Legislator Case Law & Legislation
2-20-145663/9 AI generated

2-20-145663/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-145663/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ferratum Bank p.l.c. (hageja) esitas kohtule hagi T Li (kostja) vastu võlanõudes. Kohus saavutada (TsSM § 423 lg 2 p 2). Riigikohus on selgitanud, et kui esitatud kujul ei ole hagi

Legislator headnote

AI generated

2-20-145663/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Ferratum Bank p.l.c. (hageja) esitas kohtule hagi T Li (kostja) vastu võlanõudes. Kohus saavutada (TsSM § 423 lg 2 p 2). Riigikohus on selgitanud, et kui esitatud kujul ei ole hagi

Keywords

AI generated
current practical interest compliance with statement requirements calculation of interest credibility requirements declaratory interest interest in bringing an action
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Anni Haas

Määruse tegemise aeg ja koht

16.08.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-145663

Tsiviilasi

Ferratum Bank p.l.c. hagi T Li vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

4380,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Ferratum Bank p.l.c (C 56251 (Malta)),

lepinguline esindaja A L V

Kostja T L (xxx)

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tsiviilasi 2-20-145663 läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Ferratum Bank p.l.c. (hageja) esitas kohtule hagi T Li (kostja) vastu võlanõudes. Kohus

selgitas 21.05.2021 määrusega, et hagejal tuleb esitada täiendavaid asjaolusid, sh missuguste

osamaksetega jäi kostja võlgnevusse, kuidas on kujunenud põhivõlgnevuse summa, kuidas

on kujunenud intressinõude suurus, sh missuguselt summalt ja missuguste kuupäevadeni on

intressi arvestatud.

Hageja esitas 18.06.2021 täiendava seisukoha, milles on välja toodud põhivõla suuruse

kujunemine, kuid millest ei nähtu, missuguste osamaksetega jäi kostja viivitusse ja

missuguselt summalt on arvutatud intressi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki

saavutada (TsSM § 423 lg 2 p 2). Riigikohus on selgitanud, et kui esitatud kujul ei ole hagi

võimalik rahuldada, peab kohus eelmenetluses juhtima sellele hageja tähelepanu ja andma

2(2)

võimaluse hagi täpsustada (RKTKm 2-19-16249, p 16). Kui hageja ka seejärel puuduseid ei

kõrvalda, võib kohus jätta juba menetlusse võetud hagi läbi vaatamata.1

Hageja põhinõude ja viivisenõude rahuldamise eelduseks on lepingu kehtiv ülesütlemine.

Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1). Seega saab kohus

hinnata ülesütlemise kehtivust üksnes juhul, kui kohtule on teada, missuguste konkreetsete

kohustustega tasumisega jäi kostja viivitusse. Kohus selgitas eelnevat 21.05.2021 määruses

ja andis hagejale võimaluse asjaolusid täpsustada. Hageja märkis 18.06.2021 seisukohas, et

hagejale saadeti kaks meeldetuletust võlgnevuse kohta, kuid ka täiendavast seisukohast ei

nähtu, missuguste osamaksetega jäi kostja viivitusse, sh kas kostja jäi viivitusse vähemalt

kolme järjestikuse maksega. Kuna kohtul pole võimalik tuvastada, kas leping on kehtivalt

üles öeldud, siis ei ole kohtul võimalik hinnata kas ja mis suuruses on hagejal õigus nõuda

kostjalt põhivõlgnevuse tagastamist. Viivist saab nõuda, kui võlgnik on põhivõla tasumisega

viivituses (VÕS § 113 lg 1). Kuna kohus ei saa hinnata, kas põhivõlgnevus muutus lepingu

kehtiva ülesütlemise tõttu täielikult sissenõutavaks, ei ole kohtul võimalik hinnata ka

viivisenõude põhjendatust. Hageja intressinõuet saaks lahendada sõltumata sellest, kas

põhivõlgnevus on muutunud sissenõutavaks või mitte, kuid hageja pole välja toonud,

missuguselt summalt on intressi arvestatud. Seetõttu pole kohtul võimalik hinnata ka

intressinõude põhjendatust. Kuna kohtul pole oluliste asjaolude ebaselguse tõttu võimalik

hagi sisuliselt läbi vaadata, sh hinnata, kas hageja nõuded on põhjendatud või mitte ja hageja

pole vaatamata kohtu selgitustele suutnud asjaolusid piisavalt täpsustada, jätab kohus hagi

TsMS § 423 lg 2 p 23 alusel läbi vaatamata.

Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja

võib pöörduda hagiga uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Asja sisulise lahendamise jaoks

uues menetluses peab hageja välja tooma asja lahendamiseks olulised asjaolud, sh millal ja

missugustes summades oli kostjal kohustus laenu tagasimakseid teha, missugused

tagasimaksed jättis kostja tegemata, missugustelt summadelt ja missuguse perioodi kohta on

arvestatud intress (kui kostja pidi põhivõlgnevust tagastama igakuiselt, siis ei saa

intressiarvestus olla pikem kui vastava põhivõlaosa tagasimakse kuupäevani).

Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse

määrusega ja seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 168 lg 2). Seadusest ühtegi erandit ei esine,

mistõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

1 V. Kõve, I. Järvekülg. TsMS II komm vlj, § 371, p 3.4.5.7.