2-20-136224/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. august 2021 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-136224

Tsiviilasi

OMEGA INVEST OÜ hagi O Li vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

317,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568,

asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) lepinguline

esindaja Anne-Liis Veski

Kostja: O L (isikukood XXX, elukoht teadmata)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada OMEGA INVEST OÜ hagi O Li vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista O Lilt põhivõlgnevus 228,86 (kakssada

kakskümmend kaheksa eurot ja 86 senti) eurot ja

sissenõutavaks

muutunud

viivis

48,64

eurot

(nelikümmend kaheksa eurot ja 64 senti) OMEGA

INVEST OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 87% ulatuses O Li kanda ja 13%

ulatuses OMEGA INVEST OÜ kanda.

2. Mõista O Lilt välja OMEGA INVEST OÜ kasuks

menetluskulud 152,25 eurot (ükssada viiskümmend

kaks eurot ja 25 senti).

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb O

Lil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(152,25 eurot) OMEGA INVEST OÜ-le viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud ja nõue

1. Kostja sõlmis 14.11.2017 portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel laenulepingu nr XXX

summas 700 eurot. Leping sõlmiti kolmeks aastaks. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi,

jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, mistõttu öeldi laenuleping üles ja

loovutati olemasolev nõue kostja vastu hagejale 08.07.2020. Hageja palub kostjalt välja

mõista põhivõlgnevus 228,86 eurot, viivised 48,64 eurot ja kahju summa 40 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 26.04.2021 Ametlike Teadaannete

kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbija on võlaõigusseaduse tähenduses füüsiline isik,

kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS

§ 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud

tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

4. Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping, mida tõendavad 14.11.2017 laenuleping ja

laenutingimused nr XXX ning Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabeleht.

Laenutingimuste järgi on aastane intressimäär 33% ja krediidikulukuse määr 41,1%.

Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine

krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92%. Seega krediidi kulukuse

määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda ja leping ei ole tühine. Laenuleping öeldi üles alates 08.07.2020. Maksete ülevaatest

nähtub, et kostja on maksnud kokku 864,33 eurot põhivõla, intressi, menetlustrahvi ja

viivise katteks ning viimane laekumine on toimunud 17.05.2020. Hagi esitamise seisuga on

maksmata põhivõla suuruseks 228,86 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

5. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 kohaselt ei või tarbijakrediidilepingu järgi nõuda viivist

üle VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määra.

6. Hageja on arvestanud viivist lepinguga ettenähtud intressimääras (so 0,092% päevas)

põhivõlalt 228,86 eurot alates lepingu ülesütlemisest 09.07.2020 kuni hagiavalduse

esitamiseni 25.02.2021 summas 48,64 eurot. Kuivõrd kostja ei ole põhivõlga tasunud,

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivised.

7. Hageja nõuab hagiavalduses võla sissenõudmiskulu hüvitist 40 eurot. VÕS § 1132 lg 2

kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas

kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest

nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja

nõue on kuni 500 eurot.

8. VÕS § 1132 ei sisalda iseseisvat alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks.

Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitisele ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust

sõltumatu hüvitisemäär. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirjade eest tasu

nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei

ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju

hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama

(Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 580). Kohus on hagi käiguta

jätmisel hagejale ka nimetatud asjaolu selgitanud. Puuduste kõrvaldamisel esitas hageja

25.08.2020 arve XXX, millel on üldsõnaliselt märgitud võla sissenõudmiskulu. Kohus

leiab,

et

nimetatud

arve

ei

tõenda,

kas

hageja

on

üldse

mingisuguseid

sissenõudmistoiminguid teinud, millises ulatuses ning mis on tekkinud kahju suurus. Kohus

on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu ega ka tegelikku kahju

tekkimist, mistõttu jätab kohus rahuldamata sissenõudmisega seotud kulude 40 euro nõude.

9. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 228,86 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised

48,64 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus

rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 87% ja hageja kanda 13% ulatuses.

11. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja esindajakulud 300 eurot (ilma

käibemaksuta). Esindaja tunnihind on 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esindajal on

kulunud nõude asjaoludega tutvumiseks 1 töötund, hagi ettevalmistamiseks (sh tõendite

tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi ja lisade komplekteerimiseks 0,5

tundi. Hagile on lisatud tõendid, mida nõude loovutanud võlausaldaja peab nõude

loovutamisel üle andma (VÕS § 168). Kuivõrd hagile ei ole lisatud tõendeid, mida hageja

on pidanud eraldi seoses hagi esitamisega koguma, siis ei ole tõendite tellimiseks ja

kogumiseks kulunud aeg põhjendatud. Hageja on ka varasemalt korduvalt esitanud samale

portaalihaldurile kuulunud võlanõudeid kohtusse, mistõttu ei olnud hagejale esitatavad

asjaolud ega dokumendid tundmatud. Arvestades, et hageja esindaja esitas tavapärase

laenulepingust tuleneva masshagi kasutades standardset hagiavalduse vormi, muutes selles

üksnes andmeid kostja, võlasumma ja võlgnevuse aluseks olevate asjaolude kohta, mille

koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas, samuti arvestades, et hagiavalduses

esitatud nõudest moodustab põhivõlg 228,86 eurot, siis peab kohus põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks 1 tund summas 100 eurot. Kokku on põhjendatud menetluskulud 175

eurot (75+100), millest vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt välja mõista

152,25 eurot (175*87%).

12. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik