud, ei tähenda,

et vastustaja on rikkunud kaebaja õigust ärakuulamisele.

20. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldused on õiguspärased ja puudub alus nende

tühistamiseks.

Kaebus jääb rahuldamata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole

kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seetõttu jäävad tema menetluskulud tema

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/