2-15-10666/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

16. august 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-10666

Tsiviilasi

A S kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja

kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik A S (endine R, isikukood: xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja xxx OÜ (e-post: xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja xxx (nõue loovutatud xxx

poolt, e-post: xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja xxx (e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku A S (isikukood: xxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Keelduda vabastamast võlgnikku A S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Avaldada teade võlgniku A S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata

jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 15.09.2015 määrusega kuulutati välja A S pankrot. 21.04.2016 määrusega lõpetas

kohus A S pankrotimenetluse, algatas tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning

kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Võlgniku A S pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja xxx nõue summas 303,58 eurot; xxx

nõue summas 1 878 eurot ja xxx nõue summas 191,73 eurot.

Käesolevaks hetkeks on võlgniku A S kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu

tuleb kohtul otsustada võlgniku A S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid

oma seisukoha järgmised võlausaldajad:

 Võlausaldaja xxx teatas, et xxx on enda nõude võlgniku vastu loovutanud xxx-le. Võlausaldaja

leiab, et võlgnik suhtub täiesti ükskõikselt oma kohustustesse antud menetluses. Võlgnikult ei

ole võlausaldajale makseid laekunud. Võlgnik ei tee piisavaid pingutusi oma kohustuste

täitmiseks. Pigem võimaldavad asjaolud järeldada, et võlgnik hoidub oma kohustuste

täitmisest. Võlgnik rikub oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning võlgniku

kohustustest vabastamine oleks põhjendatud vaid juhul, kui võlgnik oma kohustusi

kohustustest vabastamise menetluses teeb kõik endast oleneva võimalikult suures ulatuses

võlgade tasumiseks. Võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

 Võlausaldaja xxx teatas, et tema nõude katteks pole kohustustest vabastamise menetluses

ühtegi tagasimakset tehtud. Võlausaldaja on seisukohal, et kui ühtegi väljamakset pole võlgnik

suutnud käesoleva menetluse jooksul võlausaldaja nõude katteks teha, ei saa ka järeldada, et

võlgnik on tegelnud mõistliku tulutoova tegevuse otsimisega PankrS § 173 lg 1 mõistes.

Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata.

 Võlausaldaja xxx ei ole kohtule omapoolset seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitanud.

18.05.2021 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku A S ärakuulamine kohustustest

vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei

soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et ta töötas xxx ettevõttes, kuid ei saanud seal jätkata, kuna

töö läks kahte vahetusse ja tal on väike laps. Seejärel läks ta xxx tööle. Töötasu on umbes 700 eurot

kuus. Tegemist on tükitööga, mida rohkem tööd ta teeb, seda rohkem on tal võimalik teenida. Enne

seda töötas ta mõned kuud xxx. Võlgniku laps sündis augustis xxx.

18.05.2021 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

Kohus andis võlgnikule võlausaldajatega läbirääkimiste pidamiseks aega kuni 10.06.2021.

09.06.2021 edastas võlgnik kohtule e-kirja, mille kohaselt sai vastuse vaid ühelt võlausaldajalt – xxx.

Võlausaldaja väitel on võlgniku andmed andmebaasist kustutatud, mistõttu puudub info tema

võlgnevuse kohta.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku A S kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku A S

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande

all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet

ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast

(PankrS § 175 lg 4).

Kohus kuulas 18.05.2021 ära võlgniku. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 18.05.2021

andis võlgnik A S kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti

eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui

tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust

sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, A S

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes

täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsida. Võlgniku teatel sündis tal xxx. aasta augustis laps, misjärel oli ta emaduspuhkusel. Pärast seda

töötas võlgnik xxx ja xxx ettevõttes ning käesolevalt töötab ta xxx töötasuga umbes 700 eurot kuus.

Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Kuigi igakuise töötasu suurus ei sõltu üksnes võlgnikust, vaid ka

tööandjast ning sellest, palju tööandja on valmis pakutava töö eest maksma, ei saa käesolevat kohtu

hinnangul mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks nimetada. Üksnes töökoha olemasolu, sellel

makstavat töötasu suurust arvestamata, ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena. Lisaks ei ole

võlgnik esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud tasuvama töökoha otsimiseks. PankrS §

173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek

võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Kohus on

seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt tasuvama töö või lisatöö võimalust otsinud, oleks see tal ka

õnnestunud. Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldajate nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et võlgnik

ei ole võlausaldajatele hea tahte märgiks kogu kohustustest vabastamise menetluse, s.o 5 aasta, jooksul

teinud ühtegi makset võlgnevuste katteks.

Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt

VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole

järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata

jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel

või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust

võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on

PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on

Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab

olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud

kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise

vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest

tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega.

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et A S ei ole andnud endast parimat

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades

sellega võlausaldajate huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate

nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult

rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku A S

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema

kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.

Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti

raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast

parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile

võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd A

S ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma

kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb A S kohustustest vabastamise

menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisest.

Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku A S

tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt

oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku

kanda.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate A S (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik