2-20-145663/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedFerratum Bank p.l.c. (hageja) esitas kohtule hagi T Li (kostja) vastu võlanõudes. Kohus saavutada (TsSM § 423 lg 2 p 2). Riigikohus on selgitanud, et kui esitatud kujul ei ole hagi
Legislator headnote
AI generated2-20-145663/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Ferratum Bank p.l.c. (hageja) esitas kohtule hagi T Li (kostja) vastu võlanõudes. Kohus saavutada (TsSM § 423 lg 2 p 2). Riigikohus on selgitanud, et kui esitatud kujul ei ole hagi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Kohtujurist
Anni Haas
Määruse tegemise aeg ja koht
16.08.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-145663
Tsiviilasi
Ferratum Bank p.l.c. hagi T Li vastu võlanõudes
Tsiviilasja hind
4380,48 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Ferratum Bank p.l.c (C 56251 (Malta)),
lepinguline esindaja A L V
Kostja T L (xxx)
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta tsiviilasi 2-20-145663 läbi vaatamata.
2. Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
Ferratum Bank p.l.c. (hageja) esitas kohtule hagi T Li (kostja) vastu võlanõudes. Kohus
selgitas 21.05.2021 määrusega, et hagejal tuleb esitada täiendavaid asjaolusid, sh missuguste
osamaksetega jäi kostja võlgnevusse, kuidas on kujunenud põhivõlgnevuse summa, kuidas
on kujunenud intressinõude suurus, sh missuguselt summalt ja missuguste kuupäevadeni on
intressi arvestatud.
Hageja esitas 18.06.2021 täiendava seisukoha, milles on välja toodud põhivõla suuruse
kujunemine, kuid millest ei nähtu, missuguste osamaksetega jäi kostja viivitusse ja
missuguselt summalt on arvutatud intressi.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki
saavutada (TsSM § 423 lg 2 p 2). Riigikohus on selgitanud, et kui esitatud kujul ei ole hagi
võimalik rahuldada, peab kohus eelmenetluses juhtima sellele hageja tähelepanu ja andma
2(2)
võimaluse hagi täpsustada (RKTKm 2-19-16249, p 16). Kui hageja ka seejärel puuduseid ei
kõrvalda, võib kohus jätta juba menetlusse võetud hagi läbi vaatamata.1
Hageja põhinõude ja viivisenõude rahuldamise eelduseks on lepingu kehtiv ülesütlemine.
Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija
makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses
vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1). Seega saab kohus
hinnata ülesütlemise kehtivust üksnes juhul, kui kohtule on teada, missuguste konkreetsete
kohustustega tasumisega jäi kostja viivitusse. Kohus selgitas eelnevat 21.05.2021 määruses
ja andis hagejale võimaluse asjaolusid täpsustada. Hageja märkis 18.06.2021 seisukohas, et
hagejale saadeti kaks meeldetuletust võlgnevuse kohta, kuid ka täiendavast seisukohast ei
nähtu, missuguste osamaksetega jäi kostja viivitusse, sh kas kostja jäi viivitusse vähemalt
kolme järjestikuse maksega. Kuna kohtul pole võimalik tuvastada, kas leping on kehtivalt
üles öeldud, siis ei ole kohtul võimalik hinnata kas ja mis suuruses on hagejal õigus nõuda
kostjalt põhivõlgnevuse tagastamist. Viivist saab nõuda, kui võlgnik on põhivõla tasumisega
viivituses (VÕS § 113 lg 1). Kuna kohus ei saa hinnata, kas põhivõlgnevus muutus lepingu
kehtiva ülesütlemise tõttu täielikult sissenõutavaks, ei ole kohtul võimalik hinnata ka
viivisenõude põhjendatust. Hageja intressinõuet saaks lahendada sõltumata sellest, kas
põhivõlgnevus on muutunud sissenõutavaks või mitte, kuid hageja pole välja toonud,
missuguselt summalt on intressi arvestatud. Seetõttu pole kohtul võimalik hinnata ka
intressinõude põhjendatust. Kuna kohtul pole oluliste asjaolude ebaselguse tõttu võimalik
hagi sisuliselt läbi vaadata, sh hinnata, kas hageja nõuded on põhjendatud või mitte ja hageja
pole vaatamata kohtu selgitustele suutnud asjaolusid piisavalt täpsustada, jätab kohus hagi
TsMS § 423 lg 2 p 23 alusel läbi vaatamata.
Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja
võib pöörduda hagiga uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Asja sisulise lahendamise jaoks
uues menetluses peab hageja välja tooma asja lahendamiseks olulised asjaolud, sh millal ja
missugustes summades oli kostjal kohustus laenu tagasimakseid teha, missugused
tagasimaksed jättis kostja tegemata, missugustelt summadelt ja missuguse perioodi kohta on
arvestatud intress (kui kostja pidi põhivõlgnevust tagastama igakuiselt, siis ei saa
intressiarvestus olla pikem kui vastava põhivõlaosa tagasimakse kuupäevani).
Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse
määrusega ja seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 168 lg 2). Seadusest ühtegi erandit ei esine,
mistõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaie Almere
kohtunik
1 V. Kõve, I. Järvekülg. TsMS II komm vlj, § 371, p 3.4.5.7.